Asjaõigus › Omandiasjad

2-24-19603

2

2-24-19603 Exxx L.K. surma järgselt peaksid ühisomandike mõttelised osad korteris olema: A.K. 1/20 (Exxx osa), K.K. 1/30, L.K. 1/30, A.K. 1/30, M.S. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa), M.K. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa), K.K. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa), M.P. 1/10 ja 1/20 (Exxx osa). Pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada. Seega on ilmne, et Exxx L.K. pärjad on tema lapsed M.S., K.K., M.P., M.K. ja A.K. – igaühe osa Exxx L.K. pärandvaras on 1/5 mõttelist osa. Kostja I on maksekäsu kiirmenetluses kohtule vastanud ja oma osa võlgnevusest tasunud, teised kostjad ei ole midagi teinud ega huvi asjade korraldamiseks üles näidanud. Hageja taotles ühisomandi lõpetamist selliselt, et see võõrandatakse avalikul enampakkumisel ning saadud rahast tasutakse korteriomandi eest tasumisele kuuluv võlanõue – arvestades, et L.K. on oma osa juba tasunud – ning ülejääv summa jagatakse ühisomanike vahel nende mõtteliste osade suurusi arvestades. Tartu Maakohus võttis hagi 15.01.2025.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostja I esitas hagivastuse ning sõlmis hagejaga 15.08.2025 kompromissi, mille kohus kinnitas eraldi määrusega ja lõpetas kostja I vastu esitatud nõudes menetluse. Teistele kostjatele toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte järgmiselt: kostjale II 16.01.2025 KÄPO vahendusel; kostjale III avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel 30.04.2025; kostjale IV 19.02.2025 KÄPO vahendusel; kostjale V 08.02.2025 isiklikult üle antud postitöötaja poolt; kostjale VI 11.02.2025 isiklikult üle antud postitöötaja poolt; kostjale VII 04.03.2025 isiklikult üle antud postitöötaja poolt. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

3

2-24-19603 Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hagi on esitatud õigete kostjate vastu. Kostjateks on nii Axxx L.K. kui Exxx L.K. pärijad. Axxx L.K. osas on väljastatud pärimistunnistus ja tema pärijateks on ExxxxL.K., M.S., K.K., M.P., M.K., L.K., K.K. ja A.K.. Exxx L.K. osas ei ole pärimismenetlust algatatud. Ükski Elle L.K. lastest ei ole pärimisseaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, sellist taotlust pole pärimisregistri andmetel notarile esitatud (eeldab pärimismenetluse algatamist). Kuna pärimistunnistuse väljastamine on formaalsus, st pärimisõigus ei teki pärimistunnistuse väljastamisega, ning seadusjärgsed esimese järjekorra pärijad ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, tuleb lugeda, et Exxx L.K. pärijateks on tema lapsed M.S., K.K., M.P., M.K. ja A.K. ning hagis märgitud nõude esitamine kõigi kostjate vastu on võimalik. Kohus leiab, et hageja taotletud korteriomandi jagamise viis on käesolevas olukorras õiglaseim ja poolte huvidega kõige rohkem kooskõlas olev viis. Ükski pärijatest ei kasuta ega valda korterit, see seisab tühjana. Eeltoodust tulenevalt tuleb ühisomand poolte vahel korteriomandi registriosa numbriga 2757435 asukohaga xxxxxxxxxkeskus 8, xxxxxxxx küla, XXX xxxxxxxxx eriomand nr 13 suhtes lõpetada. Korteriomand tuleb jagada selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Müügist saadav raha, millest on maha arvatud korteriomandil lasuv võlgnevus korteriühistu ees ja kohtutäituri kulud, tuleb jagada ühisomandike vahel vastavalt pärandiosadele. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale III kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus korduvalt edastada kostja III võimalikule e-posti aadressile. E-kirjadele kostja III ei vastanud. Kohus saatis menetlusdokumendid ka kostja III võimalikele elukoha aadressitele XXX, Soome (tagastati hoiutähtaja möödumisel) ja xxxxxxxx, XXX-i, Jõgevamaa (ei viibinud kohal). Kohus uuris andmeid ka Politsei- ja Piirivalveametilt, kuid uusi andmeid ei selgunud. Kohus helistas kostja III teadaolevale telefoninumbrile, telefon kutsus, kuid keegi vastu ei võtnud. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja III kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja III elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis hagejale 04.09.2025 kirjaga võimaluse esitada menetluskulude nimekiri. Hageja seda ei teinud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv ja

4

2-24-19603 esindajakulud. Kuna menetluskulude nimekirja ei esitatud, pole võimalik hageja esindajakulusid hinnata ning esindajakulusid menetluskuluna kohus välja ei mõista. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras ning see on põhjendatud. Kohus märgib, et kostjatelt ei ole põhjendatud riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine, kuna kompromissi sõlmimise tõttu ühe kostjaga on hagejal õigus tagasi taotleda pool riigilõivust, milleks tuleb kohtule esitada taotlus. Kohus andis 04.09.2025 kirjas võimaluse esitada vastav taotlus. Hageja seda ei teinud. Kui hageja soovib poolt riigilõivu tagasi, tuleb tal esitada taotlus. Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Kui hageja tähtaegselt taotlust ei esita, kantakse riigilõiv riigituludesse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 210 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.