G. G.i hagi N. N. vastu kostja kohustamiseks vara valduse üleandmiseks hagejale
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G. G. (isikukood xxx, postiaadress: xxx), Kostja N. N. (isikukood xxx, postiaadress: xxx), kostja lepinguline esindaja R. M. (e-post: xxx)
Asja läbivaatamine
22.09.2021 avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt G. G.i hagi N. N. vastu vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Välja nõuda N. N. valdusest G. G.i valdusse ning kohustada N. N. andma üle G. G.ile külmkapp „Gram“, värvus valge, kõrgus 1,80 m, diivan, värvus must, 1,40 x 2,10 m ja Tolmuimeja „DEO“ (uus), värvus sinine.
3.Jätta rahuldamata G. G.i nõue tunnustada hageja omandiõigust N. N. valduses olevatele asjadele ning nõuda riidekapp, värvus helepruun, kolme ukseline, Itaalia poolpalitu (uus), värvus must, Meeste ülikonnad (uus) – 4 tk, 1 tk – värvus mustjasbordoopunane, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus tumesinine, 1 tk – värvus tumepruun, suurus 52; Meeste särgid (uus) – 10 tk, pikkade varrukatega: 3 tk – värvus valge, 1 tk – värvus roosa, 1 tk – värvus türkiissinine, 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus hall ruuduline soe särk, 1 tk – meremehe särk; lühike varrukatega: 1 tk - värvus hall ruuduline, 1 tk – värvus kollapunane ruuduline. Kaela ümbermõõt 42 cm; Lips – 6 tk: 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus helesinine, 1 tk – värvus must ja türkiissinise triibuline, 1 tk – värvus tumepruun, 1 tk – must ja taevasinise ruudud, 1 tk – värvus must ja sinise triibuline; Teksakostüüm (kasutatud), suurus 52, kulum 15%; Meeste püksid (teksa- ja tavalised) – kokku 8 tk: 2 tk – teksapüksid, 1 tk – talve teksapüksid; tavalised püksid: 2 tk –värvus must, 1 tk
– värvus pruun, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus beež. Suurus 52; Kingad (7 paari), värvus must, jalatsite suurus 42; Talvekingad, 1 paar – värvus must, jalatsi suurus 42, (kulum 10%); Toa - ja suvesussid (kulum 15%), 1 paar – värvus hall, 1 paar – värvus helebeež, toasussid 1 paar – värvus tumepruun. Jalatsite suurus 42; Kombinesoon (uus) pakendis, värvus sinine, suurus 52; Joped – 2 tk, 1 tk – bologna kangast, värvus must, 1 tk – nahkjoppe, värvus tumepruun. Suurus 52; Aluspesu (maikad, aluspüksid, sokid jt), suurus 50-52, sokkide suurus 42; Voodipesu – 6 komplekti (kulum 20%), 1 kompl – värvus tumesinine ja valge triibuline (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus hall ja roosa lilledega (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus roheline (mets ja linnud) (voodilina, tekikott, 2 – padjapüüri), 1 kompl – värvus helekreemja ruuduline (voodilina, tekikott, 2 – padjapüüri), 1 kompl – värvus valge ja väikese pruuni hernes (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus valgehall (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 2 tk saunarätikud, 3 tk – väikse rätiku ja 1 tk – köögirätiku; Padjad – 4 tk (kulum 20%), värvus valge, mõõdud 50x60 cm. Kööginõud (metallkeraamika): 2 suurt potti kaanega – 5 L, 2 kopsiku suur – 2 L ja väike – 1 L, 2 panni klaaskaanega suur Ø 28 cm ja väike – Ø 24 cm. Kogu väärtus summas 130,00 eurot; Lauanõud: taldrikute komplekt kuuele: (portselanist, värvus valge, 6 supitaldrikut (läbimõõt Ø 21 cm); 6 praetaldrikut, (läbimõõt Ø 21 cm); 6 magustoidutaldrikut (läbimõõt Ø 19 cm); söögiriistad kuuele (supilusikad 6tk, kahvlid 6 tk, noad 6tk, väiksed lusikad 6tk)); Auru-triikraud (pakendis), Philips (täpselt ei mäleta), Triikraud „Samsung“, värvus türkiissinine; Tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab (2018), värvus must, Videomängija SONY (DVD-player),; DVD-plaadid 20 tk; Kõrvaklapid Pioneer (suur), värvus must; Piljardikepitoos, värvus must; Lauanõude komplekt 6-le inimesele: 6 väiksemat taldrikud (värvus valge, läbimõõt Ø15cm), veiniklaasid 6-tk (maht 790ml), kohvitassid koos alustaldrikutega 6 tk (värvus valge, maht 0,2l), joogiklaasid (maht 0,48l), viinapitsid papp-pakendis – 6tk (maht 5cl); pleed – 1 tk, värvus pruun ja roosalilledega (suurusega 140x160cm); Talvetekk (kulum 30%), värvusega tumesinine (suurusega 150x210cm); kuivatusrest Vileda (metallist), värvus valge; kokkupandav (liigend)redel (värvus metallikvärvi, kõrgus 1,5m),; trikkilaud (metallist), värvus valge, katte kirju kangast; Veeketja, metall ja klaasist korpusega; Õng, värvus tumeroheline kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Menetluskulud
4.Jätta poolte menetluskulud täies mahus hageja G. G.i kanda.
5.Välja mõista G. G.ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud so riigilõiv summas 350 eurot.
6.G. G.il tuleb punktis 7 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Määrata kostja N. N. menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb
apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.G. G. esitas 13.07.2020 Harju Maakohtule hagi N. N. vastu vallasasjade väljanõudmiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks summas 4 311 eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt G. G. ja N. N. sõlmisid 03.07.2019 eluruumi üürileping xxx asuva ühe toa kahetoalisest korterist üürimiseks alates 03.07.2019 kuni 03.08.2020. Toa üürimisel paigaldas hageja üüritud ruumisse hageja omandiks oleva vara, sh diivan, riidekapp, külmkapp, oma isiklikult tarbeasjad ja muu vara ja esemed, sh. riided, jalatsid jt. 06.01.2020.a teatas kostja hagejale 03.07.2019.a sõlmitud üürilepingu erakorraliselt lõpetamisest, ning piiras hagejale juurdepääsu üüritud toale ja hageja isiklike asjadele, sh ka riidekapp, diivan ja külmkapp. Hageja teatas kostjale, et soovib oma isiklike asjade tagastamist. Pooled leppisid kokku, et hageja tuleb 02.02.2020.a oma asjade võtmiseks. Hageja, tulles kokkulepitud ajal kohale nägi, kuidas kostja viskab korterist välja mustavärvi prügikotid, väites, et kottide sees on hagejale kuuluvad asjad ja esemed. Hageja soovis asjade kohta akti koostamist. Kostja aga keeldus sellest. Hageja lahkus, kuna tema ei saanud kontrollida asjade ja vara seisundi, ja samuti ka vastavust loetelule.
2.25.02.2020 helistas kostja hagejale ja palus tulla uuesti asjade võtmiseks. Teatatud ajaks tuli hageja kostja teatatud kohale oma asjade võtmiseks, kus kostja teatas hagejale, et hageja asjad, vara ja esemed hoitakse korterielamu asukohaga xxx asuva trepikoja pööningul. Hageja ei nõustunud, et hageja vara hoitakse pööningul, kus pole tagatud vara säilimiseks ja ladustamiseks vajalikud tingimused. 25.02.2020.a esitab hageja politseisse avalduse, milles hageja märgib, et kostja ebaseaduslikult peab kinni hagejale kuuluvad vara, asjad ja esemed. 12.03.2020.a vastuseks hageja avaldusele politseiametnik selgitas, et tegemist tsiviilvaidlusega ning, et korteriomanik ei tee takistusi asjade kättesaamisel. Peale seda, 05.03.2020.a saatis hageja kostjale nõude, millega palus teatada millal võib hageja kätte saada temale kuuluva vara. Kostja hageja nõudele vastust esitanud ei ole ning ei teatanud, millal ja kus kohas võib hageja oma vara kätte saada. Vaatamata saadetud nõuetele ei ole kostja käesoleva ajani tagastanud hagejale tema omandis olevat vara ning on tõenäoline, et kostja jätkab hageja vara ebaseaduslikku kasutamist. Seega on hagejal õigustatud huvi saada vara kostja ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.
3.Hageja palub kohustada kostjat välja andma ebaseaduslikust valdusest hageja omandis olev vara järgmises kooseisus: Külmkapp „Gram“, värvus valge, kõrgus 1,80 m, maksumusega 210,00 eurot; Diivan, värvus must, 1,40 x 2,10 m, maksumusega 70,00 eurot; Riidekapp, värvus helepruun, kolme ukseline, maksumusega 50,00 eurot; Itaalia poolpalitu (uus), värvus must, maksumusega 300,00 eurot; Meeste ülikonnad (uus) – 4 tk, 1 tk – värvus mustjasbordoopunane, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus tumesinine, 1 tk – värvus tumepruun, suurus 52, kokku summas 1400,00 eurot; Meeste särgid (uus) – 10 tk, pikkade varrukatega: 3 tk – värvus valge, 1 tk – värvus roosa, 1 tk – värvus türkiissinine, 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus hall ruuduline soe särk, 1 tk – meremehe särk; lühike varrukatega: 1 tk - värvus hall ruuduline, 1 tk – värvus kollapunane ruuduline. Kaela ümbermõõt 42 cm. Kokku summas 150,00 eurot; Lips – 6 tk: 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus helesinine, 1 tk – värvus must ja türkiissinise triibuline, 1 tk – värvus tumepruun, 1 tk – must ja taevasinise ruudud, 1 tk – värvus must ja sinise triibuline. Kokku summas 60,00 eurot; Teksakostüüm (kasutatud), suurus 52, kulum 15%, summas 55,00 eurot; Meeste püksid (teksa- ja tavalised) – kokku 8 tk: 2 tk – teksapüksid, 1 tk – talve teksapüksid; tavalised püksid: 2 tk –värvus must, 1 tk – värvus pruun, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus beež. Suurus 52. Kogu väärtus summas 130,00 eurot; Kingad (7 paari), värvus must, jalatsite suurus 42, kokku summas 300,00 eurot; Talvekingad, 1 paar – värvus must, jalatsi suurus 42, 70,00 eurot (kulum 10%); Toa - ja suvesussid (kulum 15%), 1 paar – värvus hall, 1 paar – värvus helebeež, toasussid 1
paar – värvus tumepruun. Jalatsite suurus 42. Kogu väärtus summas 45,00 eurot; Kombinesoon (uus) pakendis, värvus sinine, suurus 52, maksumusega 35,00 eurot; Joped – 2 tk, 1 tk – bologna kangast, värvus must, 1 tk – nahkjoppe, värvus tumepruun. Suurus 52. Kogu väärtus summas 40,00 eurot; Aluspesu (maikad, aluspüksid, sokid jt), suurus 50-52, sokkide suurus 42. Kogu väärtus summas 30,00 eurot ; Voodipesu – 6 komplekti (kulum 20%), 1 kompl – värvus tumesinine ja valge triibuline (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus hall ja roosa lilledega (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus roheline (mets ja linnud) (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus helekreemja ruuduline (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus valge ja väikese pruuni hernes (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus valgehall (voodilina, tekikott, 2 – padjapüüri), 2 tk - saunarätikud, 3 tk – väikse rätiku ja 1 tk – köögirätiku. Kogu väärtus summas 120,00 eurot; Padjad – 4 tk (kulum 20%), värvus valge, mõõdud 50x60 cm. Kogu väärtus summas 60,00 eurot; Kööginõud (metallkeraamika): 2 suurt potti kaanega – 5 L, 2 kopsiku suur – 2 L ja väike – 1 L, 2 panni klaaskaanega suur Ø 28 cm ja väike – Ø 24 cm. Kogu väärtus summas 130,00 eurot; Lauanõud: taldrikute komplekt kuuele: (portselanist, värvus valge, 6 supitaldrikut (läbimõõt Ø 21 cm); 6 praetaldrikut, (läbimõõt Ø 21 cm); 6 magustoidutaldtrikut (läbimõõt Ø 19 cm); söögiriistad kuuele (supilusikad 6tk, kahvlid 6 tk, noad 6tk, väiksed lusikad 6tk)). Kogu väärtus summas 100,00 eurot; Tolmuimeja „DEO“ (uus), värvus sinine, maksumusega 36,00 eurot; Auru-triikraud (pakendis), Philips (täpselt ei mäleta), maksumusega 170,00 eurot, Triikraud „Samsung“, värvus türkiissinine, maksumusega 35,00 eurot; Tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab (2018), värvus must, maksumusega 100,00 eurot, Videomängija SONY (DVD-player), maksumusega 150,00 eurot; DVD-plaadid 20 tk, kokku 100,00 eurot; Kõrvaklapid Pioneer (suur), värvus must, maksumusega 40,00 eurot; Piljardikepitoos, värvus must, maksumusega 25,00 eurot; Lauanõude komplekt 6-le inimesele: 6 väiksemat taldrikud (värvus valge, läbimõõt Ø15cm), veiniklaasid 6-tk (maht 790ml), kohvitassid koos alustaldrikutega 6 tk (värvus valge, maht 0,2l), joogiklaasid (maht 0,48l), viinapitsid papp-pakendis – 6tk (maht 5cl), kokku maksumusega 80,00 eurot; pleed – 1 tk, värvus pruun ja roosalilledega (suurusega 140x160cm), maksumusega 35,00 eurot; Talvetekk (kulum 30%), värvusega tumesinine (suurusega 150x210cm), maksumusega 15,00 eurot; Kuivatusrest Vileda (metallist), värvus valge, maksumusega 10,00 eurot; Kokkupandav (liigend)redel (värvus metallikvärvi, kõrgus 1,5m), maksumusega 70,00 eurot (marki ei mäleta); Trikkilaud (metallist), värvus valge, katte kirju kangast, maksumusega 40,00 eurot (marki ei mäleta); Veeketja, metall ja klaasist korpusega, maksumusega 20,00 eurot (marki ei mäleta); Õng, värvus tumeroheline maksumusega 30,00 eurot (marki ei mäleta). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Haginõudmises esitatud faktid ja tõendid ei vasta tegelikkusele. 03.06.2019 kostja sõlmis hagejaga tähtajalise üürilepingu 15m2 suuruse toa hagejale üürile andmiseks kostjale kuuluvast 2-toalisest korterist tähtajaga üks aasta kuni 03.06.2020. Lepingu alusel hageja pidi maksma üüri 180 eurot kuus ja täiendavalt tasuma kommunaalmakseid. Peale selle lepingus oli märgitud toas olev kostjale kuuluv vara: sektsioonkapp, televiisor ja diivan. Hageja täitis suhteliselt lepingutingimusi umbes pool aastat. Probleemid üüri tasumisega tekkisid juba suvel ja alates 2019.a. juulist hageja lõpetas kommunaalteenuste eest maksmise. Hageja pidevalt viitas varalistele raskustele seoses sõitudega Venemaale ja lubas võlgnevused ära maksta. Kui 2020.a. jaanuari alguses hageja järjekordselt jättis kommunaalteenused maksmata, kostja palus hagejat vabastada korter viivitamata. Hageja aga ei kavatsenud lahkuda. Ligi kuu aega pärast seda hoiatust kostja veel lubas hagejat korterisse, kuid umbes 7-9. veebruaril 2020 kostja sulges korteri võtmega ja hageja ei saanud enam korterisse siseneda.
5.Hageja märgib hagis, et juba 02.02.2020 ta ei pääsenud korterisse. Tal oli kostjaga kokkulepe, et viib oma asjad ära sel päeval. Kostja oli hagejat hoiatanud veel 2020.a. jaanuari algul, et hageja üürivõlgnevus moodustab 3 kuud ja ta peab korteri vabastama viivitamata. Kostja võib
kinnitada, et seisuga 06.02.2020 hagejal oli üüri- ja kõrvalkulude (kommunaalmaksed) võlgnevus rohkem kui 3 kuud järjest ja hageja ei kavatsenud seda tasuda ning järelikult pärast 06.02.2020 üürileping hagejaga oli üles öeldud erakorraliselt, ilma mingi ette hoiatamiseta. Pärast seda kostja mitu korda leppis hagejaga kokku kohtumise aja selleks, et hageja saaks ära viia oma asjad. Hageja 2020.a. veebruari-aprilli jooksul käis kostja korteris 4-5 korda ja selle ajaga viis ära kõik oma väärtuslikumad asjad. Viimas korteri külastuse ajal hageja ütles kostjale, et kõik, mis tuppa jäi, on talle, hagejale, mittevajalik rämps. Seega hageja viimase korteri külastuse ajal ei jäänud tema üüritud tuppa midagi väärtuslikku. Seal olid tühjad karbid, pudelid, purgid, lauajupid, vana musta ihupesu hunnikud jne.
6.Kostja nõudis hagejalt mitu korda veebruarist aprillini 2020 ära viia järelejäänud eelnimetatud esemetest koosnev prügi, hageja keeldus nende esemete äraviimisest. Sellesse tuppa pidi kolima kostja tütar ja seetõttu kostjal koos tütrega tuli endil seda prügi välja viia. Kostja rõhutab veel kord, et andis hagejale üürile toa koos mööbliga: sektsioonkapi, diivani ja televiisoriga ja hagejal oli olemas kõik vajalik elamiseks. See on kajastatud lepingus. Hageja asjadest toas olid ainult külmik, tolmuimeja ja diivan, mille hageja võib kätte saada kostjalt soovi korral igal ajal. Ka need vanad asjad 80-test aastatest ei oma mingit väärtust. Mingeid muid hageja poolt hagis nimetatud asju toas ei olnud ega saanud olla. Kõik, mida hageja avaldas hagis, lihtsalt ei oleks mahtunud väikesesse 15m2 tuppa. Hageja viib kohut eksitusse, et oma nõudmist kuidagi põhjendada. Mingite tõenditega ei ole hageja oma hagis tõendanud, et toas oli kõik tema hagis loetletu. Hageja nõudmised kaotsiläinud vara hüvitamiseks summas 4311 eurot ei ole millegagi tõendatud. Ei ole kviitungeid asjade ostmise kohta, millele hageja viitab. Võimatu on hinnata iga hageja poolt väljamõeldud asja väärtust ega tõendada nende hulka. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks on järgmised asjaolud: a. asja kirjeldus; b. asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; c. asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale.
9.Hagiavaldusest nähtuvalt soovib hageja, et kohus tunnustaks tema omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 3) ning nõuaks need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral soovib hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude lahendamist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus esmalt hageja nõude asjade omandiõiguse tunnustamiseks ja kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks hageja valdusse. Seejärel lahendab kohus alternatiivse nõude kahjuhüvitise maksmiseks.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja üüris kostjale kuuluvast korterist ühte 15m2 suurust tuba (tl 6-7). Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ütles hagejale üürilepingu
erakorraliselt üles. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja valduses on hagejale kuuluv külmkapp, tolmuimeja ning diivan. Pooled vaidlevad selle üle, kas muud hagis osundatud asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 3) on kostja valduses ja kas need asjad kuuluvad hagejale.
11.Hageja nõude rahuldamiseks peab hageja eelkõige tõendama, et asjad on kostja valduses ja kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale (hageja omandiõigust asjadele). Kohus selgitas seda hagejale 19.04.2021 kohtuistungil. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kostjal puudub tõendamiskoormis st kohustus tõendada, et asjad ei ole kostja valduses ning et asjad ei kuulu hagejale. Hageja tõendab asjade asumist kostja valduses kohtule esitatud 05.03.2020 nõudekirjaga kostjale, pöördumisega politseiasutuse poole 25.02.2020 ja 30.04.2020 videosalvestusega. Kostja vaidleb hagile vastu.
12.Kohtu hinnangul ei kinnita hageja koostatud ja kostjale esitatud asjade nimekiri tõendamist vajavat asjaolu, et vaidlusalused asjad on kostja valduses. Kohus märgib, et 05.03.2020 nõudekiri kostjale tõendab seda, et hageja sellise kirja koostas ja kostjale edastas. Kuid see kiri tõendada seda, et kirjas märgitud esemed kuulusid hagejale ja on kostja valduses. Et kostja ei esitanud hagejale vastust, milles oleks eitanud kirjas toodud väiteid ja neile vastu vaielnud, ei tähenda veel, et kostja oleks 05.02.2020 kirjas toodud väited omaksvõtnud, nagu arvab ekslikult hageja.
13.Ka hageja pöördumised politseiasutuse poole ei tõenda, et just hagiavalduses toodud esemed on kostja valduses. Nimetatud kiri kinnitab, et hageja on politseiasutuse poole pöördunud ja sealt ka vastuse saanud. Samuti selgub piirkonnapolitseiniku 12.03.2020 vastusest, et kostja ei tee hagejale takistusi asjade kättesaamisel (tl 9).
14.Kohus leiab, et ka hageja esitatud videosalvestis ei tõenda kuidagi tõendamist vajavat asjaolu – loetletud asjade asumist kostja valduses. Viidatud 30.04.2020 salvestatud videolõigust nähtub, et kostja võimaldab hagejal tutvuda pööningul olevate kilekottides asjadega. Videolõigust ei selgu, mis asjad on kilekottides ega see, millises seisundis on need asjad. Hageja sobrab kottides aga ei selle käigus ei selgu, mis asjad neis kottides olid. Samuti selgub videolõigust, et tegelikkuses ei tunne hageja mingit huvi kilekottides olevate esemete vastu, vaid hageja otsib kilekottidest mingit konkreetset eset. Kilekottidest kostub nõude kolinat, samuti nähtub, et ühes kilekotis on uus ja kasutuskõlblik WC või majapidamispaberi plokk, samuti suhkrupakk. Ühes banaanikastis on mitmeid meeste jalanõusid, kuid hageja sulgeb kasti ja viib tagasi pööningule kingade vastu vähimatki huvi tundmata. Hageja kinnitas, et videolõigus nähtav pesukuivatusrest on tema oma, kuid ka selle heitis hageja hoolimatult kõrvale. Vastuseks kohtu küsimusele hageja selgitas, et ei viinud kostja pööningult pesuresti ära, kuna see oli kriimustatud. Samas ei nähtu salvestiselt, et hageja oleks üldse pesuresti lähemalt uurinud ja tuvastanud kriimustuste olemasolu, vastupidi hageja viskas pesuresti hoolimatult teistele asjadele otsa ja võis sellega ise pesuresti täiendavalt kriimustada.
15.Videosalvestis tõendab kohtu hinnangul pigem kostja väiteid selle kohta, et kostja ei ole hagejale takistusi teinud asjade ära viimisel ning hageja viis korterist ära talle olulised asjad ja jättis maha väheväärtuslikud ja tähtsusetud asjad väljaarvatud ühe õigeusu ikooni ja hageja perekonnaalbumi, mida hageja kilekottidest sihikindlalt otsis ja ka ainsana 30.04.2020 videosalvestiselt nähtuvalt ära viis.
16.AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja avaldatust nähtub, et kostja valduses on üksnes külmkapp, diivan ja tolmuimeja. Kostja selgitas, et hageja viis mitmel korral ära talle kuuluvaid esemeid ja lõpuks kinnitas, et maha jäi vaid väärtusetu. Kostja on kinnitanud, et viis pööningule hageja musta pesu, toiduaineid, mõned nõud. Videosalvestisest selgub, et pööningule viidud asjad on pakitud kilekottidesse, kotid on pealt suletud, pööning on kuiv ja läbi ei saaja. Samuti ei ole neid kilekotte seal nii palju, et võisid mahutada kõik hageja loetletud asjad. Kostja ei võtnud pööningul asju kottidest välja ja seega ei nähtu, kas nendes kottides olid talle kuuluvad asjad, mida hageja kostjalt välja palub mõista või mitte. Samuti ei nähtu nende asjade seisund. Kuigi
hageja lepinguline esindaja räägib videot salvestades kõva ja selge häälega, et kõik asjad on rikutud, tegelikkuses see ei selgu - ei nähtu ei asjad ega nende seisukord.
17.Kostja on selgitanud, et ei ole hagejale tema asjade kättesaamisel takistusi teinud. Et kostja tõesti ei ole hagejale asjade kättesaamisel takistusi teinud, nähtub muuhulgas hagiavaldusest, kus hageja ise avaldab, et kostja kutsus teda asju ära viima, aga hageja ei nõustunud asju vastu võtma, kuna leidis, et pööningul ei olnud tagatud hoiutingimused. Seega jättis hageja mingid talle kuuluvad esemed teadlikult sellistesse tingimustesse, mis võisid tema hinnangul tema esemeid kahjustada. Kui hageja leidis, et kostja viis pööningule temale kuuluvad asjad ja pööningul ei olnud tagatud hoiutingimused, siis pidi hageja talle kuuluvad esemed vastu võtma, mitte jätma neid pööningule. Samuti nähtub kostja 30.04.2020 saadetud SMSist hagejale, et kostja palub hagejal viiendat korda oma asjad ära viia ja selgitab, et tal ei ole ruumi kostja mööbli hoiustamiseks (tl 88). Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal tõendid selle kohta, et hageja hagis osundatud asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 3) on kostja valduses, välja arvatud diivan, külmkapp ja tolmuimeja, mille kostja valduses olemist kostja ise on kinnitanud.
18.AÕS § 82 lg 1 kohaselt on hagejal asjaolude (asjad kostja valduses, kostja valduses olevad asjad kuuluvad hagejale) osas tõendamiskoormis. Kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja hagis osundatud asjad (vt kohtuotsuse kirjeldava osa punkt 3) on kostja valduses. Välja arvatud vaidlusaluseks mitteolevad diivan, külmkapp ja tolmuimeja. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja nõude eeldused tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele ning nõuda need kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja omandiõigust kostja valduses olevatele asjadele ning nõuda riidekapp, värvus helepruun, kolme ukseline, maksumusega 50,00 eurot; Itaalia poolpalitu (uus), värvus must, maksumusega 300,00 eurot; Meeste ülikonnad (uus) – 4 tk, 1 tk – värvus mustjasbordoopunane, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus tumesinine, 1 tk – värvus tumepruun, suurus 52, kokku summas 1400,00 eurot; Meeste särgid (uus) – 10 tk, pikkade varrukatega: 3 tk – värvus valge, 1 tk – värvus roosa, 1 tk – värvus türkiissinine, 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus hall ruuduline soe särk, 1 tk – meremehe särk; lühike varrukatega: 1 tk - värvus hall ruuduline, 1 tk – värvus kollapunane ruuduline. Kaela ümbermõõt 42 cm. Kokku summas 150,00 eurot; Lips – 6 tk: 1 tk - värvus sirelivärviline, 1 tk – värvus helesinine, 1 tk – värvus must ja türkiissinise triibuline, 1 tk – värvus tumepruun, 1 tk – must ja taevasinise ruudud, 1 tk – värvus must ja sinise triibuline. Kokku summas 60,00 eurot; Teksakostüüm (kasutatud), suurus 52, kulum 15%, summas 55,00 eurot; Meeste püksid (teksa- ja tavalised) – kokku 8 tk: 2 tk – teksapüksid, 1 tk – talve teksapüksid; tavalised püksid: 2 tk –värvus must, 1 tk – värvus pruun, 1 tk – värvus tumehall, 1 tk – värvus beež. Suurus 52. Kogu väärtus summas 130,00 eurot; Kingad (7 paari), värvus must, jalatsite suurus 42, kokku summas 300,00 eurot; Talvekingad, 1 paar – värvus must, jalatsi suurus 42, 70,00 eurot (kulum 10%); Toa - ja suvesussid (kulum 15%), 1 paar – värvus hall, 1 paar – värvus helebeež, toasussid 1 paar – värvus tumepruun. Jalatsite suurus 42. Kogu väärtus summas 45,00 eurot; Kombinesoon (uus) pakendis, värvus sinine, suurus 52, maksumusega 35,00 eurot; Joped – 2 tk, 1 tk – bologna kangast, värvus must, 1 tk – nahkjoppe, värvus tumepruun. Suurus 52. Kogu väärtus summas 40,00 eurot; Aluspesu (maikad, aluspüksid, sokid jt), suurus 50-52, sokkide suurus 42. Kogu väärtus summas 30,00 eurot ; Voodipesu – 6 komplekti (kulum 20%), 1 kompl – värvus tumesinine ja valge triibuline (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus hall ja roosa lilledega (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus roheline (mets ja linnud) (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus helekreemja ruuduline (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus valge ja väikese pruuni hernes (voodilina, tekikott, 2 –padjapüüri), 1 kompl – värvus valgehall (voodilina, tekikott, 2 – padjapüüri), 2 tk - saunarätikud, 3 tk – väikse rätiku ja 1 tk – köögirätiku. Kogu väärtus summas 120,00 eurot; Padjad – 4 tk (kulum 20%), värvus valge, mõõdud 50x60 cm. Kogu väärtus summas 60,00 eurot; Kööginõud (metallkeraamika): 2 suurt potti kaanega – 5 L, 2 kopsiku suur – 2 L ja väike – 1 L, 2 panni klaaskaanega suur Ø 28 cm ja väike – Ø 24 cm. Kogu väärtus
summas 130,00 eurot; Lauanõud: taldrikute komplekt kuuele: (portselanist, värvus valge, 6 supitaldrikut (läbimõõt Ø 21 cm); 6 praetaldrikut, (läbimõõt Ø 21 cm); 6 magustoidutaldtrikut (läbimõõt Ø 19 cm); söögiriistad kuuele (supilusikad 6tk, kahvlid 6 tk, noad 6tk, väiksed lusikad 6tk)). Kogu väärtus summas 100,00 eurot; Auru-triikraud (pakendis), Philips (täpselt ei mäleta), maksumusega 170,00 eurot, Triikraud „Samsung“, värvus türkiissinine, maksumusega 35,00 eurot; Tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab (2018), värvus must, maksumusega 100,00 eurot, Videomängija SONY (DVD-player), maksumusega 150,00 eurot; DVD-plaadid 20 tk, kokku 100,00 eurot; Kõrvaklapid Pioneer (suur), värvus must, maksumusega 40,00 eurot; Piljardikepitoos, värvus must, maksumusega 25,00 eurot; Lauanõude komplekt 6-le inimesele: 6 väiksemat taldrikud (värvus valge, läbimõõt Ø15cm), veiniklaasid 6-tk (maht 790ml), kohvitassid koos alustaldrikutega 6 tk (värvus valge, maht 0,2l), joogiklaasid (maht 0,48l), viinapitsid papp-pakendis – 6tk (maht 5cl), kokku maksumusega 80,00 eurot; pleed – 1 tk, värvus pruun ja roosalilledega (suurusega 140x160cm), maksumusega 35,00 eurot; Talvetekk (kulum 30%), värvusega tumesinine (suurusega 150x210cm), maksumusega 15,00 eurot; kuivatusrest Vileda (metallist), värvus valge, maksumusega 10,00 eurot; kokkupandav (liigend)redel (värvus metallikvärvi, kõrgus 1,5m), maksumusega 70,00 eurot (marki ei mäleta); trikkilaud (metallist), värvus valge, katte kirju kangast, maksumusega 40,00 eurot (marki ei mäleta); Veeketja, metall ja klaasist korpusega, maksumusega 20,00 eurot (marki ei mäleta); Õng, värvus tumeroheline maksumusega 30,00 eurot (marki ei mäleta) kostja ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusse.
19.AÕS § 84 lg 1 ja võlaõigusseaduse § 1043 jj kui ka AÕS § 80 lg 1 alusel esitatud nõuete eelduseks on vindikatsiooni olukord, mille osas on hagejal asjaolude väljatoomise ja tõendamise koormis. Asjaolud kattuvad AÕS § 80 järgi esitatava nõude aluseks olevate asjaoludega: asja kirjeldus; asjaolud, millest nähtub, et asi on kostja valduses; asjaolud, millest nähtub, et kostja valduses olev asi kuulub hagejale. Olukorras, kus tõendamist pole leidnud, et mingid asjad on või olid kostja valduses, ei saa olla kostja poolt asjade pahauskset valdamist AÕS § 35 lg 2 ja AÕS § 84 lg 1 mõistes.
20.Hageja soovib nimetatud nõude rahuldamata jätmise korral hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude lahendamist. Kohus jätab rahuldamata hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude, sest kohtuasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja väidetavad asjad on või olid kostja valduses (välja arvatud vaidlusaluseks mitteolevad diivan, külmkapp ja tolmuimeja). Isegi juhul kui eeldada, et hageja alternatiivse kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, siis pole hageja tõendanud kahjunõude suurust.
21.Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
22.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissi nii 19.04.2021 kui ka 22.09.2021 kohtuistungil, mille kohaselt ta annab välja tema käes olnud diivani, külmkapi ja tolmuimeja ja menetlus lõpeb kompromissiga. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda, muuhulgas tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv summas 350 eurot, mille tasumisest kohus hageja 24.09.2020 määrusega vabastas.
24.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 350 eurot.
25.TsMS § 179 lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
27.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.