1.Kinnitada M.M. (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada M.M. (pankrotis) pankrotimenetlus.
2.Võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses ta ei ole raha saanud: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2): Võlausaldaja
Võlg (€)
Jane Rumjantseva Omega Invest OÜ OK Incure OÜ PlusPlus Capital AS Intrum Debt Finance AG Kokku:
III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3): Võlausaldaja
Võlg (€)
Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ
3 045,65 1 987,12
Jaotis (%) 25,16 16,42
Konto number
Viitenumber XXX XXX
XXX XXX
Makse selgitus XXX XXX
Tsiviilasi 2-20-13815
Aktiva Finants OÜ Aktiva Finants OÜ Kokku:
5 766,21 47,64 1 304,04 10,78 12 103,02 100,00
XXX XXX
XXX XXX
XXX XXX
Aktiva Finants OÜ nõude rahuldamiseks tuleb makse teha Julianus Inkasso OÜ kontole nr XXX.
Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
3.Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasu suuruseks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot. Halduri tasu kanda M.M. pankrotivarast OÜle Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX).
4.Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotivara arvel tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 260,30 eurot.
5.Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest M.M. (pankrotis) pankrotimenetluses.
6.Algatada M.M. (isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
7.Jätta M.M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada M.M. (isikukood XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
8.Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. oktoobril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele. Esimene väljamakse teha 15. oktoobril 2022, seejärel 15. oktoobril 2023 jne.
9.M.M. esitada kaks korda aastas (igal aastal 1. mail ja 1. novembril) kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. maiks 2022, seejärel 1. novembriks 2022 jne.
10.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
Tsiviilasi 2-20-13815
Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (2021. aastal 220,48 eurot). Kui M.M. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg 12
ja 1 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
11.Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.
12.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4). Asjaolud Tartu Maakohtu 24.09.2020 määrusega kuulutati välja M.M. pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.10.2020. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.02.2021. Pankrotihaldur esitas 30.03.2021 kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 13.04.2021 määrusega. Pankrotihaldur Einar Vallandi esitas kohtule 27.09.2021 kinnitamiseks lõpparuande ja taotlused: 1) kinnitada M.M. pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus; 2) vabastada Einar Vallandi M.M. pankrotihalduri kohustustest; 3) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 260,30 eurot, ning kui see on kohtu hinnangul vajalik, siis ka võlgniku pärimisõiguse realiseerimisega otseselt seotud kulu 298 eurot, mida haldur on menetluse lõpparuandes käsitanud massikohustusena; 4) määrata M.M. pankrotihalduri töötasu suuruseks XXX eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku XXX eurot, ning mõista tasu välja M.M. pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum
Tsiviilasi 2-20-13815
(registrikood 10609096, XXX, konto nr XXX) kasuks; 5) otsustada M.M. kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
ARUANNE
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku pankrotivara moodustus kahest allikast. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud sissetulekut kokku XXX eurot, millest on mittearestitavad toetused (sotsiaaltoetus, peretoetus, töötutoetus, toimetulekutoetus) kokku XXX eurot ning sissetulek, millele võib sissenõude pöörata (töötasu, tulumaksutagastus, laekumine eraisikutelt) kokku XXX eurot. Sissetulekust laekus pankrotivarasse XXX eurot. Võlgnik osutus kaaspärijaks ja pärandi realiseerimise tulemusena laekus pankrotivarasse 4455,85 eurot. Koos pangakonto algsaldoga (1,97 eurot) kujunes pankrotivara väärtuseks 5358,52 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta
2.1.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
2.2.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
2.3.Massikohustused: Massikohustusena on võlgniku pärimisõiguse realiseerimisega otseselt seotud kulu XXX eurot. Nimetatud summa koosneb: 1) XXX notar R.D. pärijate väljaselgitamise ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasutud notari tasu 63,44 eurot (53,99 eurot, millele lisandub käibemaks 9,45 eurot) ning pärandi hulka kuulunud korteriomandi müügilepingu ärakirja maksumus 2,05 eurot (1,71 eurot, millele lisandub käibemaks 0,34 eurot); 2) pärandi hulka kuulunud korteriomandi müügilepingu sõlmimisega seotud sõidukulu (12,51 liitrit mootorikütust sõiduks XXX ja tagasi) 17,31 eurot (14,42 eurot, millele lisandub käibemaks 2,89 eurot); 3) pärandi hulka kuulunud pensionifondi osakute tagasivõtmise avalduse menetlemise eest SEB Pank AS-ile tasutud 22,37 eurot; 4) pärandi hulka kuulunud korteri müügist võlgniku pankrotivarasse tasutud summalt arvutatud tulumaks 192,83 eurot. Viimati nimetatud summa on kantud Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole, ehkki 2021. aasta tuludeklaratsiooni ei ole esitatud ning tulumaksu tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud. Tulumaks on arvutatud ja tasutud seetõttu, et pärandi hulka kuulunud korteri müügist võlgniku pankrotivarasse tasutud summat saab käsitada võlgniku tuluna. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta ning see, kas ja missuguses summas peab võlgnik tasuma 2021. aastal saadud tulult arvutatud tulumaksu, selgub 2022. aasta algul, pärast kõikide 2021. a tulumaksukohustust suurendavate ja vähendavate asjaolude arvesse võtmist. Enne pankrotimenetluse lõppemist on võimalik teha esialgne kalkulatsioon. Vastavalt TuMS §-le 23 lg 1 arvatakse füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu 6000 eurot ehk 500 eurot kalendrikuus. Praegu töötab võlgnik töölepingu alusel ja tema tööandja arvestab töötasu väljamaksmisel igakuiselt maksuvabaks tuluks XXX eurot. Võlgnik ei ole kõikidel kuudel töötanud ning osa seaduses ettenähtud tulumaksuvabastusest on jäänud kasutamata. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus jaanuar – august võlgnikule maksete tegemisel kasutatud maksuvaba tulu 2464,13 euro ulatuses järgmiselt: Makse tegija Brutotulu Kasutatud maksuvaba tulu Eesti Töötukassa 612,00 € 612,00 €
Kaheksa kuu maksuvaba tulu summa on XXX eurot. Korteri müügihinna võlgnikule laekumise hetkeks oli võlgnikul maksuvabast tulust kasutamata 1535,87 euro suurune osa. Pankrotivarast võlgniku potentsiaalse tulumaksukohustuse katteks Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole tasutud summa on arvutatud järgmiselt: Tulu korteri müügist Kasutamata maksuvaba tulu: Tulumaksu arvutamise alussumma: Arvutatud tulumaks:
XXX €
1 535,87 € 964,13 € 192,83 €
Kui 2021 tegelik tulumaksukohustus mistahes põhjusel osutub praegu arvutatud tulumaksu summast erinevaks, on võimalik tulevikus tehtavate juurde- või tagasimaksetega tagada, et võlgnik ega võlausaldajad ei saa põhjendamatut kahju või kasu.
2.4.Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud 260,30 eurot, sealhulgas tasu Ü.B.O. ruumide ja sisseseade kasutamise eest 180 eurot (20 tundi, 9 eurot tund), koopiate ja väljatrükkide valmistamise maksumus 35,75 eurot (275 lehekülge, 0,13 eurot lehekülg), käibemaks 43,15 eurot ja panga teenustasud 1,40 eurot.
2.5.Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel. Vastavalt PankrS §-le 193 lg 5 kohaldatakse ses asjas halduri tasu arvestamisele kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 651 lg 1 kohaselt on 5356,55 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 1071,31 eurot, millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb 1000 euro suuruse töötasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 200 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida praegu kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 15,15 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha XXX eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel Õigusbüroo Faktootum OÜ-le edaspidi tasuda pankrotihalduri töötasu 1000 eurot ja lisanduva käibemaksu 200 eurot.
3.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivarast on PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu jaotiste katteks välja makstud 3600,22 eurot järgmiselt: Võlausaldaja nimi Rahuldatud nõude summa Jane Rumjantseva 42,12 € Omega Invest OÜ 198,73 € OK Incure OÜ 763,61 € PlusPlus Capital AS 2 077,33 € Intrum Debt Finance AG 518,43 € Kokku: 3 600,22 €
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.
Tsiviilasi 2-20-13815
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Pankrotimenetlusega kaasnesid vältimatult toimingud: 1) koosolekute läbiviimine, dokumentide koostamine ja esitamine kohtule ja muudele isikutele; 2) võlausaldajatega suhtlemine, esitatud nõuete kontrollimine ning kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa fikseerimine; 3) võlgnikuga suhtlemine, arvestuse pidamine tema jooksva sissetuleku üle, selle jagamise korraldamine pankrotivaraks ning võlgniku ja tema ülalpeetavate igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. Lisaks sellele osales pankrotihaldur võlgniku pärimisõiguse realiseerimisega seotud küsimuste lahendamises. See osutus aja- ja töömahukaimaks osaks pankrotihalduri tööst. Aja, energia ja raha kulumist õigustab fakt, et 83,19% pankrotivarasse laekunud summast laekus just selle tegevuse tulemusena.
6.1.Nõuete kaitsmise koosolekul vaadati läbi üheksa nõudeavaldust summas 44 612,42 eurot. Haldur eitas vastuväite kahe võlausaldaja nõudele summas 1381,48 eurot.
6.2.Pankrotimenetluse algul võlgnik ei töötanud, tema sissetulek koosnes peamiselt riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavatest erinevatest toetustest. Lisaks sai vähesel määral makseid füüsilistelt isikutelt. Märtsis tagastas Maksu- ja Tolliamet 2020. aasta eest enam tasutud tulumaksu 287,19 eurot. Alates 07.04.2021 on võlgnik töötanud, algul XXX, alates 01.06.2021 V.S.O. -s. Võlgniku sissetulekust on pankrotivara hulka arvatud XXX eurot. Pankrotivara hulka arvatud sissetuleku osa arvutuskäik, mis muuhulgas arvestab fakti, et võlgniku ülalpidamisel on XX.XX.XXXX sündinud poeg. Kuu
Peretoetus
okt 2020 nov 2020 dets 2020 jaan 2021 veebr 2021 märts 2021 aprill 2021 mai 2021 juuni 2021 juuli 2021 august 2021 sept 2021
Võlgniku sissetulek laekub AS-is Swedbank avatud kontole nr XXX, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks kasutas haldur võlgniku nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontot nr XXX.
6.3.Haldur osales võlgniku pärimisõiguse realiseerimisega seotud küsimuste lahendamises. 04.11.2020 kirjaga teavitas notar M.M. õigusest pärida XX.XX.XXXX surnud V.P. vara. Kuigi PankrS § 120 lg 1 kohaselt otsustab pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik, puudutab ükskõik kumb valik minu arvates pankrotivara. Pärandi vastuvõtmisel muutub päritud vara võlgniku pankrotivaraks (PankrS § 108 lg 2), mille valitsemise ja käsutamise õigus kuulub pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p 2, § 36 lg 1). Pärandist loobumise
Tsiviilasi 2-20-13815
korral teostab PärS § 126 sätestatud võlausaldaja õigusi pärandist loobunud isiku pankrotihaldur (tsiviilasjas nr 3-2-1-41-10 tehtud Riigikohtu 25.05.2010 otsuse p-d 10 – 12). Lähtudes nendest seisukohtadest suhtles haldur aktiivselt notariga, kaaspärijatega ja pärandi realiseerimisega seotud muude isikutega. Notar väljastas XX.XX.XXXX pärimistunnistuse, mille kohaselt päris võlgnik 1/3 suuruse mõttelise osa XX.XX.XXXX surnud V.P. varast. Pärimismenetluse algatanud isik arvas algul, et ta on ainus pärija. Suhtlus kaaspärijatega algas üsna emotsionaalselt, kuid ajapikku õnnestus emotsioonid asendada valdavalt pragmaatilise suhtlusega. Sellegipoolest nõudis märkimisväärselt aega ja energiat nii pärandi jagamise osas kokku leppimine kui ka pärandi hulka kuulunud pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldamine. Viimati nimetatu võttis aega kaks kuud. Pärandi hulka kuulunud korteriomandi realiseerimist komplitseeris tõsiasi, et korteris elas ja elab jätkuvalt pärandaja pikaajaline XXX, kellel on raskusi oma asjade iseseisvalt ajamisega ja kellele kohalik omavalitsus osutab mitmesuguseid tugiteenuseid. Pärimismenetluse algatanud pärija väitis, et soovib korteri kinkida pärandaja XXX. Kuna ühe pärija pankrotihaldurina ei saanud aktsepteerida pankrotivara arvel kingituse tegemist, lahenes olukord nii, et korteri ostis pärandaja XXX tööandja, kes koormas korteri pärandaja XXX kasuks seatud tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Pärandi jagamise ja realiseerimise tulemusena laekus pankrotivarasse 4455,85 eurot, sealhulgas XXX osakute (2612,616 tk) tagasivõtmise tulemusena laekus 1955,85 eurot (2444,81 eurot, millest peeti kinni tulumaks 488,96 eurot) ning XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) müümise tulemusena laekus 2500 eurot.
6.4.Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa.
7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:
2.rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi Jane Rumjantseva Omega Invest OÜ OK Incure OÜ PlusPlus Capital AS Intrum Debt Finance AG Kokku:
3.rahuldamisjärk – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3) Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa Aktiva Finants OÜ 3 045,65 € Aktiva Finants OÜ 1 987,12 € Aktiva Finants OÜ 5 766,21 € Aktiva Finants OÜ 1 304,04 € Kokku: 12 103,02 € Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid.
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused
Tsiviilasi 2-20-13815
Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.
10.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotiavalduses väitis võlgnik, et ta püüdis investeerida platvormil XXX, kuid ebaõnnestus ja see ongi maksejõuetuse põhjus. Probleemi süvendas töökoha kaotus. Pankrotihalduril ei ole võlgniku investeerimisalase tegevuse kohta muud teavet peale võlgniku suulise seletuse, et ta loovutas mõni tuhat eurot võõrastele, kellelt seda tagasi ei saanud. Taoline raha kulutamise viis kahtlemata kahjustab maksevõimet, kuid ainuüksi see ei põhjustanud nii suurt kohustuste mahtu nagu tunnustati pankrotimenetluses. Võlgniku püsiva maksejõuetuse kujunemisele aitas oluliselt kaasa see, et ka tema muud varalised suhted olid piisavalt läbi mõtlemata. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et võlgnik on kasutanud krediiti rohkem kui kümme aastat. Algul olid krediidisummad väikesed. Võlgniku sissetulek nähtavasti ei olnud piisavalt suur selleks, et selle arvel oleks saanud rahuldada kõiki võlgniku vajadusi või soove. Sarnaselt paljude muude hiljem maksejõuetuks muutunud isikutega otsustas ka võlgnik oma soove rahuldada krediidi arvel. See ei olnud mõistlik valik, sest iga järelmaksu või laenuga kaasnes kulu ning nagu enamikul samalaadsetel juhtudel, ei täitunud võlgniku lootus, et tulevikus saab tema sissetulek olema oluliselt suurem kui olevikus. Ei ole andmeid, et laenuks võetud rahaga oleks ümber käidud pillavalt. Samuti ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Suur osa uutest laenudest kulus varasemate laenulepingute täitmiseks. Selliselt toimides on võlgade mahu suurenemine vältimatu. Võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Alust ei ole väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Võlgnik ei võtnud lühikese aja jooksul suures summas kohustusi, vaid kohustused kuhjusid järk-järgult aastate vältel. Võlgnik ilmselt ei teadvustanud enesele hetke, mil ta jäädavalt minetas võime täita kõiki võetud kohustusi. Tagantjärgi on ka pankrotihalduril raske täpselt kindlaks määrata, millal võlgniku makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks. Kõrvutades võlgniku teadaolevate kohustuste mahtu (pankrotiavalduses märkis võlgnik oma kohustuste summaks üle 42 000 euro) Maksu- ja Tolliameti andmetega võlgniku viimaste aastate maksustatava tulu kohta, samuti võttes arvesse fakti, et võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel toimus tema suhtes kaheksa aastatel 2018 – 2020 algatatud, võlausaldajate jaoks ebaedukat täitemenetlust, võib öelda et võlgnik ei ole juba aastaid olnud maksejõuline. Võlgnikule viimastel aastatel laenu andnud isikud võinuks suurema hoolsuse ilmutamise korral juba enne laenu andmist aru saada, et võlgnikule antud raha tagasisaamise tõenäosus on väike. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 24.09.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 04.10.2021 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne M.M. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid krediidi kasutamisega üldiselt seotud riskide realiseerumine. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles
Tsiviilasi 2-20-13815
võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 651 lg 1 kohaselt on 5356,55 euro suuruselt pankrotivaralt arvutatud pankrotihalduri töötasu alammäär 1071,31 eurot, millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasuks 1200 eurot, sh käibemaks. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1200 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista M.M. pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotivara arvel kantud kulud on 260,30 eurot. Kohus kinnitab M.M. pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 260,30 eurot. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest M.M. pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. M.M. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M.M. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku
Tsiviilasi 2-20-13815
ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et M.M. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus selle kohta, et ta on valmis täitma usaldusisiku kohustusi ning talle on teada võlgniku ja usaldusisiku kohustused ja ülesanded võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb M.M. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotiste suhtarvuga. Kohus kohustab M.M. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 1. maiks 2022. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi peab PankrS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (M.M. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab M.M. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui M.M. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.