I. Š. hagi P. P. ja K. P. vastu kulutuste hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: I. Š., isikukood XXX Lepinguline esindaja: A. E. Kostja I: P. P., isikukood XXX Kostja II: K. P., isikukood XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. K.
Asja läbivaatamine
Istung 28.06.2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta I. Š. hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja K. P. menetluskuludena kindlaks õigusteenuse tasu summas 300 eurot ning mõista see summa I. Š. K. P. kasuks välja.
4.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.I. Š. esitas 25.11.2020 Tartu Maakohtule hagi, milles taotleb kostjatelt hüvitise väljamõistmist. Hagi kohaselt XXX asub korteriühistu. Tegemist on väikese maja ja ühistuga, kus korteriomanikke on majas kokku 4. Hagejale ja tema XXX kuulub sisuliselt kogu hoone II korrus, hagejale konkreetselt korter nr 5. Kostjale I kuulub I korrusel asuv 24, 9 ruutmeetrine korter nr 4. Kostjale II kuuluvad I korrusel asuvad kolm korterit 1,2 ja 3 kokku pindalaga 78,4 ruutmeetrit. Osapooltele on ja oli teada, et maja on vana, katus oli pikka aega avariiohtlikus olukorras ehk sadas läbi ja kahjustas maja selle säilimise seisukohalt. Märgumise tõttu kahjustusid sarikad, puitvahelaed, hoone seinakonstruktsioonid jne. Tegemist oli kiiret sekkumist vajavate remonttöödega, et hoida ära hoone edasine kahjustumine ja kahju tekkimine selles hoones korterit omavatele korteriomanikele. Hädavalik oli vaja välja vahetada kogu maja katus tervikuna. I korruse omanike ehk kostja I ja II huvi katuse väljavahetamise osas sisuliselt puudus üldse, kuna väidetavalt neid see probleem ei puuduta kuna läbijooksnud sadevesi nende korteriteni ei jõua. Samas on selline kostjate positsioon ekslik, sest kahjustub ka nende omandiosa, vähemalt katuse kui kaasomandi osa ulatuses. Kostjad ignoreerisid hageja ja tema XXX ettepanekut võtta osa katuse vahetamisega seotud ehitustööde korraldamisest ja selle eest tasumisest. Kuna kostjad ei olnud huvitatud maja saatusest st maja katus sadas pidevalt läbi, sadevesi kahjustas hoone puitvahelage ja puitseina ning selline olukord oli kestev, oli hageja koos XXX sunnitud võtma ise ehitusspetsialisti arvamuse kujunenud olukorrale ja hinnapakkumise remonttöödele. A. T. 09.03.2020 hinnapakkumise kohaselt läheb kogu maja katuse vahetus koos materjalide ja käibemaksuga maksma kokku 20 663,87 eurot hinnapakkumine. Hädavajalik on tervikkatuse väljavahetus, mitte nö paikamine. Kokkuleppe kohaselt tasus hageja ehitusettevõtjale 25.03.2020 ettemaksuna 10 000 eurot, et saaks alustada kiiresti ehitustöödega vältides seeläbi pidevat igapäevast hoone jätkuvat kahjustust sadevete poolt. Asjaõigusseaduse § 72 lg 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. 02 juuni 2020 valmisid katuse ehitustööd, need anti üle ja töövõtja ees oli kohustus tasuda teostatud tööde eest, mida hageja 05.06.2020 tegi summas 10 663.87 eurot. Seega oli kogu tööde arve kogusummas 20 663,87 tasutud hageja ja tema XXX oma vahendite arvelt sh kostja I ja Kostja II eest. Nõude arvestuse kujunemine: kokku eluruumide pind 236,2. Hageja ja K. A. 132,9 m2 56,27%- summa 11 627,56 eurot. Kostja I 78,4 m-33,19%-summas 6858,34 eurot. Kostja II 24,9 m2-10,54%- summas 2177,97 eurot. Kostja I vastuväited
2.P. P. vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. 2(9)
Vastuse kohaselt XXX asub seaduse alusel moodustatud korteriühistu, kus on majas 4 korteriomanikku. Kostja pakkus hagejale välja, et teeme katuse eterniidiga vettpidavaks, ning alustame arutelusid/projekteerimist, et kokku leppida kõigile osapooltele sobiv ja taskukohane lahendus, kuid hageja ja tema XXX vastus oli, et ehitame uue katuse ja nõuame Teilt mõlemalt (kostjalt ja K. P.) kohtu kaudu kulud sisse. Tegemist on korteriomandi mõistes ühise omandiga, mille haldamiseks on loodud korteriühistu. Korteriühistus asjade arutamine ja kokkuleppimine hoiab ära korteriomanike omavoli ühise omandi käsutamisel ning teeb võimalikuks konsensusliku omandi kaitsmise, välistades iga omaniku isikliku huvi teatud küsimustes. Samuti saab korteriühistus kokku leppida tööde tegemise prioriteedid, maja haldamise pikaajalise plaani, maa kasutuskorra ja hoone ümbruse korrashoiuga seotud küsimused. Hea tava on, et hoone juures oluliste tööde tegemiseks võetakse eksperthinnang, vajadusel ka teine hinnang, et saada aimu hoone ehituslikust seisukorrast, planeerida ning projekteerida vajalikud tööd. Kuigi hageja viitab hagis objekti ülevaatuse teostamisele 2020 aasta märtsis, ei ole kostjale sellist ülevaatuse kirjeldust näidatud ning esimest korda lugesin ma seda hagiavalduse lisas. Samuti ei kutsutud teisi korteriomanikke ülevaatuse juurde, et kindlustada ülevaatuse erapooletus. Nimetatud ülevaatus aga ei ole erapooletu, kuna A. T. oli äriliselt huvitatud väga suure kasumiga töö teostamisest ning seetõttu maalis katuse seisukorrast tegelikkusest palju hullema pildi. Paljasõnaline on hageja väide, et „hädavajalik oli vaja välja vahetada kogu maja katus tervikuna“. Kindlasti oleks saanud kuni kokkulepete saavutamiseni parandada lekkekohad ning toestada ajutiselt kahjustatud sarikad. Korralikke eterniitplaate on saada soodsa hinna eest ning nende vahetamise kulu (ka tõstukit kasutades ilma katusele minemata) oleks olnud mitte rohkem kui 1/10 praegu sissenõutavatest kuludest. Selle ettepaneku peale hakkasid nii hageja kui ka tema XXX kätega vehkima, et „ei ei, seda me küll et tee, me vahetame kogu katuse välja, kuna eterniit on väga ohtlik“. XXX on pea pooltel vanadel majadel peal nõukogudeaegne eterniitkatus, mis on väga pikaealine ja peab kindlasti vastu selle perioodi, mil korteriühistu liikmed leiavad ühise meele ja ressursid katuse uuendamiseks. Oleme olnud koos K. P. nii 2019 kui ka 2020 aasta alguses pidevalt huvitatud sellest, et peatada katuse lekked ning jõuda kokkuleppele katuse vahetamise ajakavas, maksumuses ning koostada korralik kõiki osapooli rahuldav projekt või eskiis. Kahjuks on nii hageja kui ka tema XXX ei ole neid katseid kuulda võtnud. Praegusel juhul ei ole katuse väljavahetamisega ilmselgelt tehtud „asja säilitamiseks vajalikke toiminguid“, vaid katus on terves osas välja vahetatud ning seda viisil, kus ei ole küsitud mitut pakkumist ega ole kokku lepitud teiste kaasosanikega ei katuse materjali, värvi, väljanägemise, maksumuse osas. Asja säilitamiseks vajalikke toiminguid oleks saanud teha viisil, kus kulud sellistele toimingutele on kordades väiksemad praegu esile toodud kulutustest ning seejärel saanuks asuda kaasomanikega kokkuleppimise juurde – millal, millises ulatuses ning millise väljanägemisega katus majale teha. 2019 aasta kevadel võttis kostja pakkumised mitmelt katusekatteid müüvalt ettevõttelt, et alustada hageja ja tema XXX läbirääkimisi katusekatte materjali ja väljanägemise osas, misjärel oleks saanud asuda kõnelustesse erinevate katusetööde ettevõtetega. Kahjuks oli hageja ja tema XXX seisukoht, et „mingit eterniitkatust ei tule“. Sellega kogu protsess lõppes. Üllatav oli mulle kõne 2020. aasta märtsi alguses, et: „hakkasin katust vahetama, läheb maksma 20 tuhat“. Püüdsin protsessi takistada, et teeme hädavajalikud tööd ning seejärel vaatame, kuid juba olid A. K. sõlmitud kokkulepped ja maja oli tellingutega ümbritsetud. Olime koos teise kaasomanikuga pandud lihtsalt fakti ette. Kostja II vastuväited 3(9)
3.K. P. vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale kuuluvad XXX asuvad 3 korteriomandit. Kostja möönab, et katus vajas parandamist, kuid ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks teised korteriomanikud huvitunud vajalike tööde tegemisest. Väikese maja tõttu on korteriühistus vähe inimesi. Kõigi ühistu liikmete osa kulutuste kandmisel on märkimisväärselt suur. Kostja on XXX ning tema sissetulek on väike. Kostja oli seisukohal, et esialgu piisab katuse parandamisest ning ta oli valmis nimetatud kulutuste kandmises osalema. Aprillis 2020 avastas kostja, et hoone juures toimuvad ulatuslikud ehitustööd ning vahetatakse välja kogu katus, vihmaveesüsteemid jms. Tööd tellis korteriomanik A. K. ilma kõigi korteriomanike nõusolekuta. XXX ei ole kostjale teadaolevalt korraldatud üldkoosolekut, millel oleks otsustatud elamu katuse täielik väljavahetamine. Tegemist on kahe KÜ liikme omaalgatusega, mille käigus võeti rahalisi kohustusi mahus, mis ületavad oluliselt kostja võimalusi. Kostja leiab, et kogu katuse täielik väljavahetamine ei olnud antud juhul hädavajalik ning seda ei saa käsitada kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku toiminguna. Läbijooksude likvideerimiseks oleks piisanud esialgu katuse parandamisest, milleks vajalikud kulutused oleksid jäänud olulisel määral väiksemaks. Hageja ja A. K. ei ole püüdnudki saavutada korteriomanike kokkulepet KrtS § 38 lg 1 mõttes. Teiste korteriomanike arvamust küsimata on võetud ette mahukad ja kulukad tööd, mille käigus on muudetud üsna oluliselt hoone välisilmet. XXX on ca 100 aastat tagasi rajatud ehitis, millel on sellest tulenevad omapärad. Ehituse käigus on hoonele paigaldatud erksavärviline katus, sarikaotsa kaetud tuulekastidega jne. Taoliste muudatuste tegemine ei olnud hädavajalik, muutis maja senist väljanägemist ning suurendas samal ajal ehituse maksumust. Kostja leiab, et hageja on tegutsenud omavoliliselt eirates KrtS sätestatud nõudeid. KrtS § 37 lg 1 tulenevalt korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Seadus ei võimalda pärast 01.01.2018 esitada kulutuste hüvitamise nõuet vahetult teiste korteriühistu liikmete vastu ning hageja oleks pidanud esitama oma nõude korteriühistu vastu. Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: -
XXX majas on moodustatud korteriühistu XXX korteriühistu (reg kood XXX). KÜ on kantud registrisse 11.01.2018.
-
Majas on 8 korterit.
-
Hagejale kuulub korteriomand nr 5; 4(9)
-
P. P. kuulub korteriomand nr 4;
-
K. P. kuuluvad korteriomandid 1, 2 ja 3;
-
Ülejäänud korteriomandid kuuluvad A. K. (hageja XXX);
-
2020. aasta kevadel (aprillis ja mais) ehitati XXX majale hageja tellimusel uus katus;
-
KÜ üldkoosolek ei ole arutanud ega otsustanud uue katuse ehitust;
-
Uue katuse ehituse maksumus on 20 663,87 eurot;
-
Hageja on tasunud ehitustööde eest A. T. 20 663,87 eurot;
-
Hagejal ei olnud kostjate ega korteriühistu nõusolekut uue katuse tellimiseks.
6.Asjas on vaidlus, kas hagejal on tekkinud nõue kaasomanike vastu uue katuse ehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kaasnevad küsimused on, kas tegemist on asja säilitamiseks vajalike kulutustega ning kas hageja püüdis kaasomanikega leppida kokku kulutuste tegemist.
7.Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) ning korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) sätted järgmiselt: AÕS § 72 lg 4; KrtS § 37 lg 1. Samuti on asjakohane tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 1. I
1.AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
2.Hageja on viidanud Riigikohtu lahenditele 2-3-1-139-15, p 10 ning 3-2-1-31-15, mis tema arvates kinnitavad hageja nõuet kostjate vastu.
3.Riigikohus on lahendis 3-2-1-139-15, p 10 selgitanud, et AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 alusel on kaasomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellist kaasomaniku õigust ei ole vaja eraldi tuvastada. Katuse remontimis- ja soojustamistöid saab vähemalt üldjuhul lugeda vajalikeks kuludeks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-15 tehtud lahendi p-s 10 leidnud, et kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63 p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike kokkulepet või KÜ üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 kohaselt korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
4.Tulenevalt alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 37 lg 1 on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on §-s 37 sätestatud iga korteriomaniku õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ilma 5(9)
teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta (kehtivas õiguses KOS § 15 lg 2). Selline õigus oleks korteriomanikul kui kinnisasja kaasomanikul ka AÕS § 72 lg 4 alusel, kuid selguse huvides on see sätestatud ka eelnõus. Kaasomandi säilitamiseks vajalikud toimingud on sellised, mille tegemata jätmisel asja seisund halveneks oluliselt enne, kui on võimalik otsustada säilitamiseks vajalike toimingute tegemine tavapärasel viisil. Näiteks kui torm viib hoonelt katuse, siis on igal korteriomanikul õigus võtta kasutusele abinõud, mis aitavad kaasa hoone edasise kahjustamise vältimisele. Tekkinud kulude osas on korteriomanikul nõue korteriühistu, mitte vahetult teiste korteriomanike vastu. Põhimõtte, mille kohaselt korteriomandite kaasomandi eset valitsetakse korteriomanike poolt korteriühistu kaudu ning vastavad nõuded tuleb esitada korteriühistu vastu, sätestab KrtS § 34. Tulenevalt selle paragrahvi lõikest 3 isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu.
5.Seega sätestab kehtiv KrtS üheselt, et olukorras, kus korteriomanik on teinud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta, on tal nõudeõigus vajalike kulude hüvitamiseks korteriühistu vastu, mitte teiste korteriomanike vastu. Kohus on seda küsimust arutanud ka eelistungil 28.06.2021, kus hageja selgitas, et ta ei pidanud otstarbekaks esitada nõuet korteriühistu vastu.
6.Vaidlust pole selles, et hageja ei ole saanud nõusolekut katuse vahetamiseks ei korteriomanikest kostjatelt ega ka korteriühistult. Kohtu hinnangul ei võimalda kehtiv seadus erinevalt kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 15 lg 2 esitada nõuet otse kaasomanike vastu. Seega tuleb kostjate kui kaasomanike vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Nõuet on võimalik esitada korteriühistu vastu. II
7.Sõltumata asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, peab kohus peab vajalikuks võtta seisukoht juhuks, kui hageja esitab nõude korteriühistu vastu. Hageja esitatud nõude puhul on oluline muuhulgas tuvastada, kas hageja tehtud toimingud on suunatud kaasomandi eseme säilitamisele, s.o XXX maja säilitamisele elamiskõlblikuna. See hõlmab ka tuvastamist, kas hageja kulutused on vajalikud TsÜS § 63 p 1. TsÜS § 63 sätestab esemele tehtud kulutused järgmiselt. Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu.
8.Pooled ei ole vaielnud asjaolu osas, et XXX maja katus vajas remonti. Vaidlus on vajaduses ehitada majale täiesti uus katus. Seega tuleb ka tuvastada, kas XXX maja katuse olukord oli selline, et vajalik oli täiesti uue katuse ehitus või oleks olnud alternatiivselt võimalik olemasolevat katust remontida.
6(9)
Kohus selgitas 28.06.2021 eelistungil tõendamiskoormist ning andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks tõendamaks, et uue katuse ehitamise puhul oli tegemist asja säilitamiseks vajalike kulutustega. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada vana katuse seisukorda ja asjaolu, et vana katust ei olnud enam võimalik parandada mõistlike kuludega. Samuti tuleks tõendada, et vanast katusest juba tekkis majale kahju või oli alust arvata, et kahju kohe tekib (tl 69 pöördel).
9.XXX katuse olukorra kohta enne uue katuse ehitust nähtub uuritud tõendite alusel järgmine. Hageja on esitanud A. T. esindaja E. E. märtsis 2020 (kuupäev täpsustamata) allkirjastatud XXX objekti ülevaatuse dokumendi (tl 5). Selle kohaselt on objektil eterniitkatus, mis on tugevalt amortiseerunud. Piki plaate on nähtavad pikad mõrad, mis teevad katuse remonttööd võimatuks. Katusel on toimunud pikema aja jooksul läbijooksud, millega on kaasnenud müürlati ja sarikaotste kahjustused (mädanenud). Suureulatuslik läbijooks on toimunud ka elektrikilbi juures, kus olid juba pehkinud vaheseina ülemised palgid. Katuse remondiks on vaja minna katusele peale, kuid antud katus ei võimaldanud enam peale minemist ilma ülejäänud katuse rikkumiseta. Ainuõige lahendusena nähakse ainult katusekatte täielikku vahetust koos laetalade ja müürlati proteesimisega. Tl 72 on A. T. 28.07.2021 vastus hageja päringule, kus kinnitatakse, et allakirjutanu E. E. isiklikult objekti ülevaatusel ei viibinud. Katuse vaatas üle H. K., kellega on täpsemalt tegemist, vastusest ei nähtu. Vastusest ei selgu ka, millal ülevaatus tegelikult tehti.
10.Muid tõendeid peale A. T. ülevaatuse dokumendi ning vastuse päringule hageja katuse olukorra kohta esitanud ei ole. Kohus märgib esitatud tõendite alusel, et A. T. kui uue katuse ehitanud ettevõtte puhul on selgelt tegemist asjast huvitatud isikuga. Hageja esitatud tõendid on kohtu arvates puudulikud, muuhulgas pole esitatud tõendeid, millal katuse ülevaatus tehti ning kas katuse tegelikult ülevaadanud isiku H. K. puhul oli tegemist antud valdkonna spetsialistiga. Puudub info isegi selle kohta, kas tegemist oli katuse ehitanud ettevõtte töötajaga. Esitatud kujul ei oma A. T. ülevaatuse dokument olemasolnud katuse seisukorra tõendamisel asjas olulist tõenduslikku väärtust.
11.Kohtu hinnangul pole hageja tõendanud, et katuse seisukord olnuks niivõrd halb, et seda polnud enam võimalik parandada. Sealhulgas puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et katuse seisukord ohustas maja säilimist. Majal oli katus olemas ning pole alust arvata, et maja säilitamiseks oli hädavajalik kiire katuse väljavahetamine ilma kaasomanike ning korteriühistu nõusolekuta. Mõlemad kostjad on leidnud, et katuse remonti oleks olnud võimalik ning seda oleks saanud tellida oluliselt odavama hinna eest. Samas pole ka kostjad tõendanud katuse seisukorda enne uue katuse ehitust. Asjas on leidnud tuvastamist, et hageja küsis uue katuse ehitamiseks ainult 1 hinnapakkumise, seda tööd teostanud A. T. Istungil ei osanud hageja selgitada, miks ta ei võtnud hinnapakkumisi ka teistelt ettevõtetelt. K. P. on esitanud kohtule S. O. ja K. K. O. hinnapakkumised, millest kohus järeldab, et katust oli võimalik remontida või uus katusekate ehitada oluliselt odavamalt kui hageja tasutud 20 663,87 eurot (A. T. 09.03.2020 hinnapakkumine, tl 5-7). S. O. 05.02.2020 hinnapakkumine XXX katuse eterniidi vahetuseks on 1545,60 eurot (tl 46, hind koos paigaldusega) ning K. K. O. hinnapakkumised 19.01.2021 ning 13.04.2020 vastavalt 3909,07 eurot ja 4638,49 eurot (tl 48-50). 7(9)
P. P. on esitanud kohtule A. T. hinnapakkumised 23.04.2019 erinevatele katusekatetele summades 5510,70 eurot ja 5208,31 eurot (tl 20-24), E. A. hinnapakkumise 29.04.2019 summas 5030 eurot (tl 25-27) ning O. T. A. hinnapakkumise 24.04.2019 summas 5454,14 eurot (tl 28-35). Kõik ülaltoodud summad on koos käibemaksuga. Välja arvatud S. O. pakkumine, on kõik ülejäänud hinnapakkumised kohtu hinnangul esitatud ilma paigaldustööde maksumuseta, s.o tegemist on materjalide hinnaga plekkkatuste ehitusel. Hageja esitatud A. T. arvest (tl 9-10) järeldab kohus, et paigaldusega seotud kulud moodustavad arvest kokku 10 713, 34 eurot ilma käibemaksuta ning koos käibemaksuga 12 856 eurot. Seega on materjalide maksumus hageja tellitud katuse puhul olnud 20 663,87-12 856 = ca 7808 eurot, mis on oluliselt kõrgem, kui kõik teised kostjate esitatud hinnapakkumised. Seega on hageja valitud hinnapakkumise puhul tegemist konkurentsitult kalleima pakkumisega.
12.Kohus leiab, et kuigi XX katuse remont või uue katuskatte paigaldamine oli ilmselt vajalik, pole hageja esitanud veenvaid põhjendusi, miks oli uue katuse ehitus vajalik tellida konkreetselt A. T. 09.03.2020 hinnapakkumise järgi. Kohtu hinnangul ületavad hageja tehtud kulutused TsÜS § 63 p 1 toodud vajalike kulutuste mahtu, kuivõrd uuritud tõendite kohaselt oleks katust saanud remontida või uue katuse saanud paigaldada oluliselt odavamalt.
13.Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 38 lg 1 ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Arvestades asjaoluga, et hageja tehtud kulutused kohtu arvates ületavad maja säilitamiseks vajalike kulutuste mahtu, oli hagejal kohustus saavutada kaasomanike kokkulepe. Sellist kokkulepet saavutatud pole. Veelgi enam, hageja pole suutnud tõendada ka asjaolu, et ta oleks kostjatega rääkinud läbi A. T. katuse vahetuse tellimise. Mõlemad kostjad on andnud selgitusi, et neile tuli tööde alustamine 2020. aasta kevadel üllatusena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Kostja P. P. on avaldanud, et menetlusega seoses kulusid tal ei ole.
17.Kostja K. P. esitas 06.09.2021 menetluskulude nimekirja (tl 79-80), mille kohaselt on kostja menetluskulude suurus 300 eurot ning koosneb õigusabikulust advokaadibüroole XXX 2,5 töötunni eest. Summa on koos käibemaksuga. Kostja kinnitab, et ta ei käibemaksukohustuslane. Hageja ei vaidle kostja menetluskuludele vastu.
8(9)
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
19.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
20.Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – vandeadvokaat K. K.. Esindaja on osalenud kohtuistungil 28.06.2021 ning esitanud kohtule lõppseisukohad (tl 76-78). Arvestades eelnevaga loeb kohus kostja menetluskulud mõistlikuks, määrab menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot ning mõistab selle summa hagejalt välja.
21.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, ei käsita kohus hageja menetluskulusid.
22.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.