1.Vabastada G.R (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded G.R-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada G.R-i
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetlus.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 7 alusel teade G.R-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 24.09.2020 määrusega välja G.R-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus lõpetas 07.10.2021 määrusega (jõustus 27.10.2021) G.R-i pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik jäeti nimetamata ja G.R-i ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas – 1. mail ja 1. novembril ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15. oktoobril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 39 630,72 eurot, sealhulgas II järgu nõuded 27 527,70 eurot ning III järgu nõuded 12 103,02 eurot.
2.Võlgnik esitas kohtule aruanded 26.05.2022, 24.11.2022, 24.05.2023, 27.11.23, 05.06.2024, 25.11.2024, 02.06.2025 ning lõpparuande 05.11.2025.
3.23.09.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
5.Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022 (27.10.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.
6.PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. 2/4
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse kestel ettevõttes V SpaaHotell OÜ ja viibis 2022. aasta veebruaris sündinud lapsega rasedus- ja sünnituspuhkusel ning seejärel vanemapuhkusel. Võlgnik töötas osalise koormusega käsunduslepingu alusel ka vanemapuhkusel viibimise ajal. Vanemahüvitise lõppedes asus võlgnik 01.09.2023 tööle 0,75 koormusega, sest täiskoormusega ei olnud võimalik töötada lapse hooldamisvajaduse tõttu. 2024. aasta augustis töötas võlgnik lisaks põhitöökohale võlaõigusliku lepingu alusel lühiajaliselt ettevõttes Ankofafindi Lelesonyoti OÜ. Riigikohus on tsiviilasjas 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötamast. Antud juhul võib väikelapse hooldamist pidada mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab võlgniku töötamist osalise koormusega. Kohus leiab, et arvestades lapse hooldamise vajadusest tingitud osalise koormusega töötamist, ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu.
10.PankrS § 173 lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, vanemahüvitis, tulumaksutagastus, vabatahtliku pensionisamba väljamaksed ning lähedaste rahaline abi. Võlgnikul oli menetluse alguses üks, alates 2022. aasta veebruarist kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel valdavalt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvelt kokku 990 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3/4
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus leiab, et G.R tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
14.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud G.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus G.R-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.