Asjaõigus › Omandiasjad

esitamisest, s.o alates 01.03.2021. a kuni nõude täitmiseni.

leppetrahvilt

Menetluskulude jaotus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (12)

taganenud, mistõttu on lõppenud ka tagatavad nõuded. Hüpoteegiga olid tagatud kõik notariaalsest müügilepingust tulenevad ostja rahalised nõuded müüja vastu. Kuivõrd lõppenud on müügileping, on lõppenud ka kõik hüpoteegiga tagatavad nõuded. Lisaks viitab hageja AÕS § 349 lg-le 1 ja KRS § 341 lg-le 1. Hageja kahjunõue kostja vastu summas 106,98 eurot. Hageja on välja toonud, et on kostja lepingu rikkumise tõttu sunnitud tasuma notari tasusid ja riigilõive. Hageja tasus notari tasu müügilepingu tõestamise eest 46,15 eurot, eelmärke ja hüpoteegi seadmise riigilõivu kokku 10,25 eurot ning notariaalse taganemisavalduse tõestamise notari tasu 50, 58 eurot. Seega on hageja põhjendanud, et kostja on lepingut rikkunud ja hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Hageja kahjunõue summas 2620 eurot kostja vastu. Hageja viitab müügilepingu punktile 8.6 ning märgib, et kostja pole käesoleva ajani hagejale lepingu eseme valdust tegelikult üle andnud. Hageja viibis 2020. a septembris kinnistul ja nägi, et seal pole keegi pikalt elanud. Seega on faktiliselt 2020. a septembrist kinnistu otsene valdus hagejal. Kostja ei ole täitnud oma kohustust, st kinnistu ja selle oluliseks osaks olev ehitis ei ole tagasi saamisel enam sellises seisukorras, nagu see oli ostja poolt kinnistu otsese valduse saamise hetkel. Kostja on rikkunud veel järgmisi kohustusi: kostjal oli õigus eset arendada müüjal eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ja kohustus ehitis kindlustada. Müügilepingu punktist 8.6 tuleneva rikkumise tõttu on hageja saanud kahju. Lepingu ese ei olnud otsese valduse kättesaamisel enam sellises seisukorras nagu see oli ostja poolt otsese valduse saamise hetkel. Hageja kalkulatsiooni kohaselt on kahju tekkinud järgmiselt (tuleb taastada/parandada): lõhutud saunaruumide põrandate taastamine 240 eurot, sauna pliidi taastamine 150 eurot, elamu trepi ja trepiaugu taastamine 1200 eurot, elamu tubade seinte taastamine 400 eurot, elamu põrandate taastamine 360 eurot, elektritööd 50 eurot, välisfassaadi parandused 100 eurot ning lõhutud uued köögikapid 120 eurot, kokku 2620 eurot. Kostja on omaalgatuslikult ning ilma hageja eelneva nõusolekuta teostanud muudatusi/töid: elamu esifassaadilt eemaldanud osa voodrilaudu, millest laudaosa seina äärde ehitatud koerakuut; laudaosalt osaliselt ja lohakalt lammutatud kaks seina; sauna ees- ja leiliruumi põrand lõhutud, sauna pliit lõhutud, pliidiraud kadunud; elamus eemaldatud teisele korrusele viiv trepp, suletud trepiauk selliselt, et teisele korrusele ei pääse; tubade seintelt eemaldatud kuni palkideni seinakattematerjal; elutoa seina sisse tehtud ukseava ning paigaldatud väljaviiv uks; põrandad osaliselt lammutatud, kaetud laudadega; elektrijuhtmestik eemaldatud, asendatud osaliselt kinnitatud kaablitega; elamu esimesel korrusel olnud sisustus, mööbel ja osa raamatukogust kadunud, alles olevad raamatud vedelevad segamini koos lammutusprahiga; teiselt korruselt kadunud antiikne vitriinkapp (mille kostja lubas kompenseerida); teisel korrusel asuvatelt uutelt köögikappidelt ära kistud töötasapinnad. Kostja on lepingut rikkunud ja hagejale on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Hageja kahjunõue summas 380 eurot. Pooled leppisid kokku, et kinnistu oluliseks osaks olevasse elamusse jääb antiikne vitriinkapp, mille väärtus on 380 eurot. Kostja on vitriinkapi omastanud. Kostja on kinnitanud, et vastutab eseme omastamise eest ning lubanud selle väärtuse hüvitada, kuid pole seda teinud. Tekkinud kahju kuulub VÕS § 127 lg 4 alusel hüvitamisele. Tulenevalt müügilepingu punktist 8.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 2000 eurot. Müügilepingu punkt 8.7 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse mittetäitmisel (nõusoleku mitteandmisel eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust) kostjalt leppetrahvi 30 eurot päevas iga tähtaja ületanud päeva eest. Lepingust taganemise avaldus jõustus pärast täiendava tähtaja andmist 28.01.2021. a, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi alates 13.02.2021.a. 3 (12)

Hageja taotleb leppetrahvi väljamõistmist alates 13.02.20201. a kuni hagi esitamiseni summas 510 eurot. Edasiulatuvalt leppetrahv kuni kostja poolt oma kohustuse täitmiseni (TsMS § 369). Hageja viitab VÕS § 158 lg-le 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (s.o 510 eurot) nõudelt ja tekkinud kahjult (s.o 3126,98 eurot). Kuivõrd hageja on müügilepingust taganenud, tuleks tal VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagastada talle tasutud ostuhinna osa 2500 eurot. Seega taotleb hageja kostja nõude (hageja vastu) tasaarveldamist summas 2500 eurot, mistõttu tuleb kostjal hagejale hagi esitamise ajaks tasuda veel 3126,98 eurot (5626,98-2500).

4 (12)

KOHTU SEISUKOHT

5 (12)

jätmine on vaieldamatult käsitatav olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg-te 1, 3 tähenduses. Ka pooled ise on lepingu punktis 8.1.1 kokku leppinud, et ostuhinna kokkulepitud tähtaegadel tasumata jätmine annab müüjale õiguse lepingust taganeda. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1). Tegemist on lepinguosalise ühepoolse kujundusõigusega, mis ei vaja kehtima hakkamiseks teise lepingupoole nõusolekut, kuid lepingust taganemise tahteavaldus tuleb teisele lepingupoolele kätte toimetada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69 lg 2). Müügilepingu punkt 8.5 sätestab, et lepingu ühepoolseks lõpetamiseks esitab osapool notariaalselt tõestatud ühepoolse avalduse, ning taganemine jõustub taganemisavalduse kättesaamisel, kuid mitte hiljem kui kümnendal päeval teate postiasutusele üle andmisest. Hageja väitel on taganemisavaldus kostjale notari poolt saadetud 14.01.2021. a e-kirjaga. Kostja ei ole taganemisavalduse kehtivuse kohta vastuväiteid esitanud. VÕS § 186 p 5 kohaselt lepingust taganemisega võlasuhe lõpeb. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust (VÕS § 188 lg 2). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega on hageja õigustatult kostjalt tagasi nõudnud viimasele võlaõigusliku müügilepingu alusel üle antud kinnisasja valduse ning hageja on kohustatud kostjale tagastama kostja poolt tasutud ostuhinna. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejale tasunud 2500 eurot.

valdusest. Kostja kasuks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge ning hüpoteek, mis piirab hageja võimalusi kinnistut vabalt käsutada. Eeltoodu alusel ei saa hagejal kahju tekkimist välistada. VÕS § 188 lg 2 viimase lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne seda tekkinud leppetrahvi nõudmise õigust. Tulenvalt lepingust on leppetrahvi summa 2000 eurot.

7 (12)

märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust märkest tulenevale õigusele. Eeltoodust tulenevalt on hagejale kuuluva kinnisasja kohta avatud kinnistusregistriossa nr 2908808 kostja kasuks kantud eelmärke kustutamiseks nõutav kostja nõusolek. AÕS § 63 lg 8 ja KRS § 341 sätestatust nende koostoimes tuleneb kostja kohustus anda nõusolek eelmärke kustutamiseks. AÕS § 642 sätestab, et kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb esitada kinnistusosakonda või isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. KRS § 34 lg 1 kohaselt on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Antud juhul on hüpoteek seatud kostja kasuks. Seega on hüpoteegi kustutamiseks kinnistamisavalduse esitamise õigus kostjal. Hageja ei saa avaldust hüpoteegi kustutamiseks iseseisvalt esitada. Kuivõrd hageja on kehtivalt võlaõiguslikust müügilepingust taganenud, on lõppenud ka hüpoteegiga tagatavad nõuded. Kostja ei ole vajalikku tahteavaldust teinud ega esitanud põhjendusi hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kõike eelnevat arvestades kohus rahuldab hageja nõude ja tuvastab kostja kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatust tema kasuks omandi üleandmise tagamiseks sisse kantud eelmärke ning hüpoteegi kustutamiseks. Jõustunud kohtuotsus asendab kostja nõusolekut.

Kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); Kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); Hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). 16.1 Hagiavalduse kohaselt on hagejal tekkinud otsene varaline kahju 106,98 eurot, mis on tekkinud põhjusel, et hageja tasus notari tasusid ja riigilõive ning seda järgmiselt: notari tasu müügilepingu sõlmimisel 46,15 eurot, eelmärke ja hüpoteegi seadmise riigilõivu kokku 10,25 eurot ja notariaalse taganemisavalduse tõestamise notari tasu 50,58 eurot. Eelpool toodule tuginedes saab veendunult väita, et kostja on lepingut rikkunud. Seega on täidetud esimene eeldus. Lisaks leiab kohus, et lepingurikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtuni ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks väita, et lepingu rikkumine oleks vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.

8 (12)

Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-36-15 (p 22) märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Müügilepingu punkt 11.2 kohaselt oli võlaõigusliku kinnistu müügilepingu sõlmimise tasu 56,20 eurot. Notari tasule lisandub käibemaks suurusega 20% notaritasust. Pooled leppisid kokku, et kulud kannavad lepingupooled võrdelt, s.o kumbki pool 1⁄2 osas. Eeltoodust tulenevalt tuli hagejal tasuda müügilepingu tõestamise notari tasu 46,15 eurot, eelmärke, hüpoteegi riigilõiv 10,25 eurot. Täiendava tähtaja andmise ning lepingust taganemise ja ülesütlemise avalduse kohaselt oli notariaalakti tõestamisega seotud kulu 42,15 eurot (s.o avalduse tõestamine) ning tasule lisandub käibemaks 20%. Seega kujuneb avalduse tõestamise kuluks 50,58 eurot (42,15+8,43). Seega on kahju summas 106,98 eurot (46,15+10,25+50,58) tekkinud seoses müügilepingu sõlmimisega ning kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. 16.2 Müügilepingu punktis 8.6 lepiti kokku, et lepingust taganemisel ükskõik kumma lepingupoole poolt on ostja kohustatud viivitamatult üle andma müüjale müügilepingu eseme otsese valduse koos lepingu eseme päraldiseks olevate dokumentidega. Lepingu eseme otsese valduse kohustub ostja andma müüjale vähemalt samas seisukorras nagu see oli ostja poolt lepingu eseme otsese valduse saamise hetkel. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja müügilepingu punktist 8.6 tulenevat kohustust täitnud, s.t kinnistu ja selle oluliseks osaks olev ehitis ei ole tagasi saamisel enam sellises seisukorras, nagu see oli ostja poolt kinnistu otsese valduse saamise hetkel. Kostja on rikkunud ka kohustusi ehitis kindlustada ning kostjal oli õigus eset parendada müüjal eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Hageja on saanud lepingu punktist 8.6 tuleneva rikkumise tõttu kahju järgmiste asjade tõttu, mida tuleb taastada/parandada: lõhutud saunaruumide põrandate taastamine 240 eurot, sauna pliidi taastamine 150 eurot, elamu trepi ja trepiaugu taastamine 1200 eurot, elamu tubade seinte taastamine 400 eurot, elamu põrandate taastamine 360 eurot, elektritööd 50 eurot, välisfassaadi parandused 100 eurot ning lõhutud uued köögikapid 120 eurot, kokku 2620 eurot. Hageja on välja toonud, et Kostja on omaalgatuslikult ning ilma hageja eelneva nõusolekuta teostanud muudatusi/töid: elamu esifassaadilt eemaldanud osa voodrilaudu, millest laudaosa seina äärde ehitatud koerakuut; laudaosalt osaliselt ja lohakalt lammutatud kaks seina; sauna ees- ja leiliruumi põrand lõhutud, sauna pliit lõhutud, pliidiraud kadunud; elamus eemaldatud teisele korrusele viiv trepp, suletud trepiauk selliselt, et teisele korrusele ei pääse; tubade seintelt eemaldatud kuni palkideni seinakattematerjal; elutoa seina sisse tehtud ukseava ning paigaldatud väljaviiv uks; põrandad osaliselt lammutatud, kaetud laudadega; elektrijuhtmestik eemaldatud, asendatud osaliselt kinnitatud kaablitega; elamu esimesel korrusel olnud sisustus, mööbel ja osa raamatukogust kadunud, alles olevad raamatud vedelevad segamini koos lammutusprahiga; teiselt korruselt kadunud antiikne vitriinkapp (mille kostja lubas kompenseerida); teisel korrusel asuvatelt uutelt köögikappidelt ära kistud töötasapinnad. Hageja esitas 06.10.2021. a kohtule pildid (hüperlingid) (tl 54), milline nägi elamu välja 2018. a ostjale üleandmisel ning kinnistu valduse tagasisaamisel 2020. a. Esitatust nähtub, et mööbel on elamust enamjaolt välja viidud ning tehtud on valdavalt lammutustöid.

9 (12)

Kostja hageja toodud seisukohtadele kahju tekkimise kohta vastuväiteid esitanud ei ole, ka ei ole kostja esitanud tsiviilasjas vastuhagi (TsMS § 373). Lepingu punkt 6.1.2 kohaselt ei ole lepingust taganemise korral ostjal õigus nõuda lepingu eseme parendamise kulutuste hüvitamist, kui parendused tehti müüja nõusolekuta. Käesolevalt tuleb jaatada rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Kostja on rikkunud müügilepingu punktis 8.6 sätestatud. Kostja on kinnitanud, et on majas teinud erinevaid lammutus- ja remonttöid. Seega on põhjendatud hageja kahjunõue summas 2620 eurot. 16.3 Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled kokku, et muu hulgas jääb kinnistu oluliseks osaks olevasse elamusse ka antiikne vitriinkapp, mille väärtus on 380 eurot. Pärast otsese valduse tagasisaamist avastas hageja, et kostja on ilma hageja nõusolekuta vitriinkapi omastanud. Kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud. Kostja on 16.08.2020. a hagejale saadetud e-kirjas (tl 24) hoopis kinnitanud, et vastutab vitriinkapi kadumise eest. Seega on kostja rikkumise (vitriinkapi omastamine) ja tekkinud kahju vahel olemas põhjuslik seos ning põhjendatud on hageja kahjunõue sumas 380 eurot. 16.4 Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja kahjunõuded kostja vastu kogusummas 3106,98 eurot (106,98+2620+380). Kohus märgib, et hagiavalduse punktis 2.8.2 on hageja teinud trüki- või arvutusvea, märkides kahjunõuete kogusummaks 3116,98. Lähtuda tuleb nõuete kogusummast 3106,98 eurot.

10 (12)

TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjal kohustuse täita hiljemalt 28.01.2021. a. Kostja seda teinud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja soovib viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2021.a kuni kahjunõude 3116,98 eurot tasumiseni. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Samas ei pea kohus põhjendatuks nõuda kostjalt viivist leppetrahvilt 510 eurot enne hagiavalduse esitamist, kuna leppetrahvi nõuet enne hagiavalduse esitamist kostjale ei esitatud (erinevalt kahjunõudest, mis sisaldus 30.12.2020 notariaalses avalduses) ja selles osas ei olnud kostja kohustus enne hagiavalduse esitamist (alates 13.02.2021) muutunud sissenõutavaks. Seetõttu jääb hageja viivisenõue leppetrahvilt välja mõistmata. Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kostja kahjuks. Asjaolu, et kohus ei mõista kostjalt leppetrahvi välja edasiulatuvalt ja jätab välja mõistmata viivise leppetrahvilt, ei mõjuta hagi rahuldamise rahalist ulatust ega mitterahaliste nõuete rahuldamist ja tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 06.10.2021. a esitas hageja menetluskulude nimekirja (tl 50). Hageja taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega järgmiselt. OÜ Hugo poolt on esitatud hagejale 5 arvet (tl 51-53). Esitatu kohaselt on kliendilepingu sõlmimise tasu olnud kokku 10 eurot ning tasu õigusteenuse osutamise eest 222 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot. Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 232 eurot (käibemaksuga) + riigilõiv summas 600 eurot = 832 eurot. Hageja taotleb menetluskulude rahalise summa, s.o 832 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 600 eurot, samuti hageja lepingulise esindaja menetluskulusid summas 232 eurot (ilma käibemaksuta). /allkirjastatud digitaalselt/

11 (12)

Ülle Raag Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.