Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
16. november 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18512
Kohtuasi
AS LHV Pank avaldus Üheksavara OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS LHV Pank määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja AS LHV Pank (registrikood 10539549), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Indrek Eiche Võlgnik Üheksavara OÜ (registrikood 12934541), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 01. märtsi 2021 määrus muutmata.
2.Jätta AS LHV Pank määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud AS LHV Pank kanda.
4.Välja mõista AS-ilt LHV Pank määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 373,33 eurot Üheksavara OÜ kasuks.
5.Kohustada AS-i LHV Pank tasuma Üheksavara OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruse resolutsiooni punktides 4 ja 5 märgitud menetluskulud ja viivis tuleb AS-il LHV Pank tasuda Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arveldusarvele nr EE197700771005359072. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (pankrotiseaduse § 5 lg 2, § 15 lg 5). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
PANKROTIAVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.AS LHV Pank (avaldaja, võlausaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 15.12.2020 avalduse Üheksavara OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2019 võimendusega tehingute ja tuletistehingute lepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule tagatisvara tagatisel laenu tehingute tegemiseks väärtpaberitega, võimaldades võlgniku kontol olevaid rahalisi vahendeid vabade omavahendite ulatuses ületada võlausaldaja vahendusel väärtpaberitega tehingute tegemiseks. Võlausaldaja ja Karsas OÜ sõlmisid 04.11.2019 samasuguse lepingu. Võlgniku ja Karsas OÜ juhatuse liikmed kattuvad.
3.15.11.2019 oli väärtuspäev kahel välisel FOP (free of payment – makseta tehing) tehingul referentsiga 204973148 ja 204973577. Tegemist oli klientide poolt internetipangas sisestatud tehingutega. Võlgnik ja Karsas OÜ sisestasid mõlemad ostukorralduse väärtpaberiga SE0000242455 kogus 10 000. Kõik andmed tehingutel omavahel klappisid, välja arvatud asjaolu, et mõlemad olid ostukorraldused. Seoses veaga võlausaldaja infosüsteemis, kinnitati ostutehingute toimumine mõlemale ettevõttele, kuigi üks ettevõte pidi olema tehingus müüja. Selle tulemusena said mõlemad kliendid oma kontole 10 000 SE0000242455 aktsiat. Kuivõrd tegemist oli pettusega, teavitati sellest kliente ning nii Karsas OÜ-lt kui ka Üheksavara OÜ-lt võeti maha 08.01.2020 väärtpaberid SE0000242455 kogusega 10 000, taastades enne 15.11.2019 FOP tehingut olnud seisu. Samas nii võlgnik, kui ka Karsas OÜ võtsid kogu juurde soetatud SE0000242455 aktsia tagatisel võimenduslaenu.
4.Vastavalt võimendusega tehingute ja tuletistehingute eritingimuste punktile 6 peab omavahendite osakaal igal ajahetkel olema vähemalt 50%. Klient peab jooksvalt tagama, et tehingu tegemisel ei langeks omavahendite osakaal ühelgi hetkel allapoole tingimustes kehtestatud piirmäära. Nimetatud kohustuse täitmine on võlausaldaja poolt kliendiga tehingu tegemise või selle vahendamise eelduseks ning kohustuse mittetäitmisel on võlausaldajal õigus vajadusel realiseerida tagatisvara. Kliendi omavahendite osakaalu muutumisel ja langemisel allapoole tingimustes kehtestatud piirmäära, on võlausaldajal õigus nõuda kliendilt omavahendite osakaalu viivitamatut suurendamist võlausaldaja poolt nõutud ulatuses või tagatisvara tagatisel võlausaldaja saadud laenu või võlausaldajalt laenatud väärtpaberite viivitamatut tagastamist või tuletisinstrumentidest tulenevate avatud riskipositsioonide kas osalist või täielikku sulgemist tagamaks omavahendite osakaalu vastavuse tingimustes kehtestatud piirmäärale. Juhul, kui kontol olevast tagatisvarast ei piisa võlausaldaja kõigi nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajal õigus ilma kliendi tehingukorralduse ja nõusolekuta realiseerida ka kliendi teistel võlausaldaja juures hallatavatel kontodel asuvat vara või debiteerida nimetatud kontosid.
5.Võlgnik tegi tehingu 10 000 aktsiaga, mida tegelikkuses ei eksisteerinud. Nende aktsiate alusel võeti võimenduslaenu. Kui võlausaldaja märkas tehingut, oli võlgnik võimenduslaenust saadud vahendid realiseerinud ning võlgniku kontol ei olnud vabu vahendeid olukorra taastamiseks, mistõttu tekkis võlgnevus 53 603,66 eurot, mis on ühtlasi ka võlausaldaja nõude suurus. Võlausaldaja ja võlgnik üritasid korduvalt jõuda kokkuleppeni võlgnevuse tasumiseks, kuid võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Võlausaldaja esitas võlgnikule 09.10.2020 pankrotihoiatuse. Kuivõrd võlgnik ei ole tänaseks tasunud oma võlgnevust, on võlgnikul tekkinud seadusest tulenevad viivised 341 päeva eest 3995,38 eurot. Võlgnik ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ega ka 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Seega on täidetud eeldus võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 järgi.
VÕLGNIKU VASTUS
6.Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu ning palub jätta ajutine haldur nimetamata ja pankrotiavaldus rahuldamata.
7.Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja nõudel puudub faktiline ja õiguslik põhistus, st nõue on ebaselge. Võlausaldaja nõude kujunemine on arusaamatu. Võlgnikule jääb ebaselgeks, milles seisneb võlgniku lepingulise kohustuse rikkumine võlausaldaja ees. Arusaamatu on võlausaldaja väide pettuse toimepaneku kohta. Pank vastutab ise enda IT-süsteemide toimimise eest. Võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet. Võlausaldaja nõue on sedavõrd ebaselge, et seda ei ole võimalik pankrotimenetluses lahendada. Võlgnikul on võlausaldaja vastu järgmised nõuded, mis on omandatud Karsas OÜ-lt: 1) 10 000 Swedbank A-klassi aktsia tagastamise, alternatiivselt aktsiate väärtuse hüvitamise nõue; 2) 9500 Swedbank Aklassi aktsia tagastamise, alternatiivselt 2020. a jaanuaris toimunud sundmüügi hinna ja aktsiate turuhinna vahe hüvitamise nõue; 3) saamata jäänud dividendide nõue Swedbank 19 500 aktsiaga seonduvalt 2019. a ja 2020. a majandusaasta eest. Kuna nõuete suurus on väljendatud aktsiates, on selle suurus ajas muutuv. Käesoleval ajal on nõude rahaliseks suuruseks ca 200 000 eurot.
8.Seega on poolte vahel vaidlus võlausaldaja nõude üle. Vaidluse lahendamiseks tuleb selgeks teha, kas võlausaldajal üldse esineb võlgniku vastu nõue, samuti kas võlgnikul on võlausaldaja vastu nõue. Seega on vaidluses vaja tuvastada asjaolusid ja anda õiguslikke hinnanguid, mis väljuvad pankrotimenetluse raamest. Võlgnik vaidleb vastu ka võlausaldaja väitele nagu oleks võlgnik maksejõuetu. Võlgnikule kuulub 3 kinnistut, mille koguväärtus on 300 000 eurot. Võlgnikule kuulub 10 sõidukit, nõue füüsilise isiku vastu summas 50 000 eurot, nõuded kolmandate isikute vastu summas 120 000 eurot, nõue võlausaldaja vastu summas 200 000 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
9.Pärnu Maakohus jättis 01.03.2021 määrusega ajutise pankrotihalduri nimetamata ja lõpetas pankrotiasja menetluse.
10.Maakohus tugines PankrS § 15 lg 3 punktile 1, mille kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus tugines Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist
mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). Maakohus asus seisukohale, et võlgniku vastuväited on piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas võlgnikule antud 10 000 SWEDBANK A aktsiat anti talle õiguspäraselt või mitte ning kas võlgnik on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut.
11.Maakohus selgitas, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Tallinna Ringkonnakohus on 11.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-1711742, p-s 9 asunud seisukohale, et juhul kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud. Antud juhul on kaalukas vaidlus nõude olemasolu üle ning nende asjaolude kindlakstegemine eeldab kohtu hinnangul tõendite hindamist, põhjalikku asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
12.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jättis maakohus menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 1600 eurot koos viivisega seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Maakohtu määrusele esitas 17.03.2021 määruskaebuse võlausaldaja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega võtta menetlusse avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlausaldaja palub keelata võlgniku vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
14.Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõue tõendatud ja selge ning võlgniku vastuväide on asjakohatu. Maakohus oleks pidanud tooma välja tõendid ja asjaolud, mis viitavad sellele, et nõuet ei ole või nõue on vaidlustatav. Võlgnik tegi tehingu 10 000 aktsiaga, mida tegelikkuses ei eksisteerinud ning võlgnik suutis ära petta võlausaldaja arvutisüsteemi. Kui võlausaldaja märkas valetehingut, oli võlgnik võimenduslaenust saadud vahendid juba realiseerinud, kontol ei olnud enam vabu vahendeid olukorra taastamiseks, mistõttu tekkis võlgnevus summas 53 603,66 eurot.
15.Maakohus ei lahendanud pankrotiavaldust PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.
16.Maakohus keeldus alusetult Robert Sarve volitusi kontrollimast ja omistas talle võlgniku esindaja staatuse. Käesoleval juhul on Robert Sarvel sõlmitud kliendileping võlgniku juhatuse liikme, mitte võlgnikuga. Kuna võlgniku juhatuse liige ei ole menetlusosaline, siis puudub alus menetluskulude võlausaldajalt väljamõistmiseks. Kui kohus tuvastab, et Robert Sarv on võlgniku lepinguline esindaja, siis palub võlausaldaja TsMS § 176 lg 6 alusel võlgnikul esitada menetluskulusid tõendavad dokumendid.
17.Maakohus ei ole hinnanud võlgniku töötabelit ning võlausaldaja vastuväiteid sellele. Käesoleval juhul pole põhjendatud võlgniku esindaja tunnitasu suuremas ulatuses kui
147,49 eurot tunnis koos käibemaksuga ning põhjendatud ajakulu on kokku 4 tundi ja 39 minutit.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
18.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
21.Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on selgitanud, et nõuet ei saa lugeda selgeks, kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest (vt Riigikohtu 06.03.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
22.Käesoleval juhul on võlgnik esitanud vastuväited, et võlgniku eesmärk oli kanda oma väärtpaberikontolt ilma makseta väärtpaberikandena Karsas OÜ väärtpaberikontole 10 000 Swedbank A aktsiat; et võlgnik ei ole lepingut rikkunud, vaid aktsiate üleandmisega seonduv segadus tekkis võlausaldaja IT-süsteemi puuduse tõttu; et võlausaldaja on võtnud alusetult Karsas OÜ väärtpaberikontolt maha 10 000 Swedbank A aktsiat ja täiendavalt alusetult võõrandanud 9500 Swedbank A aktsiat, mille tagajärjelt on tekitanud Karsas OÜle kahju ca 200 000 eurot; et Karsas OÜ on loovutanud kahju hüvitamise nõude võlgnikule, kellel on sellest tulenevalt võlausaldaja vastu tasaarvestatav nõue. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et käesoleval juhul eeldab võlausaldaja nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
23.Lisaks on võlgnik osundanud, et võlausaldaja nõude kujunemine ei ole arusaadav. Ringkonnakohus nõustub sellega. Võlausaldaja on selgitanud, et võlgnik võttis tegelikkuses mitteeksisteerinud aktsiate alusel võimenduslaenu ja realiseeris võimenduslaenust saadud vahendid, ning kuna kontol ei olnud vabu vahendeid olukorra taastamiseks, siis tekkis võlgnikul võlgnevus 53 603,66 eurot. Kolleegium leiab, et võlausaldaja ei ole oma seisukohtades toonud esile täpseid andmeid, mis puudutavad võimenduslaenu võtmist, võimenduslaenu arvelt väärtpaberite omandamist, nende realiseerimist ning selle tagajärjel võlgnevuse kujunemist. Võlausaldaja poolt esitatust ei ole aru saadav, kuidas on võlgnevuse suuruseks kujunenud 53 603,66 eurot. Sealjuures on maakohus 21.12.2020 määruses palunud täpsustada nõude kujunemist. Võlausaldaja ei ole aga oma avaldustes esile toonud, kuidas on võlgnikul tekkinud võlgnevus 53 603,66 euro suuruses. Ka seetõttu ei saa võlausaldaja nõuet pidada selgeks.
24.Eeltoodust tulenevat nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel tuleb ajutine haldur jätta nimetamata.
25.Võlausaldaja viitab, et maakohus ei lahendanud määruskaebust PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. PankrS § 15 lg 1 sätestab, et võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otsustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine otsustatakse eelistungil, otsustab kohus kümne päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest istungi toimumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhul otsustab kohus ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et maakohus ei otsustanud PankrS § 15 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ajutise halduri nimetamist, ei tinginud ebaõiget kohtulahendit ega ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Samuti märgib kolleegium, et tähtaja mittejärgmist põhjustas ka asjaolu, et võlausaldaja esialgne avaldus oli esitatud puudustega ning lisaks esitas võlausaldaja täiendavaid seisukohti ja tõendeid pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist.
26.PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti võlausaldaja kanda.
27.Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku lepinguline esindaja ei ole tõendanud oma esindusõigust ja maakohus jättis selle põhjendamatult kontrollimata. Võlausaldaja viitab sellele, et kohtumenetluse eelselt oli võlausaldajale esitatud volikiri, milles oli Robert Sarve volitatud esindama D. TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates ei anna võlausaldaja väited alust kahelda võlgniku lepingulise esindaja volituste olemasolus. Asjaolu, et Robert Sarv on kohtueelselt esitanud võlausaldajale volikirja D esindamiseks, ei pane kahtluse alla asjaolu, et Robert Sarvel on kohtumenetluses võlgniku esindusõigus. Robert Sarv on maakohtule kirjalikult kinnitanud, et ta on võlgniku lepinguline esindaja. Lisaks on maakohtu 23.02.2021 istungil osalenud nii võlgniku seaduslik esindaja D kui ka lepinguline esindaja Robert Sarv. Võlgniku seaduslik esindaja kinnitas, et ta on sõlminud advokaadibürooga lepingu. Kuna D osales kohtuistungil võlgniku seadusliku esindajana, siis ei ole põhjendatud võlausaldaja seisukoht, et D kinnitas lepingu sõlmimist enda nimel, mitte võlgniku nimel. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ringkonnakohtu hinnangul maakohtul võlgniku lepingulise esindaja esindusõiguse täiendav kontroll vajalik. Robert Sarv on kinnitanud ka ringkonnakohtule võlgniku esindusõiguse olemasolu.
28.Võlgnik palus maakohtul välja mõista menetluskulud 2026,67 eurot ja viivise. Menetluskulud koosnesid esindaja ajakulust 12 tundi 40 minutit, tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks. Võlgnik palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Maakohus mõistis välja menetluskulud 1600 eurot, pidades põhjendatuks ajakulu 10 tundi, tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja leiab, et väljamõistetud menetluskulud on liiga suured.
29.Kolleegiumil puudub alus maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas tühistada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus on selgitanud, et menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et võlgniku lepingulise esindaja ajakulu 10 tundi on liiga suur. Samuti ei ületa võlgniku lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) keskmist tunnitasu määra.
30.Võlausaldaja leiab, et kohtul tuleb välja nõuda võlgniku menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda võlgnikult välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulusid tõendavaid dokumente.
31.Võlgniku menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne ning võimaldab seetõttu otsustada menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Riigikohus on ka leidnud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11). Kuna võlgniku seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta on sõlminud advokaadibürooga lepingu, siis puudub alus arvata, et võlgnikul ei ole tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustust. Ka võlausaldaja viited maksuvõla olemasolule või võlgniku suhtes algatatud täitemenetlusele ei anna alust arvata, et võlgnikul ei ole tekkinud õigusabikulude eest tasumise kohustust. Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
32.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad võlausaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Võlgnik palub võlausaldajalt välja mõista menetluskulud summas 453,33 eurot (käibemaksuta) ja viivise. Võlgnik palub määrata, et võlausaldaja tasuks menetluskulud ja viivise advokaadibüroo arvele. Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on võlgniku esindajal kulunud kohtumäärusega tutvumisele 15 minutit; määruskaebuse esitamise kontrollimisele ja kliendile selgituste edastamisele 15 minutit; määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1 tund 50 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 30 minutit. Esindaja töötunni hinnaks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palus menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Võlgnik on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning ta saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlausaldaja vaidles menetluskulude väljamõistmisele vastu.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik esitanud põhjendusi, mille alusel saaks pidada vajalikuks lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse esitamise kontrollile ja sellega seonduvate selgituste esitamisele. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu peab ringkonnakohus põhjendatuks 15 minutit 30 minuti asemel. Ülejäänud osas on ajakulu põhjendatud. Seega on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 2 tunni 20 minuti ulatuses (kohtumäärusega tutvumine 15 minutit, määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 1 tund 50 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit).
Advokaadi tunnihind 160 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist tunnihinda. Seega tuleb võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista menetluskulud 373,33 eurot, lisaks viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel. Võlgniku taotluse alusel määrab ringkonnakohus, et menetluskulud ja viivis tuleb tasuda Advokaadibüroo EMERALDLEGAL arveldusarvele (TsMS § 445 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Parandatud 01.12.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2021 määruse (tsiviilasi nr 2-2018512) sissejuhatavas osas ilmne ebatäpsus ning lisaks vandeadvokaat Robert Sarvele märkida määruse sissejuhatavas osas Üheksavara OÜ lepinguliseks esindajaks ka advokaat Severinas Jakubauskas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.