Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-5011
Kohtuasi
Osaühingu Pöide AG saneerimisavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tulundusühistu FARM IN määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing Pöide AG (registrikood 10295574), seaduslik esindaja KK Võlausaldaja tulundusühistu FARM IN (registrikood 12141757), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Klen Laus ja Siim Maripuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tulundusühistu FARM IN 18. septembril 2020 ja Osaühingu Pöide AG
9.oktoobril 2020 esitatud täiendavad tõendid vastu võtmata.
2.Jätta tulundusühistu FARM IN määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 1. septembri 2020. a määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tulundusühistu FARM IN kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Osaühing Pöide AG (avaldaja) esitas 1. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus algatada enda saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Marko Kaevando.
2.Maakohus algatas 13. aprilli 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse. Maakohus nimetas saneerimisnõustajaks M. Kaevando (saneerimisnõustaja), määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtpäevaks 5. juuni 2020 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 12. juuni 2020, peatas avaldaja suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning kohustas avaldajat tasuma saneerimisnõustaja tasu ja esialgsete kulude katteks kohtu deposiitkontole 6000 eurot.
3.Avaldaja esitas 12. juunil 2020 maakohtule kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava. Kavaga on hõlmatud 14 võlausaldajat, kellel oli kokku 1 007 747 häält. Kava ei näe ette võlausaldajate rühmitamist, kuivõrd nad on sarnaste õigustega, s.o pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded rahuldatakse ühesuguste põhimõtete kohaselt. Kava vastuvõtmise poolt hääletas kaheksa võlausaldajat 673 299 häälega (66,81% häältest). Vastu hääletas viis võlausaldajat 315 909 häälega (31,35% häältest). Hääletamata jättis üks võlausaldaja, kellel oli 18 539 häält (1,84% häältest). Kava suhtes esitasid eriarvamuse Navesti Agro OÜ, tulundusühistu FARM IN ja Agromix OÜ. Saneerimiskava kohaselt on avaldaja tegutsenud üle 22 aasta. Alates 2003. a-st on avaldaja tegutsenud põllumajandusettevõtjana ning tema põhitegevusala on piimakarja- ja taimekasvatus. Avaldaja peamised kulud on mitmesugused looma- ja taimekasvatusega seotud kulud, sh väetised, söödad, kütus, maarent, samuti seadmete ja masinate kapitalirendi kulud ning nende remondi- ja hoolduskulud. Märkimisväärse osa kuludest moodustavad ka tööjõukulud. Aasta läbi töötab avaldaja juures keskmiselt 23 inimest ning alates 2016. a-st on mindud üle peamiselt renditööjõu kasutamisele. Avaldaja on võtnud investeeringute tegemiseks ja majandustegevusega seotud kulude katmiseks laenu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) ja oma enamusosanikult Saaremaa Lihatööstus AS-ilt. Avaldaja on saanud kulude katmiseks ka erinevaid sihtotstarbelisi toetusi. Avaldajal oli 31. märtsi 2020. a seisuga koostatud bilansi järgi vara kokku 2 484 146 euro väärtuses, sh põhivara 966 153 eurot ja käibevara 1 517 993 eurot. Suurema osa põhivarast moodustavad masinad ja seadmed, mis on soetatud peamiselt kapitalirendi tingimustel. Ülejäänud osa põhivaradest moodustavad loomad ja 11 kinnisasja. Valdava osa käibevarast moodustavad nõuded ostjate vastu. Avaldaja vallasvara on koormatud 300 000 euro suuruse kommertspandiga MES-i kasuks. Avaldajal oli 31. märtsi 2020. a bilansi järgi kohustusi kokku 1 685 622 euro ulatuses, sh lühiajalisi kohustusi 1 322 508 euro ja pikaajalisi kohustusi 363 114 euro ulatuses. Lühiajalistest kohustustest enam kui poole moodustavad võlad tarnijate ees. Valdava osa ülejäänud kohustustest moodustavad kapitalirendilepingutest tulenevad kohustused ja laenukohustused. Avaldaja majandusnäitajad ja majanduslik seisund hakkasid halvenema pärast edukat 2017. at. Majandusnäitajate halvenemise üheks põhjuseks oli 2018. a põuast tingitud söödanappus ja selle kallinemine, mis mõjutas nii 2018. kui ka 2019. a majandusnäitajaid. Lisaks langes 2018. a-l 10% võrra toorpiima kokkuostuhind. Avaldaja majandusraskuste põhjuseks saab pidada ka avaldaja klientide makseraskusi, mis kajastub avaldaja nõuete märkimisväärses suurenemises. Avaldaja nõuded ja ettemaksed olid 31. detsembri 2019. a seisuga 1 280 461 eurot, mis on ligi
2-20-5011 80% käibevaradest ja ligi pool kõigist varadest. Need näitajad olid sisuliselt samad ka 31. märtsi 2020. a bilansi järgi. Kuigi avaldaja käibevara ületab endiselt lühiajalisi kohustusi, sõltub lühiajaliste kohustuste teenindamise võimekus sellest, millises ulatuses ja mis aja jooksul õnnestub sisse nõuda ostjate võlad. Kava näeb saneerimisabinõudena ette avaldaja majandustegevuse korraldamise, sh ülemineku piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise ja avaldaja osanikele dividendi maksmise keelu saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul. Piimakarjakasvatuse jätkamine ei ole erinevatel põhjustel, sh toorpiima kokkuostuhinna ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu mõistlik. Läbirääkimiste käigus avaldaja suuremate võlgnikega on selgunud, et avaldaja nõuded saaks kõige kiiremini rahuldada, kui osta võlgnikelt lihaveiseid ja tasaarvestada tasumisele kuuluvad summad avaldaja nõuetega võlgnike vastu. Selliselt saab lihaveisekasvatust alustada olulisi lisainvesteeringuid tegemata. Avaldaja kavandab piimakarja loomade müügi alustamist 2020. a juulis ja selle lõpuleviimist hiljemalt 2020. a detsembriks. Avaldaja kavatseb piimakarja müügist saadavate rahaliste vahendite ja piimakarjakasvatajatele ettenähtud toetuste arvel teha ka esimesed väljamaksed kavaga hõlmatud võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks. Paralleelselt alustab avaldaja lihaveiste soetamist, millest peaks eelduslikult müügitulu tekkima alates 2021. a sügisest ja mille arvelt saab kavaga hõlmatud võlausaldajatele teha edasised väljamaksed. Avaldaja juhatus on kindel, et üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab avaldaja majanduslikku seisundit oluliselt parandada. Kava hõlmab nõudeid, mis on tekkinud saneerimismenetluse algatamise ajaks. Kava ei hõlma pandiga tagatud nõudeid, s.o kommertspandiga tagatud MES-i nõudeid. Samuti ei hõlma kava kapitalirendilepingutest tulenevaid liisinguandjate nõudeid. Avaldaja on nende alusel saanud enda kasutusse majandustegevuse jätkamiseks hädavajalikud masinad ja seadmed, lepingud on kehtivad ja neist tulenevad nõudeid ei ole suuremas osas sissenõutavaks muutunud. Kava ei hõlma ka nõudeid, mis olid saneerimismenetluse algatamise seisuga väiksemad kui 10 000 eurot. Alla selle jäävate nõuetega võlausaldajaid oli 51 ja nende nõuete kogumaht kõrvalnõueteta oli 78 044 eurot. Kava hõlmab seega 14 võlausaldaja nõuded kokku 1 115 177 eurot 66 senti, sh põhinõuded 1 007 748 eurot 10 senti ja kõrvalnõuded 107 429 eurot 56 senti. Kuna kõik kavaga hõlmatud nõuded on pandiga tagamata ja kava näeb ette nende rahuldamise võrdsetel alustel, ei ole ette nähtud rühmade moodustamist. Kõik kavaga hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses 78 kuu (6,5 aasta) jooksul alates kava kinnitamisest osamaksetena. Esimene osamakse tehakse kuue kuu jooksul pärast kava kinnitamist ja järgmised osamaksed hiljemalt iga järgneva 12 kuu jooksul. Põhinõuded rahuldatakse täies ulatuses 66 kuu (5,5 aasta) jooksul ja viimasesse aastasse jääb kõrvalnõuete rahuldamine. Kava täitmise tähtaeg on optimaalne ja mõistlik. Selle määramisel on arvestatud rahavoogude prognoosiga, võlausaldajate nõuete ümberkujundamise ja ajatamisega ning vajadusega kanda ka pärast saneerimismenetluse algatamist tekkinud kulud ja kohustused. Avaldaja ja tema osanikud võtavad kava kinnitamisel kohustuse mitte maksta kava kehtivuse tähtaja jooksul osanikele dividende. Avaldajat saab vähemalt Saaremaa valla piires pidada oluliseks tööandjaks SanS § 27 lg 2 p 3 tähenduses. Avaldajal on 23 töötajat, kuigi enamik neist on renditööjõud. Avaldaja majandustegevuse jätkumisel oleks võimalik säilitada umbes pooled töökohad. Saneerimismenetluse ebaõnnestumisel ei ole avaldajal tõenäoliselt võimalik majandustegevust jätkata ja avaldaja pankrotistuks. Sellega kaotaksid töötajad oma töökoha ja sissetuleku.
2-20-5011 Kavas ettenähtud saneerimisabinõude rakendamisel suudab avaldaja täita võlausaldajate nõuded kavas määratud tingimustel ja tähtajal, samuti säilitada Saaremaa vallas umbes 15 töökohta. Prognooside kohaselt on avaldaja pärast saneerimise lõppu jätkusuutlik ja tugeva omakapitali baasiga. Avaldaja suudab saneerimiskava täitmise tähtaja lõpuks kasvatada lihaveiste müügist saadavat tulu 800 000 euroni ja kogu müügitulu 1 050 000 euroni. See tagab avaldajale piisava ärikasumi ja rahavood nii majandustegevuse jätkamisel tekkivate kulude ja kohustuste katmiseks kui ka kavaga hõlmatud nõuete täitmiseks. Avaldaja pankroti väljakuulutamisel tema majandustegevus tõenäoliselt lõpetatakse ja vara müüakse. Arvatavasti ei saa avaldaja vara müüa tervikuna (ettevõttena), kuivõrd avaldaja maksejõuetuse korral saavad liisinguandjad ja avaldajale maad rentivad maaomanikud avaldajaga sõlmitud liisingu- ja maarendilepingud võlgnevuste tõttu üles öelda. Nendest lepingutest tulenevad kasutusõigused oleksid seega avaldaja pankroti korral väärtusetud. Avaldaja pankroti korral saaks võlausaldajate nõuded rahuldada eelkõige avaldajale kuuluvate kinnisasjade, vallasvara (loomad, toodang, tooraine) ja nõuete arvel. Hinnanguliselt võiks avaldaja pankrotivarasse laekuda 818 000 eurot, mille arvelt tuleb enne võlausaldajate nõuete rahuldamist katta ka pankrotimenetluse kulud, mis on umbes 10% pankrotivara väärtusest Avaldaja võlausaldajate nõuded, mis tuleks rahuldada pankrotivara arvel, on kokku umbes 1 369 100 eurot. Loomade ja muu vallasvara müügist laekuva raha arvel tuleks esmajoones rahuldada kommertspandi pidaja MES-i nõue, mille suurus oli saneerimismenetluse algatamise hetkel 175 880 eurot. Pandiga tagamata võlausaldajate nõuete suurus oleks avaldaja pankroti korral vähemalt 1 193 220 eurot ning nende rahuldamiseks oleks vara mitte rohkem kui 736 200 eurot. Pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid saaks seega pankrotimenetluses rahuldada umbes 60% ulatuses, mitte täies ulatuses, nagu näeb ette saneerimiskava.
4.Tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (võlausaldajad I, II ja III) esitasid avalduse, milles palusid jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimiskava on koostatud pealiskaudselt, sisaldab vastuolusid ning pankrotihinnang on sisult ebaõige. Kava eesmärkide saavutamine on seotud põhjendamatult positiivsete prognoosidega, mis tõenäoliselt ei realiseeru ja mistõttu ei ole kava võimalik täita. Eelnevat kinnitab riiklikult tunnustatud eksperdi Urmas Võimre arvamus kava kohta. Avaldaja võlgnikud on temaga seotud äriühingud, mistõttu ei kajasta kava nõuete sissenõudmise võimalusi ega avaldaja majanduslikku olukorda adekvaatselt. Võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kava kaitseb üksnes avaldaja lähikondsete võlausaldajate huve, keda on kokku seitse. Avaldajast sõltumatud võlausaldajad ei saanud kava sisu ja vastuvõtmist mõjutada. Saneerimise eesmärkidega on vastuolus olukord, kus saneerimiskava võtavad vastu üksnes ettevõtja lähikondseteks olevad isikud, kelle nõuete suurust ja olemasolu ei saa saneerimismenetluses sisuliselt kontrollida. Avaldaja ei ole võlausaldajate I–III esindaja päringutele seotud isikute nõuete tekkimise ja aluste kohta reageerinud ning saneerimisnõustaja keeldus päringule vastamast. Kuigi saneerimise puhul on tavaline, et ettevõtjaga seotud võlausaldajad loobuvad kõrvalnõuetest, ei ole avaldajaga seotud võlausaldajad seda teinud. Lisaks on avaldaja võlausaldajatele I–III teadaolevalt tasunud saneerimismenetluse ajal DA Estonian Machinery AS-i nõude. Kuigi kavas on märgitud, et see hõlmab saneerimismenetluse algatamise ehk 13. aprilli 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud nõudeid, on sinna hõlmatud ka nõuded, mis ei olnud sissenõutavad. Kavaga soovitakse ümber kujundada võlausaldaja I 102 058 euro 35 sendi suurust nõuet avaldaja vastu, kuigi 13. aprilli 2020. a seisuga oli võlausaldaja I sissenõutav
2-20-5011 nõue 22 556 eurot 86 senti ning 79 287 euro 60 sendi suurune nõue muutus sissenõutavaks alles
4.mail 2020. Võlausaldaja I saneerimismenetluse ajal sissenõutavaks muutunud nõude ümberkujundamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kava täitmise tähtaeg on põhjendamatult pikk. Selle määramisel tuleb arvestada võlausaldajate huvi saada oma nõue võimalikult lühikese aja jooksul rahuldatud. Erinevate Euroopa riikide seadustes on saneerimise tähtajad kaks kuni kolm aastat. Praegu ei tohiks kava täitmise tähtaeg olla pikem kui kolm aastat. Võlausaldajate huvid oleksid avaldaja pankrotimenetluses paremini kaitstud, mida kinnitab ka U. Võimre arvamus. Pankrotimenetluses saab kontrollida kõigi võlausaldajate nõuete tekkimise aluseid ja põhjendatust. Pankrotimenetlus annaks selge ülevaate avaldaja varadest ja kohustustest. Pankrot ei välista ettevõtte tegevuse jätkamist. Saneerimise vajalikkus ei ole selge. Kavas ei ole selgitatud piimakarjakasvatuse lõpetamisel tekkivate tulude kasutamist ega põhjendatud, miks ei tasuta laekunud tuludest võlausaldajate nõudeid. Avaldajal on kolm suuremat võlgnikku: OÜ Folia Agro, OÜ Vet Agro ja OÜ Ibex. Avaldaja ei ole võlausaldajate I–III esindaja päringutele kohustuste tekkimise ja aluste kohta vastanud ning saneerimisnõustaja keeldus päringule vastamast. Kava järgi on nende nõuete rahuldamise perspektiiv väike, kuid seda ei ole põhjendatud. OÜ Folia Agro, OÜ Vet Agro ja OÜ Ibex on avaldaja lähikondsed ja avaldaja ei pruugi olla huvitatud nende vastu suunatud nõuete rahuldamisest. Avaldaja on rikkunud kaasaaitamiskohustust, mis annab alust saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada. Avaldaja ega saneerimisnõustaja ei ole vastanud võlausaldaja I päringutele avaldaja majandusliku seisundi ja saneerimismenetluse oluliste asjaolude kohta.
5.Saneerimisnõustaja arvamuse järgi on saneerimismenetlus efektiivseim viis avaldaja ja tema võlausaldajate huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja -kava võimaldab avaldajal oma majandustegevuse ümber korraldada, ületada ajutised makseraskused ja jätkata tegevust kasumlikult, säilitades pooled töökohad. Saneerimisnõustaja hindas kõigi kavaga ümberkujundatavate nõuete õiguspärasust ja tõendatust, tutvudes mh kõigi avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete aluseks olevate dokumentidega. Saneerimisnõustaja ei tuvastanud midagi, mis annaks alust kahelda nende nõuete kohta avaldaja raamatupidamises kajastatud andmete õigsuses. Kava täitmise tähtaeg on optimaalne, arvestades nii kavaga hõlmatud nõuete mahtu kui ka majandustegevuse ümberkorraldamist ja prognoositavaid majandustulemusi. Rakendatavad saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad. Kõik kavaga hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses ja seega suuremas ulatuses, kui neid oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus kinnitas 1. septembri 2020. a määrusega saneerimiskava ja määras, et kava täitmise üle teostab järelevalvet saneerimisnõustaja M. Kaevando. Maakohus kohustas saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruande ning määras, et esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. märtsil 2021. Samuti kohustas maakohus avaldaja juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve tegemiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel. Maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu alates saneerimismenetluse algatamisest kuni kava kinnitamiseni ning alates kava kinnitamisest kuni
2-20-5011 saneerimismenetluse lõppemiseni. Maakohus jättis saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavad kulud avaldaja kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks rahuldada. Kava vastuvõtmisel on järgitud seaduse nõudeid ega ole rikutud võlausaldajate õigusi. Kava alusel on avaldaja likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik majandamine tõenäolised. Võlausaldajate vastuväited ei anna alust jätta kava kinnitamata. Täidetud on SanS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud saneerimiskava kinnitamise eeldused. Kava esitati kohtule kinnitamiseks tähtaegselt ja sellele on lisatud hääletusprotokoll koos lisadega. Samuti esitati võlausaldajatele nõuetekohaselt saneerimisteade, kava projekt ja üleskutse seisukoha esitamiseks. Kava poolt hääletasid enam kui pooled võlausaldajad, kellele kuulus üle kahe kolmandiku kõigist häältest. Hääletamisel ei rikutud võlausaldajate õigusi ja kava tuleb lugeda võlausaldajate poolt nõuetekohaselt vastu võetuks. Kava vastab ka SanS §-s 21 sätestatud nõuetele. Selles on piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, miks ja kuidas on avaldaja üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele põhjendatud ja eesmärgipärane. Võlausaldajate väited ei anna alust pidada avaldaja majandustegevuse edukat ümberkorraldamist kavas esitatud kujul ebatõenäoliseks. Nõuete ümberkujundamine kavas ettenähtud viisil on saneerimisabinõuna õiguspärane ja saneerimise eesmärkidega kooskõlas. Võimalik eksimus rahavoogude prognoosimisel ei anna põhjust pidada saneerimist ebatõenäoliseks. Eksperdi U. Võimre arvamusest ei nähtu, miks ei ole avaldaja rahavoogude prognoosarvutus korrektne ja miks on korrektne tema arvutus. Saneerimisnõustaja on andnud kavale positiivse hinnangu ning seda on teinud ka võlausaldajate enamus kava vastuvõtmise poolt hääletades. Kava on prognoos ja alati on võimalus, et prognoos ei täitu ja saneerimine ebaõnnestub. Kui jooksvate kohustuste katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalike rahavoogude planeerimisel on oluliselt eksitud, ilmneb see kava täitmisel eelduslikult kiiresti, ja kui ettevõtja ei suuda sellele kohaselt reageerida, siis kava tühistatakse ja saneerimismenetlus lõpetatakse. Võlausaldajate kahtlus kava täidetavuse osas ei ole veenvalt põhistatud ega anna alust järeldada, et avaldaja prognoos taastada lihaveisekasvatusele ümber orienteerudes kasumlikkus ja rahuldada võlausaldajate nõuded oleks eos perspektiivitu. Kohus saab jätta saneerimiskava kinnitamata, kui selle alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, mitte siis, kui see võetakse vastu ettevõtjaga seotud isikute häältega. Ükski kavale vastuväite esitanud võlausaldaja ei ole oma õiguste rikkumist põhjendanud. Avaldaja lähikondsetest võlausaldajatel on saneerimismenetluses samad õigused kui ülejäänud võlausaldajatel. Võlausaldajat I ei ole kavas võrreldes teiste võlausaldajatega ebavõrdselt koheldud. Võlausaldaja I nõude suuruse ja põhjendatuse üle ei olnud vaidlust kava koostamise ajal ega ole ka praegu. Kui nõude suuruse osas oli saneerimismenetluse algatamise seisuga erimeelsusi, tulnuks vaidlus suunata SanS § 13 protseduuri järgides kohtule. Kava kinnitamise üle otsustamise etapis ei hinda kohus kavaga ümberkujundatavat nõuet sisuliselt. Vaidlust ei ole selles, et kava hõlmab saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud nõudeid, mis ei pidanud olema sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja I ei ole toonud välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et tema nõue oleks kavas mingis osas põhjendamatult ümber kujundatud nõudena, mida ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga veel tekkinud.
2-20-5011 Avaldaja vastusest kohtunõudele ja saneerimisnõustaja esitatud DA Estonian Machinery AS kinnitusest nähtub, et avaldaja ei ole DA Estonian Machinery AS nõuet tasunud, mistõttu on võlausaldajate I–III kahtlus ebavõrdsest kohtlemisest alusetu. Ei ole alust arvata, et pankrotimenetluses koheldaks võlausaldajaid paremini ja nad saaksid oma nõuded pankrotimenetluses võrreldes saneerimiskava täitmisega suuremas ulatuses rahuldatud. Kavas on küll saneerimis- ja pankrotistsenaariumite võrdlemisel jäetud raha väärtuse vähenemine põhjendamatult arvestamata. Samas ei erine saneerimisega eelduslikult saavutatav nõuete rahuldamine nüüdisväärtuses 61,5% ulatuses pankrotimenetluse kaudu eelduslikult saavutatavast rahuldamisest 60% ulatuses. Paljasõnaline on vastuväide, et teatud varade väärtused on kavas alahinnatud. Kavas toodud prognoosid võimaliku pankrotivara suuruse ja selle arvelt menetluskulude katmise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuste osas on piisavalt põhjendatud ja usutavad. Saneerimine ei pea andma võlausaldajatele pankrotimenetlusest paremat tulemust, vaid saneerimise tulem ei tohi olla võlausaldaja jaoks oluliselt halvem kui pankrotimenetluse tulem. Asjaolu, et pankrotimenetluses saaks kontrollida võlausaldajate nõuete alust ja põhjendatust ning välistada varade peitmine ja põhjendamatud kohustused, ei anna alust eelistada pankrotimenetlust muidu põhjendatud saneerimismenetlusele. Saneerimismenetluses on seadusega ette nähtud eelduslikult objektiivne ja usaldusväärne protseduur võlausaldajate nõuete suuruse ja tõendatuse kontrollimiseks saneerimisnõustaja poolt. Ei ole andmeid, mis võiksid seada kahtluse alla saneerimisnõustaja kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate nõuete kontrollimisel. Kava täitmise tähtaeg on põhjendatud ega riku võlausaldajate õigusi. Kavast ja sellele lisatud rahavoogude prognoosist ei nähtu, et avaldaja kavandaks kava täitmise tähtaja jooksul selgelt põhjendamatuid kulutusi või märkimisväärset raha ülejääki, mis võiks võimaldada ümberkujundatud nõuete täitmist oluliselt suuremas summas ja seega ajatamist lühema perioodi peale. Kava täitmise tähtaeg ei ole ebamõistlikult pikk ega erine tavapärasest praktikast. Kavaga hõlmatud nõuded täidetakse põhiosas 5,5 aasta jooksul ja viimasesse aastasse jääb kõrvalnõuete tasumine. Võlausaldajad I–III saavad seega oma nõuded rahuldatud sisuliselt 5,5 aastaga. Võlausaldajad I–III on küll välja toonud, et neile ei ole saneerimise vajalikkus kava põhjal selge, kuid kohtule ei nähtu, kuidas rikub võimalik ebaselgus võlausaldajate I–III õigusi ja annab alust SanS §-st 26 tulenevaks vastuväiteks. Võlausaldajate I–III väited kaasaaitamiskohustuse rikkumise kohta ei anna alust saneerimismenetluse lõpetamiseks. Saneerimismenetluse saab lõpetada, kui ettevõtja ei täida kaasaaitamiskohustust. Ettevõtja peab andma teavet kohtule ja saneerimisnõustajale, mitte võlausaldajatele. Ettevõtja kaasaaitamiskohustuse rikkumist ei saa põhjendada saneerimisnõustaja tegevuse või tegevusetusega. Saneerimisnõustaja peab küll andma võlausaldajatele teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta, kuid minetus saneerimisnõustaja tegevuses ei too kaasa saneerimismenetluse lõpetamist. Seetõttu ei ole ka põhjust hinnata saneerimisnõustaja suunal esitatud etteheidete põhjendatust.
6.2.Saneerimisnõustaja tasu ja kulud jäävad avaldaja kanda ning muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus.
2-20-5011 Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus mitmeid võlausaldajate vastuväiteid sisuliselt hinnanud ega võtnud seisukohta mitmete eksperdi U. Võimre etteheidete kohta ning see on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus ei ole hinnanud võlausaldajate väiteid, et kohus peab kontrollima avaldaja esitatud andmete õigsust ja andma selle pinnalt hinnangu avaldaja kasumlikkuse taastamisele, kava pankrotihinnang on sisult ebaõige, kavast ei nähtu saneerimise vajalikkust, saneerimisnõustaja pidas kava koostamise käigus läbirääkimisi ainult avaldaja lähikondsetega ja selle tulemusel kaitseb kava üksnes avaldajaga seotud võlausaldajate huve ning kava täitmise tähtaeg on ebamõistlikult pikk. Maakohus ei hinnanud U. Võimre etteheiteid, et avaldaja ei ole oluline tööandja, kavas toodud väited ei ole objektiivsed, nõuete ümberkujundamine suuruse alusel ei ole õiguslikult lubatav, kava elluviimise realistlikkus ja majandusseis ei ole objektiivselt hinnatav ning kõrvalnõuded on jäänud põhjendamatult tühistamata. Maakohtu määrus on vastuoluline, mis kinnitab, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme. See on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on leidnud nii seda, et kava on tõene ja täidetav, kui ka seda, et kavas võivad esineda eksimused rahavoogude prognoosimisel, mille tõttu ei pruugi kava täidetav olla. Maakohus on leidnud, et võlausaldaja I oli 13. aprilli 2020. a seisuga avaldajale tarnitud kaupade eest väljastanud arveid 48 991 euro 12 sendi ulatuses, kuid lähtunud siiski sellest, et sama kuupäeva seisuga oli võlausaldaja I nõue avaldaja vastu 102 058 eurot 35 senti. Võlausaldajal I ei saanud avaldaja vastu 13. aprilli 2020. a seisuga sellises suuruses nõuet olla, kuna suur osa nõude aluseks olevatest tarnetest tehti avaldajale pärast saneerimismenetluse algatamist. Saneerimismenetluses saab ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõuded. Maakohus on möönnud, et võlausaldajad I–III on avaldanud kahtlust avaldaja lähikondsetest võlausaldajate nõuete kohta ja saneerimisnõustaja ega avaldaja ei ole võlausaldajate I–III päringutele vastanud, kuid on siiski leidnud, et ei ole andmeid, mis võiks seada kahtluse alla saneerimisnõustaja kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate nõuete põhjendatuse kontrollimisel. Saneerimise eesmärkidega ei ole kooskõlas olukord, kus kava poolt hääletavad ja selle võtavad vastu üksnes ettevõtja lähikondseteks olevad isikud, kelle nõuete suuruse ja olemasolu üle ei ole kontrolli. Maakohus ei ole selgitanud välja tähtsust omavaid asjaolusid ja on sellega rikkunud uurimiskohustust. Kuivõrd avaldaja ega saneerimisnõustaja ei vastanud võlausaldajate I–III päringutele avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete aluse ja sisu kohta, on alust arvata, et kava on vastu võetud alusetute ja kunstlikult tekitatud nõuetega. Seda kinnitab ka asjaolu, et kava poolt hääletas üksnes 57% võlausaldajatest ning poolthääli oli 0,14% rohkem, kui on vaja kava vastuvõtmiseks. Võlausaldajad I–III lasid kava hinnata U. Võimrel, kes on üks kolmest riiklikult tunnustatud eksperdist, kellel on pädevus saneerimiskavasid hinnata. U. Võimre juhtis arvamuses tähelepanu erinevatele kava puudustele. Maakohtul pidi kavaga tutvumisel ja võlausaldajate I–III avalduse saamisel tekkima põhjendatud kahtlus kava vastavuse kohta SanS § 28 lg 2 tingimustele. Asjaolude väljaselgitamise kohustus on maakohtul olenemata võlausaldajate vastuväidetest. Kava ei vasta SanS § 21 lg 1 p-le 4, kuivõrd see ei sisalda võlausaldajate nõuete ümberkujundamise põhjendusi. Kavas tulnuks kirjeldada, kuidas iga konkreetne abinõu eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. Maakohus oleks pidanud jätma kava SanS § 28 lg 5 p 3 alusel kinnitamata ja saneerimismenetluse SanS § 40 lg 2 alusel lõpetama. Võlausaldaja I ei ole jätkuvalt veendunud, et avaldaja jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik ja avaldaja maksejõuetus on ajutine. Maakohus ei otsustanud kava kinnitamist 30 päeva jooksul kava vastuvõtmisest, rikkudes sellega SanS § 28 lg-t 2 ning menetlusosaliste õigust kiirele ja õiglasele menetlusele.
2-20-5011
8.Avaldaja ja saneerimisnõustaja vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Maakohus hindas põhjalikult võlausaldajate I–III väidet, et kava kohtleb avaldajaga mitteseotud võlausaldajaid halvemini. Avaldaja ja saneerimisnõustaja nõustuvad maakohtu põhjendustega. Seadus ei erista ettevõtja lähikondsetest võlausaldajaid teistest võlausaldajatest. Kava kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuivõrd nende nõuded kujundatakse ümber samadel alustel ja viisil ning neid täidetakse samadel põhimõtetel. Asjakohatu ja põhjendamatu on väide, et avaldajaga mitteseotud võlausaldajaid koheldi võrreldes teiste võlausaldajatega halvemini, kuna avaldaja ega saneerimisnõustaja ei edastanud võlausaldajale I tema nõutud teavet. Teabe andmine või sellest keeldumine ei seondu võlausaldajate nõuete rahuldamisega kava alusel. Lisaks ei anna SanS võlausaldajale õigust nõuda ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt teavet teiste võlausaldajate nõuete kujunemise ja nende aluseks olevate asjaolude kohta. Selleks ei ole ka vajadust, kuna saneerimismenetluses ei ole erinevalt pankrotimenetlusest võlausaldajate vahelised vaidlused nõuete olemasolu ja suuruse üle võimalikud. Maakohus hindas määruses võlausaldaja I väiteid avaldaja maksejõuetuse ja saneerimise ebatõenäosuse kohta ning avaldaja ja saneerimisnõustaja nõustuvad maakohtu põhjendustega. Ei ole mingit alust väita, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Ekspert U. Võimre on arvamuse andmisel tegelenud ka õigusküsimustega, mis ei ole tema pädevuses. Õigust kohaldab kohus ja maakohus ei pidanud vastama eksperdi õiguslikele käsitlustele. Kava ei hõlma nõudeid, mis ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud. Avaldajal tekkis võlausaldaja I tarnitud kauba eest tasumise kohustus kauba vastuvõtmise hetkest. Võlausaldaja I on määruskaebuses üllatuslikult väitnud, et tema kavaga hõlmatud nõue tuleneb osaliselt sellise kauba müügist, mis tarniti pärast saneerimismenetluse algatamist, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Võlausaldaja I vastav väide on ka vastuolus tema 5. mai 2020. a teatega saneerimisnõustajale, milles ta avaldas, et oli saneerimismenetluse algatamise seisuga tarninud avaldajale kaupa 101 928 euro 46 sendi ulatuses ja tema nõude suurus oli 102 058 eurot 35 senti. Võlausaldaja I ei saa seega enam tugineda asjaolule, et tema nõue tekkis osaliselt hiljem ja seda ei võinud kavaga hõlmata. Saneerimismenetluses saab ümber kujundada ka nõudeid, mis on selle algatamise ajaks tekkinud, kuid ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja I nõue tekkis kauba tarnimisest, mitte kauba eest arve esitamisest. Paljasõnaline on võlausaldaja I väide, et kava on vastu võetud alusetute ja kunstlikult tekitatud nõuetega. Võlausaldaja I on vastavat väidet põhjendanud üksnes sellega, et talle ei esitatud andmeid avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete kujunemise ja nende aluseks olevate asjaolude kohta. Võlausaldajal I ei olnud alust neid andmeid avaldajalt ega saneerimisnõustajalt nõuda. Seejuures esitas saneerimisnõustaja need andmed kohtule 12. juuni 2020. a arvamuses. Asjaolu, et avaldajal on kohustusi seotud isikute ees, on kajastatud ka avaldaja poolt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes. Kava sisaldab arusaadavat ja piisavat põhjendust võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kohta. Maakohus hindas kava täitmise tähtaja pikkust sisuliselt. Kava täitmise tähtaeg ei ole ebamõistlikult pikk ning on kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. SanS § 28 lg-s 2 sätestatud kava kinnitamise tähtaja ületamine ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega kava kinnitamata jätmiseks.
2-20-5011
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
11.Võlausaldaja I esitas määruskaebusega arvete saatelehed ja nõuete ülevaate, millega ta soovib tõendada, et tema nõue avaldaja vastu ei saanud 13. aprilli 2020. a seisuga olla 102 058 eurot 35 senti, kuna ta tegi avaldajale suure osa nõude aluseks olevatest tarnetest pärast
16.aprilli 2020. Avaldaja esitas vastusega määruskaebusele enda 2018. a majandusaasta aruande, millega ta soovib tõendada, et tema lähikondsete võlausaldajate nõuded ei ole alusetud ega kunstlikult tekitatud. Kolleegium jätab uued tõendid TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata, kuna neil ei ole asjas tähtsust (vt ka määruse p-d 13.2.2 ja 13.2.4).
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud SanS §-s 28 sätestatud vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise eelduste kontrollimisel, sh on maakohus andnud kooskõlas SanS § 28 lg-ga 3 hinnangu võlausaldajate I–III avaldusele kava kinnitamata jätmiseks. Samuti ei ole maakohus kolleegiumi arvates rikkunud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
13.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.1.Maakohus on hinnanud SanS § 28 lg 3 p-st 3 lähtudes piisava põhjalikkusega avaldaja saneerimise tõenäolisust (maakohtu määruse p 11) ja võtnud Riigikohtu praktikast juhindudes seisukoha saneerimiskavas sisalduva pankrotihinnangu kohta (maakohtu määruse p 13), seejuures on maakohus arvestanud ka võlausaldajate I–III esitatud eksperdi U. Võimre arvamust kava kohta. Asjaolu, et võlausaldaja I maakohtu põhjendustega ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Võlausaldaja I ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et avaldaja saneerimine ei ole tõenäoline ja võlausaldaja I nõuet õnnestuks pankrotimenetluses rahuldada oluliselt suuremas ulatuses.
13.1.1.Maakohus märkis õigesti, et kohus ei teosta kava kinnitamise üle otsustades põhjalikku majanduslikku analüüsi. Seda kinnitab Riigikohtu praktika, mille järgi piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37). Asjaolust, et maakohus nentis, et kava on prognoos ja alati on võimalus, et prognoos ei pruugi täituda, ei saa teha järeldust, et maakohtu arvates esineb rahavoogude prognoosimisel eksimusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna U. Võimre arvamusest ei nähtu, millele tuginedes on korrektne just tema kasutatud rahavoogude prognoosimise meetod (nt ei sisaldu selles viiteid finantsaruandluse standarditele jms), ei ole alust asuda seisukohale, et kavas kasutatud rahavoogude prognoosimise meetod ja seega ka prognoos on vale. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et avaldaja saneerimine oleks ebatõenäoline ja seda ei ole arvanud ka võlausaldajate enamus, hääletades kava vastuvõtmise poolt.
13.1.2.Kolleegium ei nõustu võlausaldajaga I, et ebaõige lahendi tegemiseni on viinud see, et maakohus ei võtnud seisukohta kõigi U. Võimre arvamuses sisalduvate väidete kohta. Kuna
2-20-5011 õigust kohaldab kohus, ei pidanud maakohus võtma seisukohta võlausaldajate I–III avalduses viidatud U. Võimre arvamuses sisalduvate õiguslikku laadi väidete kohta. Kolleegium märgib siiski järgmist. Kuna kohus ei pea vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel hindama, kas saneeritav ettevõtja on oluline tööandja, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kavas hinnatakse avaldaja olulisust tööandjana üle või mitte. Tööandja olulisuse analüüs omab tähtsust üksnes siis, kui kohus otsustab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle (vt SanS § 30 lg 1 p 5 ja SanS eelnõu seletuskiri, lk 30). Põhjendatud ei ole U. Võimre väide, et nõuete ümberkujundamine suuruse alusel ei ole õiguslikult lubatav. Saneerimise saab läbi viia ka piiratud ringi võlausaldajatega, mh saab kavas ette näha, et väikesi rahalisi nõudeid ümber ei kujundata, kuid sellisel juhul tuleb seda kavas põhjendada (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 32 ja 33; Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 48). Praegu on väikeste rahaliste nõuete (alla 10 000 euro) ümber kujundamata jätmist kavas põhjendatud (vt kava p 3.2.1 neljas lõik) ning võlausaldaja I ei ole SanS § 26 alusel esitatud avalduses ega määruskaebuses tuginenud sellele, et väikeste rahaliste nõuete ümber kujundamata jätmine rikuks oluliselt tema õigusi. Saneerimisseadusest ega Riigikohtu praktikast ei tulene, et saneeritava ettevõtte lähikondsete võlausaldajate kõrvalnõuded tuleks tühistada (vähendada nullini). Küll aga on Riigikohus leidnud, et ei ole mõistlikku õigustust kohelda kõrvalnõudeid halvemini kui põhinõudeid (Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 54). Lisaks tuleb märkida, et seotud isikute kõrvalnõuete vähendamata jätmine mõjutab võlausaldajat I minimaalselt, kuivõrd kava järgi toimub kõigi kõrvalnõuete tasumine kava kehtimise viimasel aastal ja võlausaldaja I kõrvalnõude suurus on vaid 129 eurot 89 senti. Kuigi U. Võimre arvates oleks kava elluviimise realistlikkust ja avaldaja majandusseisu kava elluviimise jooksul parem hinnata, kui kava sisaldaks ka kava täitmise vahepealsete aastate bilansiprognoose, ei too see kaasa võlausaldajate vastuvõetud kava kinnitamata jätmist. SanS § 21 lg 1 p 2 kohaselt peab saneerimiskava sisaldama ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimist ning vaidlusalune kava seda ka sisaldab. Ülejäänud määruskaebuses viidatud U. Võimre arvamuses sisalduvaid väiteid on maakohus hinnanud ja kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega.
13.1.3.Maakohus nõustus võlausaldajate I–III etteheitega, et kavas jäeti saneerimis- ja pankrotistsenaariumite võrdlemisel põhjendamatult arvestamata raha väärtuse vähenemisega, ning korrigeeris pankrotihinnangut vastavalt eksperdi U. Võimre arvamusele. Seejuures leidis maakohus õigesti, et saneerimine ei pea andma võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata paremat tulemust, vaid saneerimise tulem ei tohi olla võlausaldajate jaoks pankrotimenetlusega võrreldes oluliselt halvem. Praegusel juhul saaksid võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses tõenäoliselt rahuldatud enam-vähem samas ulatuses kui saneerimismenetluses.
13.1.4.Maakohus hindas vaidlustatud määruse p-s 15 ka võlausaldajate I–III väidet, et neile ei ole kava põhjal selge saneerimise vajalikkus, ja leidis põhjendatult, et see ei anna kohtule alust jätta võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja I ei ole ka määruskaebuses välja toonud, mis normi alusel saab kohus jätta võlausaldajate vastuvõetud kava kinnitamata, kui saneerimise vajalikkus ei ole talle arusaadav. Seetõttu ei anna võlausaldaja I vastav väide alust maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium märgib sellegipoolest, et kava sisaldab kooskõlas SanS § 21 lg 1 p-ga 1 avaldaja majandusliku seisundi
2-20-5011 kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga ja selles on analüüsitud põhjuseid, mis on kaasa toonud avaldaja saneerimise vajaduse.
13.2.Kolleegium ei jaga võlausaldaja I arvamust, et kava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega ja maakohus on rikkunud uurimiskohustust. Maakohus on andnud põhjaliku hinnangu võlausaldajate I–III väidetele nende ebavõrdse kohtlemise kohta (maakohtu määruse p 12 ja selle alapunktid). Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, kuid lisab järgmist.
13.2.1.Saneerimismenetluses on ümberkujundatavate nõuete õiguspärasuse kontrollimine SanS § 16 lg 3 p 6 järgi saneerimisnõustaja ülesanne. Saneerimisnõustaja edastab SanS § 12 lg 1 alusel võlausaldajatele saneerimisteate, milles peab SanS § 12 lg 2 p 3 järgi mh sisalduma võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus ettevõtja raamatupidamise alusel saneerimismenetluse algatamise seisuga. Samuti peab saneerimisteates SanS § 12 lg 2 p 4 järgi sisalduma tähtaeg, mille jooksul võlausaldaja peab nõudega mittenõustumisest saneerimisnõustajat teavitama, ja teavitamata jätmise tagajärjed. Kui võlausaldaja saneerimisteates nimetatud nõude suurusega ei nõustu, peab ta SanS § 13 lg 1 järgi esitama saneerimisnõustajale avalduse, milles märgib, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitama selle kohta tõendid. Kui võlausaldaja saneerimisnõustaja määratud tähtajaks vastavat avaldust ei esita, loetakse ta SanS § 13 lg 1 II lause alusel nõude suurusega nõustunuks. Nõude suurusega nõustumine tähendab, et võlausaldaja nõue ongi nii suur, nagu teates nimetatud (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk 18). SanS-i seletuskirjas on mööndud, et selliselt ei võimalda SanS § 13 ammendavalt lahendada olukorda, kus ettevõtja ja võlausaldaja n-ö kokku mängivad. Samas on seletuskirjas leitud, et saneerimisnõustaja on siiski SanS § 16 lg 3 p-st 6 tulenevalt kohustatud kontrollima kõigi ümberkujundatavate nõuete õiguspärasust ning sellise kontrolli käigus peaks tulema välja võlausaldaja ja ettevõtja õigusvastasest kokkuleppest tulenev nõue. Mõne sellise nõude tuvastamisel või kahtluse tekkimisel saab saneerimisnõustaja taotleda kohtult SanS § 43 alusel menetluse lõpetamist. Seejuures on märgitud, et kuna SanS § 43 ei piira isikute ringi, kes võivad nõude ebaselgusele tugineda, võivad seda teha ka võlausaldajad, kes on vastavast asjaolust teada saanud. Küll aga tuleb avaldus saneerimismenetluse lõpetamiseks nõude ebaselguse tõttu esitada kohtule enne kava kohtulikku kinnitamist (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 20 ja 42).
13.2.2.Vaidlust ei ole selle üle, et ükski avaldaja lähikondsetest võlausaldajatest ei esitanud saneerimisnõustajale SanS § 13 lg 1 kohast avaldust. Seetõttu tuli nad lugeda saneerimisteates märgitud nõude suurusega nõustunuks. Kui võlausaldaja I arvates olid avaldaja lähikondsete võlausaldajate nõuded ebaselged, pidanuks ta enne saneerimiskava kohtulikku kinnitamist esitama kohtule avalduse saneerimismenetluse lõpetamiseks SanS § 43 alusel, milles ta vähemalt põhistab, miks ei ole tema arvates avaldaja lähikondsetel võlausaldajatel avaldaja vastu nõudeid või miks on nende suurus ebaselge. Võlausaldaja I seda ei teinud ning esitas SanS § 26 alusel esitatud avalduses üksnes üldise väite, et saneerimismenetluses ei ole ettevõtja lähikondsete võlausaldajate nõuete olemasolu ja suuruse üle kontrolli, mistõttu on võimalik enne saneerimist koondada üle poole nõuetest lähikondsete kätte ja viia saneerimismenetlus läbi sõltumatuid võlausaldajaid kaasamata. Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei saanud sellises olukorras lähikondsete võlausaldajate nõudeid sisuliselt kontrollida, arvestades ka asjaolu, et saneerimisnõustaja kinnitas 12. juuni 2020. a arvamuses, et on arvestanud kõigi avaldajaga seotud võlausaldajate nõuete aluseks olevate dokumentidega ega tuvastanud midagi, mis annaks alust kahelda nõuete kohta avaldaja raamatupidamises kajastatud andmete õigsuses.
13.2.3.SanS ei kohusta ettevõtjat ja saneerimisnõustajat pidama kava koostamisel kõigi võlausaldajatega eraldi läbirääkimisi ja kuulama neid ära. Saneerimiskava koostab SanS § 20
2-20-5011 lg 1 järgi ettevõtja nimel saneerimisnõustaja ja võlausaldaja ei saa selle sisu mõjutada (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10124, p 18.2). Seetõttu on asjakohatud võlausaldaja I väited, et saneerimisnõustaja pidas kava koostamise käigus läbirääkimisi ainult avaldaja lähikondsete võlausaldajatega ega kaasanud ja kuulanud ära võlausaldajat I. Saneerimiskava vastuvõtmine eelkõige avaldaja lähikondsete võlausaldajate häältega (antud juhul oli ainus kava poolt hääletanud mittelähikondne võlausaldaja DA Estonian Machinery AS) ei tähenda iseenesest võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist. Riigikohus on selgitanud, et saneerimisseadus ei erista ettevõtja lähikondseid võlausaldajaid ja teisi võlausaldajaid (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 18). Seega ei pea ettevõtja lähikondsed võlausaldajad hääletama kava üle eraldi rühmas ja kava saab vastu võtta ka nende häältega. Kolleegiumile jääb arusaamatuks, milles seisneb võlausaldaja I oluliselt halvem kohtlemine võrreldes avaldaja lähikondsete võlausaldajatega. Kõik kavaga hõlmatud nõuded kujundatakse ümber samadel alustel ja viisil ning neid täidetakse samadel põhimõtetel.
13.2.4.Olukorras, kus võlausaldaja I kinnitas vastuses saneerimisteatele, et tema nõue avaldaja vastu on 13. aprilli 2020. a seisuga 101 948 eurot 73 senti ja kõrvalnõuded 129 eurot 89 senti, ei saa ta hiljem tugineda sellele, et tegelikult ei olnud kogu nõue selle seisuga veel sissenõutav. Nõude suuruse kinnitamine tähendab seda, et võlausaldaja nõue on nii suur, nagu ta on välja toonud (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk-d 18 ja 19).
13.3.Võlausaldaja I tugineb määruskaebuses esimest korda sellele, et saneerimiskava ei vasta SanS § 21 lg 1 p-le 4, kuivõrd see ei sisalda võlausaldajate nõuete ümberkujundamise põhjendusi. Kolleegiumi arvates ei saa võlausaldaja esitada määruskaebuses saneerimiskava kinnitava määrusele vastuväiteid, mida ta ei esitanud SanS § 26 alusel esitatud avalduses. Võlausaldaja I ei ole ka põhjendanud, et SanS § 21 lg 1 p 4 väidetav rikkumine andnuks alust jätta kava mõnel SanS § 28 lg 5 p-des 1–4 loetletud alusel kinnitamata. Igal juhul ei nõustu kolleegium võlausaldaja I väitega, et kava ei sisalda nõuete ümberkujundamise põhjendusi. Need on piisava põhjalikkusega esitatud kava p-s 3 ja selle alapunktides.
13.4.Võlausaldaja I väited selle kohta, et avaldaja on püsivalt maksejõuetu ja maakohus pidanuks seega saneerimismenetluse lõpetama, seonduvad tema hinnanguga, et avaldaja saneerimine on ebatõenäoline. Kolleegium võttis avaldaja saneerimise tõenäolisuse kohta seisukoha määruse p-des 13.1 ja 13.1.1 ning ei hakka vastavaid põhjendusi kordama. Võlausaldaja I on viidanud ka Riigikohtu praktikale, mis näeb ette, millal saab ettevõtjat pidada maksejõuetuks (Riigikohtu 19. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-13, p 22; vastavas määruses ei ole p-i 37), kuid ei ole seda kokku viinud siinsete asjaoludega. Nagu avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, ei ole tema netovara negatiivne.
13.5.Maakohus hindas vaidlustatud määruse p-s 14 kava täitmise tähtaja pikkust ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seejuures diskretsiooni piire ületanud. Kava osalised on vabad otsustama, kui pika tähtaja jooksul saneerimine toimub (vt SanS eelnõu seletuskiri, lk 28; Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20 ja 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 55). Kohtul ei ole võlausaldajate vastuvõetud kava puhul alust kava täitmise tähtaja pikkusesse üldjuhul sekkuda. Seejuures on Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks ka nt kümne aasta pikkust saneerimiskava täitmise tähtaega (Riigikohtu
18.novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20 teine lõik).
13.6.Kolleegium möönab, et maakohus ei kinnitanud kava SanS § 28 lg 2 I lauses sätestatud tähtaja jooksul. Samas ei ole see asja sisulist tulemust mõjutanud ja ei too seega kaasa maakohtu määruse tühistamist (vt analoogselt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas
2-20-5011 nr 2-18-4482, p 23). Kohtu poolt kava kinnitamiseks ette nähtud tähtaja järgimata jätmise tagajärg ei saa olla nõuetekohase kava kinnitamata jätmine.
13.7.Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja I kanda. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja vastasid määruskaebusele isiklikult, ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.