Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 08. november 2021, Rakvere kohtumaja 2-21-12611 X hagi Y vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxxxx xxx, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina Lee, Advokaadibüroo Küllike Namm, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxx, xxx, Lääne-Virumaa, e-posti aadress: xxx Kostja lepinguline esindaja: Killu Kool, e-posti aadress: xxx
Edasikaebamise kord
Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-12611 X hagis Y vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
2.Jätta menetluskulud Y kanda.
3.Mõista Ylt X kasuks välja menetluskulud 918 eurot (sh käibemaks).
4.Välja mõista Ylt X kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude (918 euro) tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Tagastada riigilõiv summas 150 eurot X (X) arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXX.
Asjaolud 1(6)
2-21-12611
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-12611 X hagis Y vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavaldus esitati 11.08.2021 ja kohus võttis hagiavalduse menetlusse 12.08.2021.
2.07.09.2021 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja. Hageja teatas, et 30.08.2021 täitis kostja hagis esitatud nõude ja andis hagejale üle xxx kinnisasja asukohaga xxx, xxx, Lääne-Viru maakond, mille ainuomanikuna on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxxx kantud X. Eeltoodust tulenevalt loobus hageja hagist kostja vastu. Hageja palus võtta vastu hagist loobumine käesolevas tsiviilasjas ning lõpetada asja menetlus. Hageja kinnitas, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest tulenevalt TsMS §-st 432. Hageja palus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pooles ulatuses riigilõivu summas 150 euro (300/2) tagastamist X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX. Menetluskulud palus hageja TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda ning kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1302 eurot (riigilõiv 150 eurot, hagiavalduse koostamine 672 eurot, 3,5 h x 160 eur, millele lisandub käibemaks, hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine 480 eurot, 2,5 h x 160 eur, lisandub käibemaks). Hageja palus menetluskulud kostjalt välja mõista käibemaksuga, kuna hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 5 kinnitas hageja, et kõik kulud, mille väljamõistmist ta kostjalt hagi rahuldamise korral taotles, on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.04.10.2021 teatas kostja, et tal puuduvad vastuväited selles osas, et kohus hageja esitatud hagist loobumise avalduse alusel lõpetab menetluse. Kostja ei nõustunud avalduses esitatud asjaolude ja menetluskulude nõudega. Kostja sai teada hagimenetlusest pärast seda, kui talle toimetati kätte hagist loobumise avaldus ja kohtunõue avaldusele seisukoha esitamiseks. Kostjale helistati 09.09.21 päeval ja anti teada, et ta peab vastu võtma dokumendid, mis on seotud Viru Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-21-12611. Saadud info põhjal allkirjastas kostja 09.09.21 kell 20.22 esindajaga volituse. Kostja lepinguline esindaja sai e-toimiku materjalidele juurdepääsu 10.09.21.a. Seega sai kostja teada hagiavaldusest alles peale seda kui oli hageja poolt kohtuväliselt esitatud nõude täitnud. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Hageja 04.05.21 nõudes on hageja andnud kostjale kinnistu üleandmise tähtpäeva 31.08.2021 (vt hagi lisa 3). Kostja täitis hageja nõude, mitte 11.08.21 esitatud hagist tulenevast nõudest vaid hageja poolt kostjale 04.05.2021 esitatud nõudes, s.o kohtuväliselt antud tähtajaks. TsÜS § 138 lg 1 tulenevalt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Kostja on hagejale kinnistu tagastamisel 31.08.21 kuupäeval täitnud kohustust heas usus. Kostja ei ole andnud hagi esitamiseks põhjust. Kostja ei võtnud vastu hageja kompromisspakkumist, mis koosneb hüvitisest summas 17 000 eurot, kostja ei ole keeldunud tagastamast hagejale kinnistut 31.08.2021, s.o hageja antud tähtajal. Hageja poolt 04.05.2021 pakutud 17 000 eurot pidi olema hüvitis kinnistu valduse vabastamise eest kompromissi korras. Kostja kaalus hageja ettepanekut. Kuigi kostja on oma lahusvara arvelt hageja lahusvaraks olevale kinnistule abielu ajal rajatud ehitistesse paigutanud suurema summa kui hageja pakkus, siis arvestades kohtumenetlusega kaasnevate kuludega oli kostja kulude vältimiseks nõus hageja pakkumisega. Kui kostja andis teada, et nõustub hageja pakutud kinnistu valduse üleandmise eest pakutud hüvitisega, siis hilisemalt allkirjastamiseks esitatud kompromisslepingus oli muudetud 04.05.21 esitatud nõudes olnud tingimusi ning lisatud oli tingimus, et hageja pakutud hüvitise tasumisega loetakse hõlmatuks kõik olemasolevad ja tulevikus tekkivad käesoleva vaidluse asjaoludel (kinnistu valduse üleandmine, kinnistu kuulumine X lahusvara hulka) põhinevad 2(6)
2-21-12611 poolte vastastikused nõuded, sh ühisvara jagamise nõue, teise poole vastu. Kuna kostjale ei olnud vastuvõetavad hageja esitatud täiendavad tingimused ja seda just osas, mis puudutasid poolte ühisvara jagamise nõudeid, siis esitas kostja omapoolse ettepaneku suurendada hüvitis 25 000 euroni, siis on hõlmatud kõik poolte vahelised nõuded, s.h ühisvara jagamise nõuded. Hageja sellele ettepanekule ei vastanud (kostja kiri hagi lisa 6). Kostja ei ole üheski hagejale saadetud kirjas keeldunud tagastamast hagejale kinnistut 31.08.2021, s.o hageja antud tähtajal vaidlus oli ainult hüvitise suuruse üle. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 11.08.2021, s.o 20 päeva enne kostjale kohtuväliselt antud tähtaega. Hagiavalduses esitatud väited, et kostja kasutab kinnistut ilma hageja nõusolekuta, et hageja ei saanud kinnistut kasutada vastavalt oma soovidele käesolevaks ajaks ligikaudu 7 kuud, et kostja ei kavatse anda kinnistu otsest valdust ja hoonete võtmeid hagejale üle 31.08.2021.a ei vasta tõele. Hageja on andnud 04.05.2021 esitatud nõudega kostjale nõusoleku kinnistu kasutamiseks kuni 31.08.21 kuupäevani. Samuti kasutas kostja ka enne 04.05.21 kinnistut elamiseks hageja nõusolekul. Hageja keeldus kostjaga sõlmima kirjalikult üürilepingut, kuna ta ei soovinud maksta saadavalt üüritulult tulumaksu. Kinnistu jäi peale poolte abielu lahutamist kostja elukohaks ja pooled vaidlesid kostja poolt kinnistule ehitatud ehitiste ja rajatistesse paigutatud lahusvaraks olnud rahaliste vahendite üle. Hagejal on peale abielu lahutamist kasutanud 3 kinnistut. Hageja paigaldada kostjat teavitamata kinnistule ja eluruumi kaamerad, millega jälgis ebaseaduslikult kostjat. Viimati ööbis hageja oma lapse ja lapselapsega kinnistul 19.08- 20.08.21. Kuna kostja on tagastanud hagejale kinnistu hageja poolt kohtuväliselt esitatud tähtajal, siis ei ole kostja andnud hagiavalduse esitamiseks põhjust. Hageja ei ole hagiavalduse esitamisel oma õiguste teostamisel käitunud heas usus. Oma õiguste teostamisel on hageja eesmärgiks olnud kostjale kahju tekitamine. Kostja palus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel kõik menetluskulud, sh kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude suurusega ja oli seisukohal, et menetlustoimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, arvestades käesolevas asjas esitatud hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse sisu ja mahtu. Kostja õigusabi kulud on kokku on summas 300 eurot. Hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine ning kohtunõudel kostja vastuse koostamine ja kohtule esitamine- kokku 2,5 tundi. Kõik viidatud menetluskulud on seotud kostjale õigusteenuse osutamisega tsiviilasjas nr 2-21-12611. xxx OÜ on osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Kostja leidis, et lepingulise esindaja kulud on tervikuna vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga. Kostja palus määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus ning mõista X’lt Y kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot; mõista X’lt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.05.10.2021 vastuses märkis hageja, et kostja teadis hagi esitamisest käesolevas tsiviilasjas juba enne, kui kostja sai kätte hagist loobumise avalduse ja enne, kui andis üle vaidlusaluse kinnistu otsese valduse. Ei ole usutav, et kostja sai hagiavalduse esitamisest teada peale seda, kui oli vaidlusaluse kinnistu otsese valduse hagejale üle andnud. Kuna hageja esitas kostjale 04.05.2021 kohtuvälise nõude, mille osas pooled kompromissi ei saavutanud, siis oli kostja teadlik, et hageja pöördub kostja vastu kohtusse hagiga asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Juba ainuüksi kohtu poolt kostjale 12.08.2021 saadetud e-kirja pealkirjast nähtusid käesoleva tsiviilasja andmed, sh nõude sisu (X hagi Y vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks) mistõttu on alust arvata, et kostja ei kinnitanud teadlikult hagimaterjalide vastuvõtmist. 04.10.2021 menetlusdokumendis (lk 2, 6. lõik) kostja kinnitas, et on olnud hagejaga e-kirjavahetuses. Hageja ja kostja kirjavahetus ajavahemikul 04.05.202115.06.2021 toimus hagis märgitud kostja e-posti aadressil xxx. Kostja ei ole 04.10.2021 menetlusdokumendis väitnud, et ta nimetatud e-posti aadressi pärast eelnimetatud perioodi enam ei kasutanud. Seega kostja sai kohtu poolt 12.08.2021 saadetud hagimaterjalid e-posti 3(6)
2-21-12611 aadressilt: xxx kätte ja oli esitatud hagist teadlik enne kui andis vaidlusaluse kinnistu otsese valduse hagejale üle. Kostja ei täitnud nõuet tulenevalt hageja kohtuvälisest nõudest, sest kompromissi mittesaavutamisega nõudes esitatud tingimustel, kehtis pakkumine tähtajalisena kuni 21.05.2021. Juhul kui kostja oleks vastu võtnud hageja kompromissi korras pakutud hüvitise 17 000 eurot, mis hõlmas kõiki olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid käesoleva vaidluse asjaoludel põhinevaid kostja nõudeid hageja vastu, siis oli kostjal vaidlusaluse kinnistu otsese valduse üleandmiseks aega kuni 31.08.2021. Eelnimetatud tähtaeg ei kehtinud kompromissi mittesaavutamise korral. Seega ei ole õige kostja väide, et ta täitis hageja kohtuvälise nõude ja et kostjal oli nõusolek vaidlusaluse kinnistu kasutamiseks kuni 31.08.2021. Kui hageja ei oleks kohtusse hagi esitanud, siis ei oleks kostja vaidlusalust kinnistut vabastanud. Kostja andis vaidlusaluse kinnistu otsese valduse hagejale üle, sest teadis kohtusse esitatud hagist ja sellest, et kostjal puudub õiguslik alus kinnistu kasutamiseks. Hageja ei sõlminud kostjaga üürilepingut selle pärast, et soovib kinnistut ise ja koos oma pereliikmetega kasutada ning kostja vastupidised väited on otsitud ja tõendamata. Hageja palus kohtul kõik kostja seisukohad, mis on sisulised vastused hagis esitatud väidetele, jätta tähelepanuta, sest need ei ole asjakohased seoses hagist loobumise avaldusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 168 lg 5 sõnastusest ei tulene, et kostja peaks hagist tuleneva nõude rahuldamiseks hagi kätte saama, vaid et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Eelnimetatut toetab ka õiguskirjanduses sedastatu, millele hageja viitas hagist loobumise avalduse p-s 1.10. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Eeltoodust ja hagist loobumise avaldusest tulenevalt palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas nr 2-21-12611 menetluse. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
7.Hageja esitas kohtule hagiavalduse 11.08.2021. Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei oma TsMS § 168 lg 5 mõistes tähtsust hagi menetlusse võtmise aeg ega kostja poolt hagi ja menetlusse võtmise kohtumääruse, sh loobumise avalduse kättesaamise aeg, vaid hagi esitamise aeg. 4(6)
2-21-12611 Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-47-10 p-is 27 osundanud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kes asja valduse saamise nõude puhul annab valduse üle pärast hagi esitamist. Hindamisel saab lähtuda sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Juhul kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-12, p-d 13 ja 14). Kohus nõustub hagejaga selles, et kuivõrd poolte vahel ei sõlmitud kohtuväliselt kompromissi, siis ei saa mistahes viisil kompromissi tingimustest lähtuda. Kostja oli 04.05.2021 nõudekirjast „Nõue asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisest“ teadlik, sh punktist 10 tulenevalt ka sellest, et kompromissi kehtivuseks oli 21.05.2021 ning kompromissi, selles näidatud tingimustel vastu võtmata jätmisel loobub hageja pakkumisest ning pöördub oma õiguste kaitseks nõudega kohtusse. Kinnistu otsese valduse üleandmise tähtaeg, so 31.08.2021 kehtis üksnes kompromissi sõlmimise korral, mitte vastupidisel juhul, so kompromissi mittesaavutamise korral. Kostja ei ole seega kohtuväliselt nõuet täitnud (so enne hagi esitamist) ja kostjal puudus hageja nõusolek vaidlusaluse kinnistu kasutamiseks ning kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õiguslik alus kinnistu kasutamiseks. Sellest tulenevalt pidi kostja arvestama sellega, et hagejal oli õigus pöörduda kostja vastu hagiga ebaseadusliku valduse nõudes kohtusse. Kuivõrd kostja on hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist 30.08.2021 (ka kostja kinnitusel tagastati kinnistu valdus pärast hagi esitamist, so 31.08.2021, olenemata kuupäevade erinevusest on nõue täidetud pärast hagi esitamist), siis kohaldub TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.
8.Hageja palus kostjalt menetluskulude nimekirja kohaselt välja mõista menetluskulud summas 1302 eurot. Väljamõistetav menetluskulude summast 1 452 eurot on maha arvatud pool riigilõivu summas 150 eurot (1 452 – 150 = 1 302). Menetluskulud koosnevad järgnevast: riigilõiv 300 eurot (maha on arvestatud 150 eurot); hagiavalduse koostamine: 672 eurot, õigusteenuse maht 3,5 h, tunnitasu määr 160 eurot/tund, millele lisandub käibemaks; hagist loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine: 480 eurot, õigusteenuse maht 2,5 h, tunnitasu määr 160 eurot/tund, millele lisandub käibemaks Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude suurusega ja oli seisukohal, et menetlustoimingud ei ole põhjendatud ja vajalikud, arvestades käesolevas asjas esitatud hagiavalduse ja hagist loobumise avalduse sisu ja mahtu. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisele, so 2,5 h. Võttes arvesse loobumise avalduse ja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu ning seda, et tegemist ei ole keeruka menetlusdokumendiga on eelmärgitud menetlusdokumendi koostamisele põhjendatud ajakuluks 160/2= 80 eurot (30 minutit). Ülejäänu osas on hageja menetluskulu põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 918 eurot, sh käibemaks (õigusabikulu 80+560=640 eur +128 eur käibemaks=768 eur + 150 eur riigilõiv= 918 eurot). TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks.
9.Pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Hageja loobus hagist ja seetõttu on 5(6)
2-21-12611 hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks põhjendatud ja kohus rahuldab taotluse. Kohus tagastab hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot vastavalt taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.