Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-15-18021
Kohtuasi
X kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Usaldusisik Y Võlausaldajad: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Tallinna kohtutäitur Risto Sepp PlusPlus Baltic OÜ (registrikood 12273105) Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362) Swedbank AS (registrikood 10060701) DSP Trans OÜ (registrikood 11576364) Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349) Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega:
Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.3.Vabastada X usaldusisik Y kohustustest.
3.4.Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus.
2-15-18021
4.Jätta menetluskulud maakohtus ja määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.
5.Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 18.01.2016 määrusega välja X (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas 28.02.2017 määrusega pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, määrates Y kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks.
2.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on usaldusisik esitanud kohtule viis aruannet. 28.02.2022 lõpparuandes on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja enda kohustustest vabastamist. Võlgnik leiab, et ei ole rikkunud kohustustest vabastamise menetluse kestel pankrotiseaduse (PankrS) §-s 173 sätestatud kohustusi. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Menetluse ajal on võlgnik suutnud töötu staatusest ja juhutööde tegemisest jõuda ettevõtlusega alustamiseni. Võlgnik asutas ettevõtte T OÜ, kus töötab töölepingu alusel. Äriühingu tegevus on suunatud posti- ja kulleriteenuse osutamisele. Töötasu on võlgnik saanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras. Töö otsimine on olnud raskendatud tervisliku seisundi tõttu (füüsiliselt raskendatud liikumine). Võlgnik on saanud seetõttu ka töövõimetoetust 175,94 eurot kuus 2018. aastal. Kuigi võlgnik ei ole tulenevalt miinimumtöötasust teinud võlausaldajatele väljamakseid, on usaldusisik seisukohal, et võlgnik on tegelenud aktiivselt, kohusetundlikult, oma võimaluste piires tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
3.Kohus küsis 19.04.2022 kirjaga võlausaldajate seisukohti võlgniku taotluse kohta. Võlausaldajad PlusPlus Baltic OÜ, DSP Trans OÜ, kohtutäitur Katrin Vellet ja Swedbank AS vaidlevad kohustustest vabastamisele vastu, kuna võlgnik ei ole menetluse kestel teinud ühtki väljamakset, kuigi tegeleb ettevõtlusega. Abi Kapital Grupp OÜ teatas, et tal ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid. Maksu- ja Tolliamet teatas, et jätab menetluse jätkamise või kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohtutäitur Risto Sepp ning Politsei- ja Piirivalveamet seisukohti ei esitanud.
4.Võlgniku ärakuulamine toimus 17.08.2022. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 17.07.2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku kohustustest vabastamata, vabastas usaldusisiku ja määras avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-15-18021
6.Maakohus märkis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.Maakohtu hinnangul puudub võlgniku kohustustest vabastamiseks ning menetluse pikendamiseks alus. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda ei ole, siis otsida seda.
8.Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et töötab autojuhina temale kuuluvas T OÜ-s, kuid seoses Ukraina sõja ja kütusekriisiga on klientide arv vähenenud ning ettevõtte käive langenud; tulutoovama töö leidmist on takistanud tervislik seisund. Tõendit tervisliku seisundi kohta võlgnik kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik välja toonud objektiivseid põhjuseid, mis on seni takistanud tal tulutoova töö leidmist. Võlgniku selgituste kohaselt on tal kõige suurem kogemus kaubaveos, kuid põhjuseid, miks ta teistesse kaubavedudega tegelevatesse ettevõtetesse autojuhina tööle ei ole läinud või enda ettevõttele uusi kliente ja / või koostööpartnereid ei ole leidnud, võlgnik välja ei toonud.
9.Võlgnik on märkinud, et osaleb hobikorras korvpallivõistlustel vabatahtliku kohtunikuna ja saab selle eest lisatasu. 24.09. ja 27.10.2022 esitatud tõenditest nähtuvalt on võlgnik 28.02.2017 kuni 27.10.2022 saanud vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu kokku 904 eurot. Muid andmeid sissetulekute kohta võlgnik kohtule ei esitanud, kuigi kohus kohustas ärakuulamisel võlgnikku esitama kohtule mh andmed töötasu kohta autojuhina kohustustest vabastamise menetluse ajal.
10.Võlgniku käitumisest võib järeldada, et tal puudub tegelik huvi kohustuste täitmise vastu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt pikendada vabastamise menetlust kahe aasta võrra või saata asi tagasi esimese astme kohtule kohustustest vabastamise taotluse lahendamiseks.
12.Võlgnik leiab, et üheksast võlausaldajast on vaid kaks võlgniku kohustustest vabastamisele vastu.
13.Maakohus tugines valele õigusnormile. PankrS § 173 lg 2 ei kohusta võlgnikku aktiivselt otsima tulutoovat tegevust, mida maakohus tegelikult ette heidab.
14.Maakohus tegi tahtluse osas üldsõnalise järelduse paarist kohtuistungil tema poolt selgitatud asjaolust, kuid ei võta arvesse aastate jooksul usaldusisiku kaudu esitatud ülevaateid võlgniku tegevusest. Kohus on õigesti tuvastanud, et 28.02.2017 – 27.10.2022 sai võlgnik vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise eest tasu 904 eurot, mis teeb arvestuslikult 13 eurot kuus ega olnud regulaarne. Võlgadest vabastamise algusperioodil oli võlgnik töötuna arvel ning tal ei olnud muud sissetulekut, kui viidatud tasu ja töövõimetoetus. Võlgnik püüdis alustada ettevõtlust oma äriühingu asutamisega. Alates töötamisest W OÜ-s sai ta miinimumpalka, mis ei võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik ei oma kinnisvara ja on sunnitud üürima elamispinda ning nende kulude tasumiseks saab abi vanematelt. Usaldusisiku aruannetes on kirjeldatud tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist, kuid maakohus jättis selle arvestamata. Riik lõpetas 2018. a töövõimetoetuse maksmise. Seetõttu ei olnud
2-15-18021 võlgnikul ühtegi tõendit usaldusisikule või kohtule esitada. Võlgnik ei teadnud, millist muud tõendit saab ta esitada, kui ainult selgitada, millised mured ja takistused seoses tervisega on. Seda selgitas ka usaldusisik aruannetes igal aastal. Kohus ei ole kordagi viie aasta jooksul palunud tõendada usaldusisiku aruannetes nimetatud asjaolusid.
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
16.Võlausaldajad Swedbank AS ja PlusPlus Baltic OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu. Teised võlausaldajad seisukohta ei esitanud.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks ning vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
19.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
20.Maakohus viitas õigesti FiMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS-i redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
21.Käesoleval juhul leidis maakohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel piisavalt aktiivselt otsinud tulutoovat tegevust ning on rikkunud seeläbi PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
22.Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p 14).
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud kõik nimetatud tingimused. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid
2-15-18021 arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha.
24.Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-49979, p 10).
25.Usaldusisiku aruannetest nähtub, et 2018. a oli võlgnik töötu, sai töövõimetoetust ning töö leidmine oli raskendatud osalise töövõimetuse tõttu. 2019. a sõlmis võlgnik W OÜ-ga töölepingu osalise tööajaga, tasuks miinimumpalk, võlgnik tegeles ettevõttes posti- ja kulleriteenistuse vedudega vastavalt tellimustele. 2020. a lõpetati võlgnikuga tööleping ja ta asutas ettevõtte T OÜ, mille tegevusalaks oli samuti osutada posti- ja kulleriteenuse kaudu vedusid, teenida tulu ja saada töötasu, millest saaks teha ka makseid võlausaldajatele. 2021. a tegutses võlgnik oma ettevõttes töölepingu alusel autojuhina, tasuks miinimumpalk. Võlgnik märgib, et äritegevus ei ole läinud eesmärgipäraselt, sest ettevõtte majandustegevust on oluliselt mõjutanud koroonapandeemia ning Ukraina sõda.
26.Kolleegium leiab, et võlgnikule ei ole alust ette heita tulutoova tegevusega tegelemata jätmist, kuna ta on loonud endale töökoha ja tegutseb seal vastavalt oma võimetele. Samuti ei anna võlgniku ettevõtte majandusnäitajad alust arvata, et võlgnikul oleks endale võimalik maksta suuremat töötasu. Arvestades, et võlgnikul ei ole eriharidust, ta on peamiselt tegelenud pakiveoga ning tema tervislik seisund seab töö otsimisele piire (tõendab määruskaebemenetluses esitatud perearsti tõendi), ei saa ringkonnakohtu arvates võlgnikule ette heita tasuvama töö mitte otsimist ega leidmist.
27.Praegusel juhul puudub vaidlus, et võlgnik ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud. Kolleegium märgib, et võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine ei saa olla iseenesest aluseks võlgadest vabastamisest keeldumiseks. Samuti ei saa sellest automaatselt tuletada võlgniku tahtlust, st VÕS § 104 lõike 5 kohast õigusvastase tagajärje soovimist. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldajad võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt eesmärki saada nõuded rahuldatud.
28.PankrS § 2 ls 2 kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku
2-15-18021 kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt RKTKm 17.04.2013, 3-2-146-13, p 11; RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12).
29.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks rahuldada võlgniku taotlus ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
30.Kuna võlgniku määruskaebus rahuldatakse, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt muudele määruskaebuse väidetele.
31.Maakohus ei märkinud menetluskulude jaotust, rikkudes sellega TsMS § 173 lg-t 1. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu rikkumise ja määrab jätta menetluskulud nii maakohtus kui määruskaebemenetluses TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel iga menetlusosalise enda kanda. Seega jäävad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
32.Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
33.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 04.12.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada tsiviilasjas nr 2-15-18021 Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2023 määruse sissejuhatuses X isikukood ja lugeda määruse sissejuhatuses õigeks X isikukoodiks
XXXXXXXXXXXXX.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.