V K hagi M B vastu kaasomandi lÔpetamiseks M B vastuhagi kaasomandi lÔpetamiseks ja vajalike omanikukannete tegemiseks hagejat tahteavaldusi andma kohustamiseks ning kasutuseelise saamiseks hagi 3500 eurot vastuhagi 7550 eurot Hageja/vastukostja: V K (xxx), esindaja Olga VÀina (epost: [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja/vastuhageja: M B (xxx), esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva (e-post: [email protected]) 07.10.2021 Kohtuistung Istungil osalenud isikud
hageja V K, hageja lepinguline esindaja Olga VĂ€ina, kostja M B, kostja lepinguline esindajad vandeadvokaat Yulia Zaitseva
RESOLUTSIOON:
1.JĂ€tta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi osaliselt.
2.LÔpetada V K ja M B kaasomand 96 000 euro suuruse vÀÀrtusega korteriomandile asukohaga xxx ja jÀtta see M B ainuomandisse.
3.V K anda nÔusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), jÀÀb M B ainuomandisse.
4.V K anda nÔusolek KrS § 341 lg 1 tÀhenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
5.Asendada V K nÔusolek KrS § 341 lg 1 tÀhenduses Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) teise jao kaasomanike omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
6.MĂ”ista M B V K kasuks vĂ€lja hĂŒvitis 18 965,20 eurot.
7.JĂ€tta 07.10.2021 seisuga Luminor pank laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenev kohustus kogusummas 58 069,61 eurot M B kanda.
8.JĂ€tta rahuldamata M B nĂ”ue V K kasutuseeliste hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmiseks.
9.JĂ€tta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele vÔib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Menetluse senine kÀik
1.V K (hageja, vastukostja) esitas 08.04.2021 Harju Maakohtusse hagi M B (kostja, vastuhageja) vastu kaasomandi lÔpetamiseks, kodulaenu 8726,30 euro ja tarbijakrediidi 6863,30 euro ainuomandisse jÀtmiseks.
2.Kostja esitas 14.05.2021 vastuhagi kaasomandi lÔpetamiseks ja hagejalt vajalike omanikekannete tegemiseks tahteavalduste andma kohustamiseks ning kasutuseelise saamiseks.
3.Kostja tÀpsustas nÔuet 21.06.2021 ja vÔttis osaliselt nÔude tagasi.
4.Maakohus jĂ€ttis 10.08.2021 mÀÀrusega (t.lk 104) lĂ€bi vaatamata M B vastuhagi osas, milles ta palub mĂ”ista V K vĂ€lja kasutuseeliste hĂŒvitis summas 275 eurot/kuus kuni korteri aadressil xxx kaasomandiosa valduse ĂŒleandmiseni vĂ”i kaasomandi lĂ”petamiseni.
5.Hageja loobus 07.10.2021 istungil (t.lk 118; 00:30:17) nĂ”udest jĂ€tta hageja ainuomandisse tarbijakrediit 6863,30 eurot, kostja oli loobumisega nĂ”us ja kohus vĂ”ttis loobumise vastu ja lĂ”petab selles osas menetluse. Samuti tĂ€psustas hageja istungil nĂ”uet. Hageja mĂ€rkis, et laenujÀÀk on 58 069,61 eurot. Seega oleks hĂŒvitiseks kostjale 18 965 eurot. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nĂ”ue
6.Hageja ja kostja sÔlmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid 21.10.2020. Pooled omandasid 14.02.2006 kaasomandina korteriomandi Tallinnas xxx. Korteri turuvÀÀrtus on 03.11.2020 seisuga 96 000 eurot.
7.Pooled sÔlmisid 01.02.2006 Nordea pangaga kodulaenulepingu, mille igakuiseks makseks on 205,76 eurot ja 07.04.2021 seisuga laenujÀÀgiks 59 423,85 eurot.
8.Pooled ei ole kaasomandi lĂ”petamist ĂŒhegi kokkuleppega piiranud. Hageja soovib jĂ€tta endale kaasomandis oleva kinnisvara, kuna kostja ei ela koos hagejaga ja hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid kostjale tema osa vĂ€ljamaksmiseks. Kaasomandis oleva kinnistu hagejale jĂ€tmisel on tagatud poolte ĂŒhise lapse huvid, kuna poolte ĂŒhine laps elab koos hagejaga vaidlusaluses korteris ja kĂ€ib kodu juures koolis. Lapsele oleks kolimine liiga koormav, kuna seal asuvad ta sĂ”brad, tuttavad ja koolikaaslased.
9.Vaatamata kaasomandi lÔpetamise lÀbirÀÀkimistele, pooled kokkuleppele ei jÔudnud. Hageja tÀpsustas 07.10.2021 istungil nÔuet ja taotles hageja ainuomandisse Tallinnas asuva
korteriomandi xxx ja kodulaenu 58 069,61 euro jĂ€tmist. Hageja leidis, et hĂŒvitis omandi kaotamise eest oleks kostjale 18 965 eurot. Kostja vastuvĂ€ited ja vastuhagi
10.Vastuse kohaselt on pooltel kaks alaealist last: I K (ik xxx) ja A K (ik xxx).
11.Kostja on seisukohal, et Tallinnas xxx asuv korteriomand tuleb jĂ€tta kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale omandiĂ”iguse kaotuse eest hĂŒvitis alljĂ€rgnevatel pĂ”hjustel:
11.1.kostja peab xxx korterit oma koduks ja selles asuvad tema ja ta poja asjad;
11.2.kostja tasub korteri eest kommunaalmakseid;
11.3.poolte vahel oli kirjavahetus, kus hageja vÀitis, et tal on koht, kus elada. Hageja korteris ei ela;
11.4.kostja elab ajutiselt oma tÀdi juures xxx ja tal puudub muu kinnisvara;
11.5.kostjaga koos elab poolte ĂŒhine laps I K, kes Ă”pib xxx, mis asub xxx korterist ĂŒle tee. Kostja esitas 26.08.2021 menetlusdokumendiga tĂ”endi, millega kinnitas, et poeg on kantud 2021/2022 Ă”ppeaastal sama kooli 10. klassi Ă”pilaste nimekirja;
11.6.26.08.2021 menetlusdokumendis teatas kostja, et tema töökoht on vahetunud ja uueks töökohaks on alates 02.08.2021 xxx, mis asub korterist 10 minuti jalutustee kaugusel;
11.7.hageja töötab Soomes ja viibib Tallinnas kord kuus ning xxx korterit ei kasuta, vaid elab uue elukaaslasega kesklinnas;
11.8.kostjal on panga laenukomitee positiivne otsus, mille kohaselt on pank nĂ”us vabastama hageja ema L B kui kĂ€endaja ja Tallinnas asuva lisatagatise xxx (kuulub hageja vanematele) laenulepingust nr xxx ning hĂŒpoteegi kustutama. Lepingu jĂ€rgi jÀÀks kostja laenutagatise xxx ainuomanikuks.
12.Kinnistu kostja ainuomandisse jĂ€tmisel tuleb kostjal tasuda hagejale hĂŒvitist, mis vĂ”rdub poolega kinnistu turuvÀÀrtusest, millest tuleb maha arvestada eluasemelaenu lepingust tulenevad kohustused Luminor panga ees summas 60 399,61 eurot. Kostja palub korteriomandi turuvÀÀrtuseks lugeda hageja poolt esitatud ekspertiisis mĂ€rgitud hind 96 000 eurot. Seega tuleks hagejale korteriomandi Ă”iguse kaotuse eest maksta Ă”iglane ja tegelikule turuvÀÀrtusele vastav hĂŒvitis 17 800 eurot (96 000-60399,61=35600,39/2).
13.Samuti nĂ”uab kostja hagejalt kasutuseeliste hĂŒvitamist. Kostja oli 01.03.2021 sunnitud hageja nĂ”udmisel vaidlusalusest korterist lahkuma. Hageja paigaldas korterisse G4S turvaseadmed ja on seetĂ”ttu saanud alates 01.03.2021 xxx korteri kasutamisest eeliseid (TsĂS § 62 lg 1 kasutuseeliseid). Kaasomanikel on ĂŒhine Ă”igus saada asjast vilja ja kasutuseeliseid. Alates 01.03.2021 oli kostja sunnitatud elama oma sugulase juures xxx. Kostjal ei olnud alates 01.03.2021 vĂ”imalik korteriomandit kasutada, kuigi tegi pingutusi, et saada hagejalt korter kasutamiseks. Vastavalt TsĂS § 62 lg 2 on asja vili mh tulu, mida asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu. Kinnisasjade puhul saab selleks olla ka ĂŒĂŒritulu. Kostja leiab, et lĂ€htuda tuleb vaidlusaluse korteri potentsiaalsest ĂŒĂŒritulust ja kasutuseeliste vÀÀrtusest (st ĂŒĂŒritulu turuvÀÀrtusest). Kui hageja koliks korterist vĂ€lja, oleks pooled vĂ”inud objekti vĂ€lja ĂŒĂŒrida hinnaga 550 eurot/kuus ja jagada saadud ĂŒĂŒritulu pooleks. Hageja ĂŒĂŒrikuulutus tĂ”endab, et xxx korteriomandi keskmine kasutustasu on 550 eurot, millele lisanduvad ĂŒĂŒrniku poolt tasutavad kĂ”rvalkulud. Selliselt tuleb kasutuseeliseks lugeda 550 eurot kuus ja nimetatust pool 275 eurot mĂ”ista igakuiselt kostja kasuks vĂ€lja. Seega nĂ”uab kostja hagejalt kasutuseeliseid 550 eurot s.o 2x275 eurot perioodi 01.03.2021-01.05.2021 eest. Antud juhul ei ole tĂ€htsust, kas korteriomand oli kostja poolt vĂ€lja ĂŒĂŒritud vĂ”i kostja elas seal ise. TĂ€htsus on vaid sellel, millist ĂŒĂŒritulu pooled turutingimustel oleks pidanud saama. Kuna kostjal puudus vĂ”imalus korteriomandit vĂ€lja ĂŒĂŒrida vĂ”i seal elada, siis ei pea kostja seetĂ”ttu kahju kandma, vaid kostja peab ĂŒĂŒritulu vastavalt turuvÀÀrtusele hĂŒvitama. Kasutuseelise s.o asja kasutamisest saadava eelise vÀÀrtuse selgitamisel tuleb lĂ€htuda TsĂS §-st 65, mille kohaselt eseme vÀÀrtuseks on selle harilik vÀÀrtus, milleks on kohalik
keskmine mĂŒĂŒgihind (turuhind). Ruumide kasutuseelise mÀÀramisel tuleks lĂ€htuda ruumide kasutamisest saadavast ĂŒĂŒritasust. Kaasomanikul kahju hĂŒvitamise nĂ”ue kasutuseelisest ilma jÀÀmise tĂ”ttu siis, kui teised kaasomanikud kasutavad kaasomandis olevat asja viisil, mis takistab teisel kaasomanikul oma kasutusĂ”igust teostada.
14.Kostja teavitas 21.06.2021 menetlusdokumendis, et tal Ônnestus siseneda Tallinnas xxx korterisse ja elab seal alates 28.05.2021. Hageja vastus vastuhagile
15.Hageja vastuhagiga ei nĂ”ustu. Hageja leiab vastuses vastuhagile, et kostja peab tĂ”endama, et hageja takistas tal eluruumis elamist. Hageja on seisukohal, et kostja vĂ€ited on ebaĂ”iged. Kostja vahetas 26.02.2021 korteril ise hageja teadmata ukselukud. TĂŒtar, kes elab hagejaga ja oli 26.02.2021-01.03.2021 kĂŒlas vanaema juures ei pÀÀsenud 01.03.2021 koju. TĂŒtar helistas isale ja teatas, et ta ei pÀÀse koju ja uusi vĂ”tmeid tal ei ole. Hageja vĂ”ttis kostjaga ĂŒhendust ja kostja selgitas talle, et tĂŒtar vĂ”ib kostjaga ĂŒhendust vĂ”tta ning teada anda, milliseid asju ta vajab. SeejĂ€rel saab kostja tĂŒtrele asjad ĂŒle anda, kuna korteris elab kostja vanema lapsega. 01.03.2021 lĂ€ks hageja tĂŒtar koos J T korterisse, et saaks vĂ”tta vajalikud asjad, kuid korter oli tĂ€iesti tĂŒhi. Seega lahkus kostja korterist ise ja viis kĂ”ik asjad minema. Hageja lĂ€hetusest saabudes 06.03.2021 oli korter tĂŒhi. Ăra oli viidud ka kĂ”ik poolte abielu kestel soetatud esemed. Kostja isiklikke asju ei olnud kodus juba enne lahtust, kuna juba siis ei elanud kostja kodus ajal, mil hageja kodus oli. Hageja paigaldas valvesignalisatsiooni, et ĂŒlejÀÀnud asju ei saaks Ă€ra viia. Kostja lahkus korterist 01.03.2021 ja kuni 04.04.2021 ta korterit ei kĂŒlastanud. Kostja muukis 04.04.2021 signalisatsiooni lahti ja vahetas korteri ukselukud. Kostja on korteris hommikul ja Ă”htul, kuid ööseks lahkub. Juba enne 20.10.2020 lahutust lahkus kostja korterist ja jĂ€ttis lapsed hageja ĂŒlalpidamisele. Kostja kolis korterist Ă€ra koos vanema pojaga vabatahtlikult.
16.Hageja ei ela uue elukaaslasega kesklinnas. Hageja töötab Soomes ja Eestisse saabumisel elab noorema lapsega vaidlusaluses korteris. Ajal, mil hageja viibib lÀhetuses, elab xxx korteris koos lapsega vanaema. Kuna laps on 12 aastane, on lapsel koolis veel Ôppida 7 aastat ning lapse kool asub kodu kÔrval.
17.KuivĂ”rd kostja kolis Ă€ra koos mööbli ja isiklike asjadega, siis jĂ€relikult oli tal vĂ”imalik kuskil elada ja on pĂ”hjendamatu nĂ”uda hagejalt eluruumi eest hĂŒvitist. Kohtuotsuse pĂ”hjendused
18.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tÔendeid ja kuulanud pooled Àra, leiab, et hagi tuleb jÀtta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada osaliselt.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja sĂ”lmisid abielu 22.12.2007 ja lahutasid 21.10.2020 (t.lk 4); 2) pooled omandasid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu vĂ”etud eluasemelaenuga 14.02.2006 kaasomandina korteriomandi Tallinnas xxx (t.lk 5-17; lk 54; t.lk 77-78 p); 3) korteri turuvÀÀrtus oli 03.11.2020 seisuga 96 000 eurot (t.lk 18-35); 4) poolte ĂŒhised lapsed on 12.12.2004 sĂŒndinud I K ja 30.04.2007 sĂŒndinud A K (t.lk 55-55 p).
20.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas: 1) korteriomand peaks jÀÀma hageja vĂ”i kostja omandisse; 2) hageja peab kostjale tasuma perioodi 01.03.2021-01.05.2021 eest kasutuseeliseid 550 eurot.
21.Korteriomandi omandiÔigusest
21.1.Hageja soovib jĂ€tta endale kaasomandis oleva kinnisvara, kuna kostja ei ela koos hagejaga ja hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid kostjale tema osa 18 965 euro vĂ€ljamaksmiseks. Samuti elab poolte ĂŒhine tĂŒtar hagejaga korteris ja talle oleks kolimine liiga koormav, kuna seal asuvad ta sĂ”brad, tuttavad ja koolikaaslased. Hageja Soomes töötamise ajal elab korteris hageja ema koos tĂŒtrega.
21.2.Kostja soovib hagejaga kaasomandis olevat korteriomandit jĂ€tta endale, kuna peab seda oma koduks. Kostjal on panga laenukomiteelt positiivne otsus, mille kohaselt vabastatakse hageja ema laenulepingust tulenevast kĂ€endusest ja kustutatakse hĂŒpoteek lisatagatiselt s.o hagejate vanemate korteriomandilt. Kostja tasub korteri eest kommunaalmakseid. Kostjaga koos elab poolte ĂŒhine poeg, kes Ă”pib xxx xx. klassis, mis asub korterist ĂŒle tee. Kostja töötab xxx, mis asub korterist 10 minuti jalutustee kaugusel. Kostja elas perioodil, kui ta ei pÀÀsenud koju, xxx oma tĂ€di juures. Muud kinnisvara kostjal ei ole. Hagejal on uue elukaaslasega elukoht kesklinnas ja xxx korterit ta ei kasuta. Hageja töötab Soomes ja viibib Eestis kord kuus, seega ta kaasomandit ei kasuta.
21.3.Vastavalt asjaĂ”igusseaduse (AĂS) § 70 lg lĂ”ikele 3 on ĂŒhisomand kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt mĂ”ttelistes osades ĂŒhises asjas kuuluv omand. Vaidlus puudub selles, et nii hagejale kui ka kostjale kuulub 1â2 korteriomandist (t.lk 14). AĂS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ĂŒhises asjas on vĂ”rdsed, kui seaduses vĂ”i tehinguga ei ole sĂ€testatud teisiti. KĂ€esolevas asjas ei ole pooled lepinguga kokku leppinud teisiti. Seega on kaasomanike osad vĂ”rdsed.
21.4.Tulenevalt AĂS § 76 lĂ”ikest 1 on kaasomanikul Ă”igus igal ajal nĂ”uda kaasomandi lĂ”petamist. Nii hageja kui ka kostja soovivad kaasomandi lĂ”petamist. Pooled ei ole kokkuleppega kaasomandi lĂ”petamist vĂ€listanud. Kohtu hinnangul ei ole kaasomandi lĂ”petamine kĂ€esoleval juhul vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega. AĂS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nĂ”udel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ĂŒhele vĂ”i mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele vĂ€lja nende osad rahas, vĂ”i mĂŒĂŒa asi avalikul vĂ”i kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes. MĂ”lemad pooled soovivad kaasomandi jĂ€tta endale, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule vĂ€lja nende osa rahas.
21.4.Riigikohus on tsiviilasja lahendi nr 3-2-1-39-17 punktis 10 leidnud, et kohus peab kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ude lahendama poolte huvide kaalumisega, lĂ€htudes Ă”iglusest. Kohus peab valima viisi, mis vastab kĂ”ige paremini kaasomanike huvidele. Sama lahendi punktis 13 on Riigikohus leidnud, et kohus saab lĂ”petada kaasomandi selle jĂ€tmisega ĂŒhele kaasomanikule ĂŒksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nĂ”us teistele kaasomanikele nende osa rahas vĂ€lja maksma.
21.5.Kohus leiab, et kĂ€esoleval juhul tuleb poolte kaasomand Tallinnas xxx korteriomandile lĂ”petada ja jĂ€tta korter kostja ainuomandisse. KĂ€esoleval hetkel ei ole vĂ”imalik tuvastada, kas ka hageja kannab xxx korteriomandi kommunaal- ja halduskulusid, kuna hageja kohtule tĂ€htaegselt tĂ”endeid ei esitanud. Kostja esitas kulude kandmise tĂ”endamiseks arved ja arvelduskonto vĂ€ljavĂ”tted (t.lk 56- 63 p). Isegi kui nii hageja kui ka kostja on tasunud ĂŒheaegselt korteriĂŒhistule xxx kommunaal- ja halduskulude eest, siis on nad ĂŒhistule tasunud enam ja seda on vĂ”imalik ĂŒhistult tagasi nĂ”uda. Kohtu hinnangul ei ole ainuĂŒksi kulude tasumine mÀÀravaks asjaoluks korteriomandi selle eest tasunud poolele jĂ€tmiseks. Kostja elab xxx korteris ning tema töökoht xxx (t.lk 112) asub 10 minuti jalutuskĂ€igu kaugusel korterist. Samuti elab korteris poolte ĂŒhine poeg, kes Ă”pib korteri vastas asuvas xxx (t.lk 111). Hageja töötab Soomes ning seetĂ”ttu ei viibi korteris. Samuti kinnitas hageja 04.01.2021, et ei soovi korteris elada, sest tal on koht, kus elada
(t.lk 65-66). KuivĂ”rd mĂ€rtsis 2021 paigaldas hageja korterile G4S valveseadme ja kostja korterisse kuni 28.05.2021 seetĂ”ttu ei pÀÀsenud, siis nĂ€htub 05.05.2021 arvest (t.lk 66), et hageja ise korteris ei elanud, sest vee- ja kanalisatsioonikulud puuduvad. Seega hageja korterit eluruumina ei vajanud ega kasutanud. Hageja juures elav tĂŒtar kĂ€ib kĂŒll hageja vĂ€idetel kodu juures koolis, kuid elab ajal, mil hageja ei ole Eestis, vanaema juures Tallinnas xxx. Seega on poolte ĂŒhine tĂŒtar harjunud elama ka teises korteris kui xxx ning talle ei oleks kolimine liiga koormav. Kohtu hinnangul on usutav, et kui hageja tĂŒtar elab suurema osa ajast, mil hageja töötab Soomes, vanaema juures, siis on tal tekkinud seal ka sĂ”pru ja tuttavaid. Lisaks on poolte tĂŒtrel vĂ”imalik kokkuleppel pooltega valida elukohaks Tallinnas xxx.
21.6.Kohus saab lĂ”petada kaasomandi selle jĂ€tmisega ĂŒhele kaasomanikule ĂŒksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nĂ”us teistele kaasomanikele nende osa rahas vĂ€lja maksma. Esimene tingimus on tĂ€idetud, kuna kostja esmane huvi on saada korter endale. Kostja on saanud pangalt positiivse kinnituse (t.lk 69) selle kohta, et pank vabastab hageja laenulepingust nr xxx tulenevatest kohustustest. Samuti vabastab L B kĂ€endaja kohustustest ning lisatagatise Tallinnas xxx hĂŒpoteegist. Samuti on kostja taotlenud endalt hageja kasuks omandi kaotuse eest hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmist. Kostjalt hageja kasuks tuleb 07.10.2021 seisuga vĂ€lja mĂ”ista hĂŒvitis 18 965,20 eurot (96 000-58 069,61=37930,39/2=18965,20 eurot).
21.7.Osundatust tulenevalt tuleb: 21.7.1 lÔpetada V K ja M B kaasomand 96 000 euro suuruse vÀÀrtusega korteriomandile Tallinnas asukohaga xxx ja jÀtta see M B ainuomandisse.
21.7.2.V K anda nÔusolek kaasomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), jÀÀb M B ainuomandisse.
21.7.3.V K anda nÔusolek KrS § 341 lg 1 tÀhenduses korteriomandi (registriosa nr xxx) teise jao omanikukande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
21.7.4.asendada V K nÔusolek KrS § 341 lg 1 tÀhenduses Tallinnas korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) teise jao kaasomanike omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse M B.
21.7.5.mĂ”ista M B V K kasuks vĂ€lja hĂŒvitis 18 965,20 eurot. 721.7.6 jĂ€tta 07.10.2021 seisuga Luminor pank laenulepingust nr xxx ja selle lisadest tulenev kohustus 07.10.2021 seisuga kogusummas 58 069,61 eurot M B kanda.
22.Kasutuseelistest
22.1.Kostja nĂ”uab vastuhagis hagejalt kasutuseeliste hĂŒvitamist, kuna oli 01.03.2021 sunnitud hageja nĂ”udmisel korterist lahkuma. Hageja paigaldas korterisse G4S turvaseadmed ja sai seetĂ”ttu 01.03.-01.05.2021 xxx korteri kasutamisest eeliseid. Kaasomanikel on ĂŒhine Ă”igus saada asjast vilja ja kasutuseeliseid. Hageja ĂŒĂŒrikuulutus (tlk 73-73 p) tĂ”endab, et xxx korteriomandi keskmine kasutustasu on 550 eurot, millele lisanduvad ĂŒĂŒrniku poolt tasutavad kĂ”rvalkulud. Kostja nĂ”uab hagejalt kasutuseeliseid 550 eurot s.o 2x275 eurot perioodi 01.03.-01.05.2021 eest.
22.2.Hageja leidis, et kostja lahkus korterist juba enne poolte abielu lahutamist ja ei elanud korteris perioodil, kui hageja tuli Soomest töölt Eestisse. Kostja vahetas ise 26.04.2021 uksel lukud ning seetĂ”ttu ei pÀÀsenud poolte ĂŒhine tĂŒtar 01.03.2021 korterisse. Hageja on seisukohal, et kuivĂ”rd kostja kolis Ă€ra koos mööbli ja isiklike asjadega, siis jĂ€relikult oli tal vĂ”imalik kuskil elada ja on pĂ”hjendamatu nĂ”uda hagejalt eluruumi eest hĂŒvitist.
22.3.Vastavalt AĂS § 71 lĂ”ikele 2 kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ĂŒhisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nĂ€hta ette teisiti. TsĂS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). KooskĂ”las sama paragrahvi teise lĂ”ikega on asja vili asjast loodusjĂ”ul vĂ”i inimese kaasabil
tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu. Tulenevalt TsĂS § 65 loetakse eseme vÀÀrtuseks selle harilik vÀÀrtus, kui seaduse vĂ”i tehinguga ei ole ette nĂ€htud teisiti. Eseme harilik vÀÀrtus on selle kohalik keskmine mĂŒĂŒgihind (turuhind). AĂS § 72 lg 1 esimese lause jĂ€rgi valdavad ja kasutavad kaasomanikud ĂŒhist asja kokkuleppel. Sama paragrahvi kolmanda lĂ”ike jĂ€rgi on kaasomanikul Ă”igus ĂŒhist asja kasutada niivĂ”rd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. LĂ”ikest 5 tulenevalt on kaasomanikul Ă”igus nĂ”uda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kĂ”igi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad ĂŒksteise suhtes kĂ€ituma lĂ€htuvalt hea usu pĂ”himĂ”ttest, eelkĂ”ige hoiduma teiste kaasomanike Ă”iguste kahjustamisest.
22.4.Pooltel puudub vaidlus selle ĂŒle, et hageja paigaldas mĂ€rtsis 2021 korterile G4S valveseadme. Kohus leiab, et hageja vastuvĂ€ited on osaliselt vastuolulised. Hageja mĂ€rgib, et kui tĂŒtar 01.03.2021 korterisse lĂ€ks oli see tĂŒhi. Samuti rĂ”hutas hageja, et 06.03.2021 Soomest Eestisse naastes oli korter tĂŒhi. Samas pĂ”hjendab hageja korterisse signalisatsiooni paigaldamise vajadust asjaoluga, et ĂŒlejÀÀnud asju ei saaks korterist Ă€ra viia. Kohtu hinnangul ei ole kĂ€esoleva vaidluse lahendamise seisukohast tĂ€htsust, kas vaidlusaluses korteris olid asjad. Samuti on hageja vastuoluline, kui vĂ€idab vastuses vastuhagile, et pidas kostja korterist lahkudes lapsi ĂŒksi ĂŒlal, kuid leiab samas, et kostja lahkus ise vanema lapsega korterist. KĂ€esolevaks hetkeks ei ole vĂ”imalik tuvastada, kas kostja lahkus Tallinnas xxx korterist vabatahtlikult vĂ”i sundis hageja kostjat lahkuma. Vaidlus puudub selles, et perioodil 01.03.-01.05.2021 ei olnud kostjal vĂ”imalik korterisse pÀÀseda, kuna hageja paigaldas korterile G4S valveseadme (t-lk 71-72; 90-90 p). Vaatamata 01.03.-01.05.2021 korterile juurdepÀÀsu puudumisele leiab kohus, et kostja nĂ”ue kasutuseelise hĂŒvitamiseks tuleb jĂ€tta rahuldamata, kuna kostja ei ole tĂ”endanud, et hageja sundis ta korterist lahkuma. Poolte sĂ”numivahetusest (t.lk 64-65) nĂ€htub, et kostja ei elanud ka enne 01.03.2021 mingil perioodil xxx korteris. Lisaks on kostja kinnitanud, et elab Tallinnas xxx korteris koos pojaga alates 28.05.2021.
23.Vastuhagi hinnast
23.1.TsMS § 136 lg 4, tsiviilasja hinna kohta tehtud mÀÀrust vÔib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus vÔib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus mÀÀrab kooskÔlas TsMS § 136 lg 4 kÀesoleva tsiviilasja vastuhagi hinna.
23.2.Harju Maakohus 10.08.2021 mÀÀrusega jĂ€ttis lĂ€bi vaatamata M B vastuhagi osas, milles ta palus mĂ”ista V K vĂ€lja kasutuseeliste hĂŒvitis summas 275 eurot/kuus kuni korteri aadressil xxx kaasomandiosa valduse ĂŒleandmiseni vĂ”i kaasomandi lĂ”petamiseni. Kohtu menetlusse jĂ€i vastuhageja nĂ”ue kaasomandi lĂ”petamiseks ja vajalike omanikukannete tegemiseks hagejat tahteavaldusi andma kohustamiseks ning kasutuseeliste hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmiseks summas 550 eurot (periood 01.03.2021-01.05.2021).
23.3.Riigikohus on lahendi nr 2-11-51581 punktis 9 mĂ€rkinud, et kaasomandi lĂ”petamise ja vastaspoole vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamise nĂ”uete esitamisel on kehtiva seaduse kohaselt tegemist mitme mittevaralise nĂ”udega, mitte TsMS § 132 lg 4 p 4 mĂ”ttes ĂŒhe nĂ”udega. Seega kui ĂŒhes hagis on esitatud kaasomandi lĂ”petamise nĂ”ue ja vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nĂ”ue, siis tuleb need nĂ”uded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Lisaks tuleb arvestada hagihinna hulka 500 euro hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmise nĂ”ue ja see samuti hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 esimese lause alusel liita. Seega on vastuhagi hind 7550 eurot (3500+3500+550).
24.Menetluskulude jaotus
24.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt mÀrgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. Maakohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 jÀrgi.
24.2.Kohus leiab, et arvestades hagi rahuldamata jĂ€tmist, vastuhagist osalist loobumist ja selle osalist rahuldamata jĂ€tmist, on mĂ”istlik ja pĂ”hjendatud menetluskulude poolte endi kanda jĂ€tmine. TsMS § 178 lg 1 jĂ€rgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika TĂ€htvĂ€li kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.