Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2021 Tallinn Tsiviilasi
R. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): xxxxxxxxxxx)
R.
K.
ja
(isikukood
Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
1.Rahuldada R. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja R. K pankrot 01. novembril 2021 kell 12.00.
3.Nimetada R. K. pankrotihalduriks Ene Ahas.
4.Kohustas R. K. ilmuma 17.11.2021 kell 14.55 Harju Maakohtusse Tallinna kohtumajja, Lubja 4, Tallinn, kohtusaali nr 2020 võlgniku vande andmiseks. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti.
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17.11.2021 kell 15.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinn, kohtusaal nr 2020.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral
rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile R. K. tuludeklaratsioon.
8.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
9.Jätta menetluskulud R. K. kanda.
10.Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahase tasuks 534,60 eurot (käibemaksuga).
11.Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ene Ahasele ajutise pankrotihalduri tasu 534,60 eurot riigi vahenditest ja kanda see Advokaadibüroo Pormeister OÜ arvelduskontole
XXXXXXXXXXXXX.
12.Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. K. esitas 24.09.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldajal on kohustusi kokku 29 780 eurot ja vara puudub. Igakuine brutotöötasu on 1380 eurot.
2.Kohus võttis 04.10.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
3.Ajutine haldur esitas 20.10.2021 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub ja tema igakuine bruto sissetulek on ligikaudu 1380 eurot. Töötasu täpne suurus varieerub olenevalt töömahust. Rahaliste vahendite jääk pangas on kokku 1,56 eurot. Kohustusi on võlgnikul kogusummas 31 467,72 eurot. Võlgnikule laekus AS Pensionikeskuselt 02.09.2021 pensioni väljamakse 6253,48 eurot ja 28.09.2021 655,04 eurot. R. K. kandis 02.09.2021 M. A. arveldusarvele kokku 7200 eurot. Seega esineb rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalik alus.
4.Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud endast tulenevatel põhjustel, milleks on sõltuvusprobleemid, ebaõigete finantsotsuste tegemine ja ülejõukäivate finantskohustuste võtmine. Isik on võetud laenude arvelt tagasi maksnud varasemaid laene. Makseraskused muutusid alaliseks hiljemalt pool aastat tagasi. Puuduvad andmed, et isik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja R. K. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldada, kuid mida on teadaolevalt vähemalt 31 467,72 eurot. Kohus arvestab seejuures PankrS § 31 lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel tuleb maksejõuetust eeldada.
6.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole praeguses menetlusstaadiumis teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise.
7.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et R. K. pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus kuulutab pankroti välja 01.11.2021 kell 10.00. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
8.Ajutine pankrotihaldur Ene Ahas andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ene Ahase. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17.11.2021 kell 15.00 Harju Maakohtus. Võlgnikul tuleb ilmuda Harju Maakohtusse samal päeval kell 14.55 võlgniku vande andmiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut (PankrS § 86 lg 1). Halduril tuleb eelnevalt kooskõlastada ja vormistada võlgnikuga kirjalikult andmed, mille kohta võlgnik vande annab.
9.Kohus selgitab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-te 1 ja 2). Kohus võib kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (PankrS § 89 lg 1 p 1).
10.Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes
kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
11.PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
12.Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks. Ajutise halduri tasu kindlaksmääramine
13.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
14.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
15.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu § 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
16.Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
17.Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 6,75 tundi, sh 4,25 tundi teabenõuete esitamine vara koosseisu ja tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste selgitamine ja vastuste analüüs, suhtlus võlgnikuga, võlausaldajatega, pangaga ning 2,5 tundi ajutise halduri aruande koostamine. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 534,60 eurot (käibemaksuga). Kulud on arvestatud tasu sisse.
18.Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et ülal toodu põhjal võib esineda PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna PankrS § 171 lg 11 järgi tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest.
19.Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 6,75 tunni eest (alustatud pooltunde 14 × 33) 462 eurot, s.o 554,40 eurot koos käibemaksuga. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui ühekordne kuupalga alammäär ehk 584 eurot, s.o 700,80 eurot koos käibemaksuga. Kuna ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitamist summas 534,60 eurot (käibemaksuga), tuleb see täies ulatuses hüvitada riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.