G V hagi K T vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 4672,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: G V (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected]); Kostja: K T (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Vahur Kõlvart (Mavara OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Võtta vastu hageja loobumine kommunaalmaksete nõudest summas 2643,49 eurot ja lõpetada selles osas menetlus.
2.Jätta rahuldamata G V hagi K T vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes.
Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Alates 25.08.2017 oli kinnistu aadressil xxx G V ja K T kaasomandis. Nimetatud kinnistu oli K T elukoht. Kinnistu oli soetatud LHV panga laenuga, mis 11.01.2021 seisuga on tagastatud, kaasomand on hetkel lõpetatud ja kinnistu on müüdud. Kaasomandi ajal elas kostja igapäevaselt aadressil xxx alates 25.08.2017, kuid ei osalenud kommunaalkulude maksmises. Samuti ei täitnud kostja omapoolset laenukohustust ehk ei maksnud oma osa laenust, mille abil oli nimetatud kinnistu soetatud. Kõik need kulud kandis hageja.
2.Kostja ei soovinud eelpool nimetatud kulusid kanda, kuid samas kasutas kostja igapäevaselt nimetatud kinnistut, kasutas vett, elektrit ja muid teenuseid, mille eest kostja ise ei maksnud ja maksud on tasunud regulaarselt hageja või tema poeg. Seoses eeltooduga on perioodil veebruar 2018 kuni käesoleva ajani hageja tagastanud LHV pangale laenu summas 8653,13 eurot, millest pool, s.o 4326,56 eurot oleks pidanud kandma kostja.
3.Tulenevalt AÕS § 75 lg-st 1 kannab kaasomanik K T vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna K T kaasomanikuna ei ole oma AÕS § 75 lg-st 1 tulenevaid kohustusi täitnud, võib lugeda seda kohustuse rikkumiseks VÕS § 76 mõttes. Hageja nõustub kostja tõenditega kommunaalkulude maksmise osas ning arvestab nõude esitamisel 2643,49 eurot rahuldatud osana.
4.Kaasomandi jagamise tõttu hagejale enammakstud 6360 eurot ei saa katta hagiavalduses esitatud nõuet seetõttu, et ülalmainitud rahasumma tuleneb poolte vahelisest kokkuleppest, mis puudutab kinnistu müügihinna vahet 220 000 – 218 000 = 2000, ning maakleritasu, mida kostja pidi ainuüksi tasuma. Kaasomandi lõpetamise initsiaator oli kostja ning seetõttu oli tema ka nõus maakleritasu ainuisikuliselt tasuma. Teiseks soovis kostja kinnistut müüa nii kiiresti, kui on võimalik ning sellest tulenevalt oli müügihind 218 000 eurot, olgugi, et hageja kaasomanikuna selle hinnaga rahul ei olnud. Sellest tulenevalt leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale hinnavahe 2000 euro ulatuses.
5.Hageja poolt kostjale tehtud maksed ei olnud seotud laenuga selliselt, nagu seda kirjeldab kostja. Vahendeid laenu tasumiseks andsid kostjale nii hageja kui ka hageja poeg (kostja endine elukaaslane). Sellest tuleneb, et kostja laenumaksmise faktiline osalus on oluliselt väiksem, kui seda kirjeldab kostja ise. See tähendab ühtlasi, et hageja õigupoolest tasus laenu nii enda kui ka kostja eest. Hageja märgib, et isegi, kui arvestada kostja poolseid kodulaenu makseid perioodil 20.12.2019 kuni 21.12.2020, ehk 2327,35 eurot, siis antud summa on hagiavalduses nõutud summast 1999,21 euro võrra väiksem. Hageja peab vajalikuks lisada, et ettemaksena saadud 2000 eurot ei olnud arvestatud ning see ei tulene ka lepingust. Hageja märgib, et ettemaks summas 2000 eurot oli tasutud kostja pangakontole ning enammakstud summaga 6360 euro ulatuses ei oma mingit seost.
6.Hageja palub välja mõista kostjalt 4326,56 eurot hageja kasuks, nimelt pool kinnistu omandamiseks võetud laenumaksetest perioodil veebruar 2018 kuni laenu tagastamiseni 11.01.2021. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kindla summana alates 06.04.2021 kuni kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt lükkab kostja ümber hageja väite, et kostja elas igapäevaselt alates 25.08.2017 aadressil xxx. Kostja elas ja üüris ka korterit xxx veebruaris 2018 kuni aprill 2018. Vaatamata sellele tasus kostja arveid. Hageja ja kostja kaasomandi osal elas hageja poeg A S.
8.Kostjal oli kokkulepe hageja ja tema pojaga, et kuna hageja töötu poeg elab hagejale ja kostjale kuuluval kinnistul, hageja mõttelisel osal, tasub ka hageja osaliselt tema kommunaalarveid ja kostja peab hageja poja pere üleval panustades lisaks arvete tasumisele ka muul moel eluks vajalikus osas.
9.Kostja ja hageja (laenu kaastaotleja) võtsid Danske Bank AS-ist 09.05.2014 laenulepingu alusel laenu summas 60 000 eurot, nõude jääk kaasomandi lõpetamisel oli 46 622,53 eurot. Seega tasutud oli vähemalt 13 377,47 eurot, millest hageja tegi makseid Swedbank AS arvelt EE xxx kostja arvele 26.04.2018 kuni 20.11.2019 summas 5552,13 ja 19.01.2020 kuni 19.12.2020 LHV arvelt summas 3110 eurot, kokku summas 8662,13 eurot tasudes oma osa laenumaksetest, mille kaastaotleja ka hageja oli.
10.Kostja Danske Bank arvelt tehti laenu tagasimakseid kostja arvelt alates 01.01.2017 kuni 20.03.2018 summas 3171,99 eurot. Kuna lepingut täideti juba alates 09.05.2014, siis arvestustes võib järeldada, et kostja tegi tagasimakseid lisaks vähemalt 4715,34 euro ulatuses (13377,47-8662,13). Kostja on samuti tasunud kodulaenu põhiosa makseid 20.12.2019 summas 178,74 eurot, perioodil 20.01.2020 kuni 21.12.2020 summas 2148,61 eurot. Kostja tasus laenumakseid vastavalt laenulepingule xxx samal ajavahemikul pangale summas 2327,35 eurot.
11.Vaatamata eeltoodud arvestustele on kõikide asjaoludega arvestatud ja kõik vastastikused võimalikud nõuded tasaarvestatud kaasomandi lõpetamisel ja kinnistu müümisel ning rahad on vastavalt nendele kokkulepetele ka jaotatud. Pooled lõpetasid ühise kaasomandi vastavalt kohtuotsusele, müües kinnistu, tagastades laenu ja tasaarveldades omavahelised kohustused juba 11.01.2021.
12.Kostja ja hageja leppisid kokku, et kostjalt arvestatakse maha kõikide kulude katteks ja kaasomandi vaidluste lõpetamiseks 6360 eurot. Summa arvestati maha kostja kaasomandi osast saadud müügihinnast. Mingeid laenulepingu xxx täitmisest tulenevaid pretensioone hagejal peale nimetatud summa kokkuleppimist notaris enam ei olnud.
13.Pooled on oma kohustused panga ees täitnud ja lõpetanud kaasomandi ning tasaarvestanud kõik omavahelised kohustused, kaasomand on jagatud ja vastastikused kohustused on tasaarvestatud kinnistu müügist saadu jagamisel vastavalt 03.08.2020 arvestades kohtuotsuse resolutsioonis p 2 tooduga, mis kohustas lõpetada kaasomand kinnistule asukohaga xxx (registriosa nr xxx) viisil, mille kohaselt kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel etteantud tingimustel, millest üheks tingimuseks oli d. enampakkumise tulem, millest arvestatakse maha enampakkumisega seotud kulud ja laenulepingust nr xxx ja selle võimalikest lisadest tulenevad kohustused, jagatakse poolte vahel võrdselt.
14.Lähtudes kaasomandi lõpetamise kohtuotsusest p17. ei ole kostja (käesolevas menetluses hageja) vastu vaielnud ka taotlusele, et enampakkumise tulemi arvelt tuleb esmajärjekorras rahuldada enampakkumisega seotud kulud ning pooli solidaarselt kohustavast laenulepingust nr xxx tulenevad rahalised kohustused, mille tagamiseks on
kaasomandis olevale kinnisasjale seatud ka hüpoteek ja lähtudes ka kohtuotsuse p18, leiab kostja, et kõik vastastikused kohustused on poolte vahel täidetud.
15.Kostja selgitab, et pooled leppisid kokku tasaarvestuses, et kostjale tasutakse kaasomandi võõrandamisel väljaarvestatud osa võrra vähem ja sellega loetakse vastastikused laenulepingust xxx tulenevad kohustused täidetuks. Leping sõlmiti kostja poolt heas usus eeldusel, et pooltel ei ole teineteise vastu enam mingeid nõudeid. Kostja mainib veel ära, et hageja soovis ja arvestas kinnistu müügihinnaks 220 000 eurot, aga kuna kinnistu müüdi hinnaga 218 000 eurot, siis hagejat see ei huvitanud ja arvestas oma osa ikka 220 000 euro pealt. Et hageja ilmuks notarisse, pidi kostja vahe hagejale hüvitama.
16.Kinnistu müügilt tasuti LHV pangale laenujääk summas 46 622,53. Tehingu maakleritasu oli 4360 eurot. Seega hageja initsiatiivil arvestati kostjale väljamakstav osa väiksemaks. Vastavalt lepingu p 2.4.1 kanti laenulepingu lõpetamiseks LHV Pangale üle 46622,53 eurot. Lepingu p 2.4.2., p 2.7.2. ja p 2.3 alusel kanti kostjale 46 688,74 eurot, 31 640 eurot ja arvestati summa hulka ka ettemaksuks saadud 2000 eurot. Seega sai kostja kaasomandi lõpetamise tehingust kokku 80 328,74 eurot.
17.Hageja osa oli vastavalt 2.4.3. 46 688,74 eurot ja 2.7.3. 40 000 eurot, kokku seega 86 688,74 eurot. Seega hageja sai juba kaasomandi jagamisel 6360 euro enam. Sellise tasaarvestamise tegemist oli silmas peetud tsiviilasjas 2-19-17921 kostja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise nõuet ning see kajastus ka kaasomani lõpetamise kohtuotsuse resolutsioonis punktis 2. Kaasomanik ei vaielnud vastu oma osa suurenemise osas, vaid vastupidi oli sellest tasaarvestusest teadlik ja sellega arvestanud.
18.Kostja on samuti tasunud kodulaenu põhiosa makseid 2019. aastal summas 178,74 eurot, perioodil 20.01.2020 kuni 21.12.2020 summas 2148,61 eurot ja perioodil 13.01.2021– 05.03.2021 summas 46 837,00 eurot, kokku summas 49 164,35 eurot. Seda kõike arvestati juba kaasomandi lõpetamisel omandi müügist saadud rahade tasaarvestamisel. Seega kostjal ei ole tõendatud kohustust ega võlga hageja ees.
19.Hageja nõue 4331,06 euro tasumiseks ei ole esitatud heauskselt, nõue ei ole tõendatud ega põhjendatud. Hagejale kaasomandi lõpetamisel enammakstud summa 6360 eurot kattis kõik hageja oletuslikud nõuded ja võimalikud kulud. Vastavalt AÕS § 72 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanikel oli kokkulepe, et hageja poja ja tema 3 lapse kasutuses oleva, hagejale ja kostjale kuuluva kinnistu kommunaalkulud tasub oma poja eest hageja. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Kohus märgib, et hageja esitas 12.04.2021 hagiavalduse, mille resolutsioonis palus kostjalt välja mõista 6970,05 eurot hageja kasuks, nimelt pool kinnistu omandamiseks võetud laenumaksetest perioodil veebruar 2018 kuni laenu tagastamiseni 11.01.2021, s.o 4326,56 eurot ja pool kommunaalkuludest, s.o 2643,49 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.04.2021 kuni kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni.
22.19.07.2021 menetlusdokumendis hageja täpsustas oma nõuet ning avaldas, et palub kostjalt välja mõista üksnes 4326,56 eurot hageja kasuks, nimelt pool kinnistu omandamiseks võetud laenumaksetest perioodil veebruar 2018 kuni laenu tagastamiseni
11.01.2021, ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.04.2021 kuni kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni.
23.Nähtuvalt eeltoodust on hageja oma nõuet täpsustanud ning kommunaalmaksete nõudest summas 2643,49 eurot loobunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid loobumise avalduse vastuvõtmise, puuduvad. Seega võtab kohus vastu hageja loobumise kommunaalmaksete nõudest summas 2643,49 eurot ja lõpetab selles osas menetluse.
24.Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus hageja nõuet üksnes osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista 4326,56 eurot hageja kasuks, nimelt pool kinnistu omandamiseks võetud laenumaksetest perioodil veebruar 2018 kuni laenu tagastamiseni 11.01.2021.
25.Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud asjaoludest võtsid kostja ja hageja (laenu kaastaotleja) Danske Bank AS-ist 09.05.2014 laenulepingu alusel laenu summas 60 000 eurot, nõude jääk kaasomandi lõpetamisel oli 46 622,53 eurot. Hageja väidete kohaselt on hageja tasunud ka kostja eest laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et hageja vastava nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
26.Kohus on 08.09.2021 määruses selgitanud, et kostja ei vaidlusta käesolevas menetluses asjaolu, et hageja on ühiselt võetud laenust tasunud ainuisikuliselt 8662,13 eurot. Samas on kostja avaldanud, et kostja on samuti osa laenust ainuisikuliselt tagastanud. Kostja on esitanud pangakontoväljavõtete näol tõendi selle kohta, et kostja on laenu põhivõlgnevusest tagastanud 3171,99 eurot (tlk 51-58) ning täiendavalt 2327,35 eurot (tlk 49-50).
27.Täiendavalt on kostja esitanud väite, et hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja osalt arvestatakse kaasomandi lõpetamisel maha kõikide kulude katteks ja kaasomandi vaidluse lõpetamiseks 6360 eurot ning vastav osa arvestati maha kostja kaasomandi osast saadud müügihinnast. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud 11.01.2021 müügilepingu (tlk 39-45), mille kohaselt sai kostja kaasomandi lõpetamisel kaasomandi eseme müügist 80 328,74 eurot ning hageja sai 86 688,74 eurot, s.o 6360 eurot enam kui kostja. Hageja on omakorda asunud seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja pidi ainuisikuliselt tasuma maakleritasu ning hüvitama hagejale soovitud kinnistu müügihinnavahe 2000 eurot. Kohus selgitas 08.09.2021 määruses hagejale, et hagejal tuleb kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 tõendada hageja väidetud kokkuleppe olemasolu, võttes arvesse, et nähtuvalt Harju Maakohtu 03.08.2020 kohtuotsuse resolutsiooni punktist 2.d jagatakse kinnisvara müügist saadud tulem poolte vahel võrdselt pärast seda, kui tulemist on maha arvatud enampakkumisega seotud kulud ja laenulepingust tulenevad kohustused.
28.Hageja on asunud seisukohale, et tema väiteid tõendavad järgmised asjaolud. Nimelt ilmneb kinnisvara portaali City24.ee müügikuulutusest, et kinnistu aasdressil xxx müügihind oli algusest peale märgitud 220 000 eurot. Nimetatud müügihind oli korduvalt hageja ja kostja vahel arutatud ja lõpptulemusel oli ka kajastatud
müügikulutuses. Seoses sellega, et hagejal oli vaja kiiresti kinnistu maha müüa, leidis kostja ise maakleri ning leidis kinnistule ostja, kes oli nõus maja ostma hinnaga 218 000 eurot. Oma positsiooni väljendamiseks saatis kostja 08.01.2021 hageja pojale e-kirja koos kinnistu ostu-müügilepinguga. Lepingus oli märgitud maja hind 218 000 eurot. Samuti oli märgitud, et vara müügist pooltele ülekantavat raha arvestatakse peale maakleri tasu 4 360 eurot ja ettemaksu summas 2000 eurot mahaarvamist selle eeldusega, et maakleri tasu ja ostu-müügihinnavahe jagatakse poolte vahel võrdselt. Samal päeval vastas hageja kostjale, et temale sellisel kujul leping ei sobi. Maja müügihind peab olema 220 000 eurot ning hageja peaks saama maja müügist 86 688,73 eurot. Samal päeval edastas notaribüroo hagejale muudetud lepingu projekti, mille kohaselt on kostja sisuliselt aktsepteerinud hageja pakkumist. Nimetatud lepingule on pooled 11.01.2021 kirjutanud alla.
29.Kohus leiab, et hageja esitatud väited ja tõendid ei tõenda siiski, et hagejal oleks kostja suhtes täiendav nõue seoses laenumaksetega. Kohus märgib, et müügikuulutuses kajastatud hind ei tõenda hageja ja kostja vahel sõlmitud lõplikku kokkulepet ning poolte reaalne tahe on kinnitamist leidnud notariaalses müügilepingus, milles ka hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub müügihinnaga 218 000 eurot. Samuti ei ilmne esitatud tõenditest, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt peaks kostja ainuisikuliselt tasuma kinnistuga seotud maakleritasu. Vastupidiselt on Harju Maakohtu 03.08.2020 kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.d ette nähtud, et kinnisvara müügist saadud tulem jagatakse poolte vahel võrdselt pärast seda, kui tulemist on maha arvatud enampakkumisega seotud kulud ja laenulepingust tulenevad kohustused. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli väljapool Harju Maakohtu 03.08.2020 kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud tingimuste ja 11.01.2021 lepingus kokkulepitu veel täiendavalt sõlmitud kokkulepe, mis annaks hagejale aluse saada kostjalt täiendavaid summasid lisaks sellele, mille hageja juba 11.01.2021 lepingu alusel kostjast enam sai.
30.Nimelt nähtub 11.01.2021 lepingust, et laenumaksete täitekulud on pooltelt maha arvestatud võrdselt summas 46 688,73 eurot, seejärel on maha arvatud vahendustasu summas 4630 eurot ning kostja kontole kanti seejärel 31 640 eurot ja hageja poja kontole kanti 40 000 eurot. Seega sai hageja lepingu alusel kostjast 8360 eurot enam ja kui sellest maha arvata kostja poolt ettemaksuna saadud 2000 eurot, siis sai hageja kaasomandisse kuulunud kinnisasja müümisel kostjast enam 6360 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled on 11.01.2021 lepingus kõik kaasomandisse kuulunud kinnistuga seotud küsimused juba lahendanud, sealhulgas näinud hagejale ette õiguse saada kostjast 6360 eurot enam, ei ole hagejal alust nõuda käesolevas menetluses kostjalt täiendavalt 4326,56 eurot seoses kinnistu omandamiseks võetud laenumaksetega perioodil veebruar 2018 kuni laenu tagastamiseni 11.01.2021.
31.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude rahuldamata. Võttes arvesse, et põhinõue jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 4672,68 eurot. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg-st 4 tulenevalt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta
loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Võttes arvesse, et hageja on osaliselt loobunud hagist ning kohus jätab ülejäänud osas hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.