Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(8)

2-11-2479 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus 16.07.2013 määrusega lõpetas T B pankrotimenetluse ja algatas T B kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisikuks määrati N K. Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati N K usaldusisiku ülesannete täitmisest ja määras uueks usaldusisikuks Ly Müürsoo. Võlausaldajatel on tunnustatud nõuetest saamata raha alljärgnevalt:

2-11-2479 • CM Real Estonia OÜ-le (kustutatud) 540,59 eurot; • Swedbank AS-le 1926,36 eurot; • Bigbank AS-le 190,49 eurot. T B taotlus T B esitas 26.03.2020 andmed päritud varast ning tema sissetulekutest ning tegevustest sissetulekut saada peale vanglast vabanemist. Võlgnik teatas, et viibis vanglas jaanuarist 2013. a kuni märsini 2018. a ja sellel ajal algas vara pärimine. Võlgnik teavitas enda inspektor-kontaktisikku sellest, et ta on kuulutatud välja pankrotiks ja pärimise teel sai korteriosa aadressil XXX. Pärast vanglast vabanemist tunnistas PPA 12.01.2018 otsusega nr 15.3-3.4/2018/278-1 T B pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning tegi T B ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele T B kinnipidamisasutusest vabanemisel. Võlgnik oli vaidlustanud otsust ning sai isikut tõendavad dokumendid ainult 2019. a lõpus. Isikut tõendavate dokumentide puudumisel ei saanud võlgnik töötada. Peale dokumentide saamist hakkas võlgnik otsima tööd kuid hetkeajani tulemuseta. Raske eluolukorra tõttu võlgnik ei saanud aru, milline korteri osa on tema omandis, kuna ei arvestanud selle olulise faktoriga, sest igal juhul elas ta oma emaga ja on olnud ema ülalpidamisel. 2020. a võlgniku arvates eeldatavasti ta on pärinud 1/3 korteriomandist. Samuti võlgniku ja tema ema arvates sanitaarremondi vajaduse tõttu kinnisvara hind peaks olema umbes 12 500 eurot, kuid korteriomandit koormas hüpoteek. Ema nõudel nõustus võlgnik võõrandada korteri osa enda emale. Võlgnikul ei olnud teisi valikuid kuna tal puudus isiklik elukoht, töökoht ning T B poeg ja võlgnik ise oli täielikult võlgniku ema ülalpidamisel. T B andis oma nõusoleku korteriosa võõrandamiseks. Tema ei teavitanud enda usaldusisiku sellest, kuna ei teadnud usaldusisiku olemasolust. Vaatamata sellele, igal etapil nii notarilepingu sõlmimisel kui ka Swedbankis nõustamisel teavitas võlgnik kõigile, et ta on kuulutatud välja pankrotiks. Vanglas viibimise ajal ja pärast vabanemist umbes 7 kuud võlgnik ei teadnud midagi usaldusisikust, tulenevalt sellest ei saanud võlgnik oma kohustusi täita. Usaldusisikust sai T B teada juhuslikult, kui ta proovis välja selgitada mis toimub tema pankrotimenetlusega. T B pöördus panka, kus pangatöötaja teavitas teda, et usaldusisikuks määrati Ly Mürsoo ja palus pöörduda edasi usaldusisiku poole info saamiseks. Usaldusisikule pöördumisel selgus välja, et usaldusisik ei räägi vene keelt aga võlgnik ei valda eesti keelt. Võlgniku pöördumine jäi arusaamatuks. T B selgitab, et peale kinnipidamisasutust erinevate põhjuste tõttu ta ei töötanud ning praegu ei tööta, sissetulek puudub ning elab ta enda ema ülalpidamisel. Ta otsib aktiivselt tööd, kuid tulemuseta. Arvelduskonto on pangas täiesti aresti all, vaba limiit kasutamiseks puudub. Võlgnik teatab, et ta ei informeerinud enda usaldusisikut vara pärimisest, kuna ta ei teadnud usaldusisiku olemasolust. Võlgnik pöörab tähelepanu sellele, et ta ei ole teinud seda pahatahtlikult ning igal võimalusel teavitas kõike, et ta on kuulutatud välja pankrotiks. T B selgitab, et tänaseks on päritud vara võõrandatud, kuid ta ei oska öelda, milline vara osa oli temale kuulunud ning selle väärtuse kohta, kuid arvab, et see oli 1/3 korterist ja eeldatavasti selle osa väärtus oli 4100 eurot. T B taotleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja kohustustest vabastamist. Võlausaldajate seisukohad AS Bigbank teatab, et nõude jääk kohustustest vabastamise ajal oli 2825,69 eurot ning nõude jääk 28.04.2020. a seisuga on 2635,20 eurot. Võlausaldaja soovib pöörata tähelepanu asjaolule, 3(8)

2-11-2479 et alates kohustustest vabastamise menetlusest on võlgnik teinud võlausaldajale makseid kogusummas 190,49 eurot (st tasunud ca 6,75% pankrotimenetluses tasumata jäänud nõudest). Arvesse tuleb võtta, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik viibinud suure osa ajast kinnipidamisasutuses ning seal teeninud sissetulekut. Võlausaldaja annab teada, et on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Maksu- ja Tolliamet teatab, et pankroti väljakuulutamise kuupäeva, s.o 08.04.2011, seisuga oli võlgniku nõue Eesti Vabariigi ees (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) summas 1496,37 eurot. Pankrotimenetluse lõppedes jäi võlgnikul kogu nõue rahuldamata. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil, alates 16.07.2013 kuni käesoleva ajani, ei ole nõude katteks midagi laekunud. Pankrotimenetluses täitmata jäänud nõue on täies ulatuses tasumata. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on rahuldanud osaliselt teiste võlausaldajate nõudeid, kuid Eesti Vabariigi nõude katteks ei ole tasumisi teinud. Seega on võlgnik eelistanud teisi võlausaldajaid ja kahjustanud Eesti Vabariigi kui võlausaldaja huve. Pärast pankrotimenetluse lõppemist on võlgniku õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud täiendavad võlgnevused Eesti Vabariigi ees (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku summas 5220,82 eurot (menetluskulude hüvitise nõuded). Seega on võlgnik enda tegevusega oma olukorda veelgi halvendanud. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kinnistusraamatust nähtub, et võlgnik on 27.03.2018 omandanud ühisosa korteriomandist, aadressil XXX(registriosa nr 1849009) ja võõrandanud selle 14.01.2019. Võlgniku aruandest nähtuvalt omandas ta korteriomandi pärimise teel. Lähtudes PankrS § 173 lg-st 6 oli võlgnik kohustatud pärimise teel saadud varast poole usaldusisikule üle andma. Võlgnik on seega enda vara ja tulusid varjanud. Riigikohus on leidnud, et vara saab põhimõtteliselt varjata ainult tahtlikult ja varjamise puhul on tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega (võlaõigusseaduse § 104 lg 5). Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (3-2-1-31-16 p-s 15). Maksu- ja Tolliamet palub jätta võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Swedbank AS on seisukohal, et võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. Vastupidise tõendamiseks palub võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama usaldusväärsed ja detailsed andmed oma võimalike tööotsingute kohta (saadetud cv-d, kuhu kandideerinud jms). Võlgnik vabanes vanglast märtsis 2018, kuid võlausaldaja andmetel ei ole ta kahe aasta jooksul mõistliku tulutoova tegevusega tegelenud ja puuduvad ka andmed töö otsimise kohta. Võlgnik T B on omandanud pärimise teel 1⁄2 kinnisasjast registriosa numbriga 1649009, XXX. Vastavalt kinnistusraamatule on alates 28.03.2018 kinnisasja ühisomanikud T B ja N B. Võlgnik ei andnud pärimise teel saadu väärtusest pool üle usaldusisikule. Seega on võlgnik süüliselt rikkunud oma kohustust ja tuleb jätta kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Riigikohus on (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-4916, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel 4(8)

2-11-2479 andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja on arvamusel, et võlgnik on rikkunud süüliselt oma kohustusi, mistõttu esinevad alused, et keelduda võlgniku kohustusest vabastamast. T B ärakuulamine vande all Ärakuulamisel teatas T B, et alates selle aasta mai kuust ta töötab OÜ-s G, sissetulek on 267 eurot. Raamatupidaja teeb sellest kinnipidamisi kohtutäituri nõude alusel. Selgitab, et tema päris osa oma vanemate korterist. Võlgnikul polnud seost selle korteriga ja ta loobus sellest ema kasuks. Seal elab ema ja kuidas saaks korteri jagada. Nad ei kavatsenud korterit müüa. Pankrotimenetlus toimus seetõttu, et võlgnikul oli panditud vanemate korter aadressil XXX. Võlgnik müüs korteri ära. Korter aadressil XXX on vanemate teine eluase ning T B loobus selle osast ema kasuks. T B ütles, et keegi ei ole temale pärandi kohta midagi selgitanud. Avaldus tõestati notariaalselt, ka notar ei ütelnud midagi. Kohus selgitas T B, et võlgnikule selgituste andmine seoses võlgadest vabastamise menetlusega ei ole notari kohustuseks. Üheks võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluses on pärimise teel pool saadud varast üle anda võlausaldajatele nende ees võlgade kustutamise katteks. Seda kohustust oli korduvalt T B selgitatud. Kohtunik on ka selgitanud võlgnikule, et ta pidi olema kontaktis usaldusisikuga. Võlgnik selgitas, et mitu korda kirjutas ja helistas usaldusisikule, mingit vastust ei saanud. Kohtu küsimusele, et miks tema ei pöördunud kohtu poole vastas T.b, et eelmisel aastal pöördus ta juristi poole ja palus abi, et kuhu pidi kirjutama. Jurist eelmise aasta suvel kirjutas avaldusi nii kohule kui ka täiturile. T B andis vande all kinnituse, et kohtule esitatud andmed vara, sissetulekute ja muude asjaolude kohta on talle teadaolevad õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 alusel otsustab kohus pärast 5 aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Viru Maakohus lõpetas pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 16.07.2013 määrusega, so praeguseks rohkem kui seitse aastat tagasi. T B on taotlenud kohustustest vabastamist ja menetluse lõpetamist. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

5(8)

2-11-2479 • Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Esmalt on kohus kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. T B ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmetel on võlgnik alates jaanuarist 2013. a kuni märsini 2018. a viibis kinnipidamiskohas, kus töötas E AS-s. Tema töötasust kanti Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole kokku 2657,44 eurot, millest usaldusisik tegi väljamaksed võlausaldajatele Võlgnik on selgitanud, et pärast vanglast vabanemist tunnistas Politsei- ja Piirivalveamet 12.01.2018 otsusega nr 15.3-3.4/2018/278-1 T B pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning tegi T B ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele T B kinnipidamisasutusest vabanemisel. Võlgnik oli vaidlustanud otsust ning sai isikut tõendavad dokumendid ainult 2019. a lõpus. Isikut tõendavate dokumentide puudumisel ei saanud võlgnik töötada. Peale dokumentide saamist hakkas võlgnik otsima tööd kuid tulemuseta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustust. Tema on enamuse ajast olnud tööga hõivatud ja on tegelenud selle otsimisega ka peale kinnipidamiskohast vabanemist. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul esinevad võlgnikupoolsed rikkumised PankrS § 173 lg 2 sätestatud usaldusisiku teavitamise kohustuse täitmisel. Tema ei teavitanud usaldusisikut vanglast vabanemisest, uuest elukohast, töö otsimisest ning ei teavitanud pärandvara saamisest. Võlgnik andis vastuolulist selgitust teavitamiskohustuse täitmata jätmisest. Võlgnik selgitas kirjalikult, et ei teadnud midagi usaldusisikust, mistõttu ei täitnud ta usaldusisiku teavitamiskohustust. Kohtul ärakuulamisel aga selgitas võlgnik, et tema proovis võtta ühendust usaldusisikuga, kuid tulemusteta. Võlgnikul oli telefon, e-posti aadress. Võlgnik kirjutas, kuid usaldusisik ei ole talle vastanud.

6(8)

2-11-2479 Kohus selgitab, et võlgnikule oli menetluses määratud kaks usaldusisikut. Viru Maakohtu 15.12.2014 määrusega vabastati esimest usaldusisikut ülesannete täitmisest ja määrati uus usaldusisik Ly Müürsoo. Määrus toimetati võlgnikule kätte 17.12.2014. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnikul olid kahtlused kes on tema usaldusisik või puudusid usaldusisiku kontaktandmed pidi ta teavitamiskohustuse täitmiseks pöörduma kohtu poole usaldusisiku andmete saamiseks, mida tema ei teinud. Isiklikul ärakuulamisel aga selgitas võlgnik, et tal olid ikka usaldusisiku kontaktandmed, kuid usaldusisik ei ole olevat võlgnikule vastanud. Vastavalt PankrS § 173 lg 2 on võlgnikul kohustus viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahendusest. Võlgnik ei ole seda teinud. Võlgnik pidi võtma ühendust kohtuga ja vähemalt sellega täita teavitamiskohustust. Tema vabanes vanglast märtsis 2018. a. Usaldusisiku aruannetest nähtuvalt, polnud võlgnik usaldusisikule midagi teavitanud. Ka kohtuga võttis võlgnik ühenduse (võlgniku nimel saatis järelepärimise D L) vaid 17.03.2020. Samuti ei teavitanud võlgnik usaldusisikut ega kohut et on omandanud pärimise teel osa korteriomandist registriosa numbriga 1849009, XXX ning sellest, et tema loobus päritud varast oma ema kasuks. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud teavitamiskohustust. PankrS § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Menetluses on tuvastatud, et pärimise teel sai võlgnik osa korteriomandist, mille võõrandas oma emale 14.01.2019. Kohut ega usaldusisikut ei ole ta sellest teavitanud. Võlgnik ei andnud saadu väärtusest poolt usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Isiklikul ärakuulamisel selgitas võlgnik, et korter oli tema vanemate vara ja võlgnikul polnud mingit seost selle varaga, mistõttu tema loobus korteri osast oma ema kasuks. Taolise võlgniku tegevusega on kaasnenud võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlausaldajad Maksu- ja Tolliamet ja AS Swedbank on avaldanud, et soovivad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning ei pea põhjendatuks võlgniku vabastamist kohustustest, sest võlgnik on oma kohustusi rikkudes jätnud põhjendamatult oma kohustused täitmata, mille kaudu on kahjustatud võlausaldajate huve. AS Bigbank jätab kohustustest vabastamise üle kohtu otsustada vastavalt oma siseveendumusele. PankrS § 173 lg 2 mõttes annab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks alust tulude ja vara varjamine. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16). Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 ja 6 kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve ning esineb PankrS § 175 lg 5 alus. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud võlausaldajate huve, varjates andmeid oma vara kohta ja jättes täitmata teabe andmise kohustuse. Võlgnikule oli mitmekordselt selgitatud tema kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole neid korralikult täitnud. Kohus ei pea võlgniku selgitusi, et tema olevat polnud teadlik oma kohustustest, veenvateks. Võlgnik ei andnud vajalikku teavet ei usaldusisikule ega kohtule, sh saadud pärandvarast ja võõrandas saadud vara, millega rikkus oluliselt oma kohustusi ja võlausaldajate huve. 7(8)

2-11-2479 Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide kahjustamisele. Võlgnikule on selgitatud 16.07.2013 ja 15.12.2014 määrustes tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Kohtu hinnangul ei andnud T.B endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja rikkus oma kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lõpetada T B kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik Ly Müürsoo esitas kohtule aruanded 27.07.2018 ja 17.09.2018 ning vastuse kohtu nõudele 14.01.2019. a. 30.08.2021 kohtule esitatud aruandes kinnitab Ly Müürsoo, et tal ei ole aruannetele ning vastusele mitte midagi lisada ning jääb esitatud dokumentides toodu juurde. Kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab T B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ly Müürsoo vabastada usaldusisiku kohustustest T B kohustustest vabastamise menetluses. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kohtul ei ole andmeid hüvitamisele kuuluvatest menetluskuludest. Seega asjas puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.