Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-11-2479

avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu (aadress: 1. Mai 2; 20308 Narva; telefon 359 9800; faks 359 9801; e-post [email protected]) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

OÜ CM Real Estate esitas 21.01.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumajale pankrotiavalduse T. B pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt avaldaja ja võlgniku vahel sõlmiti 19.09.2008.a. Kinnisvaralaenu lepingu KV19090814 (edaspidi nimetatud ka leping; lisa nr 1), mille alusel laenas Võlgnik Avaldajalt kolmsada kuus tuhat (306 000) krooni. Laenust kanti Võlgniku palvel 271 965,05 krooni OÜ-le Aires Liising, 18 034,95 krooni kohtutäitur Terje Tshapis'ele, 10 000 krooni Orange Kinnisvara OÜ-le ning 6 000 krooni jäi vastavalt lepingu punktile 6.1.1. Avaldajale lepingutasuks (kõik eelnevad lisa nr 2). Võlgnik kohustus laenu ning lepingujärgsed intressid tagasi maksma vastavalt lepingu lisaks olevale graafikule (lisa nr 1). Laenu finantseerimiseks sõlmis Avaldaja AS Hansapangaga Laenulepingu nr 08-136029-JI (lisa nr 3), mille tagamiseks seati Võlgniku korteriomandile aadressil XXX, Narva (reg osa nr 3555909) hüpoteek AS Hansapank kasuks. Käesoleva avalduse esitamiseni on Avaldaja täitnud oma kohustusi AS Hansapank ees korrektselt. Võlgnik oma lepingust tulenevaid kohustusi Avaldaja ees ei täitnud ning seetõttu andis Avaldajale aluse lepingu lõpetamiseks. Pärast korduvaid meeldetuletusi kohustuse täitmiseks saatis 23.11.2010.a. Avaldaja tähtkirjana Võlgnikule Lepingu lõpetamise avalduse ja pankrotihoiatuse (lisa nr 4), mille kohaselt lõpetas pooltevahelise lepingu selle punktide 10,2.1. ja 10.2.2. alusel ning palus Võlgnikul likvideerida oma võlgnevus Avaldaja ees kokku summas 301396,37 krooni (sisaldas vaid võlgnevuses olevat põhisummat ja intresse ning laenujääki), märkides ühtlasi, et nimetatud dokument on pankrotihoiatus Pankrotiseaduse mõistes. Tähtkirja väljastamise kohta Võlgnikule sai Avaldaja AS Eesti Postilt 24.11.2010.a. Postisaadetise väljastusteate (lisa nr 5). Võlgnik ei ole käesoleva avalduse esitamiseni teinud mitte ühtegi laenu tagasimakset. Käesoleva avalduse esitamise ajaks on Võlgniku võlgnevus Avaldaja ees järgmine: • kuni lepingu lõpetamiseni (so 23.11.2010.a.) tasumata lepingujärgsed intressimaksed summas 152 227 krooni; • kuni lepingu lõpetamiseni (so 23.11.2010.a.) tasumata lepingujärgsed põhiosa maksed summas 4 607 krooni; • seisuga 23.11.2010.a. lepingujärgne laenu põhiosa jääk summas 301 396,37 krooni. Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega võeti Viru Maakohtu menetlusse CM Real Estate OÜ avaldus T B pankroti väljakuulutamiseks ning kohustati avaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 958,67 eurot. T. B sai isiklikult kätte pankrotiavalduse koos lisadega 01.02.2011. 15.02.2011 tasus avaldaja kohtu deposiiti 959 eurot. Viru Maakohtu 03.03.2011 määrusega otsustati määrata eelistungi ajaks ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks 15. märts 2011.a, kell 13.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas aadressil Narva, l. Mai tn 2; teatada võlausaldajale ja võlgnikule eelistungi kohast ja ajast; võlgnik võis võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid pankrotiavaldusele. Viru Maakohtu 15.03.2011 määrusega nimetati T B (isikukood 47506043713, elukoht: XXX, Narva; tel 5619 1323; e-post: [email protected]) ajutiseks pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, Cavere Õigusbüroo OÜ, asukoht Estonia 3(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

pst 1, Tallinn 10143; tel 6844400, 5072034; e-post [email protected]), kes on kinnitanud enda sõltumatust võlausaldajatest ja võlgnikust; ajutise pankrotihalduri esitada hiljemalt 04. aprill 2011 kohtule kirjalik aruanne koos kõikide lisadega ja arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta; määrati kohtuistungi ajaks pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06. aprill 2011.a, kell 14.00 Narvas, 1. Mai tn 2; T. B ning muudel isikutel keelati teha toiminguid võlgniku varaga ilma ajutise halduri nõusolekuta; peatati võlgniku suhtes toimuv sundtäitmine. 04.04.2011 esitas T B ajutine pankrotihaldur Martin Krupp oma aruanne.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku üldiseloomustus 1.1 T B, sündinud XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Narva linn, Ida-Virumaa, telefon XXX (edaspidi Võlgnik). 1.2 Töökoht: OÜ Lillemaailm, registrikood 11236256, müüja. 1.3 Sissetulek: Sotsiaalkindlustusametilt kokku 335,54 eurot (5250 krooni) kuus, millest on vanemahüvitis 278,02 eurot (4350 krooni) ja peretoetus 57,52 eurot (900 krooni). II Maksejõuetuse tekkimine Võlausaldaja CM Real Estate OÜ ja Võlgniku vahel sõlmiti 19.09.2008.a kinnisvaralaenu leping nr KV19090814, mille alusel andis võlausaldaja Võlgnikule laenu 306 000 krooni. Laenust kandis CM Real Estate OÜ Võlgniku palvel summa 271 965,05 krooni OÜ-le Aires Liising, summa 18 034,95 krooni kohtutäitur Terje Tšapis ́ale, summa 10 000 krooni Orange Kinnisvara OÜ-le ning 6000 krooni jäi vastavalt lepingu punktile 6.1.1 CM Real Estate OÜ-le lepingutasuks. Laenu finantseerimiseks sõlmis CM Real Estate OÜ Swedbank AS-iga laenulepingu nr 08-136029-JI, mille tagamiseks seati Võlgniku korteriomandile aadressil Kreenholmi tn 9-19 Narva (registriosa nr 3555909) hüpoteek Swedbank AS kasuks. Võlgnik oma lepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees ei täitnud nõuetekohaselt ning seetõttu lõpetas võlausaldaja lepingu. 23.11.2010.a saatis võlausaldaja Võlgnikule lepingu lõpetamise avalduse ja pankrotihoiatuse paludes tasuda 23.11.2010.a seisuga võlgnevus kokku summas 458 230,37 krooni (29 286,26 eurot), millest moodustavad intressimaksed 152 227 krooni, põhiosa maksed 4 607 krooni ja põhiosa jääk 301 396,37 krooni. Võlgniku selgituse kohaselt töötas Võlgnik Reitel Julia Leis FIE, registrikood 19128149, müüjana. Reitel Julia Leis FIE on kustutatud äriregistrist 24.07.2006.a. Võlgniku selgitusel on ta hetkel lapsehoolduspuhkusel ja hiljem läheb tööle OÜ-sse Lillemaailm (registrikood 11236256, juhatuse liige Julia Leis) müüjaks.

III Võlgniku varad

Tsiviilasi nr 2-11-2479

kuus, millest on vanemahüvitis 278,02 eurot (4350 krooni) ja peretoetus 57,52 eurot (900 krooni).

Tsiviilasi nr 2-11-2479

on Sotsiaalkindlustusametilt kokku 335,54 eurot (5250 krooni) kuus, millest on vanemahüvitis 278,02 eurot (4350 krooni) ja peretoetus 57,52 eurot (900 krooni). IV Võlgniku kohustused (võlad)

6(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

•

•

kohtutäitur Krista Järvet ́i menetluses on Võlgniku suhtes avatud 26.05.2008.a. toimik nr 167/2008/1887, peamine sissenõudja on Julianuse Inkasso Agentuur AS ning nõude summa on 205,86 eurot. kohtutäitur Risto Kütt ́i menetluses on Võlgniku suhtes avatud 08.12.2008.a. toimik nr 072/2008/4148, peamine sissenõudja on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ning nõude summa on 2 953,74 eurot.

Võlgniku suhtes on lõpetatud järgmised täitemenetlused: • kohtutäitur Krista Järvet ́i menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 18.12.2007.a. toimik nr 167/2007/4188, peamine sissenõudja oli Ida Politseiprefektuuri Ida Politseiosakond ning nõude summa oli 23,01 eurot. • kohtutäitur Krista Järvet ́i menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 25.01.2007.a. toimik nr 167/2007/285, peamine sissenõudja oli Julianuse Inkasso Agentuur AS ning nõude summa oli 376,52 eurot. • kohtutäitur Terje Tšapis ́a menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 08.08.2008.a. toimik nr 169/2008/1593, peamine sissenõudja oli Aires Liising OÜ ning nõude summa oli 20 647,05 eurot. • kohtutäitur Krista Järvet ́i menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 02.05.2006.a. toimik nr 167/2006/705, peamine sissenõudja oli OÜ Aktiva Finants ning nõude summa oli 205,51 eurot. • kohtutäitur Kairi Laiõun ́a menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 01.08.2006.a. toimik nr 140/2006/1300, peamine sissenõudja oli Kohtute Raamatupidamiskeskus ning nõude summa oli 2,14 eurot. • kohtutäitur Andrei Krek menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 30.05.2005.a. toimik nr 066/2005/1529, peamine sissenõudja oli Eesti Vabariik ning nõude summa oli 257,88 eurot. • kohtutäitur Andrei Krek menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 30.05.2005.a. toimik nr 066/2005/1528, peamine sissenõudja oli Eesti Vabariik ning nõude summa oli 135,11 eurot. • kohtutäitur Andrei Krek menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 30.05.2005.a. toimik nr 066/2005/1527, peamine sissenõudja oli Eesti Vabariik ning nõude summa oli 164,03 eurot. • kohtutäitur Andrei Krek menetluses oli Võlgniku suhtes avatud 14.01.2005.a. toimik nr 066/2005/147, peamine sissenõudja oli Salva Kindlustus AS ning nõude summa oli 34,05 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on Võlgniku kohustuste mahuks ca 45 500 eurot. V Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

7(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

Halduri hinnangul on Võlgniku maksejõuetus tekkinud liialt suurte laenukohustuste võtmisega, mida Võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna Võlgniku kogu teadaoleva vara moodustab 1 korteriomand, mille müügi eest saadu ei kata võlausaldajate nõudeid Võlgniku vastu. Samal ajal Võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol ning maksejõuetus on süveneva iseloomuga. 5.2 Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur käesoleval hetkel tuvastanud. 5.3 Võlgnik esitab 06.04.2011.a Viru Maakohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks (vastavalt PankrS § 169). Kuna kohustustest vabastamine otsustatakse pärast pankrotimenetluse läbiviimist, siis tuleks välja kuulutada T B, isikukood XXX, pankrot. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on Võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole Võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui Võlgnik on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust palub ajutine pankrotihaldur välja kuulutada T B, isikukood XXX, pankrot; nimetada pankrotihalduriks Martin Krupp (isikukood 37011102745, pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn 10143, Cavere Õigusbüroo OÜ, tel: 6844400, 5072034); määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

ARUANNE TÖÖST AJUTISE PANKROTIHALDURINA

Koos aruandega esitas ajutine pankrotihaldur 04.04.2011 aruanne oma tööst. Ajutine pankrotihaldur kulutas pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi haldur järgmisi toiminguid: -

Vestlesin Võlgnikuga ja võlausaldajatega Esitasin Võlgnikule teabenõude, koostasin ja lähetasin päringud registritesse ja krediidiasutustesse Tutvusin Võlgniku poolt esitatud dokumentidega Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ja koostasin ajutise pankrotihalduri aruande Osalen istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks 06.04.2011.a.

Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Juhindudes väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla 8(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

väiksem kui 64 eurot (1000 kr) tund, palun kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu 15 töötunni eest 1200 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot ehk 1250 kr), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ning vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport) katteks 133,83 eurot, kokku 1333,83 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused olid: Kogus Maksumus Kokku

KOKKU

133,83 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri teadaolevalt on võlgniku varaks korteriomand aadressil XXX, Narva linn, Ida- Virumaa, mille turuväärtus on käesoleval hetkel ca 16 000 eurot. Võlgniku sissetulekud on Sotsiaalkindlustusametilt kokku 335,54 eurot (5250 krooni) kuus, millest vanemahüvitis on 278,02 eurot (4350 krooni) ja peretoetus 57,52 eurot (900 krooni). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku kohustuste mahuks ca 45 500 eurot. Seega võlgniku T. B kohustused ületavad tema vara peaaegu 3 korda. Ajutise pankrotihalduri aruandest ning pankrotiavaldustes sisalduvatest asjaoludest tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kuna võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks, võlgniku kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohus leiab, et ei ole tuvastatud et võlgniku maksejõuetus on ajutine ja võlgniku majandustegevuse taastamine oleks reaalne. Maksejõuetus on süveneva iseloomuga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus sellises ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 tulenevalt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. 9(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus) ja PankrS § 31 lg 6 järgi tuleb pankrotimääruses märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud liialt suurte laenukohustuste võtmisega, mida võlgniku reaalne varaline seis ei võimaldanud. Võlgnik ei arvestanud endale laenukohustusi võttes oma reaalset majanduslikku olukorda ega võimalusi laenude tagasimaksmiseks. Seega võlgniku maksejõuetus tekkis tema raske hooletuse tõttu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Avaldaja ja võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 87 kohaselt võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. 06.04.2011 kohtuistungil võlgnik esitas avalduse vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 169 alusel.

AJUTISE HALDURI TASU MÄÄRAMINE

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

10(11)

Tsiviilasi nr 2-11-2479

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse ajutise pankrotihalduri tasu 15 töötunni eest 1 200 eurot (80 eurot/tund), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ja vajalike kulutuste katteks 133,83 eurot väljamõistmiseks võlgniku varast. Kohtuistungil palus pankrotihaldur osa halduri tasust välja maksta kohtu deposiidi tasutud summast. Avaldaja ega võlgnik ei vaielnud ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele ja väljamaksmise viisi vastu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja ajutisele haldurile tuleb määrata tasu summas 1 200 eurot. Tasu summas 642,53 eurot maksta välja kohtu deposiidile tasutud summalt, millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 316,47 eurot, seega kokku 959 eurot. Ülejäänud tasu summas 557,47 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ja kulutuste hüvitis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri märgitud ulatuses. Ajutise halduri poolt näidatud ajakulu on põhjendatud, arvestades tehtud töö mahukuse, keerukuse ja kvaliteedi. Tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ajutise halduri tunnitasu ülemmäära. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.