T U avaldus Valetta Invest OÜ vastu Valetta Invest OÜ juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: T U (isikukood xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame, e-post [email protected] Puudutatud isik: Valetta Invest OÜ, registrikood 11225848 Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Kaili-Helina Kolts, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Kohustada Valetta Invest OÜ (registrikood 11225848) juhatust võimaldama T Ul (isikukood xxx) tutvuda järgmiste dokumentidega:
1.1.Valetta Invest OÜ-le kuuluva kinnistu (registriosa xxx) AB Xxx AS kasuks hüpoteegiga koormamise lepinguga;
1.2.kõikide dokumentidega (k.a tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja Ville Vellendi vahel;
1.3.kõikide dokumentidega (k.a tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja xxx OÜ vahel;
kõikide dokumentidega (k.a tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja M-E M vahel.
Kohustada Valetta Invest OÜ (registrikood 11225848) juhatust andma T Ule (isikukood xxx) järgmist teavet/selgitusi:
2.1.millal ja millisel moel on juhatus esitanud 2017.a ja 2018.a majandusaasta aruanded osanikele ja millise osanike otsuse (ÄS § 168 lg 1 p 5, § 179 lg 2 ja lg 3) alusel on juhatus need majandusaasta aruanded esitanud Äriregistrile;
milles seisnevad ühingu laenukohustised selgituste andmise aja seisuga ning
milline on laenukohustuste jääk selgituse andmise aja seisuga;
2.3.millisest tegevusest ja tehingutest on ühing teeninud 2018.a majandusaasta aruandes kajastatud müügitulu 15 507 eurot;
2.4.milles on seisnenud ühingu 2018.a majandusaasta aruandes kajastatud tegevuskulud 13 799 eurot;
2.5.teavet Valetta Invest OÜ bilansi ja kasumiaruande sisu kohta teabe saamise aja seisuga.
Kohustada Valetta Invest OÜ-d võimaldama T Ul või tema volitatud esindajal ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest tutvuda kõigi käesoleva määruse p-s 1 viidatud dokumentidega korraga ühingu registrijärgses asukohas ühel korral tööpäeval ajavahemikus kl 10-17 vähemalt 4 järjestikuse tunni jooksul. Dokumentidega tutvuma tulemise päevast ja kellaajast teatab avaldaja või tema volitatud esindaja puudutatud isikule ette vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel aadressile xxx. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale. Etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine.
Kohustada Valetta Invest OÜ-d esitama T Ule kirjalikud seletused käesoleva määruse ps 2 toodud küsimuste ja teabe osas ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, saates seletused digiallkirjastatud dokumendina e-posti aadressile xxx;
Jätta kõik menetluskulud Valetta Invest OÜ kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista Valetta Invest OÜ-lt T U kasuks menetluskulud 1 087,50 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Valetta Invest OÜ-l tasuda T Ule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 087,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Avaldaja nõuded ja põhjendused
Avaldaja esitas kohtule nõude (täpsustatud 15.04.2020 menetlusdokumendis):
kohustada Valetta Invest OÜ (registrikood 11225848) juhatust võimaldama T Ul (isikukood xxx) tutvuda järgmiste dokumentidega: a. Valetta Invest OÜ-le kuuluva kinnistu (xxx) AB Xxx AS kasuks hüpoteegiga koormamise lepinguga; b. kõikide dokumentidega (k.a. tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja V V vahel; c. kõikide dokumentidega (k.a. tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja xxx OÜ vahel; d. kõikide dokumentidega (k.a. tehingudokumendid, samuti osanike ja juhatuse otsused), mis käsitlevad tehinguid Valetta Invest OÜ ja M-E M vahel; e. Valetta Invest OÜ viimase (st hiliseima, st viimati koostatud) bilansiga ja kasumiaruandega;
kohustada Valetta Invest OÜ (registrikood 11225848) juhatust andma T Ule (isikukood xxx) järgmist teavet/selgitusi: a. millal ja millisel moel on juhatus esitanud 2017.a ja 2018.a majandusaasta aruanded osanikele ja millise osanike otsuse (ÄS § 168 lg 1 p 5, § 179 lg 2 ja lg 3) alusel on juhatus need majandusaasta aruanded esitanud Äriregistrile; b. milles seisnevad ühingu laenukohustised selgituste andmise aja seisuga ning milline on laenukohustuste jääk selgituse andmise aja seisuga; c. millisest tegevusest ja tehingutest on ühing teeninud 2018.a. majandusaasta aruandes kajastatud müügitulu 15 507 eurot; d. milles on seisnenud ühingu 2018.a. majandusaasta aruandes kajastatud tegevuskulud 13 799 eurot;
Avalduses tugineb avaldaja järgnevale. Avaldaja on Valetta Invest OÜ osanik. Avaldaja palus sügisel 2019 Valetta Invest OÜ juhatuselt teavet selle kohta, miks Valetta Invest OÜ ei ole esitanud majandusaasta aruannet ning mis asjaoludel on puudutatud isikule kuuluv kinnisasi koormatud hüpoteegiga. Juhatus vastas teabenõudele alles kohtu kaudu (tsiviilasi nr xxx).
Kohtu kaudu Valetta Invest OÜ-lt saadud teabe alusel tekkisid avaldajal uued küsimused. Avaldaja esitas need küsimused Valetta Invest OÜ-le teabenõudena 24.01.2020. Teabenõude korras palus avaldaja esitada endale teave ja dokumendid, mille esitamist ta palub ka käesolevas tsiviilasjas.
Avaldaja teabenõudele vastas puudutatud isiku juhatus 10.02.2020 ühemõttelise keeldumisega, tuues keeldumise aluseks ühingu huvide kahjustamise (ÄS § 166 lg 2).
Puudutatud isiku seisukohad
Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Juhatus keeldus avaldaja poolt palutud teabe andmisest, kuna avaldaja on pikema aja jooksul kahjustanud oma tegevusega (tegevusetusega) äriühingu huve. Tuginedes ÄS § 166 lg 3 kutsus juhatus osanikule teabe andmise kohustuse üle otsustamiseks kokku osanike koosoleku, mis toimus 25.02.2020, ning millest oli avaldajat õiguspäraselt teavitatud. Osanike koosoleku protokolli kohaselt oli koosoleku üheks päevakorra punktiks avaldaja poolt juhatusele esitatud teabenõudega seonduva arutelu. Juhatus tegi koosolekul osanikele ülevaate teabenõudes kostja poolt osaühingule esitatud küsimustest ning tutvustas äriühingu majandustegevust ja tegevusega seonduvaid dokumente. Avaldaja koosolekust puudumisest võib järeldada osaniku tegeliku huvi puudumist äriühingu majandustegevuse vastu.
Avaldaja, olles 1/3 äriühingu osanik, koosolekule ei ilmunud. Osanike koosoleku protokolli kohaselt otsustasid 2/3 osaühingu osanikud, peale juhatuse poolt ülevaate saamist teabenõudega esitatud küsimustes, et kuna avaldaja (1/3 osanik) koosolekul ei viibinud, võib sellest järeldada osaniku tegeliku huvi puudumist äriühingu majandustegevuse vastu. Osanike koosolek toimus avaldaja elukoha aadressil (kus osanik kasutab õigusliku aluseta osaühingule kuuluvat osa elumajast).
Samuti arutati osanike koosolekul ühe päevakorrapunktina võimalusi lõpetada õiguslik patiseis osaniku ja äriühingu vahel toimuvas õigusvaidluses, mis on põhjustatud avaldaja õigusliku aluseta äriühingu vara kasutamisest ja kaasosanikele rahalise kahju tekitamisest. Osanike koosolek otsustas algatada Harju Maakohtus kohtumenetluse avaldaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõudes ning ÄS § 167 lg 1 ja lg 2 alusel tema äriühingu osanike nimekirjast väljaarvamise nõudes. Avaldaja on keeldunud kokkuleppeliselt hüvitamast
äriühingule, õigusliku aluseta kasutatava vara kasutamisest saadud kasutuseeliseid ning vara kasutamisega seonduvaid kommunaalkulutusi (küte, elekter, vesi). Nimetatud võlgnevus ohustab äriühingu majandustegevust ja maksevõimet ning võib kaasa tuua olukorra, kus äriühing ei ole võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees. Avaldaja poolt äriühingule tekitatav rahaline kahju on ajaliselt kasvava iseloomuga.
Puudutatud isiku juhatus on vastupidiselt avaldaja väidetule sisuliselt vastanud kõikidele võimalikele äriühingut puudutavatele küsimustele kohtu kaudu (ts. asjas 2-19-10663 esitatud teabenõue). Sellest hoolimata jätkab avaldaja äriühingu koormamist täiendavate teabenõuete kohtule esitamisega. Kaasosanikud on püüdnud avaldajaga korduvalt isiklikult suhelda, millest avaldaja on keeldunud. 30.12.2018 üritasid kaasosanikud kohtuda avaldajaga tema valduses olevas puudutatud isikule kuuluvas elamus aadressil Suur-Ringtee 34, Rohuneeme küla, kuid avaldaja kutsus kaasosanikega suhtlemise asemel kohale politsei. Seetõttu on avaldaja väited kaasosanike kooskõlastatud tegevusest avaldaja teadmatusse jätmisel äriühingu tegevusest ja avaldajaga suhtlemise vältimisest kummalised ja ainetud.
10.Avaldaja on käitunud ja käitub jätkuvalt puudutatud isiku suhtes halvas usus. Kohtumääruse põhjendused
11.Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 166 lg-d 1 ja 3. Puudutatud isiku vastuväited tuginevad ÄS § 166 lg-l 2.
12.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.
13.Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas asjas tuvastama: avaldaja õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu (I), kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine) (II), avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse (III), dokumendid ja teabe, mille esitamist osanikul on õigus nõuda (IV); asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest (V). Lõpetuseks määratleb kohus teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi (VI) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (VII). I Avaldaja õigustatud huvi olemasolu
14.Avaldaja ja puudutatud isik ei vaidle selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku osanik.
15.RKTKo 3-2-1-114-13, p-s 11 on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab ÄS § 148 lg 5 kohaselt osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine. Eeltoodust nähtuvalt annab ÄS § 166 lg 1 osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi
põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada. II Kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmine
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 24.01.2020 puudutatud isikule teabenõude, milles palus esitada endale teave ja dokumendid, mille esitamist ta palub ka käesolevas tsiviilasjas (tlk 4, teabenõue). Puudutatud isik on enda vastuses kohtule kinnitanud teabenõude kättesaamist.
17.Puudutatud isik on esitanud kohtule avalduse osas vastuolulisi seisukohti. Vastuses kohtule märkis puudutatud isik, et ei ole keeldunud avaldajale teavet väljastamast ja avaldaja oleks seda saanud 25.02.2020 toimunud osanike koosolekul. Teisalt nähtub puudutatud isiku 10.02.2020 vastusest teabenõudele (tlk 5) ja ka kohtule esitatud seisukohtadest, et puudutatud isik keeldub teabe väljastamisest, kuivõrd avaldaja on tekitanud olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isik leidis, et avaldaja on enda tahtliku õigusvastase tegevusega otseselt kahjustanud puudutatud isikut. Kohus leiab, et selline vastuoluline käitumine on avaldaja eksitamine. Kohtu hinnangul nähtus puudutatud isiku vastusest teabenõudele selgelt, et puudutatud isik keeldub teabe väljastamisest ja ei võimalda avaldajal sellega tutvuda ka 25.02.2020 koosolekul.
18.Ülalmärgitust nähtuvalt on avaldaja läbinud kohtueelse menetluse ja nõudnud kohtuväliselt samade dokumentide ja teabe esitamist, mida ta nõuab kohtumenetluses. Seega on avaldaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. III Avalduse kohtule esitamise tähtaegsus
19.ÄS § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
20.Asja materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja viimati dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 24.01.2020 (tlk 4, teabenõue). Puudutatud isik keeldus teabe ja dokumentide andmisest 10.02.2020 (tlk 5, vastus teabenõudele). Avaldaja esitas avalduse kohtule 19.02.2020. Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt. IV Dokumendid ja teave, mille esitamist osanikul on õigus nõuda
21.Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle.
22.Kohtu hinnangul on nõue piisavalt määratletud. Puudutatud isik on raamatupidamiskohustuslane. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamis-kohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on eelduslikult koostatud selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad. Puudutatud
isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid, esitades nende väljanõudmisele sisulisi vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus märgib täpsustavalt, et avaldaja on palunud kohustada puudutatud isikut võimaldama tal tutvuda puudutatud isiku viimase (st hiliseima, st viimati koostatud) bilansi ja kasumiaruandega. Kohtule ei ole teada, kas ja millal on selline dokument koostatud ja kohus ei saa kohustada puudutatud isikut tutvumiseks dokumente koostama. Samas, bilanss ja kasumiaruanne seisnevad teabes äriühingu hetkeseisust ja avaldajal on õigus tutvuda bilansis ja kasumiaruandes kajastuva teabega, mistõttu kohus leiab, et nõue on võimalik rahuldada teabega tutvumisena. V Osaniku õigus nõude täitmisest keelduda
23.Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud ÄS § 166 lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt RKTKm 2-18-13213, p 20).
24.Puudutatud isik tugineb asjaolule, et avaldaja kasutab osaühingu vara selle eest tasumata ja takistab osaühingu majandustegevust. Puudutatud isiku väiteil on avaldaja põhjustanud äriühingule olulist majanduslikku kahju. Kohus leiab, et puudutatud isiku väited ÄS § 166 lg-s 2 sätestatud teabe ja dokumentide esitamisest keeldumise aluse esinemise kohta on põhistamata ja tõendamata.
25.Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et äriühingul võib olla avaldaja vastu nõudeid või see, et avaldaja on äriühingu suhtes käitunud pahauskselt (isegi eeldades nende väidete õigsust) ei anna äriühingule alust keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest. ÄS § 166 lg 2 mõte seisneb selles, et teabe ja dokumentide väljastamisest võib keelduda, kui teabe andmine ja dokumentidega tutvumine ise kahjustaks osaühingu huve (mitte see, et avaldaja on varasemalt oma õigusi kuritarvitanud). Selliseid väiteid ei ole puudutatud isik esile toonud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid ÄS § 166 lg 2 kohaldamise. VI Teabeõiguse teostamise aja, koha ja viisi määratlemine Dokumentidega tutvumine
26.Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal või tema volitatud esindajal ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest tutvuda kõigi avalduse p-s 1 viidatud dokumentidega korraga ühingu registrijärgses asukohas ühel korral tööpäeval ajavahemikus kl 10-17 vähemalt 5 järjestikuse tunni jooksul. Dokumentidega tutvuma tulemise päevast ja kellaajast teatab avaldaja või tema volitatud esindaja puudutatud isikule ette vähemalt 5 tööpäeva, saates sellekohase teate e-kirja teel aadressile xxx
27.Kohtupraktika kohaselt peavad dokumentidega tutvumise viis (äriühingu asukohas, likvideerija büroos vms) ning ajalised raamid olema mõistlikud ja ei saa olla osaühingu ning tema seadusliku esindaja jaoks liigselt koormavad. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus pidanud tsiviilasjas nr 2-15-8020 tehtud lahendis mõistlikuks dokumentidega tutvumise võimaldamist ühel korral 10 järjestikuse tööpäeva jooksul ajavahemikus kl 9.00-17.00 äriühingu registrijärgses asukohas, teatades dokumentidega tutvuma tulekust ette vähemalt 5 tööpäeva. Samas on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-1951 aktsepteerinud Harju Maakohtu määrust, milles avaldajal võimaldati dokumentidega tutvuda osaühingu asukohas tööpäevadel kell 9.00 ja 17.00 vahelisel ajal kuue kuu jooksul asjas tehtava kohtumääruse jõustumisest. Dokumentidega tutvumise õigus ei hõlma kohtupraktika ja õiguskirjanduse
kohaselt automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas. Riigikohus on enda praktikas rõhutanud, et dokumentidega tutvumise õigus on aktsionäril vähemalt üldjuhul aktsiaseltsi asukohas, sest eelduslikult on just aktsiaseltsi asukoht see, kus hoitakse tema dokumente (vt RKTKm 2-18-13213, p 26; 2-19-9918, p 41).
28.Eeltoodus tulenevalt leiab kohus, et avaldaja poolt taotletud dokumentidega tutvumise viis (dokumentide asukohas) on mõistlik ja tuleb sellisena (lahendi täitmise viisina) kindlaks määrata. Ette teatamine ei eelda adressaadilt e-kirja kättesaamise kohta kinnituse saatmist avaldajale, etteteatamiseks on piisav e-kirja saatmine. Vastasel korral võimaldaks see puudutatud isikul vältida kohtumääruse täitmist, tuginedes sellele, et ta ei ole vastavat e-kirja kätte saanud. Äriühingul on kohustus tutvuda pidevalt enda e-postile laekunud e-kirjadega. Teabega tutvumine
29.Avaldaja on teabega tutvumise korra osas palunud kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale kirjalikud seletused avalduse p-s 2 toodud küsimuste kohta ühe kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, saates seletused digiallkirjastatud dokumendina e-posti aadressile xxx
30.Kohus leiab, et teabe võrdlemisi väikest mahtu arvestades on selline lahendi täitmise viis põhjendatud. Poolte vahelised suhted on teravad ja kohtule tundub ebaõige sundida neid selles olukorras teabe saamiseks füüsiliselt kohtuma. Teabe edastamine e-posti teel aitab (erinevalt teabe suulisest edastamisest) ühtlasi kontrollida ka lahendi täitmist ja aitab ilmselt vältida võimalikke vaidlusi lahendi täitmise üle. VII Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
32.Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on käitunud avaldaja suhtes vastuoluliselt nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Samuti on puudutatud isik keeldunud tegemast avaldajaga vajalikku koostööd ja õigustamatult keeldunud nõude täitmisest nii kohtumenetluse eelselt kui kohtus. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes vaidluse sisuliselt põhjustas.
33.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja lepingulise esindaja kulust 864,58 eurot, millele
lisandub käibemaks. Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust iga kululiigi osas.
35.Avaldaja palub hüvitada riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.
36.Alljärgnevalt analüüsib kohus avaldaja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Avaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga.
37.Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi 6 h 55 min vältel. Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust iga tegevuse osas eraldi, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta.
38.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus avaldaja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 6 h 55 min. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude (õigusabikulude) kogusummaks 864,58 * 1,2 (käibemaks) = 1 037,50 eurot. Kohus rahuldab avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 + 1 037,50 = 1 087,50 eurot.
39.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 087,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.