Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 28.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaelt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2020 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepinguga müüs kostja hagejale korteri asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Korteriomandi üleandmine toimus 30.08.2020, millest võtsid osa hageja ja kostja esindaja G. L.. Vaid päev pärast korteri üleandmist teatas Xxxx korteri all asuva korter xxxx omanik, et korter xxxx kaudu lekib vesi tema korterisse. Vee lekkimine korterisse nr xxxx algas juba 28. augustil 2020 ning sel päeval teavitas Xxxx korteriomanik vee lekkimisest ka korteriühistut. Takistamaks vee edasist leket, pidi hageja sulgema korteris vee ning seetõttu ei õnnestunud hagejal korterisse koheselt kolida. 04.09.2020 teavitas hageja kostjat vee lekkimisest. Samal ajal otsis hageja pädevat ehitajat, kes selgitaks välja veelekke põhjuse ja võimalusel parandaks selle. Birke Grupp OÜ vastutav spetsialist K. K. teostas vaidlusaluses korteris 19.10.2020 ja 30.10.2020 korteri ülevaatuse. Vaatluste käigus selgus, et veeavarii põhjustas vannitoas puuduv niiskustõke ning ühendamata põranda trapp, mistõttu duši vesi jooksis torude asemel põranda alla. Samuti avastati vaatluse käigus, et vannitoa sanitaarseadmed on ühendatud ebakorrektselt. Kuivõrd vannitoa seintel puudus niiskustõke, on tekkinud elutoa seinale veekahjustus. Veel leidis ekspert, et korteri elektri toitekaablid ei vasta tänapäevastele tingimustele. Kokkuvõtlikult leidis ekspert enda hinnangus, et korteris on teostatud ebakorrektselt ja omavolilisi ümberehitusi ja asendusi. Sanitaarruumide väljaehitus on teostatud lohakalt ja ebakvaliteetselt. Eksperthinnangust selgub, et veekahjustuse remontimiseks tuleb lisaks vannitoaplaatidele välja vahetada ka põrandaküte. Lisaks eelnevalt käsitletud puudustele avastas hageja pärast ühe kuu möödumist korterisse kolimisest, et kööki imbub suitsuhais. Veekahjustusest, puudulikust trapist ja ventilatsiooni probleemidest ei teavitanud kostja hagejat ei müügikuulutuse vahendusel, korteriga tutvudes ega ka notari juures müügilepingu sõlmimisel. Seetõttu ei osanud hageja nimetatud puudustega korteri ostmisel arvestada. Ehitaks Ehitus OÜ 18.12.2020 hinnapakkumise kohaselt maksab vannitoa puuduste kõrvaldamine ja vannitoa taastamine 4707,60 eurot. Hageja on kostjaga alates esmasest teavitamisest 04.09.2020 olnud kirjavahetuses, selgitanud kostjale tema vastutust ja teinud korduvalt ettepanekuid vannitoa korda tegemise ning niiskuskahjustuse kõrvaldamise kulud hüvitada. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja ettepanekutele vastanud ega asunud muul viisil puuduste kõrvaldamist kompenseerima. Hageja hinnangul ei oma maja ehitamise aeg käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja ostis korteri täielikult renoveeritud majja. Hageja märgib, et hüroisolatsiooni näol ei ole tegemist uue ja innovaatilise meetodiga, mille kasutamist on nõutud vaid viimastel aastatel. Hüdroisolatsiooni eesmärk on vältida niiskuskahjustuste tekkimist ning vee ja niiskuse levimist. Asjaolu, et vannitoas peab olema hüdroisolatsioon, on elementaarne ning kehtis samaväärselt nii 20 aastat tagasi kui 1960. aastal. Hageja märgib, et väär on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud fotodelt ei ole näha, et trapp ja torustik ei ole veekindlalt ühendatud ning esitatud fotodelt nähtub üksnes trapis olev mustus. Hageja sellega ei nõustu, kuna hagiavalduse lisa nr 6.11 - 6.15 fotodelt on selgelt näha, et trapi all on vaid üks avaus, mille kaudu vesi edasi liigub. Augu ümber puudub igasugune ühendus ning trapi ja toru vahel ei ole mitte midagi. Seetõttu on fotodest nähtuvalt selge, et vesi imbus alumise korruse naabri

korterisse trapi kaudu. Lisaks sellele on tõendamata kostja väide, et läbijooksu järgselt on korteriühistu vahetanud välja vaidlusaluse korteri all olevad tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mistõttu on väidetavalt ilmselge, et veekahjustuse põhjustas hoopis tsentraalne torustik, mitte puudulik trapp. Selline väide veekahjustuse põhjuse kohta on oletuslik ja tõendamata ning see ei lükka ümber hageja poolt esitatud asjatundja arvamust. Hageja toob esile, et veelekked on toimunud ka 02.05.2019 ja 08.08.2020. Seega oli kostja teadlik, et tema korterist jookseb alumisse korterisse vett, juba hiljemalt 02.05.2019. Hageja on kolmel korral (04.09.2020, 23.09.2020 ja 05.10.2020) andnud kostjale võimaluse vannitoaga seonduvad puudused kõrvaldada ja palunud kostjal otsesõnu seda teha. Kostja vältis hagejat ning vastas alles 05.10.2020, kuid ka siis ei pakkunud kostja välja mitte ühtegi lahendust. Hagejalt ei saa eeldada seda, et ta annaks kostjale ka neljanda või viienda võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ning ükski õigusnorm hagejat selleks ka ei kohusta. Hageja on seisukohal, et kõik puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulud on vajalikud ning mõistlikud. Käesolevas asjas ei ole tegemist mitte kindlustusjuhtumiga, vaid vaidlusega müügilepingu eseme puuduste ja müüja vastutuse üle asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 tähenduses. Ükski kindlustusandja ei paku kindlustust, mis hüvitaks puudustega asja soetanud isikule puuduste kõrvaldamisega seotud kulud või kaitseks ostjat lepingutingimustele mittevastava asja ostmise eest. 28.06.2021 esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Hageja korterist tuleneva veelekke tõttu ei saanud hageja korteri vastuvõtmisest alates kasutada dušši ega kraanikaussi. Algul keeras alumise korruse naaber kogu püstakus vee kinni ning veelekke põhjuse selgumisel oli hageja sunnitud hoiduma duši ja kraanikausi kasutamisest selleks, et hoida ära edasisi veekahjustusi alumises korteris. See tähendab, et hagejal puudusid elementaarsed elamistingimused - pesemisvõimalus. Sellest tulenevalt lükkus korterisse kolimine edasi kuni remonttööde valmimiseni ning hageja oli sunnitud elama sõprade juures. Hageja on kostjapoolse lepingurikkumise tõttu jäänud ilma korteri kasutamise võimalusest ehk kasutuseelistest ja saanud seeläbi varalist kahju, mille hüvitamist on tal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Korteriomandi üleandmine toimus 30. augustil 2020. a ning remonttööd valmisid 14. juunil 2021. a, mis tähendab seda, et hagejal ei olnud võimalik kasutada korterit elamiseks 9,5 kuu jooksul. Hagejal on aja eest, mil tal puudus võimalus korterit elamiseks kasutada, VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kaotatud kasutuseelise näol summas 3800 eurot (400 x 9,5 = 3800). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 8927,60 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras. Hageja on seisukohal, et kostja kui müügilepingu pool on ainuvõimlik kostja. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostis korteri kostjalt mitte korteriühistult. Müügilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid müügilepingu poole vastu. Kostja väide, et kostjaks saaks olla vaid korteriühistu, on müügilepingust tulenevate nõuete kontekstis selgelt väär. Kostja seisukoht Kostja esitas 08.03.2021 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejale müüdud korter vastas lepingule, mistõttu aluseid hagi rahuldamiseks ei esine. Hageja ei ole tõendanud, et korter ei vasta lepingutingimustele.Korter asub elamus, mis oli ehitatud 1960. aastal, mistõttu pidi hageja olema teadlik sellest, et ta ei osta mitte uut, vaid kasutatud korterit, mis asub majas, mis on olnud eksluatatsioonis vähemasti aastast 1960. Seega tuleb korteri võimalike puuduste üle otsustada VÕS § 217 lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 alusel, st tuleb kindlaks teha, kas korter vastas selle kasutamise otstarbele, võttes arvesse mh 1960.a ehitatud maja keskmist kvaliteeti. Hageja ei saanud korteri ostmisel lähtuda ega eeldada, et elamu kui selline üldse mingeid uuendamisi või

renoveerimistöid ei vaja. Hageja peab hagi rahuldamiseks esmalt tõendama, et talle müüdud korter asus elamus, mis ei vastanud tavapärastele 1960. a ehitatud elamule vastavatele nõuetele. Täiendavalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud ekspertarvamus on puudulik ning ei kinnita puuduste olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et niiskustõkke puudumine (kui see puudub) on puudus ning et niiskustõke üleüldse puudus. Korteri vannitoas teostati remonti viimati 20 aastat tagasi (millest hageja oli teadlik). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et 20 aastat tagasi kehtinud ehitusnormid nägid ette niisketesse ruumidesse niiskustõkke paigaldamise. Hageja ei ole tõendanud, et vannitoa põranda trapp on torustikuga veekindlalt ühendamata. Tegemist on järjekordse aruande koostanud isiku spekulatsiooniga. Selle väite tõenduseks on aurandele lisatud kõigest üks foto. Lisaks sellele, et hageja väited on tõendamata, ei ole need ka eluliselt usutavad. Kui vannitoas puuduks niiskustõke ja trapp ei oleks veekindlalt ühendatud, siis oleksid läbijooksud alumisel korrusel asuvasse korterisse pidevalt. Ajal, kui kostja oli korteri omanik, ei ole alumise korteri omanik kostjat teavitanud tema korterisse toimunud pidevatest läbijooksudest. See tähendab, et kuigi korteri vannitoa remondist on möödunud 20 aastat, ei ole kostja selle aja jooksul alumist korterit uputanud. Kostjale teadaolevalt on augustis 2020. a korterisse nr xxxx toimunud läbijooksu järgselt vahetanud kortermaja (korteriühistu) välja korteri nr xxxx kohal (s.o korteri nr xxxx põranda all) paiknevad tsentraalsed vee- ja kanalisatsiooni torustiku. See on ilmne viide sellele, et korterisse nr xxxx läbijooksu põhjuseks oli maja tsentraalne torustik (mitte kostja poolt müüdud korteri vannitoa puudused). Seda, et kortermaja vee- ja kanalisatsiooni torustik ei olnud välja vahetatud, oli hagejale teada. Seega pidi hageja sellega arvestama, et ca 60 aastat vana torustikuga majas võib läbijookse ette tulla ning torustik vajab vahetamist. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud kulutuste mõistlikkust ja põhjendatust ning hagile lisatud hinnapakkumine on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole hageja andnud kostjale puuduse kõrvaldamiseks võimalust või tähtaega. Eeltoodut ei ole hageja ka tõendanud. Kostja leiab, et hageja soovib kostja arvel alusetult rikastuda. Kostja jääb seisukohal, et ei ole vaidlust asjaolu ümber, et 1960. a rajatud standardse hoone nagu Xxxx torustiku eluiga on minetatud ja torustiku keskmine kvaliteet on vanusest tingituma VÕS § 77 lg 1 mõttes madal. Vett läbilaskvad veetorud on pigem reegel, kui erand ja olles omane taolistele hoonetele. See selgitab ka väidetud lekkeid majas olevates korterites juba 2019 aastal ja varem. Kuivõrd Xxxx hoonele sarnaste 1960. a rajatud hruštšovkade torustike keskmist kvaliteeti saab pidada ebarahuldavaks, siis on kindel, et hageja väidetud veekahjustused ja muud väidetavast liigniiskusest tulenevad probleemid ei tulenenud mitte kostjast kui korteri eelmisest omanikust, vaid terve hoone torustiku seisukorrast. Kostja palub vähendada hageja kahju hüvitist mõistliku suuruseni ja kasutuseeliste hüvitist nullini. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade, kirjalike tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 03.08.2020 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu korteri asukohaga Xxxx (registrinumber xxxx) müügiks. 30.08.2020 toimus korteriomandi üleandmine, millest võtsid osa hageja ja kostja esindaja G. L.. 31.08.2020 teatas Xxxx korteri all asuva korter xxxx omanik, et korteri xxxx kaudu lekib vesi tema korterisse. 04.09.2020 teavitas hageja kostjat vee lekkimisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitanud nõude õige kostja vastu, kas tegemist on müügieseme varjatud puudustega ja kas kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Samuti vaidlevad pooled kahju suuruse üle. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 kohaselt vastustab müüja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Riigikohus on tsiviilasjas otsuses nr 2-17-1937 punktides 15 ja 16 selgitanud, et müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele ehk on puudustega. Müügilepingu ese on puudustega, kui see ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lõige 1 ja VÕS § 217 lõige 2 punkt 2). Müüja vastutab sellise puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgnevad tingimused: puudus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lõige 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lõige 3); ostja ei teadnud ega pidanudki lepingu sõlmimise ajal puudusest teadma (VÕS § 218 lõige 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või müüja ei saa sellele tugineda (VÕS § 221 lõige 2); ostja on müüjale mõistliku aja jooksul puudusest teatanud (VÕS § 220 lõige 1), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lõige 1). VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja p 3 alusel nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib hageja seoses kostjate poolt lepingu rikkumisega nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 3 kohaselt kohustub lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

Kahju hüvitamist võib nõuda siis, kui on täidetud eelkõige järgmised tingimused: müüja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lõige 1); müüja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); ostjale on tekkinud kahju või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1 ja § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). VÕS § 14 lg 2 alusel peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Esmalt märgib kohus, et kostja on esile toonud, et vaidlusalune korter peab olema kindlustatud veeriski vastu ja hageja peaks pöörduma kahju hüvitamiseks kindlustusandja poole. VÕS § 422 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingu puhul kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid vaidlusega müügilepingu eseme puuduste ja müüja vastutuse üle asja lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 218 lg 1 tähenduses. Seega puudub hagejal alus kindlustusandja vastu nõude esitamiseks. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et õigeks kostjaks oleks käesolevas vaidluses korteriühistu, mitte hageja valitud kostja kui vaidlusaluse korteri müüja. Vaidlus puudub selles, et vaidlusaluse korteri müügileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Müügilepingust tulenevaid nõudeid saab esitada vaid müügilepingu poole vastu. Seega ei ole hagejal kui ostjal mingit alust suunata oma müügilepingust tulenev nõue korteriühistu vastu. Seejuures ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas vaidlusalune veetorustik on osa korteriomandist või osa kõigi korteriomanike kaasomandi esemest. Kohus on seisukohal, et müüja vastutab ostja ees kokkulepitud omadustele mittevastava veetorustiku eest mõlemal juhul. Nimetatu on kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-43-15, p 22 märgituga: „Otstarbekas, vajalik ning aus oleks korteriomandi notariaalselt tõestatud müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on. Korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses“. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja on esitanud nõude õige kostja vastu. Vaidlusaluse korteri müügikuulutuses on märgitud alljärgnev: „Müüa korralikult renoveeritud majas möbleeritud valgusküllane 2-toaline korter. /---/ Kortermaja on ehitatud 1960 aastal ning on konstruktsiooniliselt väga heas seisukorras. Maja koos trepikodadega on täielikult renoveeritud.“ Vastavalt Riigikohtu praktikale on kokkulepitud omadusteks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses peetud ka neid omadusi, mille müüja on müügikuulutuses esile toonud ka juhul, kui müügilepingus ei ole kuulutusele viidatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-53-

17, 3-2-1-46-17, 3-2-1-43-15). Kohus nõustub hagejaga, et sellisest müügikuulutusest saab mõistlik ostja aru, et maja on täielikult renoveeritud, sealhulgas ka majas paiknev veetorustik. Seda kohtu hinnangul ka vaatamata asjaolule, et torustik ei kuulu elamu konstruktsioonide hulka. Pooltel puudub vaidlus selles, et elamu veetorustik on renoveerimata. Kostja ei ole tõendanud kohtule, et ta oleks avaldanud hagejale, et elamu torustik on jäetud uuendamata, vaatamata asjaolule, et kogu maja on renoveeritud. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjades nr 3-2-1-4617 ja 2-17-1937 otsustes, et „ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt müügiesemel on“. Kostja seda teinud ei ole. Kohus leiab, et pooltevahelisest müügilepingust ei nähtu, et kostja oleks müügilepingus teavitanud hagejat müügieseme mingitest iseärasustest, mille tulemusena oleks need saanud pooltevahelise lepingu osaks. Kuna kostja on müügikuulutuses avaldanud, et maja on täielikult renoveeritud, ning tegemist on korteri kui müügiese olulise omadusega, tuleb korteril esinevaid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudusi lugeda VÕS § 217 lg 2 p 1 mõistes kokkulepitud omaduste puudusteks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks hageja tõendama, et talle müüdud korter ei vasta tavapärasele 1960 ehitatud hruštšovka nõuetele. Pooled ei vaidle käesoleval juhul selle üle, millised on tavapärased hruštšovkad või nende torustikud. Seega ei oma antud asjaolu käesolevas vaidluses mingit tähendust. Kohus on seisukohal, et ostja kinnitus müügilepingus, et ta on ehitise seisukorrast teadlik, ei välista ega piira müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest (RK 3-2-1-100-15, p 33). Hageja esile toodud puuduste näol on kohtu hinnangul tegemist varjatud puudustega, kuivõrd neid ei olnud korteri tavapärasel visuaalsel vaatlusel võimalik kindlaks teha. Ostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust müügiesemeks oleva korteri ülevaatamiseks kaasata ehitusspetsialisti ega nihutada korteris olevaid mööbliesemeid võimalike niiskuskahjustuste tuvastamiseks nende tagant. Ostjal ei ole ka kohustust torustiku seisukorra tuvastamiseks keldrit üle vaadata. Riigikohtu praktika kohaselt peavad eluruumides VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema elementaarsed elamistingimused, milleks on ka veevarustus ja kanalisatsiooni olemasolu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-46-17, 3-2-1-5-12, 3-2-1-115-04, 3-2-1-129-12). Kui elementaarsed elamistingimused puuduvad, on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 või § 77 lg 1 mõttes, välja arvatud siis, kui pooled on kokku leppinud, et mõni ruum ei peagi elamistingimustele vastama (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-129-12). Kohtu hinnangul käesoleval juhul teisiti kokku lepitud ei ole. TsMS § 292 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena esitatud Birke Grupp OÜ 22.10.2020 ekspertiisi aruandest nähtub alljärgnev: „Santehnilised tööd korteris on tehtud ilma spetsialisti kaasamata. Kuna puudub hüdroisolatsioon seintes kui ka põrandal, esineb niiskuskahjustusi eluruumides ja läbijooksu alumise korruse korteris. Põranda trapp on ühendamata põrandas paikneva malmtorustikuga, esineb lekkeid. Tõenäoliselt ühendati endise vanni väljavoolu torustikuga ka valamu. Et tagada dushivee suundumine trapi poole, on oskamatult tõstetud vannitoa põrandat“. Seega on antud arvamusega tõendatud asjaolu, et vannitoas puudub niiskustõke ja seetõttu esinevad niiskuskahjustused ka elutoa seintel. Asjaolu, et vannitoas olev trapp ja veetorustik ei ole

veekindlalt ühendatud, on tõendatud hagiavalduse lisadena nr 6.11 - 6.15 esitatud fotodega, millelt nähtub, et trapi all on ainult üks avaus, mille kaudu vesi saab liikuda. Nimetatu on tõendatud ka asjatundja arvamusele lisatud fotode ja asjatundja seisukohaga (lk 7, 9 – 10). Kuivõrd esitatud fotodelt nähtub, et antud avause ümber puudub ühendus trapiga, sai vesi imbuda alumise korruse korterisse ühenduse puudumise tõttu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvamuse koostanud vastutaval spetsialistil K. K.l, kellel kutsetunnistuse kohaselt on tase 8 volitatud ehitusinsener, ei ole pädevust koostada ehitiste ekspertiise ja auditeid. Hageja esitatud SA Kutsekoda andmetel on vastava tasemega ehitusinseneril selline pädevus olemas. Asjaolu, et vannitoas puudus hüdroisolatsioon nii seintel kui ka põrandal, samuti korralik trapp, on tõendatud ka vaidlusaluses korteris remonditöid teostanud Ehitaks Ehitus OÜ juhatuse liikme H. V. 07.06.2021 e-kirjaga. Kostja omapoolsete tõenditega hageja esitatut ümber lükanud ei ole. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud riiklikult tunnustatud ekspert M. S. arvamus ei oma kohtu jaoks suuremat kaalu kui K. K. poolt koostatud arvamus. TsMS § 232 lg 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et M. S. arvamus ei lükka ümber hageja esitatud asjatundja K. K. arvamust ja H. V. tuvastatut. Vaidlus puudub selles, et M. S. ei ole vaidlusaluse korteriga tutvunud, vaid hinnanud üksnes K. K. koostatud arvamust. Kuivõrd nii K. K. kui ka H. V. on kohapeal olukorraga tutvunud ning nende arvamused on kattuvad, samas on M. S. arvamus nendega vastuolus, ei saa see kohapeal tuvastatut ümber lükata. M. S. ei ole esitatust nähtuvalt ka hinnanud K. K. arvamusele lisatud fotosid, millest kohtu hinnangul nähtuvad hageja esile toodud puudused. M. S. arvamuse kohaselt ei saanud hüdroisolatsioon puududa ning põrandatrapp ei saanud olla defektne, sest see oleks põhjustanud reoveeleket ja selle üle oleks kaevatud kogu vannitoa kasutusaja jooksul. Samas ei ole M. S. 28.08.2020 veeleket käsitlenud ega hinnanud. Samuti ei ole käsitletud asjaolu, et vaidlusaluses korteris alaliselt ei elatud. Nimetatut ei lükka ümber ka kostja esitatud kommunaalarved perioodi aprill kuni august 2020 kohta, kuivõrd antud arvetest nähtub, et aprillis oli vee- ja kanalisatsiooni kulu 0,6 m3, mais veetarbimist üldse ei toimunud, juunis 0,7 m3, juulis 1m3, ja augustis 0,2 m3. Nimetatud minimaalne veetarbimine või selle puudumine üldse terve kuu ulatuses toetab kohtu hinnangul hageja väidet selle kohta, et antud korteris alaliselt keegi ei elanud. Eelneva alusel ei lükka M. S. arvamus ümber hageja esitatud tõendeid. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja peaks tõendama, et 20 aastat tagasi, mil vannituba remonditi, kehtis nõue kasutada hüdroisolatsiooni ja et hageja ei ole tõendanud niiskustõkke puudumist vannitoas. Kohus leiab, et hüdroisolatsioon peab vältima vee ja niiskuse levimise ning niiskuskahjustuste tekkimise. Sellisena pidi niiskustõke olema tagatud ka vannitoas remondi teostamisel. Asjaolul, kes vannitoas remonti tegi, ei ole vaidluse lahendamisel tähendust, seetõttu kohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja viidatud pooltevahelise müügilepingu punktides 1.7.2, 1.7.3 koostoimes punktiga 1.6.8 andnud kinnituse, et ta rahuldub korteri veetorustiku seisukorraga ja ei kavatse mingeid pretensioone esitada. Antud lepingupunktides selline ostja kinnitus puudub. Kohus leiab ühtlasi, et kostja esitatud korteriühistu otsused ja majandusaasta aruanded ei vabasta kostjat vastutusest. Kohus on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et kostja kui korteri müüja oleks üle andnud ostjale kokku 18 majandusaasta aruannet ja korteriühistu otsust eesmärgiga, et teavitada ostjat asjaolust, et torustike renoveerimist, parandamist või asendamist elamu renoveerimise käigus ei teostatud. Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik oleks teavitada ostjat vastava punkti lisamisega kas müügikuulutusse või -lepingusse, samuti oleks kohane vastavast asjaolust eelnevalt kirjalikult teavitada. Kohus

leiab, et kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks hagejale mingeid otsuseid üldse üle andnud. Samuti leiab kohus, et majandusaasta aruannete näol ei ole tegemist korteriühistu otsustega. Asjaolu, et alumise korruse korterisse on ka varasemalt esinenud vee läbijooksu, on kohtu hinnangul tõendatud Xxxx korteri elaniku T. K. kirjavahetusega korteriühistu juhatusega, millega on tõendatud, et veelekked on toimunud 02.05.2019 ja 28. 08.2020. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et läbijooksu järgselt on korteriühistu vahetanud välja vaidlusaluse korteri all olevad tsentraalsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud, mistõttu on kostja väitel ilmselge, et veekahjustuse põhjustas hoopis tsentraalne torustik, mitte puudulik trapp. Kohus leiab, et kostja antud väide on tõendamata ega lükka ümber hageja esitatud asjatundja arvamust. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hageja andnud kostjale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on 2020 sügisel kolmel korral kirjutanud kostjale alljärgnevalt: Hageja 04.09.2020 e-kirjas märgib hageja: „Juhul, kui selgub, et remontimise kulud jäävad minu korteri kanda ning viga on valesti ehitatud vannitoas, siis on tegu varjatud puudusega ning remondikulud esitan korteri eelmisele omanikule, ehk siis Sinule.“. Hageja 23.09.2020 e-kirjas märgib hageja: „Aga kuidas me nüüd edasi toimime? Minul on see vannitoa asi võimalikult kiiresti korda vaja ajada, et saaksin seal ikkagi ka pesus käia ega peaks uputustega tegelema. /---/ Palun anna teada, milliseid lahendusi pakud.“ Hageja 05.10.2020 e-kirjas märgib hageja: „Kuna ma pole pikalt Sinult vastust saanud ning pole ka telefonitsi kätte saanud, kuid vannituba vajab siiski remontimist, siis kirjutasin ka meie notarile, tema arvamuse saamiseks.“ Asjaolu, et kostja on hageja viidatud e-kirja kätte saanud ja omalt poolt mingit lahendust pakkunud ei ole, on tõendatud kostja 05.10.2020 e-kirjaga hagejale, milles kostja on vastanud hagejale: „Vabandused, et ei ole su kirjale vastanud, nii palju asjaajamisi ja lihtsalt unustasin, kuid kõnet ei ole tähele pannud , et oleks jäänud vastamatta.“ Seega on hageja tõendanud, et on andnud kostjale võimaluse puudused kõrvaldada, kuid kostja seda teinud ei ole, eitades edaspidiselt puuduste olemasolu ja enda vastust nende eest. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud kulud puuduste kõrvaldamiseks on vajalikud ja mõistlikud ning tõendatud Ehitaks Ehitus OÜ 18.12.2020 hinnapakkumisega. Antud hinnapakkumise kohaselt maksab vannitoas esinevate puuduste kõrvaldamine kokku 4707,60 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud tekkinud kahju suuruse tõendamiseks võtma konkureerivaid hinnapakkumisi. Sellist kohustust kahju kannatanule seadus ei sätesta. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et puuduste kõrvaldamise kulud oleksid üle paisutatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ekspertiisiaktis nimetatud puudused (sh hüdroisolatsiooni puudumine, vana ning puudulikult ühendatud torustik, trapp ning vannitoa põranda ebaõige kalle) on sedavõrd ulatuslikud, et nende tõttu on vajalik teostada vannitoa terviklik remont. Hageja esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et sanitaarseadmete ühendused on ebakorrektsed (lk 8) ja ka põrandas paiknevas malmtorustikus esineb lekkeid (lk 9-10). Seetõttu vajab lisaks trapi ja torustiku ühendusele väljavahetamist suuremas ulatuses vee- ja kanalisatsioonitorusid. Kuivõrd hüdroisolatsiooni paigaldamiseks tuleb eemaldada kõik plaadid, on uute plaatide paigaldamiseks vajalik teostada ka põranda ja seinte tasandustöid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt peaks keraamilise plaadi ruutmeetri maksumus olema alla 10 euro/m2 kohta. Kohus leiab, et 35 eurot/m2 näol on lähtudes ehituspoodide (Decora, Bauhof, K-Rauta) kodulehtedel pakutavast (5 - 80 eurot/m2) tegemist veidi alla keskmise hinnaga. Kuivõrd seinaplaadid tuleb terves ulatuses eemaldada ning neile tugineb moodulripplae karkass, tuleb ka moodulripplagi korrektse tulemuse saavutamiseks uuesti paigaldada. Kuna WC pott, valamu ja segistid on seotud juba paigaldatud keraamiliste plaatidega, tuleb need

plaatide eemaldamise tõttu uuesti paigaldada. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud nõuet WC poti, valamu, segisti ega dušilifti saamiseks. Kostja seisukoha ja esitatud hinnapakkumise kohaselt oleks vaidlusalust vannituba võimalik remontida 2996,40 euroga. Kostja e-kirjast nähtuvalt on kostja küsinud hinnapakkumist ilma vannitoaplaatideta. Hageja esitatud hinnapakkumises on plaatide hind kokku 1092 (910 eurot + km) eurot. Kohus nõustub hagejaga, et juba eemaldatud vannitoaplaate ei saa uuesti tagasi paigutada, sest eemaldamise tagajärjel plaadid paratamatult kas hävivad või kahjustuvad. Kostja poolt esitatud hinnapakkumine ei sisalda olemasolevate torustike eemaldust ega uue paigaldust, uue elektripõrandakütte paigaldust ega ka ripplae paigaldust. Seetõttu ei lükka kostja esitatud hinnapakkumine hageja esitatut ümber ega tõenda, et vannitoa remondikulud oleksid väiksemad, kui hageja seda esile toonud on. Eelneva alusel tuleb kahju hüvitis summas 4707,60 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud ka VÕS § 115 lg 1 alusel kasutuseeliste nõude. Hageja on esile toonud, et korterist tuleneva veelekke tõttu ei saanud hageja korteri vastuvõtmisest alates kasutada dušši ega kraanikaussi. Algul keeras alumise korruse naaber kogu püstakus vee kinni ning veelekke põhjuse selgumisel oli hageja sunnitud hoiduma duši ja kraanikausi kasutamisest selleks, et hoida ära edasisi veekahjustusi alumises korteris. Hagejal puudusid elementaarsed elamistingimused - pesemisvõimalus. Sellest tulenevalt lükkus korterisse kolimine edasi kuni remonttööde valmimiseni ning hageja oli sunnitud elama sõprade juures. Hagejal ei ole olnud võimalik korterit kasutada elamiseks alates korteriomandi üleandmisest 30.08.2020 kuni 14.06.2021, mil remont valmis sai ehk 9,5 kuu jooksul. Kostja leiab, et hageja nõue on välistatud VÕS § 101 lg 3 ja VÕS § 139 lg 1 ning § 139 lg 2 alusel. Riigikohtu praktika kohaselt peavad eluruumides VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema elementaarsed elamistingimused, nt kütmise võimalus ja soojapidavus, aga ka veevarustus ja kanalisatsiooni olemasolu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-46-17, 3-2-1-5-12, 32-1-115-04, 3-2-1-129-12). VÕS § 132 lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kohus leiab, et pesemisvõimalusteta korteri müümisel peab müüja arvestama ka asjaoluga, et ostjal võib selle tõttu tekkida kahju, mistõttu on tegemist ettenähtava kahjuga. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kasutuseeliste nõudmisel on tegemist normatiivse kahjuga, ei pea hageja kahju kandmist tõendama, sest see ei sõltu tegelikust kahjust. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kinnisasjade kasutuseeliste suuruse arvutamisel lähtuda eeldatavast keskmisest üürihinnast ( Riigikohtu 19.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; 13.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hageja esitatud üürikuulutused kv.ee keskkonnast tõendavad, et üürihinnad on vahemikus 410-450 eurot kuus. Seega on hageja tõendanud nõutava kasutuseelise väärtuse 400 eurot kuus. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ei kasutanud vaidlusalust korterit oma elukohana remondi ajal ja elas sõprade juures, on tõendatud Janika Vahti, Katri Kuke ja Erik Jõesaare kirjalike kinnitustega. Kohus ei nõustu hagejaga, et ehituspoed olid koroonaviiruse teise laine ajal suletud ning alates märtsist 2021 ei olnud ehitusmaterjalid saadaval. Kostja esitas Ehituse ABC müügi- ja

turundusdirektori kommentaari 2021 märtsis rakendatud meetmetele: „Ehituspoed suletakse küll füüsiliselt sarnaselt teiste kaubandusettevõtetega, kuid müük jätkub ka piirangute ajal epoe ja drive-in-müügipunktide kaudu, kus on võrdväärselt kauplusega rikkalik ehitus- ja sisustuskaupade valik.“ Seega ei olnud ehituskaupade müük takistatud, nagu hageja väidab ja nimetatu ei saanud olla takistuseks remonditööde valmimisel. Kohus nõustub kostjaga, et koroonaviiruse teine laine ei tulnud ootamatult ja selle võimalusest teavitati juba suvel 2020, mis on tõendatud Rahvusringhäälingu 07.07.2020 uudisega pealkirjaga: „Terviseamet: Viiruse teine laine on väga tõenäoline“. Hageja pole ka esitanud tõendeid, et tema poolt tellitud ehitaja töötajad oleksid haiged olnud ja ehitaja ei oleks leidnud asendusi. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks nõudnud ehituslepingu kiiremat täitmist või oleks teinud jõupingutusi teise ehitaja leidmiseks, kes oleks tööd kiiremini teostanud. Pooltel puudub vaidlus selles, et vaidlusaluse korteri üleandmine toimus 30.08.2020. Kohus nõustub hagejaga, et hageja ei saanud remonti alustada enne, kui oli andnud kostjale võimaluse puudused kõrvaldada. Poolte e-kirjavahetusega on tõendatud, et pooled pidasid puuduste osas kirjavahetust alates 04.09.2020 kuni 12.10.2020. Birke Grupp OÜ vastutav spetsialist K. K. käis hageja selgituste kohaselt korterit üle vaatamas 19.10.2020 ja 20.10.2020 ning koostas kirjaliku ekspertiisi aruande 22.10.2020. Hageja sai Ehitaks Ehitus OÜ-lt hinnapakkumise alles 18.12.2020. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, mis tingis ligi kahekuuse viibimise. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tal ei oleks olnud võimalik nõuda ehitajalt kiiremini hinnapakkumise esitamist või pöörduda teise ehitusfirma poole hinnapakkumise saamiseks. Kohus leiab, et hinnapakkumine oleks olnud võimalik saada kahe nädala jooksul ekspertiisi aruande valmimisest äriühingult, kellel oleks ka võimalik olnud ehitustööd reaalselt mõistliku aja jooksul teostada. Remonditöödega oleks kohtu hinnangul mõistlik alustada nädala jooksul ja need teostada kahe nädala jooksul, millise valmimisperioodiga kostja kohtuistungil nõustus. Selle aja jooksul peaks kohtu arvates olema võimalik kõik vajalikud materjalid soetada ja vannitoa remonditööd teostada. Kohus ei pea põhjendatuks pikemat ajaperioodi, kuna tööde venimisel oleks hagejal olnud võimalik nende kiirendamist nõuda. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja kasutuseeliste nõue tuleb rahuldada 3 kuu ulatuses summas 1200 eurot. Lisaks on hageja esile toonud, et on kandnud kulusid seoses Birke Grupp OÜ-lt ekspertiisi tellimisega, millega tuvastati hageja poolt esile toodud puudused. Antud nõudele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Ekspertiisi ja konsultatsiooni kulu on tõendatud arvega nr 482 summas 420 eurot. Hageja on nimetatud arve tasunud. Kohus leiab, et antud nõue on VÕS § 115 lg 1 alusel põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Vastavalt eeltoodule on hagejale kostjapoolse müügilepingu rikkumise tagajärjel tekkinud varaline kahju summas 6327,60 eurot (4707,60+ 420+1200), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud ka viiviste nõude. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Vaidlus puudub selles, et hageja teavitas kostjat puuduste avastamise järgselt oma kahju hüvitamise nõudest. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Seega on hagejal õigus VÕS § 113 lõigete 1 ja 2 alusel täpsustatud nõude kohaselt nõuda põhinõudelt ka viiviseid alates hagi esitamisest

kuni nõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude 71 % ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 kohtuotsusega on täiendatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.11.2021 kohtuotsust.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.