V K hagi M B vastu kaasomandi lõpetamiseks M B vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja vajalike omanikukannete tegemiseks hagejat tahteavaldusi andma kohustamiseks ning kasutuseelise saamiseks hagi 3500 eurot vastuhagi 7550 eurot Hageja/vastukostja: V K (xxx), esindaja Olga Väina (epost: [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja/vastuhageja: M B (xxx), esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (e-post: [email protected]) 07.10.2021 Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja V K, hageja lepinguline esindaja Olga Väina, kostja M B, kostja lepinguline esindajad vandeadvokaat Yulia Zaitseva
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi osaliselt.
2.Lõpetada V K ja M B kaasomand 96 000 euro suuruse väärtusega korteriomandile asukohaga xxx ja jätta see M B ainuomandisse.
3.V K anda nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), jääb M B ainuomandisse.
4.V K anda nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
5.Asendada V K nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) teise jao kaasomanike omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
6.Mõista M B V K kasuks välja hüvitis 18 965,20 eurot.
7.Jätta 07.10.2021 seisuga Luminor pank laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenev kohustus kogusummas 58 069,61 eurot M B kanda.
8.Jätta rahuldamata M B nõue V K kasutuseeliste hüvitise väljamõistmiseks.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.V K (hageja, vastukostja) esitas 08.04.2021 Harju Maakohtusse hagi M B (kostja, vastuhageja) vastu kaasomandi lõpetamiseks, kodulaenu 8726,30 euro ja tarbijakrediidi 6863,30 euro ainuomandisse jätmiseks.
2.Kostja esitas 14.05.2021 vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja hagejalt vajalike omanikekannete tegemiseks tahteavalduste andma kohustamiseks ning kasutuseelise saamiseks.
3.Kostja täpsustas nõuet 21.06.2021 ja võttis osaliselt nõude tagasi.
4.Maakohus jättis 10.08.2021 määrusega (t.lk 104) läbi vaatamata M B vastuhagi osas, milles ta palub mõista V K välja kasutuseeliste hüvitis summas 275 eurot/kuus kuni korteri aadressil xxx kaasomandiosa valduse üleandmiseni või kaasomandi lõpetamiseni.
5.Hageja loobus 07.10.2021 istungil (t.lk 118; 00:30:17) nõudest jätta hageja ainuomandisse tarbijakrediit 6863,30 eurot, kostja oli loobumisega nõus ja kohus võttis loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse. Samuti täpsustas hageja istungil nõuet. Hageja märkis, et laenujääk on 58 069,61 eurot. Seega oleks hüvitiseks kostjale 18 965 eurot. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
6.Hageja ja kostja sõlmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid 21.10.2020. Pooled omandasid 14.02.2006 kaasomandina korteriomandi Tallinnas xxx. Korteri turuväärtus on 03.11.2020 seisuga 96 000 eurot.
7.Pooled sõlmisid 01.02.2006 Nordea pangaga kodulaenulepingu, mille igakuiseks makseks on 205,76 eurot ja 07.04.2021 seisuga laenujäägiks 59 423,85 eurot.
8.Pooled ei ole kaasomandi lõpetamist ühegi kokkuleppega piiranud. Hageja soovib jätta endale kaasomandis oleva kinnisvara, kuna kostja ei ela koos hagejaga ja hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid kostjale tema osa väljamaksmiseks. Kaasomandis oleva kinnistu hagejale jätmisel on tagatud poolte ühise lapse huvid, kuna poolte ühine laps elab koos hagejaga vaidlusaluses korteris ja käib kodu juures koolis. Lapsele oleks kolimine liiga koormav, kuna seal asuvad ta sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased.
9.Vaatamata kaasomandi lõpetamise läbirääkimistele, pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja täpsustas 07.10.2021 istungil nõuet ja taotles hageja ainuomandisse Tallinnas asuva
korteriomandi xxx ja kodulaenu 58 069,61 euro jätmist. Hageja leidis, et hüvitis omandi kaotamise eest oleks kostjale 18 965 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi
10.Vastuse kohaselt on pooltel kaks alaealist last: I K (ik xxx) ja A K (ik xxx).
11.Kostja on seisukohal, et Tallinnas xxx asuv korteriomand tuleb jätta kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale omandiõiguse kaotuse eest hüvitis alljärgnevatel põhjustel:
11.1.kostja peab xxx korterit oma koduks ja selles asuvad tema ja ta poja asjad;
11.2.kostja tasub korteri eest kommunaalmakseid;
11.3.poolte vahel oli kirjavahetus, kus hageja väitis, et tal on koht, kus elada. Hageja korteris ei ela;
11.4.kostja elab ajutiselt oma tädi juures xxx ja tal puudub muu kinnisvara;
11.5.kostjaga koos elab poolte ühine laps I K, kes õpib xxx, mis asub xxx korterist üle tee. Kostja esitas 26.08.2021 menetlusdokumendiga tõendi, millega kinnitas, et poeg on kantud 2021/2022 õppeaastal sama kooli 10. klassi õpilaste nimekirja;
11.6.26.08.2021 menetlusdokumendis teatas kostja, et tema töökoht on vahetunud ja uueks töökohaks on alates 02.08.2021 xxx, mis asub korterist 10 minuti jalutustee kaugusel;
11.7.hageja töötab Soomes ja viibib Tallinnas kord kuus ning xxx korterit ei kasuta, vaid elab uue elukaaslasega kesklinnas;
11.8.kostjal on panga laenukomitee positiivne otsus, mille kohaselt on pank nõus vabastama hageja ema L B kui käendaja ja Tallinnas asuva lisatagatise xxx (kuulub hageja vanematele) laenulepingust nr xxx ning hüpoteegi kustutama. Lepingu järgi jääks kostja laenutagatise xxx ainuomanikuks.
12.Kinnistu kostja ainuomandisse jätmisel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitist, mis võrdub poolega kinnistu turuväärtusest, millest tuleb maha arvestada eluasemelaenu lepingust tulenevad kohustused Luminor panga ees summas 60 399,61 eurot. Kostja palub korteriomandi turuväärtuseks lugeda hageja poolt esitatud ekspertiisis märgitud hind 96 000 eurot. Seega tuleks hagejale korteriomandi õiguse kaotuse eest maksta õiglane ja tegelikule turuväärtusele vastav hüvitis 17 800 eurot (96 000-60399,61=35600,39/2).
13.Samuti nõuab kostja hagejalt kasutuseeliste hüvitamist. Kostja oli 01.03.2021 sunnitud hageja nõudmisel vaidlusalusest korterist lahkuma. Hageja paigaldas korterisse G4S turvaseadmed ja on seetõttu saanud alates 01.03.2021 xxx korteri kasutamisest eeliseid (TsÜS § 62 lg 1 kasutuseeliseid). Kaasomanikel on ühine õigus saada asjast vilja ja kasutuseeliseid. Alates 01.03.2021 oli kostja sunnitatud elama oma sugulase juures xxx. Kostjal ei olnud alates 01.03.2021 võimalik korteriomandit kasutada, kuigi tegi pingutusi, et saada hagejalt korter kasutamiseks. Vastavalt TsÜS § 62 lg 2 on asja vili mh tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Kinnisasjade puhul saab selleks olla ka üüritulu. Kostja leiab, et lähtuda tuleb vaidlusaluse korteri potentsiaalsest üüritulust ja kasutuseeliste väärtusest (st üüritulu turuväärtusest). Kui hageja koliks korterist välja, oleks pooled võinud objekti välja üürida hinnaga 550 eurot/kuus ja jagada saadud üüritulu pooleks. Hageja üürikuulutus tõendab, et xxx korteriomandi keskmine kasutustasu on 550 eurot, millele lisanduvad üürniku poolt tasutavad kõrvalkulud. Selliselt tuleb kasutuseeliseks lugeda 550 eurot kuus ja nimetatust pool 275 eurot mõista igakuiselt kostja kasuks välja. Seega nõuab kostja hagejalt kasutuseeliseid 550 eurot s.o 2x275 eurot perioodi 01.03.2021-01.05.2021 eest. Antud juhul ei ole tähtsust, kas korteriomand oli kostja poolt välja üüritud või kostja elas seal ise. Tähtsus on vaid sellel, millist üüritulu pooled turutingimustel oleks pidanud saama. Kuna kostjal puudus võimalus korteriomandit välja üürida või seal elada, siis ei pea kostja seetõttu kahju kandma, vaid kostja peab üüritulu vastavalt turuväärtusele hüvitama. Kasutuseelise s.o asja kasutamisest saadava eelise väärtuse selgitamisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille kohaselt eseme väärtuseks on selle harilik väärtus, milleks on kohalik
keskmine müügihind (turuhind). Ruumide kasutuseelise määramisel tuleks lähtuda ruumide kasutamisest saadavast üüritasust. Kaasomanikul kahju hüvitamise nõue kasutuseelisest ilma jäämise tõttu siis, kui teised kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja viisil, mis takistab teisel kaasomanikul oma kasutusõigust teostada.
14.Kostja teavitas 21.06.2021 menetlusdokumendis, et tal õnnestus siseneda Tallinnas xxx korterisse ja elab seal alates 28.05.2021. Hageja vastus vastuhagile
15.Hageja vastuhagiga ei nõustu. Hageja leiab vastuses vastuhagile, et kostja peab tõendama, et hageja takistas tal eluruumis elamist. Hageja on seisukohal, et kostja väited on ebaõiged. Kostja vahetas 26.02.2021 korteril ise hageja teadmata ukselukud. Tütar, kes elab hagejaga ja oli 26.02.2021-01.03.2021 külas vanaema juures ei pääsenud 01.03.2021 koju. Tütar helistas isale ja teatas, et ta ei pääse koju ja uusi võtmeid tal ei ole. Hageja võttis kostjaga ühendust ja kostja selgitas talle, et tütar võib kostjaga ühendust võtta ning teada anda, milliseid asju ta vajab. Seejärel saab kostja tütrele asjad üle anda, kuna korteris elab kostja vanema lapsega. 01.03.2021 läks hageja tütar koos J T korterisse, et saaks võtta vajalikud asjad, kuid korter oli täiesti tühi. Seega lahkus kostja korterist ise ja viis kõik asjad minema. Hageja lähetusest saabudes 06.03.2021 oli korter tühi. Ära oli viidud ka kõik poolte abielu kestel soetatud esemed. Kostja isiklikke asju ei olnud kodus juba enne lahtust, kuna juba siis ei elanud kostja kodus ajal, mil hageja kodus oli. Hageja paigaldas valvesignalisatsiooni, et ülejäänud asju ei saaks ära viia. Kostja lahkus korterist 01.03.2021 ja kuni 04.04.2021 ta korterit ei külastanud. Kostja muukis 04.04.2021 signalisatsiooni lahti ja vahetas korteri ukselukud. Kostja on korteris hommikul ja õhtul, kuid ööseks lahkub. Juba enne 20.10.2020 lahutust lahkus kostja korterist ja jättis lapsed hageja ülalpidamisele. Kostja kolis korterist ära koos vanema pojaga vabatahtlikult.
16.Hageja ei ela uue elukaaslasega kesklinnas. Hageja töötab Soomes ja Eestisse saabumisel elab noorema lapsega vaidlusaluses korteris. Ajal, mil hageja viibib lähetuses, elab xxx korteris koos lapsega vanaema. Kuna laps on 12 aastane, on lapsel koolis veel õppida 7 aastat ning lapse kool asub kodu kõrval.
17.Kuivõrd kostja kolis ära koos mööbli ja isiklike asjadega, siis järelikult oli tal võimalik kuskil elada ja on põhjendamatu nõuda hagejalt eluruumi eest hüvitist. Kohtuotsuse põhjendused
18.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada osaliselt.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja sõlmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid 21.10.2020 (t.lk 4); 2) pooled omandasid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu võetud eluasemelaenuga 14.02.2006 kaasomandina korteriomandi Tallinnas xxx (t.lk 5-17; lk 54; t.lk 77-78 p); 3) korteri turuväärtus oli 03.11.2020 seisuga 96 000 eurot (t.lk 18-35); 4) poolte ühised lapsed on 12.12.2004 sündinud I K ja 30.04.2007 sündinud A K (t.lk 55-55 p).
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) korteriomand peaks jääma hageja või kostja omandisse; 2) hageja peab kostjale tasuma perioodi 01.03.2021-01.05.2021 eest kasutuseeliseid 550 eurot.
21.Korteriomandi omandiõigusest
21.1.Hageja soovib jätta endale kaasomandis oleva kinnisvara, kuna kostja ei ela koos hagejaga ja hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid kostjale tema osa 18 965 euro väljamaksmiseks. Samuti elab poolte ühine tütar hagejaga korteris ja talle oleks kolimine liiga koormav, kuna seal asuvad ta sõbrad, tuttavad ja koolikaaslased. Hageja Soomes töötamise ajal elab korteris hageja ema koos tütrega.
21.2.Kostja soovib hagejaga kaasomandis olevat korteriomandit jätta endale, kuna peab seda oma koduks. Kostjal on panga laenukomiteelt positiivne otsus, mille kohaselt vabastatakse hageja ema laenulepingust tulenevast käendusest ja kustutatakse hüpoteek lisatagatiselt s.o hagejate vanemate korteriomandilt. Kostja tasub korteri eest kommunaalmakseid. Kostjaga koos elab poolte ühine poeg, kes õpib xxx xx. klassis, mis asub korterist üle tee. Kostja töötab xxx, mis asub korterist 10 minuti jalutustee kaugusel. Kostja elas perioodil, kui ta ei pääsenud koju, xxx oma tädi juures. Muud kinnisvara kostjal ei ole. Hagejal on uue elukaaslasega elukoht kesklinnas ja xxx korterit ta ei kasuta. Hageja töötab Soomes ja viibib Eestis kord kuus, seega ta kaasomandit ei kasuta.
21.3.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg lõikele 3 on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Vaidlus puudub selles, et nii hagejale kui ka kostjale kuulub 1⁄2 korteriomandist (t.lk 14). AÕS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled lepinguga kokku leppinud teisiti. Seega on kaasomanike osad võrdsed.
21.4.Tulenevalt AÕS § 76 lõikest 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Nii hageja kui ka kostja soovivad kaasomandi lõpetamist. Pooled ei ole kokkuleppega kaasomandi lõpetamist välistanud. Kohtu hinnangul ei ole kaasomandi lõpetamine käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. Mõlemad pooled soovivad kaasomandi jätta endale, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osa rahas.
21.4.Riigikohus on tsiviilasja lahendi nr 3-2-1-39-17 punktis 10 leidnud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Sama lahendi punktis 13 on Riigikohus leidnud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma.
21.5.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb poolte kaasomand Tallinnas xxx korteriomandile lõpetada ja jätta korter kostja ainuomandisse. Käesoleval hetkel ei ole võimalik tuvastada, kas ka hageja kannab xxx korteriomandi kommunaal- ja halduskulusid, kuna hageja kohtule tähtaegselt tõendeid ei esitanud. Kostja esitas kulude kandmise tõendamiseks arved ja arvelduskonto väljavõtted (t.lk 56- 63 p). Isegi kui nii hageja kui ka kostja on tasunud üheaegselt korteriühistule xxx kommunaal- ja halduskulude eest, siis on nad ühistule tasunud enam ja seda on võimalik ühistult tagasi nõuda. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi kulude tasumine määravaks asjaoluks korteriomandi selle eest tasunud poolele jätmiseks. Kostja elab xxx korteris ning tema töökoht xxx (t.lk 112) asub 10 minuti jalutuskäigu kaugusel korterist. Samuti elab korteris poolte ühine poeg, kes õpib korteri vastas asuvas xxx (t.lk 111). Hageja töötab Soomes ning seetõttu ei viibi korteris. Samuti kinnitas hageja 04.01.2021, et ei soovi korteris elada, sest tal on koht, kus elada
(t.lk 65-66). Kuivõrd märtsis 2021 paigaldas hageja korterile G4S valveseadme ja kostja korterisse kuni 28.05.2021 seetõttu ei pääsenud, siis nähtub 05.05.2021 arvest (t.lk 66), et hageja ise korteris ei elanud, sest vee- ja kanalisatsioonikulud puuduvad. Seega hageja korterit eluruumina ei vajanud ega kasutanud. Hageja juures elav tütar käib küll hageja väidetel kodu juures koolis, kuid elab ajal, mil hageja ei ole Eestis, vanaema juures Tallinnas xxx. Seega on poolte ühine tütar harjunud elama ka teises korteris kui xxx ning talle ei oleks kolimine liiga koormav. Kohtu hinnangul on usutav, et kui hageja tütar elab suurema osa ajast, mil hageja töötab Soomes, vanaema juures, siis on tal tekkinud seal ka sõpru ja tuttavaid. Lisaks on poolte tütrel võimalik kokkuleppel pooltega valida elukohaks Tallinnas xxx.
21.6.Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Esimene tingimus on täidetud, kuna kostja esmane huvi on saada korter endale. Kostja on saanud pangalt positiivse kinnituse (t.lk 69) selle kohta, et pank vabastab hageja laenulepingust nr xxx tulenevatest kohustustest. Samuti vabastab L B käendaja kohustustest ning lisatagatise Tallinnas xxx hüpoteegist. Samuti on kostja taotlenud endalt hageja kasuks omandi kaotuse eest hüvitise väljamõistmist. Kostjalt hageja kasuks tuleb 07.10.2021 seisuga välja mõista hüvitis 18 965,20 eurot (96 000-58 069,61=37930,39/2=18965,20 eurot).
21.7.Osundatust tulenevalt tuleb: 21.7.1 lõpetada V K ja M B kaasomand 96 000 euro suuruse väärtusega korteriomandile Tallinnas asukohaga xxx ja jätta see M B ainuomandisse.
21.7.2.V K anda nõusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), jääb M B ainuomandisse.
21.7.3.V K anda nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
21.7.4.asendada V K nõusolek KrS § 341 lg 1 tähenduses Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) teise jao kaasomanike omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
21.7.5.mõista M B V K kasuks välja hüvitis 18 965,20 eurot. 721.7.6 jätta 07.10.2021 seisuga Luminor pank laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenev kohustus 07.10.2021 seisuga kogusummas 58 069,61 eurot M B kanda.
22.Kasutuseelistest
22.1.Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kasutuseeliste hüvitamist, kuna oli 01.03.2021 sunnitud hageja nõudmisel korterist lahkuma. Hageja paigaldas korterisse G4S turvaseadmed ja sai seetõttu 01.03.-01.05.2021 xxx korteri kasutamisest eeliseid. Kaasomanikel on ühine õigus saada asjast vilja ja kasutuseeliseid. Hageja üürikuulutus (tlk 73-73 p) tõendab, et xxx korteriomandi keskmine kasutustasu on 550 eurot, millele lisanduvad üürniku poolt tasutavad kõrvalkulud. Kostja nõuab hagejalt kasutuseeliseid 550 eurot s.o 2x275 eurot perioodi 01.03.-01.05.2021 eest.
22.2.Hageja leidis, et kostja lahkus korterist juba enne poolte abielu lahutamist ja ei elanud korteris perioodil, kui hageja tuli Soomest töölt Eestisse. Kostja vahetas ise 26.04.2021 uksel lukud ning seetõttu ei pääsenud poolte ühine tütar 01.03.2021 korterisse. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja kolis ära koos mööbli ja isiklike asjadega, siis järelikult oli tal võimalik kuskil elada ja on põhjendamatu nõuda hagejalt eluruumi eest hüvitist.
22.3.Vastavalt AÕS § 71 lõikele 2 kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kooskõlas sama paragrahvi teise lõikega on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil
tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Tulenevalt TsÜS § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). AÕS § 72 lg 1 esimese lause järgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lõikest 5 tulenevalt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
22.4.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja paigaldas märtsis 2021 korterile G4S valveseadme. Kohus leiab, et hageja vastuväited on osaliselt vastuolulised. Hageja märgib, et kui tütar 01.03.2021 korterisse läks oli see tühi. Samuti rõhutas hageja, et 06.03.2021 Soomest Eestisse naastes oli korter tühi. Samas põhjendab hageja korterisse signalisatsiooni paigaldamise vajadust asjaoluga, et ülejäänud asju ei saaks korterist ära viia. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kas vaidlusaluses korteris olid asjad. Samuti on hageja vastuoluline, kui väidab vastuses vastuhagile, et pidas kostja korterist lahkudes lapsi üksi ülal, kuid leiab samas, et kostja lahkus ise vanema lapsega korterist. Käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, kas kostja lahkus Tallinnas xxx korterist vabatahtlikult või sundis hageja kostjat lahkuma. Vaidlus puudub selles, et perioodil 01.03.-01.05.2021 ei olnud kostjal võimalik korterisse pääseda, kuna hageja paigaldas korterile G4S valveseadme (t-lk 71-72; 90-90 p). Vaatamata 01.03.-01.05.2021 korterile juurdepääsu puudumisele leiab kohus, et kostja nõue kasutuseelise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja sundis ta korterist lahkuma. Poolte sõnumivahetusest (t.lk 64-65) nähtub, et kostja ei elanud ka enne 01.03.2021 mingil perioodil xxx korteris. Lisaks on kostja kinnitanud, et elab Tallinnas xxx korteris koos pojaga alates 28.05.2021.
23.Vastuhagi hinnast
23.1.TsMS § 136 lg 4, tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määrab kooskõlas TsMS § 136 lg 4 käesoleva tsiviilasja vastuhagi hinna.
23.2.Harju Maakohus 10.08.2021 määrusega jättis läbi vaatamata M B vastuhagi osas, milles ta palus mõista V K välja kasutuseeliste hüvitis summas 275 eurot/kuus kuni korteri aadressil xxx kaasomandiosa valduse üleandmiseni või kaasomandi lõpetamiseni. Kohtu menetlusse jäi vastuhageja nõue kaasomandi lõpetamiseks ja vajalike omanikukannete tegemiseks hagejat tahteavaldusi andma kohustamiseks ning kasutuseeliste hüvitise väljamõistmiseks summas 550 eurot (periood 01.03.2021-01.05.2021).
23.3.Riigikohus on lahendi nr 2-11-51581 punktis 9 märkinud, et kaasomandi lõpetamise ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamise nõuete esitamisel on kehtiva seaduse kohaselt tegemist mitme mittevaralise nõudega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mõttes ühe nõudega. Seega kui ühes hagis on esitatud kaasomandi lõpetamise nõue ja vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Lisaks tuleb arvestada hagihinna hulka 500 euro hüvitise väljamõistmise nõue ja see samuti hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seega on vastuhagi hind 7550 eurot (3500+3500+550).
24.Menetluskulude jaotus
24.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
24.2.Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamata jätmist, vastuhagist osalist loobumist ja selle osalist rahuldamata jätmist, on mõistlik ja põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.