Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

riigilõiv on 420 eurot ja õigusabikulud 2850 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kostja võttis hagi õigeks oma 06.06.2025 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kohus märgib, et kostja on soovinud vastuväiteid esitada üksnes menetluskulude jaotuse ja menetluskulude põhjendatuse osas. Hagi eseme osas (hageja materiaalõiguslikud nõuded) on kostja hagi täies ulatuses õigeks võtnud. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et asja materjalid viitavad sellele, et 23.05.2024 pöördus hageja lepinguline esindaja esimest korda kohtuväliselt nõudega (hagiavalduse lisa nr 23) kostja poole ning kohe 28.05.2024 vastas kostja (nähtub hagivastuse lisast 2), et ta ei kavatse kasutada hageja andmeid (so ärisaladust) ning palus hagejal täpsustada, milliseid tõendeid hageja soovib 2

eelneva tõendamiseks. 12.11.2024 kontakteerus hageja järgmine lepinguline esindaja kostjaga ning esitas kostjale täpsustava nõudekirja (hagiavalduse lisa nr 24). Kostja väitel jättis ta teisele nõudekirjale kogemata vastamata, ent kostja leidis, et tal pole kohustust korduvale nõudekirjale vastata, kui ta varasemalt on juba kinnitanud, et ta on valmis koostööks ja hageja soovitud tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja siiski andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hageja nõude kohe õigeks võtnud, ei ole kostja enne hagi esitamist teinud hagejaga piisavalt koostööd, et vältida kohtumenetlust. Hageja esitas kohtule hagi, kuna kostja ei vastanud enam hageja teisele nõudekirjale. Kohus märgib, et hageja teisest nõudekirjast nähtub, et tegemist oli nõudeid täpsustava kirjaga, mis esitati muu hulgas seetõttu, et vahepealsel ajal jõudis hagejani täiendavaid tõendeid kostja rikkumiste kohta. Kohus leiab, et arvestades kostja rikkumisi pidanuks kostja jätkama hageja õiguste kaitseks hagejaga aktiivselt koostöö tegemist ning ka hageja nõudeid täpsustavale teisele nõudekirjale vastama. Kostja jättis teisele nõudekirjale vastamata tulenevalt kostjast endast tulenevatest asjaoludest (kostja väitel kogemata) ning vastamata jätmisega andis kostja hagi esitamiseks põhjuse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja nõudnud kostjalt menetluskulude hüvitist kogusummas 4270 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud menetluskulust on õigusabikulud 3850 eurot (ajakulu 19,25 h tunnitasuga 200 eurot ilma käibemaksuta) ning hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg-s 10 viidatud kinnitust ega nõudnud käibemaksu hüvitamist. Seega tuleb menetluskulud hagejale hüvitada ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) on asja materjale arvestades mõistlik ning põhjendatud. Kohus märgib, et käesoleval ajal on tegemist võrdlemisi tavapärase advokaadi tunnitasuga ning kostja väited tunnitasu ülepaisutatusse kohta ei ole põhjendatud. Kohus aga leiab, et hageja esindaja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja esindaja on kuni 23.04.2025 kulutanud kokku 12,75 h toiminguteks, mis on kokkuvõttes seostatavad hagiavalduse ja selle täienduse koostamisega ning kliendiga suhtlemisega. Kohus leiab, et võttes arvesse eelviidatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning vajadust mõistlikus mahus kliendiga suhelda, on eelviidatud ajakulu põhjendatud vaid 10 h ulatuses.

3

Hageja esindaja on pärast hagi õigeksvõtmist kulutanud 30.06.2025 ja 03.07.2025 kokku 2,25 h seoses suhtlusega kompromissi sõlmimise küsimuses. Kohus märgib, et erinevalt varasemast kompromissiga seotud suhtlusest ei ole asja materjalidest võimalik järeldada nimetatud suhtluse toimumist ega täiendava suhtluse sisulist vajalikkust. Seetõttu tuleb eelviidatud ajakulu pidada põhjendamatuks. Kohus leiab, et muus osas olid hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise esindaja toimingud menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 14,25 h ulatuses ning hageja lepingulise esindaja kulud on kokkuvõttes põhjendatud ja vajalikud 14,25 h*200 EUR/h=2850 euro ulatuses. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Kohus leiab, et põhjendamatud on hageja menetluskuludele esitatud kostja vastuväited, milles kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta osaliselt kostjalt välja mõistmata, kuna tõendatud ei ole hageja poolt õigusteenuse eest ettemaksu tegemine. Kohus märgib, et õigusabikulude hüvitamine eeldab õigusabikulude tekkimist, mitte arvete tasumise tõendamist. Seejuures ei oma menetluskulude hüvitamise seisukohalt vähimatki tähendust, kas õigusteenuse eest tasuti ettemaksuga. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt ettemaksuga tasutud õigusabikulude tekkes. Eelnevast tulenevalt tuleb kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja mõista 3270 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleva määruse lisaks on loetelu hageja klientide e-posti aadressidest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.