2-21-12363
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2021, Jõhvi kohtumaja, kell 14.00
Tsiviilasja number
2-21-12363
Tsiviilasi
V. A. avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: V. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx linn) Ajutine pankrotihaldur: Eve Selberg (asukoht Advokaadibüroo Clarus, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; epost [email protected], tel xxxxxx, xxxxxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 321)
Kuulutada välja V. A. pankrot alates 24.septembrist 2021 kell 14.00.
2-21-12363
(registrikood 11221454, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
Viru Maakohtu menetluses on V. A. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 16.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi. 20.septembril 2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande.
20.09.2021 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele.
2-21-12363 Käesoleval ajal võlgnik elab Jõhvi Kristlikule Kogudusele kuuluval elamispinnal. Transpordiameti 09.09.2021.a vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgnik on alates 11.01.2021 registreeritud Eesti Töötukassas töötuna ja tööotsijana. Eesti Töötukassa poolt oli võlgnikule määratud töötutoetus alates 01.02.2021. Alates 01.03.2021 võlgniku töötutoetus välja makstud teisele isikule (Y. M.) kuni 05.07.2021, lisaks on väljamakseid on tehtud kohtutäitur Elin Vilippusele. Võlgnik saab alates 05.08.2021 Eesti Töötukassast töövõimetoetust 424,03 eurot kuus. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töövõimetoetusele. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Võlgniku varaks on pangakontol rahalised vahendid 13,44 eurot, võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 424,03 eurot kuus.
2-21-12363
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. A. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 18 842,80 eurot, vara puudub.
2-21-12363 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada kergemeelsuse laenude võtmisel. Kohus leiab, et V. A. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi V. A. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.oktoobril kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. A. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 363 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 363 eurot (lisandub käibemaks 72,60 eurot), kokku summas 435,60 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele.
2-21-12363 Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 363 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 435,60 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.