Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn xxxkorteriühistu avaldus AxxxxSxxxxxxxxxvastu vpla nõudes Avaldaja: Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu (registrikood: 80539823; asukoht: Sakala tn xxx, Kamari alevik, Põltsamaa vald, 48003 Jõgeva maakond);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Pxxxxx Kxxx (e-post: x Puudutatud isik: Axxx Sxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxd; lisa-aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxmaakond; e-post: x Kohtuistungi toimumise aeg Menetlustoiming
16.06.2021. a, Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista Axxx Sxxxxxxxxxxx Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 453,21 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 14,70 eurot, kokku 467 (nelisada kuuskümmend seitse) eurot 21 senti. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud puudutatud isiku AxxxxSxxxxxxxxx kanda.
2.Mõista Axxx Sxxxxxxxxxxx välja Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu kasuks menetluskuluna 50 (viiskümmend) eurot.
3.TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tnxx korteriühistu (registrikood 80539823) arvelduskontole nr EE522200221071270059 1 (9)
Swedbank AS-is enam tasutud osas riigilõiv, s.o summas 95 (üheksakümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu esitas 25.03.2021. a Tartu Maakohtule avalduse (dtl 25-27) Axxx Sxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja taotleb puudutatud isikult Axxx Sxxxxxxxxxxx tasumata majandamiskulude arvete alusel võlgnevuse kogusummas 335,70 eurot ning viivise summas 14,70 eurot väljamõistmist. Avalduse kohaselt on korteriühistu Sakala tn x hallata üks maja. Maja on 3-kordne, kahe trepikojaga ning kortereid on xx. Maja ei ole kaugküttega ühendatud. Korteriomanike esimene üldkoosolek toimus 28.01.2019. a ning seal valiti ühistule juhatus. Registrikanne tehti 04.02.2019. a. Järgmine korteriomanike üldkoosolek toimus 09.03.2019. a ning seal võeti vastu korteriühistu põhikiri, otsustati moodustada reservkapital, kehtestati ja võeti vastu 2019. a majanduskava. Axxx Sxxxxxxxx koosolekul ei osalenud ning kedagi ka ei volitanud. Seega on avaldaja hinnangul arvete väljastamisel ja maksemäärade suurusel teenuste eest seaduslik alus. Raamatupidamisteenust ostetakse ettevõttelt L.T. Teenused OÜ ning raamatupidamist tehakse raamatupidamise tarkvara programmis Merit Aktiva Pilv. Esimesed arved esitati ühistu korteriomanikele kuupäevaga 31.03.2019. a. Arvestamise aluseks on e-kinnistusraamat (korterite pinnad), korteriühistu vastuvõetud ja registrisse kantud põhikiri ning 2019. a majandamiskava, hiljem 2020. a majandamiskava. Arved esitatakse igakuiselt ning hiljemalt järgmise kuu 10ndaks kuupäevaks. Arved saadetakse korteriomaniku poolt teatatud e-posti aadressile. Ühistu on kommunaalmaksete vahendaja. Kui tegelikust tarbimisest sõltuvate kulude suurus on selgunud (vesi, kanalisatsioon, prügivedu), jaotatakse need korteriomanike vahel, lähtudes seejuures tarbimisest ning arvestamise alustest. Vahendamise eest ühistu tasu ei võta. Arvete tasumise tähtaeg on 25.kuupäev ning viivis 0,022% päevas. Vastav teave on märgitud ka arvetele. Korteriühistul laenukohustusi ei ole. Lisaks tarbitud kommunaalteenuste eest kajastavad Sakala tn 5 korterelamu arved ka majandus- ja hooldustasu - perioodil 31.03.2019. a kuni 31.05.2020. a maksumäär 0,10 eurot/m2 ja perioodil 01.06.2020. a kuni 31.12.2020. a maksumäär 0,15 eurot/m2, samuti remondifond - perioodil 31.03.2019. a kuni 31.05.2020. a maksumäär 0,30 eurot/m2 ja perioodil 01.06.2020. a kuni 31.12.2020. a maksumäär 0,40 eurot/m2. Esimesel kahel kuul ka reservkapital. Axxx Sxxxxxxxx on tasunud arveid läbi kassa otse raamatupidajale ning seejuures on arvete tasumine olnud kaootiline. Arve nr 2 tasuti maksetähtajal ning tervikuna ning edaspidised tasumised on toimunud osaliselt. Axxx Sxxxxxxxxxon teinud makseid järgmiselt: 25.09.2019. a 20 eurot, 20.02.2020. a 20 eurot, 18.06.2020. a 20 eurot ja viimane tasumine 01.10.2020. a 20 eurot. Axxx Sxxxxxxxx ei ole meeldetuletustele reageerinud või on esitanud vastuväiteid ühistu töökorralduse jms kohta. Axxx Sxxxxxxxxx on alati teavitatud korteriühistu koosolekute toimumisest, kuid osalenud ta ei ole. Ka ei ole ta pretensioone arvete kuluartiklite ja summade kohta esitanud. Axxx Sxxxxxxxx ei ole ühistut teavitanud ka asjaolust, et arved ei ole temani mingil põhjusel jõudnud. Võlgnik ei ole juhatuse poole pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks. AxxxxSxxxxxxxd alaliselt Sakala tn xxxx ei ela.
2 (9)
2.Kohus võttis 01.04.2021. a määrusega (dtl 56-57) Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu avalduse Axxx Sxxxxxxxxxvastu võla nõudes menetlusse ning kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest.
3.Avaldaja esitas 01.04.2021. a kohtule avaldusse täienduse (dtl 51-52). Avaldaja toob välja, et Axxx Sxxxxxxxx on Sakala x korteriühistu liige ning talle kuulub korter nr xx üldpinnaga 42,7 m2. Tulenevalt seadusest, korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest on puudutatud isik kohustatud igakuiselt tasuma korteriühistu esitatud arveid. Seisuga 01.04.2021. a on Axxx Sxxxxxxxxxx tasumata arved summas 335,70 eurot, sh osaliselt tasumata arved perioodil 2019. a aprill kuni 2020. a august summas 190,30 eurot ja täielikult tasumata arved perioodil 2020. a september kuni 2021. a veebruar summas 145,40 eurot. Avaldaja on välja toonud majandamiskulude kujunemise võlgniku puhul. Külma vee ja kanalisatsiooni arvestamise aluseks on korterite veemõõtjate näidud. Puudutatud isiku veemõõtja asub keldris ja neid näite on fikseerinud juhatuse liige. Vee ja kanalisatsiooni hinnad kehtestab Põltsamaa vald. Prügiveo puhul jagatakse üldkoosoleku otsuse alusel igakuiselt prügiveo arve vastavalt elanike arvuga ning saadakse summa ühe elaniku kohta. Axxx Sxxxxxxxx puhul ei ole arvestatud prügiveo tasu nende kuude eest, kui ta ei ole korteris elanud. Mitteelamise hindamise puhul on lähtutud asjaolust, kas vee tarbimist on korteris toimunud. Axxx Sxxxxxxxx ei ole arvete sisu kuni maksekäsu kiirmenetluseni kunagi vaidlustanud. Seega on ta arvete täieliku või osalise tasumisega arvete sisu õigeks tunnistanud. Kui Axxx Sxxxxxxxxxon raamatupidaja juures arveid tasumas käinud, on ta alati tutvunud ka maksmata arvetega. Viimati käis ta raamatupidaja juures 01.10.2020. a. Raamatupidaja on Axxx Sxxxxxxxxxxx saatnud mitmeid meeldetuletusi. Viiviste arvestamisel lähtutakse seadusjärgsest määrast, s.o 8% aastas. Viiviste nõue on arvestatud perioodi 01.04.2019. a kuni 31.12.2020. a eest.
4.Axxx Sxxxxxxxx esitas 04.05.2021. a kohtule omapoolse seisukoha esitatud avaldusele (dtl 59-61). Puudutatud isiku hinnangul ei ole esitatud avaldus ning selles sisalduv nõue tagatud selgete seaduslike alustega ning nõue ei ole ka tõendatud. Puudutatud isik osundab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10 ning leiab, et ainuüksi asjaolu, et korteriühistu on esitanud oma liikmetele arveid majandamiskulude tasumiseks, ei tekita see korteriomanikele maksekohustust. Puudutatud isik tunnistab kulude kandmise kohustust, kuid vaidlustab arvete suuruse ning arvestusviisi. Avaldajal tuleb esmalt tõendada kulu olemasolu, selle suurus ning jagamise metoodika mitme erineva perioodi vältel. Avaldaja on küll esitanud maksumäärad erinevatel ajaperioodidel, kuid ei ole esitanud maksumäära tõusu alust. Puudutatud isik väidab, et ruutmeetripõhine arvestus ei ole õiglane, kuna ühistu hallatavas hoones on seni seadustamata ning ehitusregistris registreerimata erikasutust, samuti korterite ümberehitamisi ning lammutamisi. Axxx Sxxxxxxxxx hinnangul tuleb avaldajal tõendada hoones eluruumide pindala ning puudutatud isiku korteri ning mitteeluruumi pindala. 2020. a majanduskava kulude osas on ettenähtud korstnate renoveerimine summas 300 eurot ja vent korstna otsad 500 eurot. Ehitusregistri andmetel on majas kaugküte ning ahikütte suitsu juhtivaid korstnaid majja ehitatud ei ole. Majanduskava juures puudub ülevaade hallatava hoone olukorrast, samuti puuduvad võrdlevad hinnapakkumised jms. Arusaamatu on ka selgitus, et juhatus teostab ülevaatuse igas korteris eraldi (kuidas on lahendatud suitsu välja juhtimine) ning koostab selle kohta ülevaatusakti. Puudutatud isik leiab, et selleks puudub juhatusel pädevus ning ei lahenda võimalikke probleeme, mis hoone kandekonstruktsioonidele on juba tekitatud. Idee tellida hoonele ehitusaudit, on tagasi lükatud.
3 (9)
Puudutatud isikule ei ole teada antud, et külma vee ja kanalisatsiooni kasutamiseks on korteriühistul sõlmitud leping. Ilmselt on leping vormistatud Pxxxxr Kxxxx nimele. Veetorustik on korteriühistu ühisvara ning osaliselt vahetati püstaku magistraaltoru. Korteris xx ei ole tehtud aga uuele torule väljavõtet. Sama olukord on ka elektriga. Korteris on ajutine veetoru läbi mitmete keldrite, mistõttu on ka veemõõtja teise trepikoja keldris. Puudutatud isik pöördus probleemi lahendamiseks juhatuse poole juba 10.06.2019. a, kuid lahendust ei ole käesoleva ajani. Prügiveo puhul ei ole samuti elanikke teavitatud teenuse osutajast, veopäevadest, hindadest, tühisõitudest jms. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on korteriühistul üksnes soov sõlmida vastav leping, kuid vastav otsus puudub. Axxx Sxxxxxxxx kasutab korterit harva ning korteriühistu prügikonteinerit ka ei kasuta. Puudutatud isik viib oma prügi mujale. Korteriühistus ei ole kindlaks määratud, kuidas saab juhatus teada elanike arvu elamus (korteris), kuna see on pidevalt muutuv suurus. Elanike arvestamine vee kasutuse järgi on meelevaldne ning ebapädev. Puudutatud isik osundab Riigikohtu lahendile nr 3-3-178-08. Lisaks toob AxxxxSxxxxxxxx välja, et arvete osaline tasumine näitab, et puudutatud isik ei nõustu arvetel toodud summadega. Arvetega seonduvalt on Axxx Sxxxxxxxx korduvalt ka juhatuse poole pöördunud. Lisaks toob puudutatud isik välja, et kuigi avaldaja väidete kohaselt osutab ühistule raamatupidamise teenust L.T. Teenused OÜ, siis arvetel on märgitud L.T. Teenus OÜ, mis on aga hoopis teine firma. Korteriühistu ei ole teinud ühtegi otsust raamatupidamisteenuse sisse ostmiseks.
5.Avaldaja esitas 17.05.2021. a kohtule kirjaliku seisukoha puudutatud isiku seisukohale (dtl 68). Avaldaja toob välja, et puudutatud isiku tasumata kulude olemasolu, nende suurused ja jagamise metoodika mitme erineva perioodi vältel on ära toodu avaldaja 01.04.2021. a seisukohas. Maksumäärad alates 01.06.2021. a on kehtestatud 30.05.2020. a ja vastu võetud 2020. a majanduskavaga. Eluruumide pinnad on võetud kinnistusraamatust ning nende õigsuse eest vastutab iga kinnisasja omanik. Alates korteriühistu moodustamisest 13.01.2018.a eluruumide, mitteeluruumide ja kommunikatsioonide ümberehitusi toimunud ei ole. Vee- ja kanalisatsioonileping on sõlmitud 04.01.2020. a ning prügiveo leping sõlmiti 01.03.2020. a. Leping raamatupidamisteenuse osutamiseks sõlmiti 22.03.2019. a L.T. Teenused OÜ-ga ning tasu suurus on kehtestatud üldkoosolekul vastu võetud majanduskavaga.
6.Kohus pidas 16.06.2021. a tsiviilasjas kohtuistungi poolte osavõtul.
7.Avaldaja esitas 21.06.2021. a kohtule täiendavad tõendid (dtl 76-103).
8.Axxx Sxxxxxxxx esitas 02.07.2021. a vastuväited esitatud tõenditele (dtl 106-107). Puudutatud isik leiab, et tegemist ei ole originaalarvetega ning tõendid on käesoleva kohtumenetluse jaoks loodud. Arvete loomise ajal 31.03.2019. a ei olnud Pxxxxx Kxxx korteriühistu juhatuse liige, kuid ometi on arvtele märgitud tema kontakttelefon ja e-posti aadress. Esialgsetel arvetel neid andmeid ei olnud. Esitatud arveid ei saa seega käsitleda tõenditena. Lisaks tuleb kohtul hinnata 09.03.2019. a koosoleku otsustusvõimet. Lisatud osalejate nimekiri ei tõenda kuidagi korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisust hääletuse läbi. Axxx Sxxxxxxxx esitas 30.07.2021. a kohtule korteriomanike 09.03.2019. a ja 30.05.2020. a üldkoosolekute protokollid (dtl 111-116).
9.Kohus täitis 07.09.2021. a kirjaga (dtl 123-125) selgitamiskohustust. Lisaks määras kohus lõppseisukohtade ja menetluskulude esitamise tähtaja ning määras, et kohus teeb kohtulahendi teatavaks 08.10.2021. a.
10.Avaldaja esitas 20.09.2021. a lõppseisukohad (dtl 127-132). Avaldaja toob välja, et puudutatud isikul on lisaks varasemalt välja toodud arvetele tasumata veel 5 arvet, s.o alates 2021. a märtsist kuni 2021. a juulini, kokku summas 117,51 eurot. Kokku on seisuga 20.09.2021. a Axxx Sxxxxxxxxx võlgnevus korteriühistu ees 467,91 eurot, sh põhivõlgnevus 4 (9)
453,21 eurot (335,70+117,51) ja viivised 14,70 eurot. Menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 145 eurot.
11.Axxx Sxxxxxxxx esitas 28.09.2021. a kohtule lõppseisukohad (dtl 134-135). Puudutatud isiku hinnangul on ka avaldaja ise tunnistanud registriandmete korratust ning ei ole tõendanud ka registriandmete õigsust. Arvetel puuduv küttekulu viitab selgelt hoone üldandmete mittevastavusele. Axxx Sxxxxxxxx leiab, et korter on mõõdistamata ning ei saa olla kindel ,et tema korteriomandi suuruseks on just 42,7 m2. Arvetel ja maksekviitungitel puudub raamatupidamisteenuse osutaja nimi ning kohus ei ole maksekviitungeid ka küsinud. Puudutatud isik toob veelkord välja, et Pxxxxx Kxxx ei olnud perioodil 31.03.2019. a kuni 03.10.2019. a korteriühistu juhatuse liige. Esinevad erinevused kohtule ning Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud arvetel. Puudutatud isikul menetluskulud puuduvad ning avaldaja menetluskulude suurust ei vaidlusta.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Alates 01.01.2018. a kehtib TsMS § 613 lg 1 p 1 järgmises versioonis: kohus menetleb hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu registreeriti Äriregistris 13.01.2018. a (dtl 28) ning põhikiri kinnitati 09.03.2019. a korteriühistu üldkoosolekul (dtl 28, 34, 38). Põhikirja punkt 3.1 kohaselt on ühistu organiteks korteriomanike üldkoosolek (kõrgeim juhtorgan) ja juhatus. Seega juhatus esindab korteriühistust ning korraldab selle tegevust vastavalt üldkoosoleku otsustele. Hagiavalduse kohaselt toimus esimene korteriühistu koosolek 28.01.2019. a ning seal valiti ühistule juhatus. Vastav kanne registrisse tehti 04.02.2019. a. Äriregistri andmetel oli Sakala tn x korteriühistu juhatuse ainuliikmeks alates 04.02.2019. a kuni 03.10.2019. a MxxxxxSxxxxning alates 03.10.2019. a kuni käesoleva ajani Pxxxxx Kxxx. 14.1 Esitatud tõenditest nähtub, et Sakala tn x korteriühistu 09.03.2019. a üldkoosolekul (dtl 38) kehtestati majandamiskulude määrad. Nii kehtestati haldus- ja hooldustasuks korteriomandi ühe ruutmeetri kohta 0,10 eurot (avariialased teenused, muru niitmine, riigilõiv, raamatupidamine) ning remondifondi määraks korteriomandi ühe ruutmeetri kohta 0,30 eurot. Lisaks kehtestati üldkoosolekul reservkapitali suuruseks 1,00 eurot/m2. Reservkapitali summa laekumine arvete alusel kahe kuu jooksul. Määrad kinnitati 2019. a majanduskavaga (dtl 35) ning need kehtisid perioodil 31.03.2019. a kuni 31.05.2020. a. Oluline on seegi, et üldkoosolek otsustas (punkt 3) prügiveo arvestamise jagatuna korteris elavate inimeste arvule ning vee ja kanalisatsiooni arvestus toimub vastavalt esitatud näitudele (vahe tekkimisel otsustab juhatus, kuidas olukord lahendada). Küte on korteripõhine ning üldelekter on ühendatud korterite voolumõõtjate alla. 2020. a majanduskavaga (dtl 37) kinnitati 30.05.2020.a üldkoosolekul vastuvõetud uued majandamiskulude maksumäärad, s.o majandus- ja hooldustasu 0,15 eurot/m2 ja remondifond 0,40 eurot/m2. Viimati toodud määrad kehtivad alates 01.06.2020. a.
5 (9)
Kuigi Põltsamaa vald, Kamari küla, Sakala tn x KÜ 09.03.2019. a ja 30.05.2020. a üldkoosoleku protokollide kehtivuse või õigustühisuse tuvastamine ei ole käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks esemeks, saab asuda veendunult seisukohale, et korteriühistu üldkoosolekud võtsid otsused vastu nõuetekohaselt. Nõuetekohaselt on kinnitatud ka nii 2019.a kui ka 2020. a majanduskavad ja -aastaaruanded. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29 lg 3). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Põltsamaa vald, Kamari küla, Sakala tn x KÜ 09.03.2019. a ja/või 30.05.2020. a üldkoosoleku läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist (KrtS § 29 lg 4). Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei nähtu. 14.2 Korteriühistu on mittetulundusühing ning korteriomandi ja korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mis puutub lepingute sõlmimisse, siis juhatuse liikmete esindusõigus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses ja korteriühistu põhikirjas. Sakala tn x korteriühistu põhikirja punkt 3.7.5 kohaselt võib ühistut esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige üksinda, arvestades seda, et käsitletavate õigustoimingute aluseks on juhatuse kui kollegiaalse organi otsus. Käsitletud nõudest võib kõrvale kalduda vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. Punkt 3.7.7 kohaselt korraldab juhatus ühistu raamatupidamist. Avaldaja on kinnitanud, et Sakala tn x korteriühistu vee- ja kanalisatsioonileping on sõlmitud 04.01.2020. a, prügiveoleping 01.03.2020. a ning leping raamatupidamisteenuse osutamiseks 22.03.2019. a (dtl 68). Avaldaja esindaja selgitas kohtuistungil, et raamatupidamisteenust osutab L.T. Teenused OÜ ning lepingut on pikendatud kaheks aastaks. Teenuse hind alates 2021. aastast on igakuiselt 36 eurot ja lisandub aasta aruande koostamine 36 eurot. Seega saab veendunult asuda seisukohale, et korteriühistu on teenuse osutajatega lepingud sõlminud ning teenuste eest tuleb vastavalt esitatud arvetele ka tasuda. Kohus märgib, et olukord, kus faktiliselt toimub (regulaarne) teenuse osutamine, tähendabki sellekohast teenuse saaja (tellija) ja osutaja vahelist kokkulepet. Seoses puudutatud isiku väitega, et ei ole üheselt selge, kas korteriühistule osutab raamatupidamisteenust L.T. Teenused OÜ või L.T. Teenus OÜ (tegemist on erinevate äriühingutega) märgib kohus järgmist. Vaidlusalusel perioodil Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud arvetel ei ole märgitud raamatupidamisteenuse osutaja ärinime. Nimetatud asjaolu on möönnud ka puudutatud isik ise oma 28.09.2021. a seisukohas (dtl 134-135). Arvetel on toodud üksnes raamatupidaja kontakttelefon ning e-posti aadress [email protected]. 18.03.2021. a on puudutatud isikule saadetud meeldetuletus-nõue (dtl 54) ning saatjaks on L.T. Teenused OÜ raamatupidaja. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et korteriühistul on sõlmitud lepingu teenuse osutamiseks just L.T. Teenused OÜ-ga. Oluline on seegi, et Axxx Sxxxxxxxx on käinud raamatupidaja juures ning teinud arvete tasumiseks sularahamakseid, seejuures on ta läinud õige teenuse osutaja juurde ning küsimust selles osas tekkinud ei ole. Arusaamatu on ka puudutatud isiku väide, et ta ignoreeris L.T. Teenused OÜ-lt saadud arveid, kuna ei teadnud, mis firmaga on tegemist, kuid samas on arveid osaliselt tasunud. Seega saab asuda seisukohale, et Axxx Sxxxxxxxx oli teadlik, milline ettevõte korteriühistule raamatupidamisteenust osutab. Kohus leiab, et kui mõnel arvel ongi ekslikult märgitud teenuse osutajaks L.T. Teenus OÜ, saab tegemist olla kirja- või trükiveaga, mis ei muuda tasumise kohustust olematuks. Kohtule selliseid arveid esitatud ei ole. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et esitatud arvetel on märgitud kontakt e-posti aadressiks ka xeejuures ei ole ühelgi vaidlusalusel arvel märgitud, et korteriühistu juhatuse liige on Pxxxxx Kxxx. Isik oli nimetatud perioodil korteriühistu liige (seega seotud korteriühistuga) ning märgitud arvetel kontaktisikuks. Kohus märgib, et seadusest ei tulene kohustust, et korteriühistu kulusid
6 (9)
kajastavatel arvetel ja ka kassa sissetuleku orderitel peab olema märgitud raamatupidamisteenuse osutaja ning ühistu juhatuse liikmed nimeliselt. Kohtu hinnangul on kõik vaidlusalused arved kui ka kassa sissetuleku orderid (dtl 143-145) koostatud nõuetekohaselt ja nendele kantud teave on piisav käsitamiseks asjas tõenditena. KrtS § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. AxxxxSxxxxxxxx esitas kohtule maja registriandmete korrastamise pakkumise (dtl 136-137), mille kohaselt tuleks ehitusregistrisse kanda hetkeseisule vastavad maja mõõdud ja korruseplaanid. Lõppseisukohas leiab AxxxxSxxxxxxxx, et arvetel puuduv küttekulu viitab selgelt hoone üldandmete mittevastavusele. Kohus rõhutab veelkord, et käesolevalt on lähtutud kinnistusregistrisse kantud andmetest. AÕS § 56 lg.1 sätestab: Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega on ainuõige lähtuda andmetest, mis on kantud kinnistusraamatusse: et korteri nr xx üldpindala on 42,7 m2. Kohtu sellist seisukohta ei muuda kuidagi asjaolu, et ühistul puudub ühtne küttesüsteem. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et alates korteriühistu loomisest hoones ümberehitusi tehtud ei ole. Kuigi Axxx Sxxxxxxxx ei nõustu korteri üldpindala suurusega, siis teistsuguseid andmeid ta kohtule esitanud ei ole. Kinnistusraamatusse kantud andmeid saab muuta üksnes kinnistu omaniku (käesoleval juhul Axxx Sxxxxxxxxx) avalduse alusel.
15.Avaldaja taotleb puudutatud isikult Axxx Sxxxxxxxxxxx välja mõista Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos lisanduva viivisega 467,91 eurot. 15.1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt esitati puudutatud isikule igakuised arved tema e-posti aadressile, millise ta ise on korteriühistule andnud, s.o xohtuistungil kinnitas Axxx Sxxxxxxxx, et ta on juhatusega suhelnud just e-posti teel. Seega saab asuda seisukohale, et kõik korteriühistu esitatud arved on jõudnud puudutatud isikuni. Ka on selgunud, et puudutatud isik on käinud raamatupidaja juures tegemas sularaha makseid ning seejuures on ta saanud tutvuda kõigi arvetega, sh tasumata arvetega.
7 (9)
15.2 Sakala tn x KÜ põhikiri punkt 2.2.14 näeb ette, et majandamiskulude arvestamise ning tasumise korra, sh on märgitud, et jäätmekäitlus jagatuna elanike arvu järgi korteris. Esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et vaidlusaluses korteris alaliselt keegi ei ela, kuid teatud perioodidel korterit siiski kasutatakse. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestuste tegemisel lähtuda korteri nr xx puhul elanike arvust 1. Kohtu hinnangul ei oma tähendust puudutatud isiku väide, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonileping üldse sõlmitud on, samuti prügiveo ning raamatupidamisteenuse osutamise lepingud ning et muru niitmise kohta ei tea puudutatud isik ka midagi. Vastavad otsused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel ning kui Axxx Sxxxxxxxxxotsustas seal mitte osaleda, siis see on tema vaba valik. Menetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et faktiliselt neid teenuseid korteriomanikele osutatakse. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et korteriühistu lähtub alates 01.01.2021. a korteri nr xx puhul tegelike kulude määramisel vee tarbimisest, st kui puudub vee tarbimine, puuduvad ka muud tegelikud kulud (s.o prügiveo kulu) ja vastupidi. Kohtu hinnangul saab sellise käsitlusega nõustuda. AxxxxSxxxxxxxx on väljendanud kohtuistungil seisukohta, et on nõus tasuma prügiveo eest vastavalt tarbimisele. Veetarbimist arvestatakse näitude alusel. 15.3 Avaldaja on esitanud kohtule müügiaruande artiklite lõikes (dtl 42), mille kohaselt on perioodil 31.03.2019. a kuni 31.01.2021. a Axxx Sxxxxxxxxxx tasumata külma vee ja kanalisatsiooni eest 36,69 eurot, majandus- ja hooldustasu 115,33 eurot, prügiveo eest 10,19 eurot, remondifondi 328,79 eurot ja reservkapitali 42,70 eurot, kokku 533,70 eurot. Lisaks on avaldaja kohtule esitanud müügiaruande arvete lõikes (dtl 43) perioodi 31.03.2019. a kuni 31.01.2021. a kohta. Aruandes on toodud 23 arvet kogusummas 533,70 eurot. Kuna elamus ühtne küttesüsteem puudub ning küte on korteripõhine, siis kütte eest arveid ei esitata. Avaldaja on kohtule esitanud ka aruannete koostamise aluseks olnud arved (dtl 73, 77-82, 84-85, 87, 90-92, 94-96, 98-103). Avalduses toodu kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx arveid tasunud kaootiliselt ning üksnes osaliselt ja tervikuna tasutud on üksnes esimene, s.o 31.03.2019. a. Avalduses toodu on kooskõlas kliendilaekumiste aruandega (dtl 44), mille kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx märgitud perioodil tasunud korteriühistule 221,49 eurot ning tasumata on 312,21 eurot. 28.02.2021. a esitati Axxx Sxxxxxxxxxxx arve nr 21026 (dtl 83), mille kohaselt tuleb puudutatud isikul perioodi 01.02.2021. a kuni 28.02.2021. a eest korteriühistule tasuda 23,49 eurot (sh majandus- ja hooldustasu 6,41 eurot, remondifond 17,08 eurot, külm vesi ja kanalisatsioon 0 eurot). Kokku põhivõlgnevus perioodil 31.03.2019. a kuni 28.02.2021. a 335,70 eurot (312,21+23,49). Nimetatud asjaolu nähtub ka kliendivõlgnevuse aruandest (dtl 53). Lisaks esitas avaldaja 20.09.2021. a kohtule Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud arved perioodil 2021. a märtsist kuni juulini (dtl 128-132) ning esitatu põhjal on puudutatud isikul korteriühistule tasumata põhivõlgnevus summas 117,51 eurot (23,51+23,51+23,49+23,49+23,51). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Axxx Sxxxxxxxxxxx välja põhivõlgnevuse kogusummas 453,21 eurot. Puutuvalt Axxx Sxxxxxxxxx väitesse, et temale korteriomanikuna esitatud arved (dtl 138142) ning kohtule esitatud arved on erinevad, märgib kohus järgmist. Tegemist on sisult sarnaste arvetega ning kõik esitatud arveid kajastavad samu summasid. Kohtule esitatud arvetel on eraldi välja toodud, kui suur osa mingist arvest on tasutud. Seejuures tasumisele kuuluvad summad, varasemad tasumata arved ning tasumisele kuuluv kogusumma on kõikide, nii puudutatud isikule kui ka kohtule esitatud arvetel sama. Kohus märgib, et puudutatud isiku poolt tasutud osa on saanud korteriühistu märkida dokumendile juurde alles
8 (9)
pärast arve osalist tasumist ning ilmselt seda on tehtud hiljem selguse huvides, s.t et oleks konkreetselt aru saada, kui suur osa mingist arvest on tasumata.
16.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.04.2019. a kuni 31.12.2020. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 46, 127). Avaldaja on arvestanud viivist alates 01.04.2019. a 8% aastas ehk 0,022% päevas maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseks 14,70 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja peab põhjendatuks viivise summas 14,70 eurot välja mõistmist puudutatud isikult. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Tsiviilasjas on menetluskuluks üksnes avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 145 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega tulnuks avaldajal tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avaldajale tagastada enamtasutud riigilõiv summas 95 eurot. Riigilõiv tagastada Põltsamaa vald, Kamari alevik Sakala tn x korteriühistu arvelduskontole nr EE522200221071270059 Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.