H.Q hagi N.V vastu kinnistusraamatu kande parandamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
H.Q apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) H.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht, eeskostja Haapsalu Linnavalitsus, esindaja linnasekretär Erko Kalev Kostja (vastustaja) N.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada 29.09.2025-ks määratud kohtuistungi aeg ja kinnitada poolte kompromiss kirjalikus menetluses.
2.Anda kohtu nõusolek selleks, et hageja H.Q eestkostja Haapsalu Linnavalitsus võib hageja nimel apellatsioonkaebusest osaliselt loobuda, sõlmida kompromissi sisuks oleva kokkuleppe menetluskulude kohta ja käsutada riigilõivu tagastamise nõudeõigust lõivu tasunud isiku kasuks.
3.Võtta vastu hageja loobumine kaebusest Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning lõpetada selles osas apellatsioonimenetlus. Eelmises lauses märgitud osas jõustub maakohtu otsus koos käesoleva määrusega. Samuti jõustub maakohtu otsuse resolutsiooni p 7.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsuse resolutsiooni p-d 3–6 ja kinnitada selle asemel poolte kompromiss, mille kohaselt poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
5.Tsiviilasja nr 2-22-5920 menetlus lõpetada.
6.Rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, st summa 700 €, mis kanda samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.
7.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus (v.a tagastatav riigilõiv) jätta iga menetlusosalise enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.
MENETLUSE KÄIK
1.H.Q (hageja) esitas 21.04.2022 Pärnu Maakohtule hagi N.V kinnistusraamatu kande parandamise nõudes.
(kostja) vastu
1.1.Notar tõestas 24.11.2021 isikliku kasutusõiguse seadmise, korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (vaidlusalune tehing), mille kohaselt kinkis hageja kostjale Haapsalus, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXXXX, edaspidi: korter).
1.2.Hageja esitas 14.03.2022 kostjale avalduse tehingu tühisuse kohta, alternatiivselt avalduse tehingu tühistamiseks. Hageja oli tehingu sõlmimise ajal otsusevõimetu ning kostja veenis hagejat sõlmima tehingut olulise eksimuse mõjul. Hageja perearst kinnitas, et hageja ei pruukinud juba enne 13.01.2022, kui viibis arsti vastuvõtul, olla adekvaatne. TsÜS § 13 lg 1 tulenevalt on tehing tühine. Kuna tegemist on ilmselt hagejale kahjuliku tehinguga, siis eeldatakse, et tehing on tehtud otsusevõimetu isiku poolt. Hageja oli tehingu tegemise ajal 91-aastane ja tarvitas erinevaid ravimeid ning ei saanud aru, et kaotab õiguse oma korterile.
1.3.Kuna tehing on tühine või alternatiivselt tühistatud, siis on andmed korteri kohta kinnistusraamatus ebaõiged. Kostjat tuleb kohustada andma nõusolek omanikukande kustutamiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks ning asendada kostja nõusolek kohtulahendiga.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Maakohus jättis hagi 10.07.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatava menetluskulu summa. Maakohus põhjendas, et hageja ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal otsusevõimetu ega eksimuses.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu.
6.Pärnu Maakohtu 26.03.2025 määrusega seati hageja üle eeskoste ja eestkostjaks määrati Haapsalu Linnavalitsus.
7.Pooled esitasid 23.09.2025 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsiooni p-des 3 ja 4 märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab vastu kaebusest osalise loobumise, kinnitab ülejäänud osas poolte kompromissi ning tühistab osaliselt vaidlustatud otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ühtlasi tühistab kohus asjas määratud istungi aja ja annab hageja eestkostjale nõusoleku kompromissi dokumendis sisalduvate tehingute tegemiseks.
9.TsMS § 644 lg 1 võimaldab apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni. See ajaline tingimus on käesoleval juhul täidetud ja loobumisavaldus vastab seaduses sätestatud vorminõuetele. TsMS § 644 lg 4 kohaselt teeb ringkonnakohus kaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab kaebemenetluse. Kaebusest loobumise korral loetakse, et hageja ei ole kaebusega seotud menetlustoiminguid teinud ja ta ei saa esitada enam uut kaebust sama eseme kohta (TsMS § 644 lg 3). Vaidlustatud otsus jõustub loobumisega hõlmatud osas koos käesoleva määrusega (TsMS § 456 lg 2 p 2). Sama nõudega samal alusel ei saa hageja enam kohtusse pöörduda (TsMS § 371 lg 1 p 4). Menetluslikult tähendab loobumine, et koos käesoleva määrusega jõustuvad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 7 (hagi rahuldamata jätmine, hagi tagamise abinõu tühistamine ja kohtulahendi selles osas täitmiseks saatmine). 2 (3)
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks ülejäänud osas (menetluskulud) asja lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.
11.Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 1400 €, seega kuulub tagastamisele 700 €. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.
12.Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
13.Kohus annab eestkostjale nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks (sisuliselt loobumine nõudest, loobumine kulude hüvitamise nõudest ja tagastatava riigilõivu käsutus), mida põhjendab järgmiselt.
13.1.Eeskostja vajab kohtu nõusolekut tehinguks mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda (PKS § 188 lg 1 p 11). Käesoleval juhul lõpetab kaebusest vaidluse sisulises osas loobumine hageja nõude vaidlusaluse tehinguga kostjale kingitud ja üle antud tagasi saamiseks hagiavalduse märgitud asjaoludel. Nimelt ei saa hageja eespool p-s 9 kirjeldatud õiguslike tagajärgede tõttu sama nõuet samal alusel enam maksma panna. Seega vastab kaebusest loobumine kõnealuses osas viidatud sätte tunnustele. Sarnaselt lõppeb kompromissiga hageja nõue saada kostjalt menetluskulude hüvitist.
13.2.Kui eestkostja teeb eestkostetava nimel ühepoolse tehingu, siis on see kohtu eelneva nõusoleku puudumisel tühine (PKS § 190). Riigilõivu tagastamise kohta andis hageja eeskostja kaudu kohtule korralduse, et see tagastatakse lõivu maksnud isikule, kes ei ole hageja. Sel viisil soovib eeskostja ühepoolse tehinguga käsutada hageja nõudeõigust, st tehing vastab viidatud sätte tunnustele. Eestkostja käsutus sisaldub kohtule esitatud kompromissi avalduses, mille menetluslik toime saabub TsMS § 430 sätete mõtte kohaselt kompromissi kinnitamisel. Neil kaalutlustel saab kohus anda ka ühepoolseks käsutuseks nõusoleku samal ajal kompromissi kinnitamisega ja eestkostja ei pidanud seda küsima eelnevalt.
13.3.Kohus lahendab eestkostjale nõusoleku andmise küsimused hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 6). Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel (TsMS § 476 lg 1). Kohus saab hagita asjana lahendatavad küsimused lahendada ka muu menetluse raames, kui see aitab kaasa asja õigele ja kiirele lahendamisele. Nimetatud tingimused on praegu täidetud. Menetlusse on kaasatud kõik vajalikud osalised, sest kohtule esitatud andmetel ei ole hagejal lähedasi sugulasi. Järelikult saab kompromissi kinnitamiseks vajalikud nõusolekud anda sama asja raames.
13.4.Nõusolekute andmine on sisuliselt põhjendatud. Hagi rahuldamise perspektiiv on vähene, st hageja kaebuse sisulisest osast loobumine pigem ei mõjuta tema varalist seisu kahjulikult. Samadel kaalutlustel ei ole hagejale kahjulik kokkulepe menetluskulude jaotuse kohta. Kohtu ette ei ole toodud erandlikke asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et hagejal ei tule hüvitada tema eest riigilõivu tasunud isikule selle summat. Seetõttu pole hagejale majanduslikult kahjulik ka tagastatava lõivu käsutus nimetatud isiku kasuks. Kokkuvõttes saab kohus anda kõik nõusolekud kompromissi dokumendis sisalduvateks tehinguteks.
14.Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga
4.(allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.