Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamisega.

ning võlgnik kohustus arvete alusel kauba eest tasuma. Võlgnik on kauba kätte saanud, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik arveid tasunud ehk täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu 402 509,49 eurot ning viivisenõue 13 706,19 eurot, kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu seega 416 215,68 eurot. Võlausaldaja esitas 04.05.2021. a võlgnikule pankrotihoiatuse, millega nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ning teatas, et vastasel juhul esitab võlgniku vastu pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse esitamist oma lepingulisi kohustusi täitnud. Avaldaja palub kohtul nimetada Vaboneart OÜ-le ajutine pankrotihaldur, keelata Vaboneart OÜ-l ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada ja avaldada vastav käsutuskeeld Ametlikes Teadaannetes ning kuulutada välja Vaboneart OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik võlausaldaja nõudele vastu ei vaidle, kuid kinnitab, et võlgniku tegevus ei ole kahjumlik. Võlgniku hinnangul on maksekohustus täitmata vääramatu jõu tõttu. COVID19 leviku tõttu on kuldehete müük takistatud, kuivõrd Läti Vabariigis olid juveelikauplused suletud kuni 23.12.2020. a. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Vaboneart OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennoki. PankrS § 193 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõut ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlminud leping, mille alusel võlausaldaja müüs ning tarnis võlgnikule kuldehteid Türgist Eestisse ning võlgnik kohustus arvete alusel kauba eest tasuma. Võlgnik on kauba kätte saanud, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnik arveid tasunud ehk täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule 04.05.2021. a pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. arved, kauba saatelehed ja kauba kättesaamise kinnitused. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on nõuded kokku summas 448 545 eurot, sh nõue summas 444 298 eurot SIA „KOLENZO I“ vastu müüdud kauba eest ja summas 4 247 eurot M K OÜ vastu (tagatisraha lõpetatud üürilepingu alusel). Lisaks on võlgnikul

immateriaalne põhivara jääkmaksumusega 4 678 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 404 369 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2021. a septembris, mil Läti äriühing SIA KOLENZO I pidi tasuma võlgniku nõude, kuid kuna rahad võlgnikule ei laekunud, tekkisid võlgnikul kohustused enda võlausaldajate ees. Võlgniku maksejõuetusele viitab ka kogu põhivara võõrandamine lähikondsele isikule käesoleva aasta aprillis. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning selle aluseks olevate dokumentidega. Täpse hinnangu võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta saab anda pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on võõrandanud 2018. a järgnevad sõidukid: Porsche Macan S reg. märgiga xxx N R ́le (isikukood xxx), kasutajaks jäi Vitali Repin ja Toyota RAV4 reg. märgiga xxx Vadim Anton ́ile. Eeltoodust tulenevalt on sõidukid võõrandatud võlgniku lähikondsetele PankrS mõistes, kuid tagasivõitmise nõude esitamiseks oleks vajalik tuvastada, et tehingutega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Võlgnik on võõrandanud 1⁄4 kaasomandist, 100% transpordimaa, kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx, pindalaga 2258 m2 ja kinnistu registriosa nr xxx, asukohaga xxx, 100% elamumaa, pindalaga 1418 m2 . Tallinna notar Margus Veskimäe 14.06.2019. a. koostatud ja tõestatud kinnistu müügilepingu kohaselt võõrandati kinnistu koos oluliste osade ja päraldistega hinnaga 100 000 euro K V ́ile. Nimetatud summa on võlgniku AS LHV Pank arvelduskontole laekunud 14.06.2019. a. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnik tagastanud laene viimasel 3 aastal järgnevalt: OÜ-le xxx 2021. a 10 680 eurot, 2020. a 4 100 eurot, 2019. a 18 400 eurot ja 2018. a 2 700 eurot. B S 2020. a 10 000 eurot ja N OÜ-le 2018. a 28 387 eurot. Laenu tagasimaksed nähtuvad Swedbank AS-i arvelduskontolt nr xxx Vadim Anton ́ile 2020. a kokku summas 17 000 eurot, Vitali Repin ́ile 2021. a summas 1 350 eurot. Võlgniku AS-i LHV Pank arvelduskontolt nähtub laenu tagastamine Vadim Anton ́ile 2020. a kokku summas 22 000 eurot, OÜ-le xxx 2019. a summas 4 600 eurot. Põhivara on võõrandanud 20.04.2021 sel ajal juhatuse liikmeks olnud Vadim Anton`iga seotud osaühingule xxx hinnaga 60 280 eurot (koos käibemaksuga). Võlgniku pangakontolt nähtub tasumine xxx poolt 13.05.2021 kahe osamaksega (44 600 eurot ja 15 680,80 eurot). Pankrotimenetluses tuleks kontrollida kas nimetatud tehingud on vastavuses kõigi võlausaldajate huvidele PankrS § 110 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 alusel kohustatud juhatuse liige Vitali Repin ja endised juhatuse liikmed vadim Anton ja Dmitri Antonov. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole juhatuse liige andnud haldurile üle raamatupidamisdokumente. PankrS § 85 lg 1 ja 89 ning § 90 alusel kohus kohustab juhatuse liiget Vitali Repin andma haldurile üle kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku summas 1 170 eurot (lisandub käibemaks 234 eurot). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 116,8 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 832 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot ning võlausaldajal on tekkinud õigusabikulud summas 8 160 eurot. Võlgnik menetluskuludele vastu ei vaidle. Kohus määrab kindlaks võlausaldaja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse summas 8 460 eurot. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja viivisenõude. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.