(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7358
Kohtuasi
Dagenhart OÜ (pankrotis) hagi pankrotihaldur Jüri Truutsi vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.augusti 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Dagenhart OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Dagenhart OÜ (pankrotis, registrikood 11369292, asukoht Jõe tn 2b, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige VL (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): pankrotihaldur Jüri Truuts (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja vandeadvokaat Silvia Urgas (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dagenhart OÜ (pankrotis) määruskaebus läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Dagenhart OÜ (pankrotis) kanda.
3.Rahuldada pankrotihaldur Jüri Truutsi taotlus menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt ning määrata pankrotihaldur Jüri Truutsi põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitise suuruseks 450 eurot (koos käibemaksuga). Jätta pankrotihaldur Jüri Truutsi taotlus rahuldamata menetluskulude kindlaks määramiseks 1260,60 euro ulatuses, samuti osas, milles pankrotihaldur Jüri Truuts soovib menetluskulude Dagenhart OÜ-lt (pankrotis) välja mõistmist.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Dagenhart OÜ-l (pankrotis) tasuda pankrotihaldur Jüri Truutsile viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-21-7358 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Dagenhart OÜ (pankrotis) (hageja) esitas 07.mail 2021.a Harju Maakohtule hagiavalduse pankrotihaldur Jüri Truutsi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks summas 2 372 744,25 eurot või alternatiivselt kahju, mille suurus selgub pärast Dagenhart OÜ (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamist, hüvitamiseks ning viiviste nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 22.detsembril 2017.a tsiviilasjas nr 2-178373 välja Dagenhart OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi. 07.mail 2018.a toimus hageja nõuete kaitsmise koosolek, mille kestel ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet OÜ Toletum ja Taali Grupp OÜ alusetutele nõuetele. Vastuväited esitasid võlgniku juhatuse liige VL ja AS Saaremaa Laevakompanii. Nimetatud võlausaldajad pöördusid oma nõuete tunnustamiseks kohtusse. Kohtud on jätnud hagid rahuldamata. Kui VL ja AS Saaremaa Laevakompanii poleks neile alusetutele nõuetele vastu vaielnud, siis oleks pankrotihaldur neid nõudeid 100 % ulatuses tunnistanud ja tekitanud seeläbi hagejale alusetuid täiendavaid kohustusi summas ca 2,4 miljoni euro suuruses summas. Pankrotihaldur on oma kohustusi rikkunud, jättes vastu vaidlemata selgelt alusetutele nõuetele summas ca 2,4 miljonit eurot.
3.Harju Maakohus jättis 01.juuni 2021.a määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama kõigi juhatuse liikmete poolt allkirjastatud hagiavalduse. Määruse põhjendustest nähtuvalt võivad äriregistri kohaselt Dagenhart OÜ-d (pankrotis) kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed ühiselt. Dagenhart OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed on OM, RT ja VL. Kohtule esitatud hagiavaldus on allkirjastatud üksnes juhatuse liikme VL poolt. Kohus hoiatas, et kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja.
4.Hageja esitas 22.juunil 2021.a Harju Maakohtule seisukoha, milles märkis, et juhatuse liikmed OM ja RT ei ole hageja pöördumisele reageerinud ega hagiavaldust allkirjastanud. Hageja seaduslik esindaja VL oli seisukohal, et OM ja RT ei anna oma nõusolekut ja takistavad seega pahatahtlikult kahju hüvitamise nõudmist, mis on seotud nende samade nõuetega, mille alusetut tunnustamist Toletum OÜ ja Taali Grupp OÜ ise nõuavad.
2-21-7358 Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 10.augusti 2021.a määrusega Dagenhart OÜ (pankrotis) hagi pankrotihaldur Jüri Truutsi vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6.Määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuna kohtule ei ole esitatud kõikide juhatuse liikmete poolt allkirjastatud hagiavaldust.
7.TsÜS § 34 lg 2 sätestab, et juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
8.Kohus märkis, et äriregistri kohaselt võivad Dagenhart OÜ-d (pankrotis) kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed ühiselt. Dagenhart OÜ (pankrotis) juhatuse liikmed on OM, RT ja VL. Kohtule esitatud hagiavaldus on allkirjastatud üksnes juhatuse liikme VL poolt. Pärast kohtu 01.juuni 2021.a puuduste kõrvaldamise määruses märgitud tähtaja möödumist ei ole kohtule kõikide juhatuse liikmete poolt allkirjastatud hagiavaldust esitatud. VL teatas, et OM ja RT ei anna hagiavalduse esitamiseks nõusolekut. Hageja määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
10.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud. Kuigi Dagenhart OÜ (pankrotis) juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, on ka ühe juhatuse liikme poolt esitatud hagiavalduse menetlemine kohtus võimalik ja lubatav. Juhatuse liikmete ühise esindusõiguse nõue ei ole absoluutne. Nii on ühel ühise esindusõigusega äriühingu juhatuse liikmel õigus ja ka kohustus esitada äriühingu maksejõuetuse korral pankrotiavaldus. Antud asjas on sisuliselt sama olukord. Kuna Jüri Truuts täidab üksnes OM ja RT ülesandeid, eesmärgiga kahjustada kolmandat osanikku ja juhatuse liiget (VL) on selge, et ta peab oma tegevuse ja hagejale tekkinud/tekkiva kahju eest ka vastutama. Käesoleval juhul on tegemist äriühingu huvide kaitsmisega maksejõuetusmenetluses ning oma sisult ei erine antud asjas esitatud hagi pankrotiavaldusest.
11.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja hagejalt kostja kasuks välja mõista. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et PankrS § 13 lg 4 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada iga juhatuse liige sõltumata ühisest esindusõigusest. Hageja ükski hagi esitamise väidetav sisuline põhjendus ei kõrvaldaks esindusõiguse puudumist.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-21-7358
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
14.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
15.TsMS § 659 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kehtivad määruskaebuse esitamisele ja ringkonnakohtus menetlemisele esimese astme kohtu menetluse kohta käivad sätted.
16.TsMS § 637 lg 2 alusel ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule.
17.TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu. TsMS § 217 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse esindusele kohtus tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks.
18.Äriregistri B-kaardi andmetest nähtuvalt on hageja juhatus jätkuvalt kolmeliikmeline, koosnedes vaidlustatud määruse põhjendustes märgitud isikutest, ning osaühingut võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse liikmed ühiselt.
19.Eelnevast tulenevalt tuli maakohtu määrusele esitatav määruskaebus allkirjastada kas kõigi hageja juhatuse liikmete poolt ühiselt või kaebuse allkirjastanud juhatuse liikmel esitada teiste juhatuse liikmete volitused temale, millest nähtuks õigus esitada hageja nimel määruskaebus maakohtu 10.augusti 2021.a määrusele. Kaebusele ei ole teiste juhatuse liikmete volikirju lisatud, ka ei nähtu selle sisust, et neid antud oleks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et määruskaebus on allkirjastatud ainult juhatuse liikme VL poolt, ei vasta see sellel pädevate isikute allkirjade puudumise tõttu seaduses sätestatud vorminõuetele, mistõttu tulnuks maakohtul selle menetlusse võtmisest keelduda. Kuivõrd maakohus on määruskaebuse valesti menetlusse võtnud, tuleb see jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei saa määruskaebuse väiteid sisuliselt hinnata.
20.Ringkonnakohus märgib, et kaalus ka TsMS § 340 lg 11 alusel määruskaebuse käiguta jätmist ning sellel esinevate puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramist. See ei ole menetlusökonoomiliselt siiski mõttekas, arvestades, et hageja nimel hagi ja määruskaebuse esitanud juhatuse liige on väitnud, et teised juhatuse liikmed takistavad kostjalt kahju hüvitamise nõudmist. Väite õigsust eeldades ei ole kaebusel esinenud puudused ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldatavad ka täiendavat tähtaega määrates.
2-21-7358 Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
21.Analoogia alusel TsMS § 168 lg-s 1 sätestatuga jäävad menetluskulud määruskaebuse läbivaatamata jätmise tõttu määruskaebuse esitaja kanda. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
22.Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas kostja taotluse mõista hagejalt tema kasuks välja menetluskulud summas 1710,60 eurot (koos käibemaksuga). Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
23.Taotluse kohaselt on kostjal olnud kaks lepingulist esindajat, kellele kulus kostja esindamiseks määruskaebusmenetluses kokku 9,4 tundi, keskmise tunnihinnaga 181,98 eurot (käibemaksuga) järgnevalt: (1) 31.08.2021.a 0,20 h 37,00 eurot - määruskaebuse vastuse koostamine, (2) 09.09.2021.a 0,20 h 34,00 eurot - määruskaebuse analüüs; (3) 09.09.2021.a 0,20 h 37,00 eurot - määruskaebuse läbivaatamine; (4) 14.09.2021.a 0,20 h 34,00 eurot määruskaebuse analüüs; (5) 15.09.2021.a 2,10 h 252,00 eurot - määruskaebuse vastuse koostamine; (6) 17.09.2021.a 0,90 h 153,00 eurot - seisukoha täiendamine määruskaebusele; (7) 20.09.2021.a 0,30 h 60,00 eurot - büroosisene nõupidamine (võlgniku poolt hagi esitamise õigustatud huvi); (8) 20.09.2021.a 1,00 h 170,00 eurot - seisukoha täiendamine, büroosisene nõupidamine; (9) 20.09.2021.a 2,10 h 252,00 eurot - õiguslik analüüs esindusõiguslike isikute kohta; (10) 20.09.2021.a 1,50 h 277,50 eurot - vastuse koostamine Dagenharti määruskaebusele, seotud analüüs ühise esindusõiguse mõjuga hagi esitamisele, kiri kliendile; (11) 21.09.2021.a 0,20 h 34,00 eurot - esindusõiguste küsimuste analüüs; (12) 11.10.2021.a 0,50 h 85,00 eurot - menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine. Kostja ei saa füüsilise isikuna menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
24.Ringkonnakohus saab taotlusest aru nõnda, et kostja soovib ka eelnimetatud summas hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist ning on seisukohal, et kostja esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, mida põhjendab alljärgnevalt.
25.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
26.Kostja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt oli vajalik mitme lepingulise esindaja palkamine. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9.novembri 2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17).
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist eriliselt keeruka tsiviilasjaga, arvestades, et ainsaks õiguslikuks vaidlusaluseks küsimuseks oli see, kas hageja nimel hagiavalduse allkirjastanud isik saab seda teha ilma teiste juhatuse liikmete vastavate tahteavaldusteta,
2-21-7358 arvestades, et hageja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Nimetatud põhjusel ei ole käesoleval juhul põhjendatud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine.
28.Taotlusest nähtuvalt on kostja lepinguliste esindajate keskmine tunnihind 181,98 eurot (koos käibemaksuga). Kohtupraktikas on erinevate tunnitasude suurusi peetud lubatavaks, kuid leitud samas ka seda, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.juuni 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 10,11).
29.Kostja taotluse lisas 1 toodud õigusabi toimingutest järelduvalt on kostja lepinguliste esindajate tunnitasud olnud 204 eurot (koos käibemaksuga) ja 222 eurot (koos käibemaksuga).
30.Arvestades kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu, asjaolu, et kostjal tuli vastata ainult hageja määruskaebusele, mis ei olnud õiguslikult ei keerukas ega ka mahukas dokument, menetlus on kestnud väga lühikest aega, kostja esitatud vastus on oma sisult samuti lühike ja õiguslikult lihtne ning asjas ei olnud vaja kohaldada välisriigi ega Euroopa Liidu õigust, peab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku põhjendatud hinnaks 180 eurot (koos käibemaksuga).
31.Võttes arvesse määruskaebusmenetluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et menetluskulude nimekirja koostamisega seoses on menetluskulude hüvitamine lubatav uuema kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15), peab ringkonnakohus määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks, sellele vastuse koostamiseks ja sellega seoses menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 9,40 tunni asemel põhjendatuks ja vajalikuks ainult 2,5 tundi.
32.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 450 eurot (koos käibemaksuga) (2,5x180). Kostja taotlus jääb rahuldamata 1260,60 euro ulatuses (1710,60-450), samuti osas, milles ta soovib menetluskulude hagejalt välja mõistmist. Pankrotimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamist reguleerivad TsMS-i sätete suhtes pankrotiseaduses sätestatud erinormid. Menetluskulude hüvitamine toimub sõltuvalt pankrotivara suurusest pankrotiseaduse sätete alusel pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi ning seda on pädev tegema haldur (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.aprilli 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13, p 12).
33.Arvestades, et kostja on esitanud TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse, tuleb hagejal kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
34.Käesolev määrus on edasikaevatav TsMS § 178 lg 1 ja § 643 lg 4 alusel koosmõjus §-iga