R. K. hagi T. K. ja T. K. vastu kostjate kohustamiseks ruumide kostjatele kuulvatest vallasasjadest vabastamiseks
Tsiviilasja hind
T. K. vastu esitatud hagi hind 3500 eurot T. K. vastu esitatud hagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R. K. (isikukood xxxx), lepinguline
esindajad
esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš Kostja I: T. K. (isikukood xxxx) Kostja II T. K. (isikukood xxxx)
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada R. K. T. K. vastu esitatud hagi.
2.Kohustada T. K.t vabastama Xxxx kinnistul asuva hoone keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kõikidest vallasasjadest, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge, T. K. kulul hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Kohustada T. K.t hoiduma vallasasjade hoiustamisest Xxxx kinnistul asuva hoone keldrikorruse ruumides xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx.
4.T. K. poolt Xxxx kinnistul asuva hoone keldrikorruse ruumide xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vallasasjadest vabastamata jätmise korral tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nimetatud ruumidest välja kõik vallasasjad, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge.
5.Jätta R. K. menetluskulud T. K. kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.
6.T. K. vastu esitatud hagi on rahuldatud 28.05.2021 tagaseljaotsusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. K. esitas 01.10.2019 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 02.12.2019, 04.02.2020 ja 22.03.2021) T. K. ja T. K. vastu, milles palub kohustada kostjaid solidaarselt vabastama Xxxx asuva hoone keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx kõikidest vallasasjadest, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge või alternatiivselt kohustada kostjaid lõpetama vallasasjade hoiustamine nimetatud ruumides ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; samuti palub hageja kohustada kostjaid hoiduma vallasasjade hoiustamisest nimetatud ruumides. Hageja palub määrata kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kui kostjad kohustust tähtaegselt ei täida, tõstetakse asjad välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
2.Maakohus võttis hagi 14.02.2020 määrusega menetlusse. Kuna kostja II hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks ei vastanud, rahuldas kohus hagi kostja II suhtes 28.05.2021 tagaseljaotsusega. Tsiviilasja menetlus jätkus kostja I suhtes. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt paikneb kinnisasjal asukohaga Xxxx kaks korteriomandit, millest korteriomand nr xxxx kuulub hagejale (mitteeluruum) ja korteriomand nr xxxx kostjatele (eluruum). Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsusega nr xxxx määrati kindlaks kinnistu kasutuskord ja keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx määrati mitteeluruumi nr xxxx igakordse omaniku ainukasutusse. Samuti kohustusid kostjad solidaarselt mitte takistama hageja ja T.-M. K. (varasem ühisomanik) mh keldrikorruse ruumide nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx seadusjärgset kasutamist.
4.Kohtutäitur algatas hageja avalduse alusel täitemenetluse, mille jooksul korduvalt kontrolliti hageja ainukasutusse jäetud ruumide kasutamist. Kohtutäitur tuvastas, et keldrikorruse ruumid xxxx on täis kostjatele kuuluvaid vallasasju. Seega ei ole hagejal võimalik tema ainukasutusse määratud keldrikorruse ruume kasutada. Kostja I vastuväited
5.Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud pahatahtlikult, kuna hagiavalduses kirjeldatud olukorda hagiavalduse
esitamisel ei eksisteerinud ega eksisteeri. Hagejal on olnud võimalik kontrollida talle kuuluvate ruumide olukorda. Tal on neile vaba ligipääs.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et kostja I suhtes esitatud hagi tuleb rahuldada.
7.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
8.Hageja palub kohustada kostjat vabastama Xxxx asuvad keldrikorruse ruumid xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx vallasasjadest ja hoiduma ruumides vallasasjade hoidmisest. Hageja nõue tugineb asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg-le 1, mille kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Hagi rahuldamiseks tuleb seega tuvastada, et hageja on ruumide õiguspärane valdaja ja kostja I rikub hageja valdust. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2018 otsuse xxxx resolutsiooni p 22.1. kohaselt jäi mitteeluruumi nr xxxx igakordse omaniku ainuvaldusesse ja -kasutusse mh keldriruumid nr xxxx - xxxx (tl 16 – 40). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on mitteeluruumi nr xxxx omanik. Asja juurde esitatud korteriomandi müügilepingu kohaselt ostsid hageja ja T.-M. K. mitteeluruumi nr xxxx xxxx 22.12.2010 (tl 6 –12). Seega on hageja isik, kellel on ainuõigus, sh kostja I ees, vaidlusaluseid ruume vallata.
10.Hageja selgitas, et keldriruumid nr xxxx on käsitletavad nn kompleksina, s.o hageja ainukasutusse määratud keldrikorruse osana. Seejuures puuduvad ruumides xxxx uksed, ruum xxxx on riietusruum, xxxx on pesuruum ja xxxx on saunaruum. Kõik ruumid on omavahel ühenduses ja need ei ole eraldiseisvalt kasutatavad. Ruumide nr xxxx paiknemine keldrikorrusel komplekssena ja omavahel seotuna nähtub ka ülal viidatud ringkonnakohtu otsusele lisatud keldrikorruse plaanilt (tl 35 pöördel), samuti asja juurde esitatud videomaterjalist (22.02.2021 menetlusdokumendi lisa 5).
11.Viidatud ringkonnakohtu otsuse p 13.2 ja 13.3 kohaselt kohustati kostjaid võimaldama hagejale ja T.-M. K. solidaarselt takistusteta juurdepääs ja andma hageja ja T.-M. K. nõudel hoone korteriomanike kaasvaldusesse välja mh Xxxx keldrikorruse ruumid nr xxxx. Hageja kinnitas, et ruumide valdus on talle pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist kostjate poolt võtmete üle andmisega üle antud, kuid ruumid on täis kostjate vallasasju, mis takistavad hagejal tema valduse teostamist. Seetõttu nõuab hageja ruumide vabastamist vallasasjadest käesolevas tsiviilasjas.
12.Vastuseks kostja I väitele, et ruumides ei ole tema asjad, märgib kohus järgmist. Kohus selgitas kostjale I, et hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada see, et kostjad rikuvad hageja valdust,
mitte see, kellele ruumides asuvad vallasasjad kuuluvad. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr xxxx põhjendava osa II peatükis tuvastas ringkonnakohus, et kostja I ei vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et hagejal puudus juurdepääs kaasomandis olevatele osadele hoone esimesel korrusel ja keldrikorrusel ning need ruumid olid kostjate ainuvalduses. Hageja sai kostjatelt ruumide valduse ringkonnakohtu otsuse jõustumisele järgnenud täitemenetluse käigus (kd I tl 49 – 52, protokolli p 3). Kohtutäituri poolt 21.09.2018 koostatud kohustava lahendi täitmise kontrolli akti lk 5 ja 17.05.2019 protokolli lk 2, 3 ja 5 nähtuvate ruumidest tehtud fotode kohaselt olid ruumid kohtutäituri poolt nende kontrollimisel täis erinevaid vallasasju. Seega olid ruumid koos selles olevate esemetega kostjate valduses ja vallasasjad olid ruumides ka nende valduse hagejale üleandmisel. Nimetatud asjaoludest tuleneb, et asjad, mis ruumis on, saavad olla sinna paigutatud kostjate kui ruumide seniste valdajate poolt. Kostja I ei ole käesolevas menetluses väitnud ka seda, et tema ei oleks vallasasju ruumidesse paigutanud. Kostja I vastuväide seisneb selles, et hagiavalduses kirjeldatud olukorda, s.o vallasasjade olemasolu vaidlusalustes ruumides, ei eksisteerinud juba mitu kuud. Kohus leiab, et kostja selline väide on tõendamata.
13.Kostja I esitas 25.03.2020 tõenditena fotod ruumidest, millega soovis tõendada oma väidet, et ruumides vallasasju ei ole. Fotodelt nähtub, et ruumid on tühjad ja seal ei ole vallasasju (tl 86 – 89). Kohus pööras 03.03.2021 kirjas kostja I tähelepanu sellele, et ta ei ole selgitanud, millistest konkreetsetest ruumidest fotod on tehtud. Hageja nõue hõlmab kompleksi, milles asub kuus erinevat ruumi. Kostja I esitas neli fotot, millelt ei ole aru saada, kas tegemist on samade või erinevate ruumidega. Hageja 10.07.2020 selgituste kohaselt on fotod tehtud kolmest ruumist, nimelt ruumid xxxx. Samas ei ole tõendatud kostja I väide, nagu oleks need ruumid vabastatud vallasasjadest juba mitu kuud enne hagi esitamist, s.o pärast kohtutäituri 17.05.2019 koostatud protokolli, kuid enne hagi esitamist 01.10.2019. Hageja esitatud tõendite kohaselt on kostja I esitatud fotod tehtud pärast hagi esitamist ja selle kostjale kättetoimetamist, s.o alles 02.03.2020 (tl 99 – 102). Täiendavalt selgitas hageja, et tuvastas 07.07.2020 ja 10.07.2020, et kostjad on vallasasjad ära viinud ka ruumidest xxxx ja xxxx, kuid asjad on endiselt ruumis nr xxxx. Hageja esitatud fotode kohaselt on ruumis mh riided, jalanõud, magamiskott, tool, nahkdiivan jms (tl 97 – 98 fotod). Hiljem ladustasid kostjad osadeks lahti võetud nahkdiivani ruumist nr xxxx ümber ruumi nr xxxx (foto tl 130). Seega ei ole õige kostja I väide, nagu ei oleks kostjad hagi esitamise ajal vallasasju ruumides ladustanud.
14.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostjad kasutasid ja kasutavad endiselt hageja ainukasutusse antud ruume vallasasjade ladustamiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale I 03.03.2021 kirjas, et tal tuleb selgelt esile tuua ja tõendada, mille alusel saab kohus järeldada, et tal ei ole hageja ees kohustust ruumides olevaid vallasasju ära viia, st et kostja I ei riku hageja valdust. Kostja I ei ole kohtu nõudele vastanud ega tõendanud, et kohtutäituri aktides nähtuvaid vallasasju hagi esitamise ajal ruumides ei oleks olnud.
15.Hageja on seega tõendanud, et ta on ruumide, mis varem olid kostjate valduses, seadusjärgne valdaja, kostjad kasutasid ruume vallasasjade ladustamiseks ja teevad seda ka seni. Asjaolu, et vallasasju ei oleks ruumides hagi esitamise ajal olnud, ei ole kostja I tõendanud. Hageja esitatud tõendite ja väidete osas kostja I seisukohta ei avaldanud.
16.Kohtu hinnangul ei oma olulist tähtsust asjaolu, kas asjad on tõstetud ühest ruumist teise. Kohus tuvastas eelnevalt, et ruumid nr xxxx on kompleks, s.t tegemist ei ole eraldi kasutatavate ruumidega. Kuna ruumid nr xxxx jäid Tallinna Ringkonnakohtu otsusega hageja ainukasutusse, rikub hageja õigusi kostja I poolt mistahes hageja kasutusse jäänud ruumis asjade ladustamine.
17.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr xxxx punktis 13.11 kohustati kostjaid solidaarselt mitte takistama hagejal ja T.-M. K. Xxxx mh keldrikorruse ruumide nr xxxx seadusjärgset kasutamist. Kohus leiab, et vallasasjade ladustamine on valduse rikkumine AÕS § 40 lg 3 tähenduses, kuna asjade hoidmine hageja ainukasutuses olevates ruumides kostjate poolt takistab hagejal endal ruumide üle tegeliku võimu teostamist. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt AÕS § 44 lg 1 alusel valduse rikkumise kõrvaldamist.
18.Hageja palub kohustada kostjaid vabastama keldrikorruse vaidlusalused ruumid või alternatiivselt kohustada kostjaid lõpetama vallasasjade hoiustamine vaidlusalustes ruumides (vt hageja nõude 22.03.2021 sõnastus). Arvestades, et AÕS § 44 lg 1 kohaselt on hagejal valduse rikkumise korral õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, rahuldab kohus hageja nõude esimese alternatiivi sõnastuses ja kohustab kostjaid vabastama ruumid kõikidest vallasasjadest, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge.
19.Hagejad esitasid AÕS § 44 lg 1 alusel ka tulevikku suunatud nõude vaidlusalustes ruumides vallasasjade hoiustamisest hoidumiseks. Hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostjad seni täitnud kõiki Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nr xxxx tulenevaid kohustusi, mistõttu on neile määratud korduvalt ka sunniraha (tl 143 – 149). Kohus tuvastas ülal, et kostjad on ka käesoleva menetluse ajal ruume kasutanud. Hageja nõudega ei ole kostja I samas nõustunud ja on eksitavalt väitnud, et vallasasju ruumis tegelikult ei ole. Kostjad on seega üles näidanud soovimatust austada hageja õigusi ja täita jõustunud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi. Neid asjaolusid arvestades, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjat I tuleb kohustada ka edaspidi vallasasjade hoiustamisest hoiduma. On piisavalt alust arvata, et kostja I võib rikkuda hageja õigusi ka tulevikus.
20.Hageja palub ühtlasi määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kui kostjad keldrikorruse ruume vallasasjadest ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei vabasta, tõstetakse kõik vallasasjad, mis ei ole kohtkindlalt kinnitatud põranda, seina või lae külge, ruumidest välja täitemenetluse seadustiku sätestatud korras. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja I hageja taotluse osas seisukohta ei esitanud, kuigi kohus sellele võimalusele eraldi tähelepanu pööras. Arvestades, et hageja palub määrata kostjale seaduses sätestatust lühema vabatahtliku täitmise tähtaja, tuleb hageja taotlus rahuldada ja määrata kindlaks ka kohtuotsuse täitmise kord.
21.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja 1 alusel arvestamata otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud kostja I kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.