nende Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): 1) Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Gerda Johanson 2) Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (isikukood
XXXXXXXXXXX)
3) Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Swedbank AS-i kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (võlgnik) esitas 23. oktoobril 2013 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 30. oktoobril 2013 kell 15.00. Maakohus algatas 2. detsembri 2014. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Määrusest nähtuvalt jäi võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmiselt: a)PankrS § 153 lg 1 p 1 kohases rahuldamisjärgus: Swedbank AS 773,25 eurot; b) PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus: Swedbank AS 20 693,33 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaal 115,49 eurot, kohtutäitur Kaire Põlts 20,36 eurot. Maakohus kohustas võlgnikku täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 17. detsembril 2015, 19. detsembril 2016, 10. jaanuaril 2018,
15.jaanuaril 2019, 2. detsembril 2019, millest nähtub, et võlgnik ei ole võlausaldajatele makseid teinud.
3.Harju Maakohus pikendas 7. jaanuari 2020 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni 2. detsembrini 2020.
4.Võlgnik esitas kohtule aruande 20. detsembril 2020, millest nähtuvalt tasus võlgnik Swedbank AS-ile 794,78 eurot, Aktsiaseltsile Intrum Estonia 4,44 eurot ja kohtutäitur Kaire Põltsile 0,78 eurot.
5.Võlausaldajad Swedbank AS, Aktsiaselts Intrum Estonia ja kohtutäitur Kaire Põlts palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus lõpetas 16. septembri 2021. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi Swedbank AS-il saamata 21 466,58 eurot, Danske Bank A/S Eesti filiaalil jäi saamata 115,49 eurot ja kohtutäitur Kaire Põltsil jäi saamata 20,36 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaal loovutas 12. juunil 2019 nõude Aktsiaseltsile Intrum Estonia. 21. detsembril 2020 esitatud aruandes on võlgnik märkinud, et on
16.detsembril 2020 tasunud Swedbank AS-ile 794,78 eurot, kohtutäitur Kaire Põltsile 0,78 eurot ja Aktsiaseltsile Intrum Estonia 4,44 eurot. Võlgnik on 19. jaanuaril 2021 toimunud kohtuistungil ja 25. veebruaril 2021 esitatud seisukohas selgitanud, et ta on koroonakriisi ja toitlustusasutusi tabanud halba olukorda arvestades tegelenud tulutoova tegevusega nii palju kui see tema erialal võimalik on. Võlgniku ülalpidamisel oli kaks alaealist last, mistõttu oli keeruline toime tulla hädavajalike kulutuste katmisega. 4. detsembri 2019 kohtuistungil on võlgnik selgitanud, et kasvatas lapsi üksi, laste isa vahel maksis elatist, kuid vahel ei maksnud. Käesolevaks ajaks on mõlemad lapsed kooli lõpetanud ja võlgnikul oli 2020. aastal võimalik võlausaldajatele tasuda võlgnevusi kokku 800 euro ulatuses. Võlgnik töötab koka abina. Tema töötasu ei erine oluliselt sama valdkonna keskmisest töötasust. Keskmisest veidi väiksem töötasu on seletatav võlgniku üldise tervisliku seisundiga, võlgnikul on probleemid seljaga ja see ei võimalda tal teha ületunnitööd ning suuremat sissetulekut teenida. 4. detsembri 2019 kohtuistungil
2(6)
on võlgnik selgitanud, et tema tööpäevad on 8-tunnised, kuid pikemaid tööpäevi ta seljaprobleemide tõttu teha ei saa, kuna koka tööpäev on 12 tundi ja enam. Võlgnik ei ole varem töötanud ametikohtadel, kus talle oleks suuremat töötasu makstud. Võlgniku praeguse töökoha näol on tegemist töökohaga, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele. Arvestades nõudeid tööturul, siis enamuse töökohtade jaoks, kus makstakse suuremat töötasu, on vaja läbida koolitus või peab olema omandatud kõrgharidus. Kuna võlgnik ei ole töötu, siis ei saa ta kasutada Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid ümberõppeks. Pealegi ei oleks võlausaldajate huvides, kui võlgnik vormistaks ennast töötuks, et võimaldada endale ümberõpet Töötukassa poolt. Võlgniku enda töötasust ümberõppe koolitusteks ei piisa. 2020. aasta räsis tugevalt teiste hulgas ka toitlustusasutusi. Tööd oli vähem, tuleviku osas ei olnud ette teada, kui kauaks tööd üldse jätkub. Sellest tulenevalt on võlgnikul mõnede kuude lõikes olnud ka vähem töötunde. 2020. a toitlustuses tööd säilitada oli keeruline, võimalus paremini tasustatavat tööd leida veelgi keerulisem. Maakohus leidis, et olukorda, kus võlgnik on töötanud töökohal, mis vastab tema oskustele, kvalifikatsioonile, haridusele ja võimetele, ning toitlustusvaldkonnas, mis on alates koroonapandeemia algusest kannatada saanud ja ei ole seejuures otsinud teist paremini tasustatavat tööd, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Seetõttu ei saa võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest nähtuvalt takistavad seljaprobleemid tal ületunnitöö tegemist ja selliselt suurema sissetuleku teenimist. Võlgnik on selgitanud, et töötab koka abina ning tema sissetulekud ei ole oluliselt väiksemad antud valdkonna keskmisest töötasust. Võlgniku haridus, oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda mingisuguses muus valdkonnas tasuvama töö leidmist. Tasuvama töö leidmiseks peaks võlgnik läbima ümberõppe, kuid selle eest tasumiseks tema töötasust ei jätkuks. Kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et võlausaldajate huvides ei oleks olukord, kus võlgnik hakkaks töötuks üksnes selleks, et võimaldada endale Töötukassa abiga ümberõpet. Lisaks ei garanteeriks ümberõppe läbimine koheselt suuremate sissetulekute saamist, vaid selleks on vaja leida suurema töötasuga töökoht ning edukalt vastavale töökohale kandideerida. Maakohtu hinnangul on võlgniku majanduslik olukord eriti raske, võlgnik on võimaluste piires võlausaldajatele väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Määruskaebus
7.Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamisest. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise kohta. Võlgadest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõuded menetluse kestel rahuldada. Tulutoovama tegevusega mitte tegelemise ja mitte otsimisega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid tervisliku seisundi kohta, mis takistaks tulutoovamale töökohale kandideerimist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärkidega ei ole kooskõlas võlgniku järjepidev töötamine ametikohal, mis võimaldab maksta välja ainult mittearestitavat sissetulekut. Maakohus on tuginenud võlgniku paljasõnalistele väidetele. Võlgnik ei ole perioodil 2019 november kuni 2020 märts töötanud
3(6)
täiskoormusega. Seega on võlgnik töötanud osalise koormusega ka enne koroonakriisi algust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on kogu menetluse kestel töötanud ühes kohas ning madala palga eest, seega ei ole võlgnik kohaselt täitnud oma PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust. Menetluse edasine käik
8.Võlausaldajad Aktsiaselts Intrum Estonia toetab määruskaebust. Kohtutäitur Kaire Põlts määruskaebusele vastust ei esitanud. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Võlausaldaja tugineb määruskaebuses sellele, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Seega on praegusel juhul kohtul õigus võlgniku kohustustest vabastamisest keelduda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi, 2) võlgnik on PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt ehk tahtluse või raske hooletusega ning 3) võlgnik on kahjustanud oma kohustuse rikkumise tagajärjel võlausaldajate huvisid. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (vt RKTKm nr 2-11-24696/82, p-d 18 ja 19).
4(6)
Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga, tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus tööga. Seejuures saab arvestada näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet, eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit, jne. Võlausaldaja leiab, et võlgnik oleks pidanud otsima tulutoovama töö, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kolleegium selgitab, et kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada olukorda, kus võlgniku teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks võimalik sellele sissenõuet pöörata või osa teenitavast summast läheb alaealiste laste kulutuste katteks või kogu teenitav raha jääb võlgnikule ja võlausaldajate nõudeid ei rahuldata. Maakohus leidis, et võlgniku haridus, oskused ja kvalifikatsioon ei võimalda muus valdkonnas tasuvamat tööd leida. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ja märgib täiendavalt järgmist. Võlgniku lapsed said täisealiseks novembris 2012 ja detsembris 2018, kuid võlgnik selgitas
4.detsembril 2019 toimunud istungil, et tütar õpib ja lastele kulub ikka raha. Võlgnik on töötanud menetluse ajal ja tema töötasu suurus ei ole ületanud miinimumtöötasu suurust. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud võlgnik PankrS § 173 lg-t 1, kui ta ei otsinud endale tulutoovamat tegevust. Võlgnikul on olemas kindel töökoht ja ta saab kindlat töötasu. Võlgnik ei oleks tõenäoliselt tasuvamat tööd leidnud, arvestades tema oskusi. Võlgnik on selgitanud, et tal jääb koka oskustest puudu, võlgnik töötab koka abina. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnikul oleks olnud võimalik tasuvam töö leida, arvestades tema oskusi. Kolleegium ei pea mõistlikuks seda, et võlgnik peaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tegema ületunde. Võlausaldaja on välja toonud, et võlgnik ei ole perioodil 2019 november kuni 2020 märts töötanud täiskoormusega. Seega on võlgnik töötanud osalise koormusega ka enne koroonakriisi algust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kolleegium eeltoodud järeldusega ei nõustu. Võlgnik selgitas 19. jaanuari 2021 istungil, et mõned kuud on olnud väiksem töötundide arv, sest ta on olnud puhkusel ja koroonakriisist tulenevalt ei olnud tööandjal võimalik tagada piisavalt tööd, kuid palk säilis tal sama. Võlgnik on esitanud kohtule palgateatised, millest nähtub, et novembri 2019 palgateatisel on märgitud vähem tööpäevi, samas nähtub, et võlgnik on puhkusel olnud. Detsembri 2019 ning jaanuari ja veebruari 2020 palgateatistelt nähtub, et võlgnik on teinud vähem töötunde, mis ei vasta täiskoormusega tööle, kuid ühtlasi nähtub, et võlgnikule on säilitatud tema töötasu suurus, mis vastab täiskoormusega töötamisele. Märtsi 2020 palgateatisel on märgitud vähem tööpäevi, samas nähtub, et võlgnik on saanud töövõimetuse hüvitist ning võlgnikule on säilinud tema töötasu suurus. Võlgnik on esitanud kohtule oma töölepingu, mille kohaselt töötab ta täiskoormusega ja tema töötasu on olnud miinimumsuuruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik on osalise töökoormusega töötades võlausaldajate huve kahjustanud.
11.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ei esinenud aluseid võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Seetõttu ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole välja
5(6)
mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.