OÜ Haldex hagi A. R. vastu asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kasutuseelise ning võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
46 793,78 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Haldex (registrikood 11050716, asukoht Endla tn 19B-23, 10122 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, e-post [email protected]) Kostja: A. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Asja läbivaatamine
Eelistung 16.02.2021.a, osales hageja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Haldex taotlus hagist loobumiseks valduse väljanõudmise korteriomandi Xxxx (registriosa nr xxxx) osas ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada OÜ Haldex hagi.
3.Mõista välja kostjalt A. R. (isikukood xxxx) hageja OÜ Haldex (registrikood 11050716) kasuks kasutuseelised summas 1396,00 eurot perioodi eest alates 01.01.2018 kuni 01.05.2018.
4.Mõista välja kostjalt A. R. (isikukood xxxx) hageja OÜ Haldex (registrikood 11050716) kasuks põhivõlgnevus summas 16 038,95 eurot.
5.Mõista välja kostjalt A. R. (isikukood xxxx) hageja OÜ Haldex (registrikood 11050716) kasuks viivised põhinõudelt summas 16 038,95 eurot alates 23.02.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud loobutud hagi osas kostja A. R. kanda.
2-18-3014
2.Jätta menetluskulud rahuldatud hagi osas kostja A. R. kanda.
3.Määrata hageja OÜ Haldex menetluskulude rahaliseks suuruseks 3095 eurot.
4.Mõista välja kostjalt A. R.lt hageja OÜ Haldex kasuks menetluskuludena välja 3095 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.OÜ Haldex esitas 23.02.2018 hagi A. R. vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kasutuseeliste, võla ja viiviste väljamõistmiseks.
2.23.02.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt (täiendatud 09.07.2019) nõuab hageja kostjalt kasutuseeliste hüvitamist summas 1396,00 eurot perioodi eest alates 01.01.2018 kuni hageja valduse taastumiseni 01.05.2018. Samuti nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 16 038,95 eurot ning põhivõlgnevuselt viiviste tasumist alates 23.02.2018 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 0,3% päevas.
3.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: -
-
-
-
Hageja ja kostja vahel on 29.08.2008.a. sõlmitud üürileping, mille kohaselt andis hageja, kui üürileandja, kostja, kui üürniku kasutusse eluruumi asukohaga Xxxxas, pindalaga 47 m2. Leping oli sõlmitud tähtajaga 1 aasta, kuid peale tähtaja saabumist on pooled jätkanud lepingu täitmist ning seega on muutunud üürileping tähtajatuks. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma üüri suuruses 5800,00 eesti krooni ehk 370,68 eurot kuus. Lepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele ning lepingu punkt 3.3. kohaselt kohustus üürnik kandma ka kõik üüritud ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hageja on esitanud kostjale üüriarved väiksemas summas s.o. summas 349,00 eurot kuus. Kostjal oli hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus üüri ja kõrvalkulude eest tasumisel, mis seisuga 20.12.2017.a. oli kokku summas 14 290,59 eurot. Viimane makse on tehtud üürniku poolt detsembris 2016.a. Seega on üürnikul täitmata kohustused üürileandja ees pikema aja jooksul, mis annab alust asuda seisukohale, et üürnik ei täida oma kohustust ka edaspidi. 20.12.2017.a. on hageja teatanud kostjale vastavalt VÕS § 313 lg 1 ja 2 ja § 316 lg 1 üürilepingu korralisest ülesütlemisest alates 31.12.2017.a. Kostja ei ole vabatahtlikult üürilepingu lõppemise kuupäevaks korteriomandi valdust hagejale tagastanud, mistõttu on hagejale kuuluv korteriomand alates 01.01.2018.a kostja ebaseaduslikus valduses.
4.Hageja selgitab, et tema on kostja valduses oleva korteriomandi asukohaga Xxxx omanik. Kostja õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi kasutamiseks tulenes poolte vahel
2-18-3014 29.08.2008.a sõlmitud üürilepingust, mille hageja erakorraliselt üles ütles, mistõttu kostja õiguslik alus hagejale kuuluva korteriomandi kasutamiseks lõppes alates 31.12.2017.a. Arvestades, et kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit alates 01.01.2018.a. õigusliku aluseta, on kostjal kohustus korteriomandi ebaseaduslik valdus vastavalt AÕS § 80 lg-le 1 ja 2 hageja valdusse tagastada, s.t korteriomand vabastada (sh Xxxx asuvast eluruumist koos oma pereliikmetega välja kolida).
5.Kuivõrd hageja korteriomand on alates 01.01.2018.a kostja ebaseaduslikus valduses, siis nõuab hageja kostjalt ka VÕS § 1037 lg 1 alusel kasutuseeliste hüvitamist ning põhjendab oma nõuet järgmiselt: Kostja on saanud alates 01.01.2018.a korteriomandit ebaseaduslikult vallates ning selle kasutamise eest hagejale tasu mitte makstes kasutuseelise, mis seisneb selles, et kostja hoiab kokku muu elukoha üürimise kulusid. Seega on kasutuseeliste väärtus antud juhul võrdne üürituluga, mida hageja oleks saanud üürides välja korteriomandit asukohaga Xxxxas alates 01.01.2018.a. kolmandatele isikutele turutingimustel. Hageja on veendumusel, et poolte vahel kokkulepitud üürihind 349,00 eurot vastab turutingimustele ja kasutuseelise suurusele. Vastavalt eeltoodule palub hageja alates 01.01.2018.a kuni 01.05.2018.a välja mõista kasutuseelise suuruses 349,00 eurot kuus ehk kokku 1396 eurot (349 x 4). Hageja täpsustas oma kasutuseeliste nõuet 24.03.2021 taotluses. Nimelt hageja on palunud välja mõista kasutuseelise aja eest, mil üürilepingu esemeks olev korteriomandi valdus polnud hageja valduses, s.o. 01.01.2018 kuni 01.05.2018 summas 1396 eurot. Hageja on leidnud, et kasutuseelise suuruseks on kokkulepitud üür suurus 349 eurot kuus. Hageja esitas tõendina (24.03.2021 taotluse lisa 6) Xxxx üürihindade statistika 2018 aasta alguses, millest nähtub, et ajal, mil kostja valdas ruume ebaseaduslikult oli üürihind xxxx 8.9 eurost/m2 kuni 9,3 eurot/m2. Hageja on kasutuseelise nõude esitanud lähtudes suurusest 7,4 eurot /m2 (349 eurot/47 m2). Seega jääb hageja kasutuseelise nõue alla keskmise üürihinna ja on igal juhul põhjendatud.
6.Hageja nõuab kostjalt üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 16 038,95 eurot tasumist ning põhjendab oma nõuet järgmiselt. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma üüri suuruses 5800,00 eesti krooni ehk 370,68 eurot kuus. Lepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele ning lepingu punkt 3.3. kohaselt kohustus üürnik kandma ka kõik üüritud ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hageja on esitanud kostjale üüriarved väiksemas summas s.o. summas 349,00 eurot kuus, mille tõendamiseks esitas hageja kostjale (e-postiaadressidele xxxx ja xxxx) saadetud elektronkirjad. Hageja esitas (24.03.2021 taotluses) täiendavalt ka elektronikirjad, millest nähtub, et hageja on kostja tähelepanu võlgnevusele juhtinud ja on palunud võla likvideerida (lisa 2). Lisast 2.1. nähtub, et hageja on palunud 17.06.2016 ja 21.06.2016 tasuda võlgnevuse. Lisast 2.2. nähtub, et hageja on 21.06.2016 edastanud kostjale võlaarvestuse ja palunud edastada võlgnevuse likvideerimiseks graafiku. Lisast 2.3. nähtub, et 14.07.2016 on hageja uuesti palunud tasuda võlgnevuse summas 8100 eurot ja on palunud kostjal saata võla tasumise graafik. Lisast 2.4. nähtub, et hageja on palunud võla tasumist ka 10.07.2016, 22.07.2016, 08.08.2016 ja 24.08.2016. Lisast 2.5. nähtub, et hageja on ka 22.01.2018 pöördunud kostja poole ja palunud tasuda võlgnevuse. Hageja esitas (24.03.2021 taotluses) ka mõned telefoni sõnumid, millest nähtub, et hageja on pöördunud 2017 mais ja novembris kostja poole ja on palunud võlgnevuse tasuda. Nii näiteks nähtub lisast 3.1., et hageja on küsinud kostjalt võla tasumise kohta 09.05.2017. Lisast
3.2.nähtub omakorda, et 11.05.2017 on kostja lubanud kõik korda saada. Lisast 3.3. nähtub jällegi asjaolu, et hageja on 19.11.2017 kostjalt palunud võlgnevuse tasumist ning kostja on lubanud võlgnevuse tasuda 23. Kostjal on hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus üüri eest tasumata jätmisel, mis perioodi eest alates 2015. aasta august kuni 2017. aasta detsember on 10 121 eurot (349 x 29 kuud). Hageja esitas (24.03.2021 taotluses) ka kõrvalnõuete tõendamiseks korteriühistu poolt perioodil august 2018 kuni detsember 2017 esitatud arved ning elektriarved sama perioodi eest. Lisana 4 esitatud arvetest nähtuvalt on augustist 2015 kuni detsembrini 2017 kõrvalkulud kokku summas
2-18-3014 4232,50 eurot. Lisana 5 esitatud AS Eesti Energia arvetest nähtuvalt on augustist 2015 kuni detsembrini 2017 tarbitud elektrienergia maksumus kokku summas 1866,59 eurot. Kokku on seega perioodil august 2015 kuni detsember 2017 kõrvalnõuete summa kokku 6099,09 eurot, millest hageja arvestab maha kostja viimase laekumise arvelt 118,49 eurot, mistõttu on täitmata kõrvalnõuete kohustuse jääk 5980,06 eurot. Kokku on seega hageja üüri ja kõrvalkulude nõue kostja vastu 16 101,60 eurot. Kuna hageja on hagis vastava nõude esitanud väiksemas summas, siis ei hakka hageja nõuet muutma ja jääb hagis esitatud nõude summas 16 038,95 eurot juurde. Seega hagi esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt kokku summa 16 038,95 eurot tasumist. Tasumata on arved alates 31.08.2015.a väljastatud arvest nr. 407, mis on tasumata osaliselt, s.o summas 361,49 eurot. Ülejäänud arved, s.o kuni 28.12.2017.a arveni nr 544, on tasumata täies ulatuses. Hageja palub nimetatud summa s.o. 16 038,95 eurot väljamõistmist kostjalt vastavalt VÕS § 76, § 292 lg 1 ja § 271.
7.Hageja nõuab kostjalt lepingu punkti 3.5 ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 alusel viiviste hüvitamist üürivõlgnevuselt summas 16 038,95 eurot lepingujärgses määras, s.o 0,3 % päevas alates 23.02.2018.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
8.Hageja esitas 09.07.2019 menetlusdokumendi, millega täpsustas oma 23.02.2018 hagi ning teatas, et loobub 23.02.2018 hagiavalduses esitatud korteriomandi (registriosa nr xxxx, asukoht Xxxxa) kostja valdusest väljanõudmise nõudest, kuivõrd kostja on valdusest loobunud ja valdus on taastatud 01.05.2018. Nimelt hageja sisenes 01.05.2018 OÜ Lukuabi teenuseid kasutades vaidlusalusesse eluruumi ja taastas valduse, kuna kostja teatas, et tema õigusi ruumidesse sisenemine ei riku, kuid kompromissi sõlmimisest kostja keeldus.
9.Hageja selgitas oma 29.06.2018 seisukohas kostja vastusele täiendavalt, et hagejale ei ole teada, et kostja oleks lahkunud 2015. aasta alguses üüritud ruumidest ja/või oleks avaldanud soovi üürilepingu lõpetamiseks ja ruumide tagastamiseks. Kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole sooviga anda üle (tagastada) üürilepingu objektiks oleva korteriomand ja lõpetada üürileping. Hageja esitas tõendina elektronkirjad, millest nähtub, et kostja on 2015. aasta augustist kuni 2016. aasta märtsini edastanud hagejale üürilepingu esemega seotud vee- ja elektrinäitusid, mistõttu ei vasta tõele kostja väited, et ta soovis lepingu lõpetada ja lahkus korterist 2015. aasta alguses. Hageja esitas täiendava tõendina ka pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja abikaasa on tasunud igakuiselt osaliselt üürimakseid kuni 2016 aasta lõpuni. Hageja ei ole leppinud kokku kostjaga üürilepingu lõpetamises ei 2014. ega 2015. aastal. Hageja on üürilepingu üles öelnud seoses kostja poolse lepingu rikkumisega 20.12.2017.a. teatega, mille kohaselt üürileping lõppes 31.12.2017.a. Asjaolu, kas kostja kasutab üüritud ruume ise või kas kostja viibib välismaal, ei ole aluseks üürilepingu lõpetamiseks. Alates 01.01.2018.a. valdab kostja hagejale kuuluvat korteriomandit ebaseaduslikult. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks väidetavalt hagejale üüritud ruumid tagastanud. Lisaks on hagejal takistatud ruumi sisenemine, kuna hagejal puuduvad juurdepääsu võimaldavad võtmed. Hageja esitas kohtule ka kirjad, mis on edastatud kostjale üüritud ruumide aadressile veel ka 2018 alguses, mis kinnitab, et kostja on ise veel 2018 aasta alguses pidanud enda aadressiks Xxxx ja ruumid olid seega kostja valduses. Hageja ei ole kuidagi eksitavalt kostja suhtes käitunud. Hageja on igakuiselt edastanud kostjale üüriarved kuni üürilepingu lõppemiseni 31.12.2017.a. ning kostja on neid osaliselt ka tasunud ega ole esitanud ühtegi vastuväidet. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidleb oma vastustes hagile täies ulatuses vastu.
11.Kostja ei vaidlusta seda, et 2008.a sõlmis ta üürilepingu üheaastase tähtajaga, tema valdusesse anti 47m2 suurune ruum Xxxx hoone esimesel korrusel ning et tal oli kohustus üürilepingu kehtivuse ajal tasuda üüri ja kõrvalkulude (sh veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, elektri-ja
2-18-3014 kaabel TV) eest. Kostja lisab, et hageja oli jaganud ühe 71,3 m2 suuruse korteri kaheks eraldi pinnaks, millest kostja valdusesse anti sellest korteriomandist 47m2 suurune osa.
12.Kostja toob välja, et üürilepingu teemadel suhtles ta A. K. ja omanikuna esitlenud I. L.. L. saatis ka üüriarveid oma e-posti aadressilt xxxx. Kostja maksis L.ile ka sularahas arveid (nt tagasiteel Valgevenest kohtus kostja temaga Pärnu bussijaamas, kus maksis üüriarve).
13.Kostja selgitab, et tähtaja möödumisel muutus leping tähtajatuks. 2014.a september-oktoober selgitas kostja hageja juhatuse liikmele K., et tema elukorralduses toimuvad olulised muutused. Kostja teatas nii K. kui ka L.ile, et ta ei soovi antud eluruumi enam kasutada ja palus otsida nimetatud eluruumile uued üürnikud. Kostja kinnitas K. ka seda, et peale korterist lahkumist lõpetab üüri maksmise. Kostja andis K. ühe kahest kostjale antud võtmest (hageja võti oli väidetavalt kadunud). Kostja lahkus 2014.a sügisel perega elama xxxx maakonda.
14.Kostja selgitab, et viimane vestlus K.ga oli ilmselt 2014.a novembri lõpus, mil muuhulgas räägiti ka korterist ja selle üleandmisest. Kostjale meenub, et hagejaga sai ebasündsalt lõõbitud selle vestluse käigus ning kostjale jäi seejuures sellest vestlusest mulje, et L. ja/või ka K. vajavad seda eluruumi isiklikuks otstarbeks.
15.Kostja kinnitab, et tema valduses (ebaseaduslikus valduses) ei ole eluruumi asukohaga Xxxxas. Kostja andis valduse hagejale üle aastaid tagasi ning kuivõrd hageja juhatuse liikme A. K. kätte andis kostja ka 2014.a sügisel korteri võtme (oma võtme kostja kaotas), siis mingeid takistusi valduse teostamisel peale üürilepingu faktilist lõppemist 2015.a suvel hagejal ei olnud. Kostjale teadaolevalt on antud korterit kasutanud kostjale tundmatud isikud (nt S. K.). Kostja ei ole takistanud hagejal valduse teostamist, mistõttu on hageja nõue asja valdusest väljanõudmiseks on sisutu. Kostja hinnangul asjaolu, et keegi saadab sellele aadressile kirju, ei tõenda, et kostja seda eluruumine kasutaks.
16.Kostja väidab, et viis oma vajalikud asjad korterist ära 2015.a alguses. Kostja toob välja, et tasus esialgu ise kostja nimel olnud Elioni (nüüdsest Telia) Sat-TV ühenduse eest, ning kui kostja nägi, et üürileandja ei olnud Sat-TV lepingut lõpetanud, siis tegi kostja ise avalduse antud teenuse lõpetamiseks alles 2015.a sügisel.
17.Kostja hinnangul lõppes üürileping 2015.a suvel tulenevalt ka hageja käitumisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlg üüri- ja kõrvalkulude eest alates augustist 2015 kuni detsembrini 2017, s.o 29 kuud. Seega oli üürileandjal õigus üürileping üles öelda võlgnevuse tõttu VÕS § 316 lg 1 p-de 1-3 alusel juba detsembris 2015. Üürileandjal kui äriühingul on hoolsuskohustus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks äriühing ei kasuta seadusest tulenevaid õigusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul, vaid tasub ilma igasuguse tagatiseta võlgniku eest kommunaalkulusid ja võlal koguneda 16 000 euroni (250 tuhande kroonini). Kostja on veendunud, et üürileandja käitumisest võib järeldada, et üürileandja sai aru, et üürileping lõppes 2015. aastal. Kostja on seisukoha, et kuivõrd üürileping on lõppenud, puudub kostjal kohustus tasuda üüri, mistõttu on üüri ja kasutuseeliste nõue ebaseaduslik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud mitte ühegi kõrvalkulu suurust ning kostjale teadaolevalt on antud hoones korteriühistu, kes esitab nõuetekohaseid arveid. Üürileandja ei ole kunagi esitanud selgitusi, kuidas toimus jaotus kaheks jaotatud korteri elektritarbimise osas.
18.Kostja elas ja töötas koos perega xxxx ning alles 2016.a jõulude ajal (22.12.2016) naasis perega oma kodulinna xxxx ja taasalustasin ettevõtlusega. Kostja arvates oli viimane vahetu suhtlus üürileandjaga 2015.a suvel. Kostja toob välja, et ta selgitas üürileandjale, et üürileandja on nõudnud talt arvete maksmist (mida kostja ka tasus), kuid mida ta polnud kohustatud lepingujärgselt kandma (sh kaugküttekulud, hooldustasusid, remondifondimakseid, (mis pidanuks sisalduma üüris) ning nende maksete arvel oli tekkinud ettemaks. Kostja leiab, et kõik ca 71 m2 suuruse ning kaheks jaotatud korteri kulud (sh elekter) on sisse nõutud kostjalt.
2-18-3014
19.Kostja toob välja, et nad leppisid üürileandjaga kokku, et kostja tasub mingi summa ja seejärel pole üürileandjal kostja vastu ühtegi nõuet. Üürileandja ei esitanud mitte ühtegi etteheidet ega nõuet korteri valduse osas. Kostja selgitab, et 2015.a algusest pole ta üürilepingujärgset eluruumi kasutanud ning arvestades, et üürileandjal oli ka korteri võti, luges kostja kõik üürilepingu esemega seotud küsimused mõistlikkuse põhimõtet arvestades lõppenuks. Kostja möönab, et tema valduses ei ole üüripinna tagastamist kinnitavat paberit. Peale 2015.a suvist suhtlust pole kostja saanud mitte ühtegi pretensiooni korteri osas ning hagi tuli ebameeldiva üllatusena. Kostja hinnangul on tegemist pettusega ning põhjendamatu hagiga.
20.Kostja on seisukohal, et antud asja vaidlus allub Tartu Maakohtule, kuivõrd kostja elukoht on alates 2016.a lõpust xxxx.
21.Kostja toob välja, et ta ei ole nõustunud 0,3% viivise määraga iga viivitatud päeva eest, kuivõrd antud lehel puudub kostja allkiri ning esitatud lepingu terviklikkust ei loo ka kuidagi väidetav lehtede köitmine. Lisaks leiab kostja, et isegi, kui ta oleks nõustunud 0,3% viivisemääraga, on selline viivis vastuolus heade kommetega. Eesti Vabariigi Riigikohus on leidnud korduvalt, et ebamõistlikult suureks viivisekokkuleppeks tuleb lugeda viivisemäära, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Käesoleval ajal on seadusjärgne viivisemäär 8% aastas, kuid 0,3% päevas teeb aastamääraks 109,5% ehk see ületab seadusejärgset määra ca 13,67 korda.
22.Kostja on oma 19.09.2019 vastuses seisukohal, et korter oli hagi esitamise ajal hageja valduses ja isegi kui korter oleks kostja valduses, pole hagejal nõudeõigust, kuivõrd hageja on korteri võõrandanud. Lisaks selgitas kostja, et see, kui postkasti saadetakse kirju, siis see ei tõenda, et kostja seda eluruumi veel kasutaks. Kostja selgitab, et veenäitude saatmine toimus I. L.i või A. K. palvel ning sooviga jätta muljet, et korter on antud üürile. Kostja oli jätkuvalt seisukohal, et hagi on põhjendamatu, hageja nõuded tõendamata ning viivisenõue tühine.
23.16.02.2021 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma varasemate nõuete ning seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad, kuulanud hageja ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab kulud kindlaks rahaliselt.
25.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste summas 1396 eurot, põhivõlgnevuse summas 16 038,95 eurot ning viiviste tasumist tulenevalt pooltevahelisest üürilepingust.
26.Pooled ei vaidle hagis esitatud asjaolude üle ning seetõttu loeb kohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: -
Hageja ja kostja vahel on 29.08.2008.a. sõlmitud üürileping, mille kohaselt andis hageja kui üürileandja kostja kui üürniku kasutusse eluruumi asukohaga Xxxxas, pindalaga 47 m2.
-
Leping oli sõlmitud tähtajaga 1 aasta, kuid peale tähtaja saabumist on pooled jätkanud lepingu täitmist ning seega on muutunud üürileping tähtajatuks.
-
Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma üüri suuruses 5800,00 eesti krooni ehk 370,68 eurot kuus. Lepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele ning lepingu punkt 3.3. kohaselt kohustus üürnik kandma ka kõik üüritud ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hageja on esitanud kostjale üüriarved väiksemas summas s.o. summas 349,00 eurot kuus. Viimane makse on tehtud üürniku poolt detsembris 2016.a. 20.12.2017.a. on hageja teatanud kostjale üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 31.12.2017.a.
-
2-18-3014 -
Kostja ei ole oma võlgnevusi hageja ees likvideerinud.
27.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: (i) kostja kasutas/valdas hagejale kuulunud korteriomandit perioodil 01.01.2018 kuni 01.05.2018 õigusliku aluseta, st kostja polnud enne 01.05.2018 tagastanud hagejale üüritud korteriomandi valdust; (i) poolte vahel 29.08.2008 sõlmitud üürileping lõppes 31.12.2017 seisuga hageja kui üürileandja 20.12.2017 lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tegemisega; (iii) kostja on jätnud põhjendamatult üüri- ja kõrvalkulud hüvitamata ning (iv) hageja viivisenõude suurus.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud kostjalt üüritud ruumi osas kasutuseeliseid, üüri- ja kõrvalkulude võlgnevust ning viiviseid nõudma. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale kasutuseeliseid, üüri- ja kõrvalkulusid ega viiviseid tasuma, kuivõrd pooltevaheline üürileping vaidlusaluse kinnisasja korteriomandi suhtes lõppes juba 2015. aasta suvel ning selle ajani maksis ta arveid nõuetekohaselt. Lisaks on kostja hinnangul hageja viivisenõue ebamõistlikult suur.
29.Hageja on seisukohal, et tema nõuded kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid 29.08.2008 üürilepingu, mille hageja oli sunnitud 20.12.2017 avaldusega 31.12.2017 seisuga erakorraliselt üles ütlema, kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi (st jättis tasumata talle esitatud arved). Samuti leppisid pooled kokku leppetrahvi regulatsioonis (töövõtulepingu p 9.1. kohaselt juhul, kui üks lepingu osapool lõpetab lepingu ennetähtaegselt, on ta kohustatud teisele osapoolele maksma leppetrahvi 3 500 eurot), mistõttu on leppetrahvinõue kostja vastu põhjendatud, kui kostja põhjuseta lepingu ühepoolselt ja ennetähtaegselt lõpetab.
30.Kohus selgitab Riigikohtu senisele praktikale (vt lahendid tsiviilasjades nr 2-16-12587, 3-21-57-11 p 40 jpt) tuginedes, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
31.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).
32.TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
33.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuete, s.o kasutuseeliste, üüri- ja kõrvlakulude ning viiviste hüvitamise, põhjendatust. Hageja nimelt palub kohtul kostjalt välja mõista kasutuseelised summas 1396 eurot, põhivõlgnevus summas 16 038,95 eurot ning viivised tulenevalt pooltevahelisest üürilepingust. Ühtlasi analüüsib kohus kostja esitatud vastuväiteid. I kehtiv võlasuhe ja lepingu ülesütlemine
34.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Eelnevalt sai tuvastatud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 29.08.2008 üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kui üürileandja kostja kui üürniku kasutusse eluruumi asukohaga Xxxxas, pindalaga 47 m2. Leping oli sõlmitud tähtajaga 1 aasta, kuid peale tähtaja saabumist pooled jätkasid lepingu täitmist ning seega muutus üürileping tähtajatuks. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma üüri suuruses 5800,00 eesti krooni ehk 370,68 eurot kuus. Lepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt vastavalt
2-18-3014 üürileandja poolt esitatud arvele ning lepingu punkt 3.3. kohaselt kohustus üürnik kandma ka kõik üüritud ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hageja on esitanud kostjale üüriarved väiksemas summas s.o. summas 349,00 eurot kuus. Viimane makse on tehtud üürniku poolt detsembris 2016.a. 20.12.2017.a. on hageja teatanud kostjale üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 31.12.2017.a. Kostja ei ole oma võlgnevusi hageja ees likvideerinud. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama sätte lõike 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Lõige 3 sätestab, et üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 316 lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Vastavalt tsiviilasja materjalidele on kohtu hinnangul selge, et pooltevaheline leping on lõppenud. Nimelt hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja 20.12.2017 edastanud kostjale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt loeti üürileping lõppenuks seisuga 31.12.2017. Kostja avaldusele ei reageerinud ning hageja luges üürilepingu lõppenuks 31.12.2017 seisuga. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja tõendanud, et ta on andnud kostjale korduvalt VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendavaid tähtaegu võlgnevuste likvideerimiseks. Nimelt on hageja esitanud kohtule 24.03.2021 lisas 2 mitmeid elektronkirju, mille hageja on kostjale edastanud e-postiaadressidele xxxx ja xxxx. Hageja saadetud e-kirjadest selgub, et hageja on korduvalt palunud kostjal tasuda võlgnevused (lisast 2.1. nähtub, et hageja on palunud 17.06.2016 ja 21.06.2016 tasuda võlgnevuse; lisast 2.2. nähtub, et hageja on 21.06.2016 edastanud kostjale võlaarvestuse ja palunud edastada võlgnevuse likvideerimiseks graafiku; lisast 2.3. nähtub, et 14.07.2016 on hageja uuesti palunud tasuda võlgnevuse summas 8100 eurot ja on palunud kostjal saata võla tasumise graafik; lisast 2.4. nähtub, et hageja on palunud võla tasumist ka 10.07.2016, 22.07.2016, 08.08.2016 ja 24.08.2016; lisast 2.5. nähtub, et hageja on ka 22.01.2018 pöördunud kostja poole ja palunud tasuda võlgnevuse). Hageja esitas (24.03.2021 taotluses) ka mõned telefonisõnumid, millest nähtub, et hageja on pöördunud 2017.a mais ja novembris kostja poole ja on palunud võlgnevuse tasuda (nt lisast 3.1. nähtub, et hageja on küsinud kostjalt võla tasumise kohta 09.05.2017; lisast 3.2. nähtub omakorda, et 11.05.2017 on kostja lubanud kõik korda saada; lisast 3.3. nähtub jällegi asjaolu, et hageja on 19.11.2017 kostjalt palunud võlgnevuse tasumist ning kostja on lubanud võlgnevuse tasuda). Kostjal on hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus üüri eest tasumata jätmisel, mis perioodi eest alates 2015. aasta august kuni 2017. aasta detsember on 10 121 eurot (349 x 29 kuud) ning kõrvalnõuete kohustuste jääk 5980,06 eurot, seega kokku 16 038,95 eurot. Kuid kuna kostja oma võlgnevusi ei likvideerinud ning arvestades kostja võlgnevust, ütles hageja õigustatult lepingu 31.12.2017 seisuga üles tulenevalt VÕS § 313 lg-test 1-3 ja 316 lg 1 p-dest 1-3. Kostja vastuväidete kohaselt teatas kostja hagejat juba 2014. aasta lõpul, et ei soovi enam ruume kasutada ja andis üle ühe kahest tema käes olevast võtmest. Kostja väidab, et ta kolis ruumidest välja 2015 aasta alguses ning üürileping lõppes 2015. aasta suvel. Kohtu hinnangul pole kostja eeltoodud väited põhjendatud. Nimelt pole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kostja eeltoodud väiteid tõendaks. Muuhulgas pole kostja selgelt, st täpsete kuupäevadega välja toonud, millal ta vaidlusaluse korteri ruumidest lahkus ja üürileping lõppes, samuti millal ta sellest hagejale teatas ja hagejale ruumide valduse tagastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt polnud hagejale teada, et kostja oleks 2015. aasta alguses üüritud ruumidest lahkunud või et kostja oleks avaldanud soovi üürilepingu lõpetamiseks ja ruumide tagastamiseks. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud vastupidist, nimelt seda, et ta oleks üürilepingu objektiks oleva korteriomandi hagejale tagastanud
2-18-3014 ja üürilepingu lõpetanud. Vastupidi, hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on veel ka 2015. aasta augustist kuni 2016. aasta märtsini edastanud hagejale üürilepingu esemega seotud vee- ja elektrinäitusid. Hageja esitas täiendava tõendina ka pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja abikaasa on tasunud igakuiselt osaliselt üürimakseid kuni 2016. aasta lõpuni. Seega on kostja tasunud arveid osaliselt ega ole esitanud nende osas vastuväiteid. Eeltoodust ei nähtu, et üürileping oleks lõppenud varem kui 31.012.2017, mil hageja ütles üürilepingu erakorraliselt üles seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega (s.o arvete tasumata jätmisega). Kostja toodud asjaolud, et kostja mingil ajahetkel üüritud ruume ei kasutanud ning et kostja viibis mingil ajahetkel välismaal, ei ole aluseks, mis lõpetaksid üürilepingu ilma sellekohase ülesütlemiseta. Seega alates üürilepingu lõppemisest, s.o 31.12.2017, lasus kostjal kohustus tagastada üüritud ruumide valdus hagejale, kuivõrd alates 01.01.2018 kuni 01.05.2018 valdas kostja hagejale kuuluvat korteriomandit ebaseaduslikult. Kohus nõustub hageja viitega Riigikohtu 19.05.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p-s 10 toodud seisukohale, milles Riigikohus on välja toonud, et valdus loetakse tagastatuks, kui kostja vabastab ruumid, teatab sellest hagejale ega takista hagejal edaspidi ruumide valdamist. Kostja ei ole aga tõendanud, et ta oleks neid eeldusi täitnud. II lepingu rikkumine
35.VÕS § 100 näeb ette, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eelnevalt (p-s 33) sai tuvastatud ka see asjaolu, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, kuivõrd on jätnud lepingujärgsete arvete eest tasumata. Seega on kostja lepingut rikkunud. III vastutus
36.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjapoolne lepingu rikkumine võiks olla kostja toodud asjaoludel vabandatav.
37.VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole oma seisukohtades ja vastustes toonud välja ühtegi asjaolu, mis võiks tema vastutuse välistada VÕS § 103 alusel. Kohus selgitab siinkohal, et kostja toodud asjaolud, et kostja mingil ajahetkel üüritud ruume ei kasutanud ning et kostja viibis mingil ajahetkel välismaal, ei ole tema vastutust välistavateks asjaoludeks. Seega, kuna poolte vahel oli kehtiv leping, kostja rikkus lepingut ja vastutab lepingu rikkumise eest, siis on hagejal õigus kasutada kostja suhtes seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kasutuseeliste hüvitamise nõue
38.Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist perioodi 01.01.2018 kuni 01.05.2018 eest summas 1396 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). AÕS § 85 lg 1 sätestab, et valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
2-18-3014 Kuivõrd hageja korteriomand oli alates 01.01.2018 kuni 01.05.2018 kostja ebaseaduslikus valduses, siis nõuab hageja kostjalt ka VÕS § 1037 lg 1 alusel kasutuseeliste hüvitamist ning põhjendab oma nõuet järgmiselt. Kostja on saanud alates 01.01.2018.a korteriomandit ebaseaduslikult vallates ning selle kasutamise eest hagejale tasu mitte makstes kasutuseelise, mis seisneb selles, et kostja hoiab kokku muu elukoha üürimise kulusid. Seega on kasutuseeliste väärtus antud juhul võrdne üürituluga, mida hageja oleks saanud üürides välja korteriomandit asukohaga Xxxxas alates 01.01.2018.a. kolmandatele isikutele turutingimustel. Hageja on veendumusel, et poolte vahel kokkulepitud üürihind 349 eurot vastab turutingimustele ja kasutuseelise suurusele. Vastavalt eeltoodule palub hageja alates 01.01.2018.a kuni 01.05.2018.a välja mõista kasutuseelise suuruses 349 eurot kuus ehk kokku 1396 eurot (349 x 4). Hageja täpsustas oma kasutuseeliste nõuet 24.03.2021 taotluses. Hageja on leidnud, et kasutuseelise suuruseks võib pidada poolte vahel kokkulepitud üüritasu suurust, s.o 349 eurot kuus. Hageja esitas tõendina (24.03.2021 taotluse lisa 6) Xxxx üürihindade statistika 2018 aasta alguses, millest nähtub, et ajal (01.01.2018 kuni 01.05.2018), mil kostja valdas ruume õigusliku aluseta, oli üürihind xxxx 8.9 eurost/m2 kuni 9,3 euroni/m2. Hageja on kasutuseelise nõude esitanud lähtudes keskmisest ruutmeetri hinnast, s.o 7,4 eurot /m2 (349 eurot / 47 m2). Hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist summas 1396 eurot. Kostja ei ole hageja kasutuseeliste nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste nõue on põhjendatud ega ole ebamõistlikult suur, jäädes alla keskmise üürihinna. Üüritasu ja kõrvalkulud hüvitamise nõue
39.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse (üüri- ja kõrvalkulude) summas 16 038,95 eurot tasumist. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt üürilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma üüri suuruses 5800,00 eesti krooni ehk 370,68 eurot kuus. Lepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri igakuiselt vastavalt üürileandja poolt esitatud arvele ning lepingu punkt 3.3. kohaselt kohustus üürnik kandma ka kõik üüritud ruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Hageja on esitanud kostjale üüriarved väiksemas summas s.o. summas 349 eurot kuus. Tasumata on arved alates 31.08.2015.a väljastatud arvest nr 407, mis on tasumata osaliselt, s.o summas 361,49 eurot. Ülejäänud arved, s.o kuni 28.12.2017.a arveni nr 544, on tasumata täies ulatuses. Kostjal on hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus üüri eest tasumata jätmisel, mis perioodi eest alates 2015. aasta august kuni 2017. aasta detsember on 10 121 eurot (349 x 29 kuud). Hageja esitas (24.03.2021 taotluses) ka kõrvalnõuete tõendamiseks korteriühistu poolt perioodil august 2018 kuni detsember 2017 esitatud arved ning elektriarved sama perioodi eest. Lisana 4 esitatud arvetest nähtuvalt on augustist 2015 kuni detsembrini 2017 kõrvalkulud kokku summas 4232,50 eurot. Lisana 5 esitatud AS Eesti Energia arvetest nähtuvalt on augustist 2015 kuni detsembrini 2017 tarbitud elektrienergia maksumus kokku summas 1866,59 eurot. Seega perioodil august 2015 kuni detsember 2017 on kõrvalnõuete summa kokku 6099,09 eurot, millest hageja arvestas maha kostja viimase laekumise 118,49 eurot, mistõttu on täitmata kõrvalnõuete kohustuse jääk 5980,06 eurot. Hageja nõue kostja vastu üüri- ja kõrvalkulude tasumiseks on seega kokku 16 101,60 eurot. Kuivõrd hageja on hagis vastava nõude esitanud väiksemas summas, siis kinnitas hageja 24.03.2021 esitatud taotluses, et jääb hagis esitatud nõude, s.o 16 038,95 euro juurde. Seega hagi esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt kokku summa 16 038,95 eurot tasumist. Tasumata on arved alates 31.08.2015.a väljastatud arvest nr. 407, mis on tasumata osaliselt, s.o summas 361,49 eurot. Ülejäänud arved, s.o kuni 28.12.2017.a arveni nr 544, on tasumata täies ulatuses. Hageja palub nimetatud summa s.o. 16 038,95 eurot väljamõistmist kostjalt vastavalt VÕS § 76, § 292
2-18-3014 lg 1 ja § 271. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue kostja vastu üüri- ja kõrvalkulude tasumiseks summas 16 038,95 eurot. Viivisenõue
40.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuselt (16 038,95 eurot) viiviste tasumist lepingujärgses määras, s.o 0,3% päevas alates 23.02.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üürilepingu punkt 3.5 kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,3 % võlgnetavalt summalt päevas. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda kostjalt viivist põhivõlalt summas 16 038,95 eurot 0,3% päevas, kuna kostja on allkirjastanud üürilepingu, milles on eelnimetatud viivisemäär kokku lepitud. Hageja hinnangul on tegemist ühe tervikliku lepinguga, mille kostja on allkirjastanud ja mis väljendab poolte tahet lepingu sõlmimisel ning poole allkiri igal lepingu lehel ei ole nõutav. Hageja leiab, et oluline on hinnata seejuures, kas pooled on lepingut allkirjastades nõustunud kõigi lepingutingimustega. Hageja on seisukohal, et antud juhul on tegemist tervikliku lepinguga ja sellest ei nähtu, et kostja ei oleks mõne lepingus sisalduva punktiga nõustunud. Hageja on täiendavalt lisanud, et juhul, kui kohus leiab, et lepingus sätestatud viivisemääras puudub pooltel kokkulepe või on viivise kokkulepe muul põhjusel tühine, palub hageja kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 23.02.2018.a. Kostja seevastu leiab, et tema pole hageja poolt lepingus toodud viivisemääraga 0,3% päevas nõustunud, kuivõrd tema ei ole seda lepingu lehekülge allkirjastanud. Lisaks on kostja seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ületades Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud viivisemäära üle kümne korra. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et lepingus ettenähtud viivisemäär 0,3% päevas on ebamõistlikult suur eluruumi üürilepingu puhul. Kohus selgitab, et eluruumi üürilepingute puhul on pooltel võimalik kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast (VÕS § 94 viidatud määr + 8% aastas) kõrgemas viivisemääras, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivis (hetkel 3 x 8% = 24% aastas ning 24% / 365 = 0,066% päevas). Seega on üürilepingus kokkulepe, millega viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, tühine. Antud juhul ületab lepingus kokku lepitud viivisemäär üle 4,5 korra seadusjärgset viivisemäära. Hageja on 29.06.2018 menetlusdokumendis ning 16.02.2021 kohtuistungil kinnitanud, et nõustub sellega, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud (seadusjärgses) määras, kui kohus leiab, et lepingus sätestatud viivisemäär on tühine. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt (16 038,95 eurot) alates 23.02.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Taotlused
41.TsMS § 442 lg 5 esimene lause näeb ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 09.07.2019 menetlusdokumendi, millega täpsustas oma 23.02.2018 hagi ning teatas, et loobub 23.02.2018 hagiavalduses esitatud korteriomandi (registriosa nr xxxx, asukoht Xxxx) kostja valdusest väljanõudmise nõudest, kuivõrd kostja on valdusest loobunud ja valdus on taastatud 01.05.2018. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi
2-18-3014 jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine valduse väljanõudmise osas vastu võtta ja asja selles osas menetlus lõpetada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
43.Hageja on 09.07.2019.a nõude täpsustuses loobunud enda nõudest korteriomandi Xxxx valduse vabastamiseks. Hageja on märgib, et ta on nõudest loobunud seetõttu, kuna kostja on valdusest loobunud ja valdus on taastatud 01.05.2018.a. Kohus on käesoleva lahendiga hageja sellekohase nõudest loobumise vastu võtnud ning selles osas menetluse lõpetanud. TsMS § 168 lg 2 näeb, ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Samas on TsMS § 168 lg 5 ette nägemas, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kuna kostja on hageja poolt nõutud korteriomandi osas valduse vabastanud, siis on kostja sellega hageja nõude sisuliselt rahuldanud. Kohus jätab hageja menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise osas kostja kanda.
44.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
45.Hageja on 21.10.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad: − Tasutud riigilõivust summas 1000,00 eurot; − Lepingulise esindaja tasust hagi koostamisel 360 eurot (3h*120 eurot); − Lepingulise esindaja tasust tõendite kogumisel, suhtlus kliendiga ja 29.06.2018.a menetlusdokumendi koostamisel 510 eurot (4,25h*120 eurot); − Lepingulise esindaja tasust 09.07.2019.a hagi täienduse koostamisel 120 eurot (1h*120 eurot); − Lepingulise esindaja tasust ettevalmistus 16.02.2021.a kohtuistungiks 325 eurot (2,5h*130 eurot); − Lepingulise esindaja tasust 16.02.2021.a kohtuistungil osalemise 65 eurot (0,5h*130 eurot); − 24.03.2021.a menetlusdokumendi koostamine ja tõendite komplekteerimine 520 eurot (4h*130 eurot); − Kostja 25.06.2021 seisukohtadega tutvumine, nõupidamine kliendiga 260 eurot (2 h*130); − Menetluskulude nimekirja koostamine 65 eurot (0,5h*130 eurot). Hageja kinnitab, et kõik ülalnimetatud kulud summas 3225 eurot on tekkinud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega.
46.Kohus on hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte toimetanud, kuid kostja ei ole endapoolseid vastuväiteid menetluskulude osas esitanud. Kostja on 26.10.2021.a menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid hagi sisulise osa kohta.
47.Tsiviilasja materjalide pinnalt selgub, et hageja on 30.01.2018.a tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1000 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja § 139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti
2-18-3014 menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot.
48.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtule nähtub, et hagejale on õigusabiteenust osutatud kokku 17 tundi ja 45 minutit. Kohus ei nõustu hageja nimetatud ajakulude 16.02.2021.a kohtuistungiks kulunud ettevalmistusajaga 2,5 tunniga. Kohus loeb selles osas põhjendatud ja mõistlikuks ajakulud 1,5 tundi. Ülejäänud osas ei saa kohtu hinnangul hageja menetluskulude ajamahtudele etteheiteid teha. Kohtu hinnangul on mõistlik ka hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnad, s.o 120 eurot ja 130 eurot. Kohus on tuvastanud, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.08.2006.a. Kokkuvõtvalt tuleb hageja esindajakuludena kindlaks määrata 3095 eurot (s.o esindajakulud 2095 eurot + 1000 eurot riigilõivu eest). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista esindajakulud menetluskulud summas 3095 eurot. TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.