Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(9)

2-11-2479

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2(9)

2-11-2479 Viru Maakohtu 08. aprilli 2011 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku T B pankrot. Pankrotihaldur esitas 10. juulil 2013 kohtule taotluse T B pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ning menetlusabi taotluse. Taotlus menetluse lõpetamiseks T B pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 07. septembril 2011 ja 18. oktoobril 2011, kus tunnustati kuus võlanõuet kogusummas 69797,97 eurot. Haldur koostas jaotusettepaneku 11. oktoobril 2012, mille Viru Maakohus kinnitas 04. märtsi 2013 määrusega. Võlgnik on Viru Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotimenetluses puudub vara halduri igakuiste kontorikulude (sh kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihaldur palub: lõpetada T B pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS § 146 sätestatud väljamakseteks; vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine. Pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt T B viibimiskoht on Viru Vanglas. Ta on töötu, teadaolev sissetulek tal puudub. Perekonnaseisust on lahutatud, varasemalt on võlgnik olnud kahel korral abielus K G, viimasel korral kuni 25. veebruarini 2005. Võlgnikul on kaks alaealist last - Y B ning M T. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses on toimunud järgmised laekumised kogusummas 9502,35 eurot: 1) Pankrotivara müük – korteriomand asukohaga XXX 9500 eurot 2) Pangaintressid 2,35 eurot Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku raha jääk arvelduskontol 3,83 eurot. Seega on pankrotivara suurus käesolevas menetluses 9506,18 eurot. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta

2-11-2479 Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud üle kahe aasta, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. PankrS § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Hüpoteegipidaja AS Swedbank on pankrotihaldurile esitanud kirjaliku nõusoleku PankrS § 146 lg 1 sätestatud kulude kandmiseks 31,57 % ulatuses, millest ei piisa halduri igakuiste kontorikulude (sh. kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotimenetluses on tunnustatud järgmised võlanõuded: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded summas 9500 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) AS Swedbank 9 500 eurot

% II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 57 685,95 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) AS Swedbank 25 574 eurot 44,333 % 2) CM Real Estate OÜ 29 286,26 eurot 50,768 % 3) AS Bigbank 2 825,69 eurot 4,898 % III järk PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded kogusummas 2 612,02 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa eurodes Jaotis 1) KÜ Ühtehoidev 730,49 eurot 27,966 % 2) Kohtutäitur Risto Sepp 385,16 eurot 14,746 % 3) Eesti Vabariik 1 496,37 eurot 57,288 % Hüpoteegipidaja AS Swedbank on pankrotihaldurile esitanud kirjaliku nõusoleku PankrS § 146 lg 1 sätestatud kulude kandmiseks 31,57 % ulatuses. Seega on AS-ile Swedbank jaotise alusel I järgus välja makstud 6500 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga kuulus pankrotivarasse korteriomand registriosa numbriga 3555909, katastritunnusega 51101:006:0085, asukohaga XXX, Narva linn, Ida- Virumaa, 408/36590 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 19, mille üldpind on 40,80 m2, 100% elamumaa. Korteriomandile oli seatud hüpoteek summas 450000 krooni (28760,24 eurot) Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, praeguse ärinimega AS Swedbank) kasuks. Pandieseme müügist laekus pankrotivarasse 9 500 eurot. 4(9)

2-11-2479 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Teadaolev müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotimenetluse kestel on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Samuti on pankrotivarast tasutud pandieseme ülalpidamiskulusid. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 1) AS Swedbank, 28 574 eurot 2) CM Real Estate OÜ, 29 286,26 eurot 3) AS Bigbank, 2 825,69 eurot 4) KÜ Ühtehoidev, 730,49 eurot 5) Kohtutäitur Risto Sepp, 385,16 eurot 6) Eesti Vabariik, 1 496,37 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande PankrS § 146 nimetatud väljamaksete osas. Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks pidada hooletut finantskäitumist (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses), kuivõrd võlgnik on võtnud erinevaid laenukohustusi arvestamata seejuures piisavalt sissetulekute vähenemise võimalusega. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema 2008. aastal, kui võlgnik oli sunnitud olemasolevate laenukohustuste täitmiseks sõlmima uusi laenulepinguid, seejuures puudus võlgnikul aga kindel sissetulek. Võlgniku maksejõuetuse tekkimist on soodustanud ka võlgniku kuritegelik eluviis. Pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku korduvalt kriminaalkorras karistatud süüdistatuna narkootikumidega seotud süütegudes. Võlgnik on

2-11-2479 PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur korraldas 28. mail 2013 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21. mail 2013. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on esitanud usaldusisiku kandidaadina N K, isikukood XXX kes on esitanud ka kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus Viru Maakohtu 08. aprilli 2011 kohtumäärusega kuulutati välja T B, isikukood XXX, pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 04. mai 2011. PankrS § 65 kohaselt arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt pankrotiseaduse §-s 651 toodud piirmääradest. Pankrotiseaduse § 65 kohaselt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on 2062,20 eurot (halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6401 – 12800 eurot on 1597 eurot, millele lisandub 15% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, mis on antud juhul 15% 3101,35 eurolt ehk 465,20 eurot). Halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on 3114,24 eurot (halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt suurusega 6401 – 12800 eurot on 2556 eurot, millele lisandub 18% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt, mis on antud juhul 18% 3101,35 eurolt ehk 558,24 eurot). Pankrotitoimkonna 31. mai 2013 otsusega otsustati kinnitada pankrotihalduri tasu summas 2062,20 eurot bruto tasuna, millele lisandub sotsiaalmaks summas 680,03 eurot. Pankrotivara suurus käesolevas pankrotimenetluses on 9506,18 eurot, millest 9500 eurot moodustab pandieseme võõrandamisest saadud tulu, 2,35 eurot pangaintressid ning 3,83 eurot võlgniku raha jääk arvelduskontol pankroti väljakuulutamise seisuga. Pankrotimenetluses on PankrS § 146 sätestatud väljamakseid tehtud 2564,36 euro ulatuses. Seega on pankrotimenetluses rahalisi vahendeid käesoleva seisuga 441,82 eurot, millest ei piisa haldurile tasu maksmiseks. Pankrotihaldur palub kohtul: - kinnitada lõplik pankrotihalduri tasu summas 2062,20 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks), mis välja mõista võlgnikult pankrotihaldur Martin Kruppi (isikukood 37011102745) kasuks; - TsMS § 181 lg 1 p 1 ja 183 lg 2 alusel välja mõista halduri tasu summas 397 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et 6(9)

2-11-2479 pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandiese on müüdud, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et T B pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad hooletust finantskäitumisest, kuivõrd võlgnik on võtnud esinevaid laenukohustusi arvestamata piisavalt sissetulekute vähenemise võimalusega. Samuti on võlgniku maksejõuetuse tekkimist soodustanud võlgniku kuritegelik eluviis. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. T B pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud kuus nõuet kokku summas 63297,97 eurot. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Martin Krupp halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 165 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 2062,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Tasu taotluse kohaselt PankrS § 651 lg 1 ja lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 9502,35 eurot on tasu alammäär 2032,20 eurot ja tasu ülemmäär 3114,24 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud halduri tasu määrata PankrS § 651 lg 1 toodud alammääras. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2062,20 eurot brutotasuna. Vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4 lisandub halduri tasule sotsiaalmaks 33%. 7(9)

2-11-2479 PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast. Kuna pankrotivarast ei jätku tasu maksmiseks, rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks riigi vahenditest summas 397 eurot. Ülejäänud osas Hagudi tasu summas 1665 eurot millele lisandub käibemaks 549,45 eurot kuulub väljamõistmisele võlgnikult. Täitmata jäänud kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et T B avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. T B võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. Võlgnik on esitanud usaldusisiku kandidaadina N K, kes on esitanud kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks.

8(9)

2-11-2479 Kohus kinnitab T B usaldusisikuks N K, kes on andnud nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.