Kohustada saneerimisnõustajat esitama saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruanne, milles kirjeldatakse osaühing Pöide AG majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid eelmise poolaasta kohta, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 01.03.2021.
4.Kohustada osaühing Pöide AG juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuste täitmisel.
5.Määrata osaühing Pöide AG saneerimisnõustaja Marko Kaevando tasu suuruseks saneerimismenetluse algatamisest kuni saneerimiskava kinnitamiseni 4 991,67 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 5 990 eurot ja hüvitatavate kulude suuruseks 58 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku summas 69,60 eurot. Tasu ja hüvitatavad kulud kogusummas 6 059,60 eurot (sh käibemaks) mõista välja osaühingult Pöide AG tasumisega Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le (registrikood 11709291), mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta punktis 5 määratud saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulude summast 6 000 eurot välja osaühing Pöide AG poolt 21.04.2020 tsiviilasjas 2-20-5011 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt. Väljamakse teha Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ (registrikood 11709291) arveldusarvele nr EE072200221046978771 (Swedbank).
7.Määrata järelevalve teostamise eest alates saneerimiskava kinnitamisest osaühing Pöide AG saneerimisnõustajale Marko Kaevandole makstava tasu suuruseks 250 eurot, millele lisandub käibemaks, igas kuus kuni saneerimismenetluse lõpetamiseni, tasumisega Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ-le (registrikood 11709291), mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb.
8.Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavad kulud jäävad osaühing Pöide AG kanda. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
9.Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale ja võlausaldajatele.
10.Määrus on kohe täidetav (SanS § 37 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib ettevõtja või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ettevõtja või saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu määramise osas.
ASJAOLUD
1.Osaühing Pöide AG (edaspidi Pöide AG) esitas Pärnu Maakohtule 01.04.2020 avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Kohus algatas 13.04.2020 määrusega Pöide AG saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks ettevõtja avalduse alusel Marko Kaevando. Kohus määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 05.06.2020 (mida pikendas
2-20-5011 avaldaja ja saneerimisnõustaja taotlusel kuni 10.06.2020) ja saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks 12.06.2020.
2.Pöide AG esitas 12.06.2020 kohtule avalduse võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamiseks. Avaldusega esitatud saneerimiskava on juhatuse liikme ja saneerimisnõustaja poolt allkirjastatud 26.05.2020. Saneerimiskava näeb saneerimisabinõudena ette (i) Pöide AG majandustegevuse ümberkorraldamise, sh ülemineku piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele; (ii) võlausaldajate nõuete ümberkujundamise; (iii) osaühingu osanikele dividendi maksmise keelu saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul. Majandustegevuse ümberkorraldamine: Pöide AG juhatus on koos saneerimisnõustajaga põhjalikult analüüsinud osaühingu majandusnäitajaid ja neid mõjutavaid tegureid ning on jõudnud arusaamisele, et piimakarjakasvatuse jätkamine ei ole praeguses olukorras jätkusuutlik. Arvestades osaühingule kuuluvaid ja tema kasutuses olevaid varasid on osaühingule majanduslikult otstarbekam minna piimakarjakasvatuselt üle lihaveisekasvatusele. Siinjuures on arvestatud järgmisi kaalutlusi: (i) ehkki mõningad tootmissisendite (eelkõige kütuse) hind on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemiast tingitud majanduskriisi tõttu langenud, sõltub piimakarjakasvatuse kasumlikkuse taastamine eelkõige toorpiima kokkuostuhinnast. AS Saaremaa Piimatööstus poolt pakutav kokkuostuhind on juba pikemat aega olnud ca 10 % madalam Eesti keskmisest kokkuostuhinnast ning osaühing ei saa seda mõjutada, samas ei saa osaühing müüa toorpiima ka kellelegi teisele. Seega ei ole ettenähtav, kas ja millal võiks piimakarjakasvatus muutuda uuesti kasumlikuks, kuna see sõltub eelkõige AS Saaremaa Piimatööstus hinnapoliitikast; (ii) just piimakarjakasvatuse puhul on olnud pikemat aega probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus, mida on viimastel aastatel püütud leevendada vöörtööjõu (eelkõige Ukrainast pärit võõrtööliste) rentimisega. Tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga väljakuulutatud eriolukorras kehtestatud ning ka pärast eriolukorra tühistamist kehtima jäänud piirangutest riiki sisenemisel on võõrtööjõu kasutamise edasised väljavaated ebaselged, eriti arvestades võimuerakondade poliitikute seisukohti selles küsimuses. Lihaveisekasvatus nõuab võrreldes piimakarjakasvatusega oluliselt vähem tööjõudu - kui hetkel on osaühingu piimakarjakasvatusega hõivatud 15 töötajat, siis sama arvu lihaveiste kasvatamiseks piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast. Seega aitab üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele oluliselt vähendada osaühingu tööjõukulusid; (iii) juhatus on kogu saneerimismenetluse kestel pidanud osaühingu suuremate võlgnikega (eelkõige teised loomakasvatajad, kes on ostnud osaühingu toodangut) läbirääkimisi osaühingu nõuete rahuldamise üle. Läbirääkimiste käigus on selgunud, et võlgnike likviidsusprobleemide tõttu saaks osaühingu nõuded kõige kiiremini rahuldada tasaarvestuste teel selliselt, et osta võlgnikelt lihaveiseid, mille eest tasumisele kuuluvad summad tasaarvestada osaühingu nõuetega võlgnike vastu. Mitme võlgnikuga on põhimõtteline kokkulepe sellise lahenduse rakendamiseks ka olemas; (iv) eeltoodut arvestades saab osaühingule kuuluva või tema kasutuses oleva vara baasil alustada lihaveisekasvatust ilma olulisi lisainvesteeringuid tegemata, korraldades täiendavalt üksnes loomade soetamise. Osaühingu kasutuses on OÜ-le Audla kuuluvad laudad (Hellamaa farm), mis on põhimõtteliselt sobivad ka lihaveiste pidamiseks, kuigi vajavad mõningat korrastamist, ning piisavalt loomade karjatamiseks sobilikke maid. Osaühing tegeleb ise ka loomasööda tootmisega; Eeltoodut arvestades kavandab juhatus praeguse piimakarja loomade müügi alustamist 2020.a juulis ning selle lõpuleviimist hiljemalt 2020.a detsembriks. Selline müügiperioodi pikkus on
2-20-5011 praeguses majanduskeskkonnas optimaalne ning võimaldab osaühingul probleemideta saada kätte ka kõik kehtivates õigusaktides piimakarjakasvatajatele ettenähtud toetused 2020.a eest. Piimakarja müügist saadavate rahaliste vahendite ja hiljemalt 2020.a lõpuks väljamakstavate toetuste arvel kavatseb juhatus teha ka esimesed väljamaksed saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks. Paralleelselt alustab osaühing lihaveiste soetamist, millest peaks eelduslikult tekkima müügitulu alates 2021.a sügisest, mille arvel saab teha saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele edasised väljamaksed. Juhatus peab mõistlikuks alustada lihaveiste soetamist 2020.a septembrist, et eelnevalt realiseerida (vähemalt osaliselt) praegused piimakarja loomad ja teha osaühingu kasutuses olevates lautades vajalikud korrastustööd. Juhatus on kindel, et üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab osaühingu majanduslikku seisundit oluliselt parandada. Esiteks saab osaühing käivitada lihaveisekasvatuse sisuliselt ilma täiendavaid investeeringuid tegemata, kuivõrd loomad omandatakse osaühingu võlgnikelt nõuete tasaarvestamise teel ning muud lihaveiste kasvatamiseks vajalikud ressursid (maa ja laudad) on osaühingul olemas. Teiseks võimaldab see oluliselt hoida kokku tööjõukulusid (nagu eespool märgitud, on hetkel osaühingu piimakarjakasvatusega hõivatud 15 töötajat, samas kui sama arvu lihaveiste kasvatamiseks piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast). Kolmandaks on ka äritegevuse marginaalid lihaveiste kasvatamisel märkimisväärselt paremad – nt lihaveiste kasvatamisega tegeleva Audla OÜ (mille enamusosanik on samuti Saaremaa Lihatööstus OÜ) ärirentaablus ja puhasrentaablus olid 2018.a vastavalt 20,2 % ja 13,8 %, samas kui osaühingul olid need vastavalt 5,4 % ja 3.3 %. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine: Saneerimiskavaga on hõlmatud nõuded, mis olid tekkinud saneerimismenetluse algatamise ajaks, s.o kuni 13.04.2020.a tekkinud nõuded. Pärast nimetatud kuupäeva tekkinud nõudeid saneerimine ei mõjuta, st kõiki saneerimismenetluse ajal majandustegevuse jätkamisest tulenevaid jooksvaid kulusid teenindatakse ja tasutakse vastavalt esitatud arvetele, samuti makstakse tähtaegselt ja täies ulatuses välja edasise majandustegevuse käigus võetavad kohustused lepingupartnerite ees. Seetõttu ei ole saneerimiskavas vaja käsitleda jooksva majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ja kulusid (tööjõukulud, rendikulud jne), kuid neid on arvestatud saneerimiskavaga hõlmatud nõuete rahuldamise graafiku koostamisel. Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud pandiga tagatud nõudeid, so Maaelu Edendamise SA nõudeid, mis tulenevad osaühingu poolt 2018.a novembris sõlmitud laenulepingust ning mis on tagatud osaühingu vallasvarale seatud kommertspandiga summas 300 000 eurot (saneerimismenetluse algatamise hetke seisuga oli vastavate nõuete suurus kõrvanõudeid arvestamata 175 880 eurot). Teisi pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole. Samuti ei ole saneerimiskavaga hõlmatud osaühingu poolt sõlmitud kapitalirendilepingutest tulenevaid liisinguandjate (AS Luminor Bank, Luminor Liising AS ja Swedbank Liising AS) nõudeid. Osaühing on eelnimetatud lepingute alusel saanud enda kasutusse majandustegevuse (eelkõige taimekasvatuse) jätkamiseks hädavajalikud masinad ja seadmed, lepingud on kehtivad ning nendest tulenevad nõuded ei ole suuremas osas sissenõutavaks veel muutunud. Lisaks ei ole saneerimiskavaga hõlmatud nõudeid, mille suurus oli saneerimismenetluse algatamise päeva seisuga 10 000 eurot või vähem. Selliste nõuetega võlausaldajaid oli 51 ning nende nõuete kogumaht oli 78 044 eurot (arvestamata kõrvalnõudeid). Selliste väikeste nõuetega võlausaldajate koguarv on märkimisväärselt suur ning nende kaasamine saneerimiskavasse ja nende ümberkujundamine ning saneerimiskava täitmine nende suhtes tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse, mida on mõistlik vältida nende saneerimiskavast välja jätmise teel. Saneerimiskavaga hõlmamata nõuded on osaühingu poolt juba tasutud või tasutakse tavapärases korras esimesel võimalusel.
2-20-5011 Eeltoodust tulenevalt on saneerimiskavaga hõlmatud kokku 14 võlausaldaja nõuded kogusummas 1 115 177,66 eurot, sellest põhinõuded summas 1 007 748,10 eurot ja kõrvalnõuded (intressid ja viivised) summas 107 429,56 eurot. Kuivõrd kõigi kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded on pandiga tagamata ning saneerimiskava näeb ette nende rahuldamise võrdsetel alustel, ei näe saneerimiskava ette rühmade moodustamist. Saneerimiskavas nähakse ette nõuete ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise teel, st nõuded ajatatakse ja need täidetakse osamaksetena, kusjuures ajatatud nõuetelt võlausaldajatele intressi ei maksta. Saneerimiskavas nähakse ette, et sellega hõlmatud nõuded rahuldatakse täies ulatuses 78 kuu (s.o 6,5 aasta) jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist osamaksetega, kusjuures esimene osamakse tehakse saneerimiskava lisas 3 toodud graafikus märgitud suuruses 6 kuu jooksul pärast saneerimiskava kinnitamist (eelduslikult 2020.a detsembris) ning järgmised osamaksed saneerimiskava lisas 3 toodud graafikus märgitud suuruses tehakse hiljemalt iga järgneva 12 kuu jooksul. Seejuures rahuldatakse saneerimiskavaga hõlmatud põhinõuded täies ulatuses 66 kuu (s.o 5,5 aasta) jooksul ning saneerimiskava kehtivuse viimasesse aastasse jääb kavaga hõlmatud kõrvalnõuete (intressi- ja viivisenõuete) rahuldamine, millest suurema osa moodustab osaühingu enamusosaniku Saaremaa Lihatööstus OÜ intressinõue. Dividendi maksmise keeld: Osaühing ja tema osanikud võtavad saneerimiskava kinnitamisel kohustuse mitte maksta saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul osanikele dividende. Selliselt tagatakse, et osanikele ei tehta äriühingu varast väljamakseid enne saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
3.12.06.2020 esitas saneerimisnõustaja kohtule arvamuse Pöide AG saneerimiskava kohta ja saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande. Saneerimisnõustaja leiab, et osaühingu majanduslikud raskused ja saneerimisvajadus on tekkinud mitme teguri koostoimel, sh: (i) tootmissisendite kallinemine, mida osaühing ei saa märkimisväärselt mõjutada, kuna need sõltuvad eelkõige vastavate kaupade või teenuste turuhinnast; (ii) toorpiima kokkuostuhinna langus (selle langetamine Saaremaa Piimatööstus AS-i poolt), mida osaühing ei saa samuti oluliselt mõjutada, kuna puuduvad reaalsed alternatiivid toorpiima müümiseks kellelegi teisele peale Saaremaa Piimatööstus AS-i; (iii) osaühingu klientide makseraskused, mille puhul võib teha ettevõtja varasemale juhatusele (praegune juhatuse liige asus ametisse 2019.a oktoobris) teha ilmselt etteheiteid, et ei ole õigeaegselt või piisavalt efektiivselt tegeletud võlgnevuste sissenõudmisega ning on jätkatud kauba müümist juba võlgnevuses olevatele klientidele. Saneerimisnõustaja leiab, et arvestades osaühingu makseraskuste tekkimise põhjuseid ühelt poolt ja osaühingu kasutuses olevaid ressursse teiselt poolt, on kavas ettenähtud abinõud (majandustegevuse ümberkorraldamine, s.o piimakarjakasvatuse lõpetamine ja lihaveisekasvatuse alustamine, võlausaldajate nõuete ümberkujundamine, dividendi maksmise keeld) mõistlikud ja optimaalsed selleks, et ületada osaühingu majanduslikud raskused, tagada tema majandustegevuse jätkusuutlikkus ning ka enam kui poolte töökohtade säilimine. Saneerimisnõustaja hinnangul võimaldab piimakarjakasvatuse lõpetamine ja lihaveisekasvatuse alustamine osaühingu majanduslikku olukorda parandada ja tema kasumlikkuse taastada (st saneerimine on tõenäoline), arvestades alljärgnevaid asjaolusid: (i) üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele võimaldab oluliselt vähendada kulusid, sh tööjõukulusid. Võrreldes piimakarjakasvatusega (millega on hetkel osaühingus hõivatud 15 töötajat) nõuab lihaveisekasvatus oluliselt vähem tööjõudu (sama arvu lihaveiste kasvatamiseks piisab hinnanguliselt 3-4 töötajast);
2-20-5011 (ii) üleminek piimakarjakasvatuselt lihaveisekasvatusele kõrvaldaks osaühingu majandustulemuste sõltuvuse ühest suurest kliendist, so Saaremaa Piimatööstuse AS-st ja viimase poolt dikteeritavast toorpiima kokkuostuhinnast. Lihaveiseid oleks võimalik turustada erinevatele ostjatele ja seda ka väljaspool Saaremaad, mistõttu oleks välistatud samasuguse sõltuvuse tekkimine ühest konkreetsest kliendist ja tema poolt pakutavatest hindadest; (iii) osaühingule kuuluva või tema kasutuses oleva vara baasil on võimalik alustada lihaveisekasvatust ilma olulisi lisainvesteeringuid tegemata, kuivõrd osaühingu kasutuses olevad laudad (Hellamaa farm) sobivad ka lihaveiste pidamiseks, osaühingul on piisavalt loomade karjatamiseks sobilikke maid ning osaühing tegeleb ise ka loomasööda tootmisega. Loomad on võimalik soetada osaühingu võlgnikelt osaühingu nõuete tasaarvestamise teel (st ka selleks ei ole vaja leida täiendavaid rahalisi vahendeid) ning sellekohased esialgsed kokkulepped on võlgnikega sõlmitud. Ülaltoodud ressursside olemasolu tõttu on osaühing lihaveisekasvatuse alustamisel oluliselt paremas olukorras võrreldes muu samasugust tegevust alustava ettevõtjaga; (iv) äritegevuse marginaalid on lihaveisekasvatuses oluliselt paremad võrreldes piimakarjakasvatusega. Nagu ka saneerimiskavas on välja toodud, olid lihaveiste kasvatamisega tegeleva Audla OÜ (mille enamusosanik on samuti Saaremaa Lihatööstus OÜ) ärirentaablus ja puhasrentaablus 2018.a vastavalt 20,2% ja 13,8%, samas kui piimakarjakasvatusega tegelenud osaühingul olid need vastavalt 5,4% ja 3,3%. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja majandusliku olukorra parandamiseks ja tema kasumlikkuse taastamiseks vajalik ka võlausaldajate nõuete ümberkujundamine saneerimiskavas kirjeldatud viisil, s.o nõuete ajatamise ja nende osamaksetega täitmise teel. Osaühingule tuleb anda aega majandustegevuse ümberkorraldamiseks ning piisava likviidsuse tekitamiseks, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamise kõrval kanda ka edasise igapäevase majandustegevusega seotud kulud. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine sellisel viisil on vaieldamatult kooskõlas seadusega - SanS § 22 lg 1 p 1 ja 2 järgi võib võlausaldaja nõude ümberkujundamine saneerimismenetluses seisneda mh kohustuse täitmise tähtaja pikendamises (ajatamises) või rahalise nõude täitmises osamaksetega. Saneerimisnõustaja hinnangul saab pandiga tagamata nõudeid saneerimiskava alusel rahuldada tõenäoliselt oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Võlausaldajate nõuete vähendamist (sh kõrvalnõuete vähendamist) ei peetud vajalikuks, kuna prognooside kohaselt on võimalik kõik nõuded täita täies ulatuses mõistliku aja jooksul. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et ka kava täitmise tähtaeg on kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga. Praegusel juhul on kava täitmise tähtaeg (78 kuud, s.o 6,5 aastat alates kava kinnitamisest) optimaalne, arvestades kavandatavat osaühingu majandustegevuse ümberkorraldamist. Selline kava tähtaeg on määratud lähtudes osaühingu juhatuse koostatud rahavoogude prognoosidest, so lähtudes edasise majandustegevuse käigus tekkivate jooksvate kulude katmisest eelduslikult ülejäävast rahajäägist. Kuigi lihaveisekasvatusest müügitulu tekkimine võtab mõistetavalt aega (prognoositavalt tekib see alates 2021.a sügisest), on seni võimalik osaühingu igapäevase majandustegevusega seotud kulud kanda ning teha 2020.a lõpus (s.o 6 kuu jooksul pärast kava kinnitamist) võlausaldajatele esimesed väljamaksed kava täitmiseks piimakarja müügist ja 2020.a eest saadavate toetuste arvel. Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja hinnangul saneerimismenetlus kõige efektiivsem viis Pöide AG võlausaldajate ja ettevõtja huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja saneerimiskava täitmine võimaldab ettevõtjal oma majandustegevus ümber korraldada (minna piimakarjakasvatuselt üle lihaveisekasvatusele), ajutised makseraskused ületada ning jätkata tegevust kasumlikult, säilitades seejuures pooled olemasolevatest töökohtadest. Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades ühelt poolt kavaga hõlmatud nõuete mahtu ning teiselt poolt kavandatavat majandustegevuse ümberkorraldamist ja osaühingu
2-20-5011 prognoositavaid majandustulemusi. Rakendatavad saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad, mh rahuldatakse kõik kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuded (sh kõrvalnõuded) saneerimiskava täitmisel täies ulatuses, s.o suuremas ulatuses, kui neid oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses.
4.Võlausaldajad Tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitasid kohtule 10.06.2020 SanS § 26 kohase (ühise) avalduse Pöide AG 26.05.2020 saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kokkuvõtlikult väidavad võlausaldajad, et Pöide AG jätkusuutlik tegevus ei ole tõenäoline, võlausaldajaid on ebavõrdselt koheldud, saneerimiskava täitmise periood on põhjendamatult pikk, võlausaldajate huvid oleks pankrotimenetluses paremini kaitstud, selge pole saneerimise vajalikkus ja saneerimismenetluses on rikutud ettevõtja kaasaaitamiskohustust.
5.Pöide AG ja saneerimisnõustaja esitasid kohtule 08.07.2020 vastavalt kohtu nõudele täiendavaid andmeid ja selgitusi seoses võlausaldajate avalduses esitatuga.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt SanS § 28 lg 1 tuleb võlausaldajate vastu võetud saneerimiskava esitada kohtule kinnitamiseks SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul. Saneerimiskava on esitatud kohtule kinnitamiseks tähtaegselt ja saneerimiskavale on lisatud hääletusprotokoll koos lisadega. Seega on SanS § 28 lg 1 tulenevad formaalsed eeldused täidetud ja kohus saab kontrollida sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid. Samuti peab kohus andma SanS § 28 lg 3 järgi hinnangu võlausaldajate avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. SanS § 28 lg 2 kohaselt kontrollib kohus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel, kas: 1) SanS §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on SanS § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) SanS § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.
7.Saneerimisnõustaja saatis Pöide AG võlausaldajatele saneerimisteated 14-22.04.2020. Saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saatis saneerimisnõustaja 26.05.2020 saneerimiskava koos üleskutsega esitada oma seisukoht kava kohta. Võlausaldajate seisukoha avaldamise tähtaeg oli 10.06.2020.a kl 21:00. Kohus leiab, et saneerimisteade, saneerimiskava projekt ning üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajatele nõuetekohaselt esitatud (SansS § 28 lg 2 p 1-3).
8.Saneerimiskavaga on hõlmatud 14 võlausaldajat, kes hääletasid kirjalikult saneerimiskava vastuvõtmise üle otsustamisel ühes rühmas. Saneerimiskava ei näe ette võlausaldajate rühmitamist, kuna tegemist on sarnaste õigustega (pandiga tagamata nõuetega) võlausaldajatega, kelle nõuded rahuldatakse kava järgi ühesuguste põhimõtete kohaselt. Kohtule esitatud hääletusprotokollist ja selle lisaks olevatest võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt osales hääletamisel (esitas oma seisukoha) 14-st võlausaldajast 13. Saneerimiskavaga hõlmamata võlausaldajad ei ole hääletamisel osalenud. Saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate häälte arv kokku 1 007 747. Saneerimiskava poolt oli 8 võlausaldajat häälte arvuga kokku 673 299, s.o üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded annavad kokku 66,81 % häältest. Vastu hääletas 5 võlausaldajat (häälte arv kokku 315 909). Hääletamata jättis 1 võlausaldaja (häälte arv 18 539). Lähtuvalt SanS § 24 lg 3 on saneerimiskava vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku (66,66%) kõigist häältest. Antud juhul oli kava vastuvõtmiseks vajalik kahe
2-20-5011 kolmandikuline poolthäälte arv 671 831. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et võlausaldajate häälte arv oleks ebaõige, st ei oleks võrdeline SanS § 12 ja 13 alusel kindlaks tehtud võlausaldaja põhinõude suurusega. Kohus leiab, et hääletamisel ei ole võlausaldajate õigusi rikutud ja Pöide AG saneerimiskava tuleb lugeda võlausaldajate poolt nõuetekohaselt vastu võetuks.
9.Kohtu hinnangul vastab saneerimiskava SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele. Kohus on seisukohal, et saneerimiskavas koheldakse sarnaseid võlausaldajaid võrdselt ja rakendatavad saneerimisabinõud on põhjendatud. Saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Saneerimiskava näeb ettevõtte kasumlikkuse taastamise peamise sisulise majandusliku abinõuna ette ülemineku ettevõtte seniselt põhitegevusalalt - piimakarjakasvatus, lihaveisekasvatusele. Kavas on kohtu hinnangul piisavalt analüüsitud ja põhjendatud, miks ja kuidas majandustegevuse ümberkorraldamine selliselt põhjendatud ja eesmärgipärane on. Ettevõtja on hinnanud, et lihaveisekasvatusele üleminek ei nõua olulisi lisainvesteeringuid kuna ettevõttel või tema kasutuses on ka lihaveiste pidamiseks sobivad laudad ja karjatamiseks sobilikud maad ning ettevõtte toodab ise ka loomasööta. Täiendavaid rahalisi investeeringuid ei nõua ettevõtja hinnangul ka lihaveiste soetamine, mida ettevõtja plaanib kava kohaselt teha selliselt, et ettevõtte lihaveisekasvatusega tegelevatelt võlgnikelt ostetakse loomad tasaarvestades ostuhinda ja võlgnikest müüjate võlgnevusi ettevõtja ees. Üleminek lihaveisekasvatusele võimaldab kava kohaselt vähendada kulusid, sh tööjõukulusid. Kavast nähtuvalt hindab ettevõtja lihaveisekasvatust ka üldiselt piimakarjakasvatusest rentaablimaks. Kava täitmise prognoosid rahavooliselt on ettevõtja arvestusel sellised, et kulude kandmiseks ja kohustuste täitmiseks saneerimise vältel jääb rahalisi vahendeid piisavalt. Kohtule kava kinnitamata jätmiseks avalduse esitanud võlausaldajad on väljendanud kava osas kriitikat, mh rahavoogude planeerimise ja lihaveisekasvatuse kasumlikkuse osas, kuid kohus leiab, et võlausaldajate väited ei anna alust pidada ettevõtte majandustegevuse edukat ümberkorraldamist kavas esitatud kujul ebatõenäoliseks. Lähemalt käsitleb kohus võlausaldajate vastuväiteid allpool punktis 11. Lisaks majanduslikule tegevuse ümberkorraldamise meetmele näeb kava ette 14 võlausaldaja nõuete ümberkujundamise nende ajatamise ja osamaksetega tasumise teel. Ümberkujundamisel nõudeid ei vähendata ja kavaga hõlmatud nõuded, sh kõrvalnõuded, tasutakse täies ulatuses 6,5 aasta jooksul. Seejuures põhinõuded 5,5 aasta jooksul iga-aastaste osamaksetega ja viimasel aastal tasutakse kõik kõrvalnõuded (intressid ja viivised). Ümberkujundatavateks nõueteks on kava kohaselt valitud kõik pandiga tagamata nõuded (välja arvatud kapitalirendilepingutest tulenevad liisinguandjate nõuded), mis saneerimismenetluse algatamise seisuga olid suuremad kui 10 000 eurot. Kohus leiab, et nõuete ümberkujundamine kavas ettenähtud viisil on saneerimisabinõuna õiguspärane ja saneerimise eesmärkidega kooskõlas. Kava näeb saneerimisabinõuna ette ka ettevõtja ja osanike kohustuse mitte maksta saneerimiskava kehtivuse tähtaja jooksul osanikele dividende, mis tagab, et ühingu varast ei tehta osanikele väljamakseid enne kavaga hõlmatud nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul kujutaks dividendide maksmise keeld endast olemuslikult küll pigem saneerimiskava täitmist tagavat abinõud, kuid saneerimise eesmärkidega on võimaliku omanikutulu väljavõtmise piirang vaieldamatult kooskõlas.
10.Järgnevalt käsitleb kohus võlausaldajate tulundusühistu FARM IN, Agromix OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitatud saneerimiskava kinnitamata jätmise avalduses toodud vastuväiteid.
2-20-5011 SanS § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Sellest tulenevalt saab iga võlausaldaja tugineda iseenda õiguste rikkumisele ja iseenda diskrimineerimisele võrreldes teiste võlausaldajatega ega saa tugineda teiste võlausaldajate õigusi puudutavatele asjaoludele. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlausaldajad on kohtule vastuväiteid esitades jätnud mitmel puhul selle tähelepanuta ega ole põhjendanud, kuidas asjaolu, millele vastuväide tugineb, konkreetse(te) võlausaldaja(te) õigusi rikub.
11.Võlausaldajad on esitanud kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks muuhulgas põhjendusel, et nende hinnangul ei ole ettevõtte jätkusuutlik tegevus kava alusel tõenäoline. Võlausaldajad tuginevad kriitikas kava suhtes asjatundja Urmas Võimre arvamusele (I kd tl 63-65). Võlausaldajad leiavad, et saneerimiskava kohaselt kavandatud põhivarainvesteeringud, prognoositavad materiaalse põhivara kulumid ning vabad rahavood ei ole omavahel kooskõlas ning saneerimiskava ei ole sestap elluviidav. Võlausaldajad põhjendavad seda U. Võimre arvamusega, mille kohaselt ettevõtja on vabu rahavooge arvutades kasutanud põhivarainvesteeringute arvestamisel vale lähenemist ja korrektse lähenemise puhul ei piisaks vabadest rahavoogudest ümberkujundatud nõuete rahuldamiseks. U. Võimre kalkulatsioon netoinvesteeringute väidetavalt korrektse arvutamise korral näitab rahajääki iga-aastaselt saneerimiskava tähtaja lõpuni negatiivsena. Kohtule ei nähtu võlausaldajate avaldusest ühtegi põhjendust, kuidas etteheidetav võimalik ebakorrektne arvutus võlausaldajate (eraldiseisvalt igaühe neist) õigusi rikub ja seega vastuväiteks SanS §-st 26 tuleneva aluse annab. Samas, hinnates võlausaldajate seisukohta SanS § 28 lg 5 p 2 kontekstis, mis võimaldab kohtul jätta saneerimiskava kinnitamata, kui mh võlausaldajate avaldusest selgub, et ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline, leiab kohus, et võimalik eksimus rahavoogude prognoosimisel ei anna antud juhul põhjust pidada saneerimist tingimata ebatõenäoliseks. Kohus ei teosta saneerimiskava kinnitamise üle otsustades saneerimiskavale põhjalikku majanduslikku analüüsi, sh eriteadmisi nõudvat finantsarvestuslikku kontrolli. Saneerimiskava on olemuselt prognoos. Enesest mõista seondub prognoosi usaldusväärsus sellega, kas prognoosimisel on kasutatud õigeid ja asjakohaseid meetodeid. U. Võimre arvamusest ei nähtu samas kohtu hinnangul sisulist põhjendust miks tema hinnangul ettevõtja rahavoogude prognoosarvutus korrektne ei ole ja vastupidi tema arvutus on. Võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise üle otsustamisel ei ole kohtul kasutada sõltumatuid eksperte ja nende hinnanguid kava rakendamise edukusele, erinevalt olukorrast, kus kohus lahendab võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist. Kohus arvestab, et saneerimisnõustaja on andnud kavale (sh kava edukuse prognoosile) positiivse hinnangu. Samuti arvestab kohus, et kavaga hõlmatud võlausaldajate enamus on andnud kavale ja selle edukuse prognoosile positiivse hinnangu kava vastuvõtmise poolt hääletades. Kuivõrd kava on prognoos, on alati on olemas võimalus, et prognoos ei pruugi täituda ja saneerimine ebaõnnestub. Kui ettevõtja on jooksvate kohustuste katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalike rahavoogude planeerimisel oluliselt eksinud (teinud nt põhimõttelise finantsarvestusliku vea), ilmneb see saneerimismenetluses kava täitmisel eelduslikult kiiresti ja kui ettevõtja ei suuda sellele kohaselt reageerida ja teha majandustegevuses jooksvaid korrektuure, mis võimaldavad kava täita, on tulemuseks saneerimiskava tühistamine ja saneerimismenetluse lõpetamine. Kohtu hinnangul on saneerimisnõustaja roll ja kohustused kava täitmise üle järelevalvet teostades selle tagamiseks piisavad. U. Võimre arvamusele tuginedes toovad võlausaldajad välja kahtluse, et lihaveisekasvatuse kasumlikkus võib olla küsitav ja seotud suurte riskidega. Arvamuses endas toetutakse näitena Pöide AG lihaveisekasvatusega tegeleva võlgniku Folia Agro OÜ negatiivsetele
2-20-5011 majandustulemustele ja järeldatakse, et lihaveisekasvatuse näol on tegemist tegevusalaga, kus majandustulemused võivad olla väga kehvad ja saneerimiskava elluviimine seega seotud suurte riskidega. Kohus leiab, et selliselt ei ole võlausaldajate kahtlus kava täidetavuse osas kuigi veenvalt põhistatud ega anna alust järelduseks, et ettevõtja prognoos lihaveisekasvatusele ümber orienteerudes kasumlikkus taastada ja võlausaldajate nõuded rahuldada, oleks eos perspektiivitu. Saneerimiskavas on ettevõtja toonud välja positiivse näite lihaveisekasvatusega tegeleva Audla OÜ majandustulemuste toel, mis lubab pidada tõenäoliseks ka majanduslikult edukat lihaveisekasvatust.
12.Võlausaldajad heidavad oma avalduses ette võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist, mis kohtule arusaadavalt avaldub võlausaldajate hinnangul kolmes aspektis.
12.1.Esmalt leiavad võlausaldajad, et saneerimiskava kaitseb üksnes Pöide AG-ga seotud võlausaldajate huve, kellega on saneerimise kestvus ja tingimused läbi räägitud ja kooskõlastatud, kuid sõltumatud võlausaldajad on jäetud ilma võimalusest kava vastuvõtmist mingilgi määral mõjutada ning olukord, kus saneerimiskava võetakse vastu võlgniku lähikondseteks olevate võlausaldajate häältega ei ole saneerimise eesmärkidega kooskõlas. Kohus märgib, et SanS § 28 lg 5 p 2 võimaldab kohtul jätta saneerimiskava kinnitamata, kui saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini. Nii ei saa võlausaldaja oma vastuväidetes tugineda mitte sellele, et saneerimiskava on vastu võetud seotud isikute häältega, vaid eelkõige omaenda õiguse rikkumisele. Kohtu hinnangul ei ole ükski vastuväite esitanud võlausaldaja oma õiguste rikkumist põhjendanud. Võimalus kava vastuvõtmist mõjutada saab võlausaldaja jaoks realiseeruda eeskätt kava vastuvõtmise üle hääletades ja kava kinnitamisele vastuväiteid esitades. Vaidluse all ei ole fakt, et 14-st kavaga hõlmatud võlausaldajast 7 on Pöide AG-ga seotud isikud. Selle on välja toonud ka saneerimisnõustaja oma arvamuses kavaga ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust käsitledes (I kd tl 119 pöördel). Kohus nõustub saneerimisnõustajaga, et saneerimismenetluse seisukohast ei ole sel faktil tähtsust ja ettevõtja lähikondsetest võlausaldajatel on saneerimismenetluses samasugused õigused nagu ülejäänud võlausaldajatel. Vastuolu saneerimise eesmärkidega kohus siin ei näe.
12.2.Teiseks väidavad võlausaldajad avalduses, et tulundusühistu FARM IN nõudeid on kavas kujundatud ümber põhjendamatult osas, milles võlausaldaja nõuded ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Vastuväite kohaselt oli tulundusühistul FARM IN menetluse algatamise, s.o 13.04.2020 seisuga, võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid summas 22 556,86 eurot ja nõue summas 79 287,60 eurot muutus sissenõutavaks alles 04.05.2020. Viidatakse, et samas soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada tulundusühistu FARM IN nõuet summas 102 058,35 eurot ehk nii sissenõutavaks muutunud kui tol hetkel veel sissenõutavaks muutumata osas. Seda olukorras, kus saneerimiskavas on selgelt märgitud, et saneerimiskavaga on hõlmatud nõuded, mis olid tekkinud saneerimismenetluse algatamise ajaks ehk 13.04.2020 kuupäeva seisuga. Vastuväites leitakse, et kuivõrd valdav osa tulundusühistu FARM IN nõuetest on tekkinud võlgniku saneerimismenetluse ajal, on selliste nõuete saneerimine vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus võlgnik on tekitanud endale kohustusi saneerimismenetluse ajal kindlas teadmises et sellised kohustused ei kuulu ühelgi juhul kohaselt täitmisele ning neid kavatsetakse saneerida. Pöide AG ja saneerimisnõustaja vastusest kohtunõudele (II kd tl 1-2) nähtub, et tulundusühistu FARM IN nõue tuleneb pooltevahelisest raamlepingust, mille alusel tulundusühistu FARM IN müüs Pöide AG-le erinevaid kaupu. Vastuses selgitatakse, et raamlepingu tingimuste järgi tekkis ostjal kohustus tasuda müüja tarnitud kauba eest põhimõtteliselt juba selle vastuvõtmise hetkest ning kuigi kauba eest tasumise tähtaeg tuli sätestada igakordselt ostukinnituses, oli müüjal õigus nõuda ostjalt kauba eest kohest tasumist sõltumata algselt määratud maksetähtaegadest, kui avaldaja ei ole raamlepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud.
2-20-5011 Saneerimismenetluse algatamise hetkeks (s.o 13.04.2020 seisuga) oli müüja tarninud raamlepingu alusel ostjale kaupa kokku maksumusega 101 928,46 eurot, mille eest oli esitanud arveid summas 48 991,12 eurot (sellest 22 556,86 euro maksetähtaeg oli möödunud ning 26 434,26 euro maksetähtaeg oli saabumata) ning esitamata oli ostjale arveid enne saneerimismenetluse algatamist tarnitud kauba kauba eest väärtuses 52 937,34 eurot. 29.04.2020 teataski müüja, et nõuab ostjalt kogu võlgnetava summa tasumist hiljemalt 04.05.2020, esitades ostjale ühtlasi ka sellise maksetähtajaga arved (mh kauba eest, mille eest ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks arvet esitatud). Sellest tulenevalt teatas tulundusühistu FARM IN 05.05.2020 avaldusega saneerimisnõustajale, et tema nõue Pöide AG vastu oli 13.04.2020 seisuga 102 058,35 eurot, sellest põhinõue 101 928,46 eurot. Seega on tulundusühistu FARM IN saneerimisnõustajale saadetud avalduses ise teatanud, et tema põhinõude suurus 13.04.2020 seisuga oli 101 948,73 eurot ning just sellises suuruses ongi tema nõue saneerimiskavas kajastatud. Pöide AG ja saneerimisnõustaja toovad esile, et tulundusühistu FARM IN väide tema ebavõrdse kohtlemise kohta võrreldes teiste võlausaldajatega on põhjendamatu. Kõikide kavaga hõlmatud võlausaldajate puhul lähtuti nende kavaga hõlmamisel nõuete tekkimise ajast, mitte nende sissenõutavaks muutumise ajast. Kohus leiab, et tulundusühistut FARM IN ei ole kavas teiste võlausaldajatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Vaidlust võlausaldaja nõude suuruse ja põhjendatuse üle ei ole ega ole ka saneerimiskava koostamise ajal olnud. Saneerimiskava lisaks oleva nõuete rahuldamise graafiku (I kd tl 122) järgi on tulundusühistu FARM IN kavaga hõlmatud nõude suurus 102 058,35 eurot, põhinõue 101 928,46 eurot ja kõrvalnõue 129,89 eurot. Kohtule esitatud tulundusühistu FARM IN vastuses saneerimisteatele (II kd tl 4) on võlausaldaja avaldanud, et „avalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt moodustavad osaühingu Pöide AG poolt Võlausaldajale tasumisele kuuluvad summad kokku 101 948,73 EUR, mis oli Võlausaldaja varaline nõue osaühingu Pöide AG vastu 13.04.2020.a. seisuga“. Välja on toodud ka kõrvalnõuete summa 129,89 eurot. Vastus on juhatuse liikme allkirjastatud. Kohus osundab, et juhul, kui nõude suuruse üle saneerimismenetluse algatamise seisuga olnuks võlausaldaja ja saneerimisnõustaja vahel erimeelsusi (mida antud juhul kohtule esitatust nähtuvalt siiski ei olnud ja saneerimisnõustaja on võlausaldaja nõudega nõustunud), tulnuks võlausaldaja nõude suuruse üle otsustamine suunata SanS § 13 kohase protseduuri järgi kohtule. Saneerimiskava kinnitamise üle otsustamise staadiumis kohus kavaga ümberkujundatavat nõuet sisuliselt ei hinda. Vaidlust ei ole ka selle üle, et saneerimiskava hõlmab saneerimismenetluse algatamise ajaks tekkinud nõudeid, s.o nõudeid, mis on tekkinud seisuga 13.04.2020, kuid mis ei pidanud olema sama kuupäeva seisuga veel sissenõutavaks muutunud. Seda möönab võlausaldaja ka oma vastuväites. Võimalusele, et tulundusühistu FARM IN nõuet kavasse hõlmatud mahus ei oleks mingis osas saneerimismenetluse algatamise seisuga üldse tekkinud, võlausaldaja oma vastuväites kohtule arusaadavalt sisuliselt ei tugine. Võlausaldaja väidab ühest küljest, et tema kavaga hõlmatud nõue ei olnud saneerimismenetluse algatamise ajaks osaliselt veel sissenõutavaks muutunud, ent teisalt markeerib kokkuvõtlikult, et valdav osa tema kavaga hõlmatud nõuetest on tekkinud saneerimismenetluse ajal ehk pärast saneerimismenetluse algatamist. Kohus märgib, et nõude tekkimine ja nõude sissenõutavaks muutumine ei ole kattuvad kategooriad. Võlausaldaja on seejuures kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt (II kd tl 4-24) menetluse käigus oma nõude alust (raamlepingu alusel saneerimismenetluse algatamise seisuga Pöide AG-le tarnitud kaupade eest tasumisele kuuluvad summad, sh tarnitud kauba eest tähtaegselt tasumata arved; tarnitud kauba eest väljastatud arved, mille tasumise tähtaeg ei olnud saabunud; ja tarnitud kauba eest veel esitamata arved) ja suurust saneerimismenetluse algatamise seisuga (mis vastab saneerimiskavva hõlmatud nõudele) ise aktiivselt positsioonilt sisustanud ja saneerimisnõustajale avaldanud. Võlausaldaja ei ole kohtule esitatud vastuväites toonud välja asjaolusid ega tõendeid, millest kohus võiks järeldada, et saneerimiskavas oleks
2-20-5011 võlausaldaja nõue mingis osas põhjendamatult ümber kujundatud nõudena, mida ei olnud saneerimismenetluse algatamise seisuga veel tekkinud. Seega on võlausaldaja tulundusühistu FARM IN teiste kavaga hõlmatud võlausaldajatega võrdses positsioonis.
12.3.Kolmanda võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist sisustava asjaoluna toovad võlausaldajad avalduses välja kahtluse, et võlausaldaja DA Estonian Machinery AS nõue (milline on saneerimiskavaga hõlmatud) võib neile laekunud info kohaselt olla saneerimismenetluse ajal kogu ulatuses tasutud. Mistahes tõendeid oma väite kohta võlausaldajad esitanud ei ole. Pöide AG ja saneerimisnõustaja vastusest kohtunõudele (II kd tl 2) ja saneerimisnõustaja esitatud DA Estonian Machinery AS kinnitusest (II kd tl 26) nähtub kohtule veenvalt, et DA Estonian Machinery AS saneerimiskavaga hõlmatud nõuet ei ole Pöide AG poolt tasutud ja võlausaldajate põhistamata kahtlus ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu.
13.Võlausaldajad leiavad avalduses, et pankrotimenetluses alternatiivina oleks võlausaldajate huvid paremini kaitstud. Seisukohta põhjendades viidatakse U. Võimre arvamuses väljendatud seisukohtadele, et saneerimiskavas ei arvestata raha väärtuse vähenemisega, teatud varade väärtused on alahinnatud ning ei saa väita, et saneerimine asetaks võlausaldajad oluliselt paremasse seisu võrreldes pankrotiga. Saneerimiskavas esitatud pankrotihinnangu kohaselt, milles on võrreldud võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäolist ulatust saneerimis- ja pankrotimenetluse raames, oleks pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid võimalik pankrotimenetluses eelduslikult rahuldada ca 60% ulatuses. Saneerimiskava näeb ette kavaga hõlmatud nõuete ümberkujundamise ajatamise ja osamaksetega tasumise kaudu ja kuivõrd nõuete vähendamist ette ei nähta, tasutakse nõuded kava täitmise tähtaja lõpuks, s.o 6,5 aastase perioodi jooksul, 100% ulatuses. Võlausaldajate etteheitega raha väärtuse vähenemise põhjendamatust arvestamata jätmisest saneerimis- ja pankrotistsenaariumite võrdlemisel kohus iseenesest nõustub. Raha aegväärtuse arvesse võtmise vajadust tunnustab ka Riigikohus lahendis 3-2-1-25-11, millele võlausaldajad vastuväites asjakohaselt viitavad. Võlausaldajate vastuväites leitakse U. Võimre arvamusele toetudes, et kavas ümberkujundatud nõuete nüüdisväärtus on nõuete nominaalväärtusest oluliselt väiksem. U. Võimre on arvamuses toonud välja, et saneerimisel oleva ettevõtte puhul peaks diskontomäär olema vähemalt 10%, tõenäoliselt rohkemgi. Oma kalkulatsioonis on U. Võimre seejuures lähtunud 15%-lisest diskontomäärast ja selle alusel leidnud, et kavas ümberkujundatud nõuete nüüdisväärtus on 61,5% nimiväärtusest. Kohus leiab, et saneerimisega eelduslikult saavutatav nõuete rahuldamine nüüdisväärtuses 61,5% ulatuses ei ole põhimõtteliselt erinev pankrotimenetluse kaudu eelduslikult saavutatavast rahuldamisest ca 60% ulatuses. Seejuures lähtub võlausaldajate hinnang diskontomäära põhjendatuks peetava 10-15% vahemiku kõrgemast määrast, mistõttu on võimalik, et ümberkujundatavate nõuete rahuldamise ulatus nüüdisväärtuses võib madalama diskontomäära põhjendatud rakendamisel olla ka vastavalt enam kui 61,5% ja seeläbi rohkem saneerimismenetluse kasuks. Vastuväites väljendatud seisukoht, et teatud varade väärtused (ja sestap nõuete rahuldamise määr pankroti korral) on kavas alahinnatud, jääb kohtu hinnangul paljasõnaliseks. U. Võimre arvamuses, millele võlausaldajad tuginevad, on seatud kahtluse alla pankroti korral Pöide AGle kuuluvatele kinnisasjadele omistatud väärtus ja võlgnike vastu suunatud nõuete rahuldamise ulatus, kuid seda, milline oleks asjatundja või võlausaldajate hinnangul vara n-ö õige ja põhjendatud väärtus ja kui suures ulatuses nõuete rahuldamist võlgnike poolt oleks põhjendatud prognoosida, arvamusest ega vastuväidetest ei selgu. Kohtu hinnangul on saneerimiskavas toodud prognoosid võimaliku pankrotivara suuruse ja selle arvelt menetluskulude katmise ning võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuste osas piisavalt põhjendatud ja usutavad. Kavast ega võlausaldajate vastuväitest ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse neid hinnanguid ilmselgelt või vähemasti olulises osas ebaõigeks pidada.
2-20-5011 Kohus osundab, et saneerimise ja pankrotimenetluse võrdluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust hinnates ei ole kriteeriumiks mitte see, et saneerimine peaks andma võlausaldajatele pankrotimenetlusest tingimata parema tulemuse (nõuete rahuldamise suuremas ulatuses), vaid see, et saneerimise tulem ei oleks võlausaldaja jaoks pankrotimenetlusega võrreldes oluliselt halvem. Eelviidatud lahendis 3-2-1-25-11 on Riigikohus, nagu võlausaldajad ka oma avalduses esile toonud, selgitanud, et hinnata tuleb, kas võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Järelduseks, et antud juhul koheldaks võlausaldajaid pankrotimenetluses paremini ja nõuetele saaks saneerimiskava täitmisega võrreldes pankrotimenetluses rahulduse suuremas ulatuses, kohtu hinnangul alust ei ole. Võlausaldajate välja toodud argument, et pankrotimenetluse tingimusis oleks võimalik kontrollida nõuete alust ja põhjendatust ning välistada varade peitmist ja põhjendamatuid kohustusi, ei ole kohtu hinnangul alus pankrotimenetluse soosimiseks muidu põhjendatud saneerimismenetluse asemel. On mõistetav, et kavale vastu hääletanud ja kava kinnitamisele vastuväite esitanud võlausaldajatel võib olla kahtlus saneerimiskavaga hõlmatud ettevõtja lähikondsetest võlausaldajate nõuete osas. Küll aga on saneerimismenetluses nähtud seadusega ette eelduslikult objektiivne ja usaldusväärne protseduur võlausaldajate nõuete suuruse ja tõendatuse kontrollimiseks saneerimisnõustaja poolt. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võiks seada kahtluse alla saneerimisnõustaja kohustuste korrektse täitmise võlausaldajate nõuete, teiste hulgas ettevõtja lähikondsetest võlausaldajate nõuete põhjendatuse kontrollimisel.
14.Võlausaldajad leiavad avalduses, et saneerimiskava täitmise periood 78 kuud (6,5 aastat) on põhjendamatult pikk ja ei arvesta võlausaldajate huvidega saada oma nõuded rahuldatud võimalikult lühikese aja jooksul. Väidetakse, et selline periood ei anna võlausaldajatele kindlust oma nõuete rahuldamise osas ja periood ei tohiks ületada 3 aastat. Kohus leiab, et kava täitmise tähtaeg on piisavalt põhjendatud ega ei riku võlausaldajate õigusi. Kavast nähtuvalt on ettevõtja arvestanud tähtaja määramisel rahavoogude prognoose ja vajadust kanda ka pärast saneerimismenetluse algatamist majandustegevuse jätkamisest tekkivad kulud ja kohustused. Saneerimisnõustaja on oma arvamuses pidanud kava tähtaega optimaalseks ning seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Kohtule ei nähtu kavast ja sellele lisatud rahavoogude prognoosist, et ettevõtja kavandaks kava täitmise tähtaja jooksul selgelt põhjendamatuid kulutusi või märkimisväärset raha ülejääki, mis võiks võimaldada ümberkujundatud kohustuste täitmist iga-aastaselt oluliselt suuremas summas ja selliselt ajatamist lühema perioodi peale. Kava täitmise tähtaeg 6,5 aastat ei ole kohtu hinnangul ka üldiselt ebamõistlikult pikk ega praktikas tavapärasest eristuv. Kohus arvestab ka seda, et kavaga hõlmatud nõudeid ei vähendata ja täidetakse põhiosas iga-aastaste maksetega 5,5 aasta jooksul, jättes kava täitmise viimasesse aastasse üksnes kõrvalnõuete tasumise. Vastuväite esitanud võlausaldajate puhul tähendab see seda, et sisuliselt saavad nende nõuded tasutud 5,5 aastaga. Kava kohaselt on võlausaldaja Agromix OÜ kõrvalnõuete suurus 200,08 eurot, tulundusühistu FARM IN kõrvalnõuete suurus 129,89 eurot ja Era Liisingu Inkassoteenused AS kõrvalnõuete suurus 0,00 eurot.
15.Võlausaldajad leiavad avalduses, et saneerimiskava põhjal ei ole neile selge saneerimise vajalikkus. Avalduse põhjendustest ei nähtu seejuures kohtule, kuidas võimalik ebaselgus vastuväite esitanud võlausaldajate õigusi rikub ja vastuväiteks SanS §-st 26 tuleneva aluse annab. Sisuliselt heidetakse võlausaldajate poolt kohtule arusaadavalt ette seda, et ettevõtja ei ole lähikondsetest võlgnike nõuetega piisavalt tegelenud ja ei ole selliste nõuete rahuldamisest huvitatud ning lähikondsetest võlgnike vastu üleval olevate nõuete rahuldamine oleks võimalik ka ettevõtja pankrotimenetluses. Kohus on eelpool (p 13) juba väljendanud seisukohta, et
2-20-5011 pankroti- ja saneerimismenetluse võrdluses ei ole antud juhul põhjust pidada pankrotimenetlust võlausaldajate jaoks soodsamaks ja nõuete rahuldamist suuremas ulatuses tagavaks.
16.Võlausaldajad leiavad avalduses, et ettevõtja on rikkunud SanS § 14 tulenevat kaasaaitamiskohustust, mistõttu saneerimismenetlus tuleks SanS § 14 lg 3 (ja § 39 lg 2 p 1) kohaselt lõpetada. Avalduses tuuakse välja, et võlausaldaja tulundusühistu FARM IN on pöördunud nii saneerimisnõustaja kui ka ettevõtja poole teabepäringuga saamaks selgust ettevõtja majandusliku seisundi ja saneerimismenetluse oluliste asjaolude osas. Võlausaldaja küsimused puudutasid ettevõtja ja temaga seotud võlausaldajate nõuete tekkimise asjaolusid ja ettevõtja võlgnike nõudeid. Avalduse kohaselt ei ole ettevõtja võlausaldaja pöördumisele reageerinud ja saneerimisnõustaja on keeldunud küsimustele vastamast põhjendusel, et küsimused ei puuduta Pöide AG majanduslikku olukorda ega saneerimiskava koostamist. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja väited saneerimismenetluse lõpetamiseks alust ei anna. Ettevõtja kaasaaitamiskohustuse sisuks on SanS § 14 lg 1 ja 2 tulenevalt vajaliku teabe andmine kohtule ja saneerimisnõustajale, samuti saneerimisnõustaja abistamine tema ülesannete täitmisel. Seega teabe andmise osas ei ole ettevõtja otse võlausaldajate suhtes kohustatud isik ja etteheiteks ettevõtja suunal puudub õiguslik alus. SanS § 14 sätestatud kaasaaitamiskohustust saab täita või rikkuda üksnes ettevõtja. Sestap on ainetu põhjendada väidet ettevõtja poolsest kohustuse rikkumisest saneerimisnõustaja tegevuse või tegevusetusega (keeldumisega võlausaldajale küsitud teavet andmast, seejuures omamata tähtsust, kas keeldumine on põhjendatud või põhjendamatu). SanS § 14 lg 3 (ja 39 lg 2 p 1) annab kohtule aluse saneerimismenetluse lõpetamiseks, kui ettevõtja kaasaaitamiskohustust ei täida. Saneerimisnõustajal on küll SanS § 16 lg 3 p 4 tulenevalt üheks ülesandeks anda võlausaldajale tema taotlusel teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta, kuid erinevalt ettevõtja kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisest ei too võimalik minetus saneerimisnõustaja tegevuses kaasa saneerimismenetluse lõpetamist. Seadus selleks alust ei anna. Seega ei näe kohus põhjust hinnata sisuliselt ka võlausaldaja saneerimisnõustaja suunal esitatud etteheite põhjendatust. Lisaks ei nähtu kohtule, et võlausaldaja ei pruukinud olla kava vastuvõtmise üle hääletades piisavalt informeeritud. Võlausaldaja on hääletanud kava vastu ja puudub mõistlik põhjus eeldada, et suurema informeerituse korral (kui ettevõtja või saneerimisnõustaja oleks võlausaldaja küsimustele vastanud) hääletanuks võlausaldaja teistmoodi.
17.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Pöide AG avaldus võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava tuleb rahuldada ja saneerimiskava kinnitada. Kohus on tuvastanud, et kava vastuvõtmisel on järgitud seaduse nõudeid ja võlausaldajate õigusi ei ole rikutud. Kohtu hinnangul on saneerimiskava alusel ettevõtja likviidsuse taastamine ja jätkusuutlik majandamine tõenäolised ja võlausaldajate vastuväited ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks.
SANEERIMISNÕUSTAJA TASU JA MENETLUSKULUD
18.Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse. Nõustaja palub määrata tasu suuruseks 4 991,67 eurot pluss käibemaks ja hüvitatavate kulude suuruseks 58 eurot pluss käibemaks. Kokku tasu ja hüvitatavad kulud koos käibemaksuga 6 059,60 eurot palub saneerimisnõustaja välja mõista Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ kasuks.
19.Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks on ettevõtja tasunud kohtu deposiiti 6 000 eurot. Saneerimisnõustaja palub tasu 6 000 euro ulatuses maksta välja deposiidist.
20.SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja
2-20-5011 eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 09.01.2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Käesolevas menetluses on saneerimisnõustaja tasu ettevõtjaga kokku lepitud ning ettevõtja on kinnitanud, et nõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse osas tal vastuväiteid ei ole ja tasu vastab kokkulepitule (II kd tl 2).
21.Kohus leiab, et saneerimisnõustaja poolt taotletud tasu suurus on vastavuses saneerimisnõustaja töö panusega ja tasu suurus ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu suurus vastab justiitsministri 09.01.2009. a määrusega nr 1 § 4 ja 5 sätestatule.
22.Saneerimisnõustaja ülesanded jätkuvad ka pärast võimalikku saneerimiskava kinnitamist kohtu poolt (SanS § 50). Saneerimisnõustaja teeb Pöide AG saneerimismenetluses saneerimiskava kehtivuse jooksul täiendavaid, eelkõige saneerimiskava täitmise järelevalvega seotud toiminguid. Vastavalt SanS § 50 lg 6 kohaldatakse järelevalve teostamise ajal saneerimisnõustaja suhtes SanS § 17, 18 ja 19 sätteid ning järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu suuruse määrab kohus kindlaks saneerimiskava kinnitamisel. Justiitsministri 09.01.2009.a määruse nr 1 § 9 lg 1 tulenevalt lähtutakse järelevalve teostamise eest tasu määramisel määruse §-dest 2, 3 ja 4, ehk ka järelevalve teostamise tasu puhul on esmaseks lähtekohaks ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkulepe. Ettevõtja ja nõustaja on avaldanud kohtule, et kokku on lepitud järelevalve teostamise eest saneerimisnõustaja tasu suuruseks 250 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (II kd tl 2). Tasu järelevalve teostamise eest palutakse välja mõista tasumisega Advokaadibüroole Kaevando & Partnerid OÜ, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb. Kohus peab sellist tasu suurust järelevalve teostamise eest põhjendatuks ja võlausaldajate huve mittekahjustavaks.
23.Muud määruses nimetamata menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.