A. R. hagi T. S. vastu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. R. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Roman Märtson
kinnistu
Kostja: T. S. (isikukood xxxx) Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
Rahuldada A. R.u hagi T. S. vastu.
Kohustada T. S. vabastama kinnistu asukohaga xxxx ja andma see A. R.u valdusesse.
Jätta tsiviilasja menetluskulud T. S. kanda.
Määrata A. R.u menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot ja mõista see T. S.lt A. R.u kasuks välja.
Mõista T. S.lt A. R.u kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise tasumata osalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude
kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A. R. esitas Harju Maakohtule 05.12.2020 hagi T. S. vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja palub kohustada kostjat andma hageja valdusesse kinnistu asukohaga xxxx ja kui kostja keeldub kohtuotsuse vabatahtlikult täitmisest, tõsta kostja kinnistult koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (18.12.2020 täpsustatud sõnastus).
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kinnisasi asukohaga xxxx. Kostja elab hageja kinnistul asuvas eluruumis ja kinnistu on registreeritud kostja elukohana rahvastikuregistris. Seega on kinnistul asuv eluruum kostja valduses. Kostja tekitab oma käitumisega eluruumis stressirohkeid situatsioone ja temaga ühes eluruumis elamine on vaimselt väga koormav ja hagejale vastuvõtmatu.
3.Kostja kasutab eluruumi ilma hageja nõusolekuta. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, paludes selgitada, mis õiguslikul alusel ta eluruumi kasutab ja palunud eluruumi vabastada. Kostja ei ole õiguslikku alust selgitanud ega tõendanud, kuid keeldub eluruumist välja kolimisest ja ka eluruumi kasutamisega seotud kulude kandmisest.
4.Kostja ei ole hagejaga eluruumi kasutamise osas kunagi ühtegi lepingut sõlminud. Kostja kolis hageja korterisse umbes 20 aastat tagasi, kui hageja ja kostja vahel oli kooselu. Kostjale kuulub kinnisasju, mida ta saaks elukohana kasutada. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostjal on olnud hagejaga perekondlikud suhted aastast 1993. Vaidlusalune kinnistu ja sellel asuvad hooned kuuluvad omandiõiguse alusel hagejale, kuid elamu ja kõrvalhooned on ehitatud kinnistule koos tegutsedes ja perena majandades. Pooltel on kolm ühist last. Kinnistul elavad hageja, kostja ja nende alaealised lapsed. Kostja on osalenud ühise majapidamisega seotud kommunaalkulude katmises, osalenud jäätmeveo ja elektriarvete tasumises, elamu sisustamisel. Pooled majandavad ühiselt, valmistavad süüa ja söövad ühe perena ja hoiavad ühist kodu korras. Kostja on hageja nõusolekul elanud temaga koos pikka aega.
7.Kostja töö autojuhina eeldab enesedistsipliini ja kohast mõõdukust eluviisis, sh ka alkoholi tarbimises. Kostjal ei ole ühtegi kehtivat süüteokaristust, mis oleks seotud alkoholi tarvitamisega. Kuigi pooltel on olnud aeg-ajalt ühise elukorralduse osas eriarvamusi, on see kümneid aastaid kestnud kooselus möödapääsmatu.
8.Kostja on kasutanud ja kasutab eluruumi hageja sellekohasel nõusolekul, elades ja majandades seal ühise perena. Õige ei ole väide, nagu valdaks kostja kinnistut õigusliku aluseta.
Tõele vastab väide, et lepingut poolte vahel kirjalikult sõlmitud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: - hagejale kuulub kinnisasi aadressil xxxx (tl 3), - kostja kasutab hageja kinnisasja eluruumina, - kostja kolis hageja kinnisasjale enam kui 20 aastat tagasi hageja nõusolekul; hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud eluruumi kasutamise kohta kirjalikke lepinguid.
11.Hageja nõuab kostjalt hagejale kuuluva kinnisasja valduse üleandmist. Hageja esitas kostja vastu vindikatsioonihagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus selgitas 23.08.2021 määruses, et AÕS § 80 alusel esitatud nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja on kinnisasja omanik, kostja on kinnisasja valdaja ja kostja valdab kinnisasja õigusliku aluseta (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus 3-2-1-178-14 p 11). 23.09.2021 kirjas selgitas kohus pooltele, et arvestades kostja esitatud väiteid selle kohta, et kinnisasi juba on mh ka hageja enda kasutuses, nimelt elavad pooled seal koos, võib hageja nõue olla kvalifitseeritav aga ka AÕS § 89 alusel. Viidatud sätte kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega, välja arvatud juhul, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Säte kohaldub seega kõigi selliste omandiõiguse rikkumise juhtudel, mis ei seondu valduse kaotusega. Pooled hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise osas seisukohta ei esitanud.
12.Kostja esitatud selgituste kohaselt elab kostja hagejale kuuluval kinnisasjal koos hagejaga juba pikka aega ja neil on olnud perekondlikud suhted. Hageja sellele vastu ei vaielnud ja on ka ise selgitanud, et elab kostjaga ühes eluruumis. Hageja palub aga kostjal eluruumi vabastada, kuna kostjaga kooselu on muutunud stressirohkeks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja valduse vabastamisele suunatud nõue on käsitletav omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõudena AÕS § 89 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt rikub hageja omandiõigust see, et kostja keeldub hoolimata palvetest eluruumist välja kolimast, kuigi hageja ei soovi kinnisasja kaaskasutust jätkata.
13.Omanikule, so hagejale kuuluva asja kasutamine kostja poolt võib tuua kaasa hageja omandiõiguse rikkumise AÕS § 89 tähenduses, kui asja kasutamiseks puudub omaniku nõusolek. Kostja kinnitas vastuses hagiavaldusele, et vaidlusalune kinnisasi ja sellel asuvad hooned kuuluvad hagejale ja kostja kasutab, s.t valdab kinnisasja. Kostja leiab, et tal on olnud selleks hageja nõusolek, kuna pooled on majandanud kinnisasjal ühise perena. Kohus selgitas kostjale, et hagi rahuldamata jätmiseks ei ole piisav viide sellele, et kostjal on hageja nõusolek varem olnud. Kostja pidi hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal on kinnisasja kasutamiseks õiguslik alus käesoleval ajal, sh see, et hageja on kohustatud taluma kostjapoolset kinnisasja kaaskasutust. Kostja ei ole seda teinud.
14.Asjaoludest, et hagejal ja kostjal on olnud perekondlikud suhted, et nad on seni ühiselt majandanud, kostja on kinnisasja korras hoidnud ja selleks kulusid teinud, et neil on ühised lapsed ja nad kannavad koos kinnistuga seotud kulusid, ei järeldu, et kostjal on seadusest või lepingust tulenev alus vallata võõrast kinnisasja ja et hageja on kohustatud kostja valdust taluma. Seda, et kostjal oleks käesoleval ajal hageja nõusolek, ei ole kostja hoolimata kohtu
ettepanekust tõendanud. Arvestades, et hageja esitas kinnisasja valduse saamiseks hagi kostja vastu, on ilmne, et kostjal sellist nõusolekut enam ei ole. Poolte esile toodud asjaoludel oli kostjal hageja nõusolek hageja kinnisasja kasutada seotud nende kooseluga. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjal lahkuda ja kooselu on lõppenud. Vastuseks kostjale märgib kohus, et selle tuvastamine, millal enne hagi esitamist poolte suhe lõppes, ei ole hageja nõude rahuldamise seisukohast vajalik. Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja kuritarvitab alkoholi. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tal on asja kasutamiseks käesoleval ajal hageja nõusolek või muus õiguslik alus. Seda ei ole kostja teinud. Asjas ei ole esile toodud ja kostja ei ole ka tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping kinnisasja kasutamise kohta. Kostja möönis, et kirjalikke lepinguid pooltel ei ole ja kinnisasi kuulub hagejale.
15.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja valdab ilma hageja nõusolekuta hagejale kuuluvat kinnisasja, rikub ta hageja omandiõigust. Kostja esile toodud asjaoludest ei järeldu, et poolte vahel oleks õigussuhe, mis annaks kostjale õiguse kinnisasja vallata ja et hageja peab kostja kaasvaldust taluma. Hagejal kui omanikul on täielik õiguslik võim temale kuuluva asja üle, sh õigus otsustada selle üle, kas ja kellele ta asja kasutusõiguse annab. Kui kostja kasutab hageja asja ilma nõusolekuta, siis takistab ta hagejal omandiõiguse teostamist, s.t rikub omandiõigust ja hagejal on õigus nõuda sellise rikkumise kõrvaldamist.
16.TsMS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust jätta rahuldamata omaniku nõue tema omandiõigust rikkuva tegevuse lõpetamiseks. Kohus selgitab, et käesoleva asja lahendust ei mõjuta kostja väited selle kohta, et poolte vahel võivad olla muud, kinnisasjale kulutuste tegemisest tulenevad õigussuhted.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat kinnisasja valdus vabastama ja andma see üle hagejale. Hageja palub kohtuotsuses ka määrata, et kui kostja keeldub kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest, siis ta tõstetakse kinnistult koos talle kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja taotlus on käsitletav otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
18.Kohus märgib, et kinnisasja valduse väljaandmist kohustava lahendi täitmist reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS) § 180, mille lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate kinnisasja väljaandmise kohta vähemalt 14 päeva enne kavandatavat sundtäitmist. Kohus leiab, et kohtuotsuses ei ole täiendavalt vaja märkida asjaolu, et see on vabatahtlikult täitmata jätmisel sundtäidetav seaduses sätestatud korras. Hageja ei ole palunud määrata kohtuotsuse täitmise korda kindlaks erinevalt seaduses sätestatust. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsuses täitedokument ja hagejal on seadusest tulenevalt võimalik selle täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Hageja vastav taotlus jääb seetõttu rahuldamata.
19.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses viitamata tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
20.Kuna hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.3). Kostja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
23.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis. Käibemaksu esindaja tasumäärale ei lisandu. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2193-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja esindaja tasumäär on mõistlik.
24.Hageja palub hüvitada talle 4 tunni ja 30 minuti ulatuses osutatud õigusabikulud järgmiste toimingute eest: 01.12.2020 hageja esmane nõustamine ja päringute teostamine registritest 1 tund, 05.12.2020 hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule 2 tundi, 18.12.2020 hagi täiendamine 15 minutit, 04.02.2021 menetluskulude nimekirja avalduse koostamine 15 minutit, 08.01.2021 seisukoha kirjutamine 15 minutit, 14.04.2021 seisukoha kirjutamine 15 minutit, 26.08.2021 lõpliku seisukoha ja menetluskulude koostamine 30 minutit.
25.Kohus leiab, et esindaja tehtud toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulud aeg on taotletud mahus põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii asja sisu ja mahtu, kuid ka esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 450 eurot (4 tundi 30 minutit × 100 eurot). Ühtlasi taotleb hageja riigilõivu 300 euro väljamõistmist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suuruseks 750 eurot (450 + 300), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.