Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. mail 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi T.T. (kostja) vastu põhivõla 7269 euro 5 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust autolaen nr XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 7489 eurot 5 senti ja viivise 4768 eurot 23 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid 19. juulil 2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja loobus 9 euro 5 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 12 248 eurot 23 senti (7489 eurot 5 senti + 4759 eurot 18 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja tasus 250 eurot. Sellest arvestati 30 eurot lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ja 220 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15. veebruari 2020 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 15. veebruari 2020 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik. Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 7269 eurot 5 senti, kompromissisumma viivise 4759 eurot 18 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 7269 eurolt 5 sendilt alates 16. veebruarist 2020 kuni 26. maini 2021 määras 0,06 % päevas kokku 2032 eurot 43 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, ent mitte rohkem kui 442 eurot 44 senti. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 22. septembri 2021 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. septembril 2021. Kohus märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1070 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Riigilõiv 650 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 794 euro (650 + 144) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 794 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.