Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-16809
Tsiviilasi
TRV Kliima AS avaldus Valeriy Glistini vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Vastustaja/hageja: TRV Kliima AS (registrikood 10204666), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 26. märtsi 2021. a otsus osas, millega määrati kindlaks menetluskulud. Teha selles osas uus otsus, millega mõista TRV Kliima AS-i kasuks välja maakohtus kantud kulude katteks 718 eurot ja 75 senti.
Tuvastada TRV Kliima AS ja Valeriy Glistini vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
2.3.Lugeda TRV Kliima AS ja Valeriy Glistini vahel sõlmitud tööleping Valeriy Glistini poolt korraliselt (TLS § 85 lg 1 ja lg 4) üles öelduks 11. juulil 2020. a.
2.4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.5.Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 718 eurot ja 75 senti.
2.6.Välja mõista Valeriy Glistinilt TRV Kliima AS kasuks menetluskulude katteks 718 eurot 75 senti (käibemaksuta). 2.7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (718 eurolt 75 sendilt) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.TRV Kliima AS (tööandja, hageja) esitas 09.07.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK“) avalduse Valeriy Glistini (töötaja, kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks. TVK rahuldas 8. oktoobri 2020 otsusega hageja nõuded täies ulatuses, tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel ning luges töölepingu kostja poolt korraliselt üles öelduks 11.07.2020 (TLS § 85 lg 1 ja 4). Töötaja taotles TVK otsuse täies ulatuses läbivaatamist maakohtus. Viru Maakohus luges 30.11.2020 määrusega töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis asja menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.04.2003 töölepingu, mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle elektri-gaasikeevitajana. Töölepingu p 5.3 kohaselt makstakse töötajale töötasu üks kord kuus töötasu arvestamise kuule järgneva kuu esimese täisnädala viimasel tööpäeval ülekandega töötaja arvelduskontole. 11.06.2020 esitas töötaja töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Ülesütlemisavalduses märkis töötaja, et tööleping lõpeb alates 12.06.2020 ning töölepingu ülesütlemise põhjuseks on tööandjapoolne kohustuste rikkumine, mis seisnes selles, et tööandja on töötasu maksmisega viivitanud. Tööandja leiab, et ülesütlemisavalduses esitatud põhjendused on alusetud ja otsitud, seda eelkõige eesmärgiga saavutada endale majanduslikult soodne viis töökohalt lahkumiseks ning vabaneda töökohustustest koheselt. Tööandja on oma seadusest ja töölepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning töötajale töötasu tasunud.
3.Kostja maakohtu menetluses hagile ei vastanud, ent TVK istungil vaidles kostja avaldusele vastu ning selgitas, et hageja on töötasu maksmisega teadlikult viivitanud. Seda kinnitab telefonivestlus, milles tööandja teatab, et tal pole kiiret töötasu maksmisega. Ka 5 päeva töötasu maksmisega viivitamine on oluline viivitus, mille tagajärjel tekkis töötajale kahju. Töölepingu ülesütlemine on seega seaduspärane.
MAAKOHTU OTSUS
4.Viru Maakohus rahuldas 26. märtsi 2021 otsusega hagi, tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning luges töölepingu TLS § 85 lg 1 ja 4 alusel kostja poolt korraliselt üles öelduks 11.07.2020. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja 1125 eurot (käibemaksuta) ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuli töötajale maksta palka üks kord kuus, töötasu arvestamise kuule järgneva kuu esimese täisnädala viimasel tööpäeval ülekandega töötaja pangakontole (töölepingu p 5.3). Mai 2020 eest tuli töölepingu p-i 5.3 kohaselt kostjale töötasu maksta hiljemalt 05.06.2020. Pangakonto väljavõttest nähtub, et tööandja kandis töötajale mai töötasu üle kahes osas: 600 eurot 10.06.2020 ja 697,93 eurot 11.06.2020. Seega viivitas tööandja töötasu maksmisega 4-5 päeva. 11.06.2020 esitas töötaja tööandjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 12.06.2020 põhjusel, et hageja ei maksnud töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Maakohus leidis, et ülesütlemisavalduse edastamisega tööandjale on täidetud ülesütlemise formaalsed, kuid mitte materiaalsed eeldused. Töötasu maksmisega 4-5 päevane viivitamine ei ole oluline viivitus ning töötaja ei ole põhjendanud, kuidas selline lühiajaline viivitus talle kahju tekitas. Ka ei olnud tööandja varem töötasu maksmisega viivitanud ning oli töölepingu ülesütlemise hetkeks juba osaliselt töötasu välja maksnud. Seega ei ole tööandja töölepingut oluliselt rikkunud ja töötajal ei olnud olulist ja mõjuvat põhjust, mis annaks õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt ülepaisutatud. Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1437,50 eurot (õigusabikulud 11 tundi 30 minutit tunnihinnaga 125 eurot, käibemaksuta). Maakohus ei nõustunud 11.06.2020 ja 29.06.2020 toimingute ajakuluga, milleks kulus kokku 3 tundi 15 minutit. Mõlema päeva tegevuse kommentaarides on välja toodud sarnased põhjendused: kliendi poolt esitatud materjalide analüüs ja kliendi poolt esitatud materjalidega tutvumine. Maakohus luges 11.06.2020 ja 29.06.2020 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. 09.12.2020 toimingute (ajakuluga kokku 2 tundi 30 minutit) kommentaarides on hageja lepinguline esindaja toonud välja: 1) töötaja 15.11.2020 taotlusega tutvumine; 2) kohtumäärusega tutvumine; 3) töötaja taotluse osas seisukoha koostamine. Maakohtu hinnangul ei kulu kogenud advokaadil nimetatud toiminguteks 2 tundi ja 30 minutit, arvestades, et taotlus on formaalne (tuleneb TvLS § 58 lg-st 1), kohtumäärus on asja menetlusse võtmise määrus ning 10.12.2020 seisukohas on hageja märkinud sisuliselt vaid seda, et kostja ei ole oma taotlust põhistanud, mistõttu ka hagejal pole võimalik sisuliselt asja kohta täiendavaid selgitusi anda. Maakohus luges taotluse põhjendatuks ajakuluks kokku 1 tundi 30 minutit. Põhjendatud ei ole ka 10.12.2020 ajakulu 15 minutit menetluskulude
nimekirja koostamisel. Kohtupraktikas nimetatud toimingu eest eraldi ajakulu ei arvestata. Seega on hageja põhjendatud ajakulu kokku 9 tundi kogusummas 1125 eurot (käibemaksuta).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas 28.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 26.03.2021 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus ei ole vaidlustatavas kohtuotsuses järginud TsMS § 163 lg 1, § 229, § 232, § 436 ja § 442 lg 8 nõudeid, rikkudes menetlusõiguse norme ja jättes esitatud tõendid hindamata, mis on asjas kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei selgitanud, millised materiaalsed eeldused täitmata jäid. Kostja ei nõustu ka, et 4-5 päevane töötasu maksmise viivitus ei ole oluline ning et maakohus on viivituse sidunud töötajale kahju tekitamisega. Maakohus on jätnud tõendina hindamata pooltevahelise telefonivestluse. Maakohus ei määranud tähtaega vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks ning ei teinud TsMS § 403 lg-s 1 sätestatud kirjaliku menetluse määramise määrust. Maakohus oleks pidanud kirjaliku menetluse määrama määrusega, milles oleks sõnaselgelt antud tähtaeg seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude osas. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks pidada: TVK avalduse koostamine 1,5 tundi (187,50 eurot), TVK istungiks ettevalmistumine ja töötaja 08.10.2020 dokumendiga tutvumine 45 minutit (93,75 eurot), kliendi esindamine TVK istungil 1 tund (125 eurot), töötaja 15.11.2020 taotlusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, töötaja taotluse osas seisukoha koostamine 1,5 tundi (187,50 eurot), kokku 593,75 eurot.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja on esitanud loetelu paragrahvidest, mida maakohus on rikkunud, ent pole täiendavalt selgitanud, milliseid nõudeid rikuti, sh on viidatud asjakohatutele paragrahvidele, nt TsMS § 163 lg-le 1, kuigi maakohus ei ole hageja hagiavaldust rahuldanud osaliselt, vaid täielikult ning TsMS §-le 229, mis sätestab tõendi mõiste, mitte kohtute kohustust. Seega ei ole kostja viidatud maakohtu rikkumised TsMS § 163 lg 1 ja § 229 nõuete osas asjakohased. TsMS § 403 lg 1 ei sätesta, et asja lahendamist kirjalikus menetluses võib määrata üksnes määrusega. Kui ringkonnakohus peaks tuvastama, et maakohus oleks pidanud kirjaliku menetluse määrama ja tähtajad andma määrusega, ei tule neid rikkumisi pidada olulisteks, sest need ei toonud kaasa ebaõiget lahendit ning kostja ei esitanud kohtu tegevusele vastuväidet. Maakohtu menetluses anti mõlemale osapoolele õigus ja võimalused oma väiteid tõendada. Asjaolu, et kostja ei ole oma tõendamiskohustust täitnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Lähtudes TVK praktikast, on töötaja rikkunud oma kohustust ega ole andnud tööandjale täiendavat tähtaega töötasu maksmiseks. Seega on töötaja 11.06.2020 töölepingu ülesütlemisavaldus tühine ning maakohus on teinud kaevatava otsusega õiguspärase lahendi, mille tühistamiseks puuduvad seaduslikud alused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue lahendi, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 718,75 eurot. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse põhjendused alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tuvastatud faktiliste asjaolude alusel kohaldanud seadust õigesti ja teinud õiged järeldused ning ringkonnakohus ei korda hageja nõude rahuldamise osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus märgib, et kostja alternatiivne taotlus saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei soovinud maakohtu menetluses osaleda. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtpäevaks. Kostja vastas korduvale järelpärimisele, et nõustub kirjaliku menetlusega, kuid hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtu määratud tähtajaks esitada taotlused ja tõendid kostja ei reageerinud. Kostja esitas maakohtule kaks dokumenti – taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks ja nõustumuse kirjaliku menetlusega. Kostjat esindas õigusteadmistega esindaja, kellele pidi teada olema menetluslik olukord ja kostja õiguste kasutamata jätmise tagajärjed.
9.TLS § 91 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Maakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et praegusel juhul ei ole täidetud TLS § 91 lg 2 p 2 materiaalsed eeldused. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ja tuvastas õigesti, et hageja ei viivitanud oluliselt töötasu maksmisega.
10.Kostja väide, et ühekordse 4-päevase viivituse muudab oluliseks tööandja ebaväärikas ja pahauskne käitumine, ei ole õige. Kostja esitas hagejale 11. juunil 2020 avalduse töölepingu lõpetamiseks tuues selgesõnaliselt ühe põhjuse esile: tööandja on töötasu maksmisega viivitanud ja sellest tulenevalt on töölepingu ülesütlemine põhjendatud (dtl 23). Ringkonnakohus nõustub, et kuigi kostja soovis töötasu maksmisega viivituse pärast töölepingut lõpetada, saaks põhimõtteliselt töölepingu erakorralise ülesütlemise alust muuta, kuid selleks pidi kostja vastavad faktilised asjaolud esile tooma. Kostja ei märkinud muid faktilisi asjaolusid ülesütlemise avalduses. Ainus tõend, mida sai hinnata tööandja võimaliku ebaväärika käitumise aspektist, on telefonikõne väljavõte. Kostja esitas töövaidluskomisjonile tema ja tööandja (hageja) vahelise telefonikõne salvestuse tõlke, mille töövaidluskomisjon asja juurde võttis. TVLS § 58 lg 5 teise lause kohaselt ei toimeta kohus töövaidluskomisjonis asja juurde võetud dokumente menetlusosalistele kätte. Eeltoodust tuleneb, et kui maakohus töövaidluskomisjoni poolt asja juurde võetud tõendeid menetlusest ei kõrvalda, siis loetakse need asja juures olevateks ja maakohus peab neid hindama. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus telefonikõnet ei hinnanud. Ringkonnakohus kõrvaldab selle puuduse TsMS § 652 lg 5 alusel apellatsioonimenetluses. Kostja esitatud telefonikõne tõendab, et kostja jättis reedel tööülesande täitmata ja ei ilmunud seletust andma. Esmaspäeval oli kostja haiguslehel ja telefonivestluses keeldus rikkumist selgitamast. Sellises olukorras ei saa tööandja kõnest väljatoodud lauset „siis pole minul ka kiiret sulle maksmisega“ lugeda ebaväärikaks käitumiseks, mis annaks aluse töölepingu ülesütlemiseks.
11.Kostja väited menetluskulude suuruse osas on osaliselt põhjendatud. Töövaidluskomisjoni menetluse kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ja nende kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas TsMS § 162 lg 2 ja § 175 lg 1 sätestatuga. Ringkonnakohus leiab, et töövaidluskomisjoni menetluskuludena saab hüvitada järgmised kulud: töövaidluskomisjonile taotluse esitamine ja istungil osalemise, kokku 3 tunni ulatuses. Enne töövaidluskomisjoni tehtud toimingute eest hüvituse saamiseks pidi hageja esitama täiendava nõude kahju hüvitamiseks. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks maakohtus saab lugeda kohtu nõudel hagi esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise kokku 2 tundi 45 minutit. Ringkonnakohus vähendab maakohtu poolt määratud hüvitatavate menetluskulude suurust ja loeb TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatud kuluks 718,75 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude suuruse määramisel võtab ringkonnakohus arvesse, et tegemist on töövaidlusega, kus tööandjal ei olnud keerukas faktilistest asjaoludest ülevaadet saada. Samuti ei olnud materiaalõiguse kohaldamise üle vaidlust, vaieldi selle üle, kas palga maksmisega viivitamine oli oluline ning vandeadvokaadil ei saanud olla selles osas seisukoha kujundamine ajamahukas.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 639 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.