Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2021 Tallinn Tsiviilasi
ERGO Insurance SE avaldus Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee
korteriühistu vastu varakahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8162,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), esindajad lepinguline esindaja Marite Vainola Puudutatud isik: Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu (registrikood 80309542), lepinguline esindaja Aet Peetso Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus osaliselt.
2.Mõista Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistult ERGO Insurance SE kasuks välja 7762,80 eurot.
3.Jätta rahuldamata ERGO Insurance SE nõue Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistult 400 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud 95% ulatuses Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu kanda ja 5% ulatuses ERGO Insurance SE kanda.
5.Rahuldada ERGO Insurance rahaliseks kindlaksmääramiseks.
SE
taotlus
menetluskulude
6.Määrata ERGO Insurance SE menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot, millest Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu kohustub hüvitama 47,50 eurot.
7.Rahuldada Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
8.Määrata Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistu menetluskulude rahaliseks suuruseks 666 eurot, millest ERGO Insurance SE kohustub hüvitama 33,30 eurot.
9.Tasaarvestada määruse resolutsiooni punktidest 6 ja 8 tulenevad vastastikused kohustused ja mõista Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tammepõllu tee 11, Tammepõllu tee 9 korteriühistult ERGO Insurance SE kasuks menetluskulude hüvitisena välja 14,20 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
MENETLUSE KÄIK
1.ERGO Insurance SE esitas 16.10.2020 Harju Maakohtule avalduse KÜ Tammepõllu tee 9 vastu, milles palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja varakahju 8162,80 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse ja selle 09.11.2020 täpsustuse kohaselt toimus 09.11.2019 aadressil Tammepõllu tee 9-xx, Haabneeme alevik, Viimsi vald veeleke, mis kahjustas samas kortermajas asuva korteri nr xx siseviimistlust. Kahju tekkimise põhjuseks oli korteri nr xx reaalosal asuv korteriomandite kaasomandis olev mudafilter. Veeavarii toimumise hetkel kehtis korteri nr xx suhtes avaldaja ja korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodukindlustuse ERGO Maksi leping nr xxxxxxxx. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale korteri nr xx taastamiskulud 7762,80 eurot ja kindlustusvõtja ajutise elukoha üürikulu 400 eurot.
3.Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimine. Kuna kõnealuse mudafiltri korrashoid on korteriühistu mõjusfääris ja see purunes ilma välise jõu rakendumiseta, saab eeldada, et puudutatud isik ei ole täitnud oma kohustust. Kuna avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju ja kahju tekitamise eest vastutab puudutatud isik, on avaldajal nõue puudutatud isiku vastu kindlustushüvitistena välja makstud summa ulatuses.
4.Avaldaja esitas 03.02.2020 puudutatud isikule varakahju tagasinõude, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Vastuväited avaldusele
5.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi eriomandi koosseisus, kuid kaasomandisse kuuluva mudafiltri korgi purunemise tagajärjel tekkis kahju aadressil Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi eriomandi siseviimistlusele. Puudutatud isik ei vastuta aga sellega kaasnenud kahju eest. Vaidlust ei ole, et avaldaja ja Tammepõllu tee 9-xx korteriomaniku vahel oli kehtiv kindlustusleping, mille alusel avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju 8162,80 eurot.
7.Puudutatud isik ei ole kolmas isik võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 mõistes või kindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks olevate üldtingimuste mõistes, kes oleks kohustatud
seaduse alusel tekkinud kahju hüvitama. Korteriühistu liige ei ole suhtes korteriühistuga kolmas isik. Avaldaja, esitades tagasinõude korteriühistu vastu, esitas sisuliselt nõude ka kindlustatud isiku vastu.
7.1.Korteriühistu liikmeteks on ka korteri nr xx ja nr xx omanikud. Kindlustatud isiku puhul on tegemist puudutatud isiku liikmega, kes tulenevalt korteriühistu põhikirja punktidest 3.2 ja 5 ning korteriomandi- ja korteriühistu seadusest (KrtS § 40 lg 2 ja § 41 lg 1 p 3) tasub iga kuu kaasomanikuna tema poolt tarbitud kulude eest makseid proportsionaalselt tema kaasomandi eseme suurusele. Olukorras, kus puudutatud isiku vara tekib tema liikmete maksetest (põhikirja p 5.1 ja 5.2), tähendab rahalise nõude esitamine sisuliselt nõude esitamist ka kindlustatud isiku enda vastu, mis on kindlustuslepingu kontekstis lubamatu ja muudab kindlustamise sisulise eesmärgi võimatuks.
8.Kindlustuslepingu lahutamatuteks lisadeks on kindlustuspoliisile nr xxxxxxxx märgitud kindlustuslepingute üldtingimused KT.0948.18. ERGO Kodukindlustuse tingimused. Maksi pakett. Nimetatud tingimuste kohaselt võrdsustatakse kindlustuslepingu täitmisel kindlustusvõtjaga kindlustusvõtja juures töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab oma majandustegevuses või oma kohustuste täitmisel (p 10.1.6). Kindlustusvõtja kasutab oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel korteriühistu liikme staatust. Seega on korteriühistu kindlustuslepingu mõistes isik, keda kindlustusvõtja kasutab oma kohustuste täitmisel ja avaldajal ei ole korteriühistu suhtes nõudeõigust.
9.ERGO tingimuste punkti 10.3 kohaselt, olukorras, kus muuhulgas ka punktis 10.1.6 nimetatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata. Tavapäraselt keeldub siis kindlustusandja väljamaksmise tegemisest. Kuna kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju, ei ole kaasomanikud sh puudutatud isik oma kohustusi rikkunud. ERGO tingimuste kohaselt on kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isikud kohustatud kahju vältimiseks hoidma ja kasutama oma vara heaperemehelikult ning hoolsalt. Vastasel korral on kindlustusandjal õigus leping üles öelda (p 17.1 – 17.4). Kindlustusandja ei ole lepingut üles öelnud. Kindlustusvõtja ja korteriühistu ei ole seega ohutusnõudeid ega vara suhtes kehtestatud heaperemeheliku hoolsuskohustuse nõudeid rikkunud.
10.Avaldaja ei ole esile toonud, millist tegu saab puudutatud isikule õiguslikult ette heita. Avaldaja lähtub üksnes oletuslikust ja hüpoteetilisest eeldusest. Asjakohane ei ole raha maksmata jätmise etteheide. Viide KrtS § 12 lg 1 ja § 35 lg 2 p 1 sisaldab korteriomanikele seadusega loodud võimalust valitseda kaasomandi osa eset selleks loodud korteriühistu kaudu. Korteriomanikud ei vabane aga seeläbi neil lasuvast vastutusest. Avaldaja viidatud võlaõigusseaduse üldnormid ei ole antud juhul kohaldatavad.
11.Kahjustunud mudafilter oli paigaldatud Tammepõllu tee 9 elamu ühiskasutuses olevale torustikule ja tegemist on kaasomanike kaasomandis oleva ehitise tehnosüsteemi osaga, sõltumata sellest, et see asus korteri nr xx eriomandi koosseisus. Mudafiltri korgi purunemist ei ole võimalik ette näha. Tegemist võis hüpoteetiliselt olla ka defektse tootega, mille eest vastutab tootja. Meelevaldne on omistada mudafiltri korgi purunemist korteriomanikele või korteriühistule. Kui avaldaja leiab, et mudafiltri purunemise eest vastutab korteriühistu, jääb selgusetuks, millist tegu puudutatud isikule ette heidetakse.
12.Korteriühistu on sõlminud kaasomandi eseme hooldamiseks lepingu nr xxxxxx haldusfirmaga Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, kes teostab kaasomandi eseme koosseisu kuuluvate seadmete regulaarset hooldamist, sh tehnosüsteemide hooldusteenust. Hooldustööde käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, millest võiks järeldada, et korteri mudafiltri kork on defektne, valesti paigaldatud ja kinni keeratud või esineb mõni muu asjaolu, millest tulenevalt võiks kahju tekkimise ohtu kaasomandile täheldada. Korterisisene süsteemide kontrollimise kohustus on
korteriomanikul. Korteriomandite nr xx ja xx omanikud ei ole teavitanud, et nende korteriomandite eriomandi koosseisus olev veesüsteemi torustik lekib või seal esineb muid süsteemi vigastustele viitavaid tunnuseid. Sellest järeldub, et omaniku teada olid kõik tehnosüsteemid korras. Süsteemi toimimises häireid ka ei tuvastatud. Tammepõllu tee 9 korterelamu ehitati ja võeti kasutusele 2007.a. Kuna hoone suhtes oli sõlmitud ka tehnosüsteemide hooldusteenuse leping, olid korteriomanikud ja ühistu teinud endast kõik mõistlikult oleneva, et maandada neile kinnisasja omanikuna seadusest tulenevat vastutust.
13.Isegi kui oletada, et korteriühistu või korteriomanikud on jätnud hoolduskohustuse täitmata, laieneb etteheide solidaarselt ka kindlustusvõtjale endale. Korteriomanikku ei vabasta vastutusest asjaolu, et ta on sõlminud eriomandi suhtes kindlustuslepingu.
14.Isegi, kui puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, tuleb arvestada, et mudafiltri korgi purunemine on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis realiseerus puudutatud isikust ja tema tahtest sõltumatutel asjaoludel ning tuginedes VÕS § 127 lg 4 ja § 1043 ei kanna puudutatud isik selle tagajärgede eest varalist vastutust.
15.Avaldaja poolt nõude esitamine olukorras, kus avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isiku ja kahju tekkimise omavahelist seost ja lihtsalt eeldab puudutatud isiku kohustuste mittekohast täitmist või täitmata jätmist ning jätab tähelepanuta, et ka tema klient on sellesama puudutatud isiku liige, vastuolus kahju hüvitamise regulatsiooniga ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega. Mudafiltri korgi purunemine ei ole puudutatud isiku vastutuse tekkimise õiguslik alus. Avaldaja ei ole juhtinud oma kliendi tähelepanu asjaolule, et ta on lepingust või seadusest korteriomanikule tulenevaid kohustusi rikkunud. Avaldajal ei ole majanduslikus mõttes vajadust esitada iga juhtumi korral tagasinõuet viisil, kus nõude esitamisel ei ole peetud vajalikuks kajastada isegi viidet nõude õiguslikule alusele ja sõnastatud tegu, mida väidetavale kohustatud isikule ette heidetakse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kuna pooled ei ole soovinud enda isiklikku ärakuulamist, vaatas kohus asja läbi kirjalikus menetluses.
17.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma asjaolud, millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust.
18.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldaja nõue tuleb rahuldada osaliselt, s.o osas, milles avaldaja nõuab puudutatud isikult eriomandi esemele tekkinud kahju hüvitamist. Osas, milles avaldaja nõuab ajutise elukoha üürimisega seotud kulu hüvitamist, jääb nõue rahuldamata.
19.Poolte menetlusdokumentides avaldatu ja asjas esitatu tõendite kohaselt ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
-
-
-
09.11.2019 purunes Viimsi vallas, Haabneemes asuva Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi eriomandil asuv mudafiltri kork; mudafiltri korgi purunemise tagajärjel tekkis kahju Tammepõllu tee 9-xx korteriomandi eriomandile (veekahjustused nähtuvad tl 11 – 17 ja 30 – 38 fotodelt); kahju põhjustanud mudafilter kuulub Tammepõllu tee 9 kaasomanike kaasomandi osa koosseisusu; avaldaja ja Tammepõllu tee 9-xx korteriomaniku vahel oli kehtiv kindlustusleping ERGO Maksi leping nr xxxxxxxx, mille lisatingimuste kohaselt võttis avaldaja kohustuse hüvitada kindlustusvõtjale korteri endisel kujul taastamise kulud, samuti ajutiselt kasutatava elukoha kulu (tl 5); avaldaja hüvitas korteri nr xx omanikule kahju kokku 8162,80 eurot, sh korteri taastamiskulu 7762,80 eurot ja ajutise elukoha üürikulu 400 eurot (tl 5 pöördel – tl 6 pöördel ja tl 7 pöördel – 8 pöördel); puudutatud isik on Tammepõllu tee 9 elamus tegutsev korteriühistu (tl 56).
20.Eeltoodut kinnitab ka korteriühistu haldusettevõtte esindaja 14.11.2019 teade, milles ta kinnitab, et 09.11.2019 toimus Tammepõllu tee 9-xx juhtum, milles sai kannatada korter xx ja õnnetuse tekkepõhjus oli korter xx mudafiltri korgi purunemine (tl 4). Seda, et kahju põhjuseks oli korteriomanike kaasomandis olev mudafilter, kinnitas korteriühistu oma 13.04.2020 vastuses tagasinõudele (tl 4 pöördel).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda kahjustatud korteriomanikule välja makstud summa hüvitamist korteriühistult (puudutatud isikult). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vastavalt VÕS § 173 lg 2 ja § 164 lg 2 astub võlausaldajalt nõude omandanud isik endise võlausaldaja asemele, s.o saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni, nõude olemus sellest ei muutu. See tähendab, et nõude üleminek ei mõjuta selle n-ö identiteeti, nõue läheb kindlustusandjale üle sellises seisundis, nagu see on. Seega kuulub avaldus rahuldamisele juhul, kui kahjustatud korteri omanikul, s.o korteri nr 2 omanikul oli mudafiltri korgi purunemisega tekitatud kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu.
22.Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja võib nõuda korteriühistult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); - korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
23.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
24.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kahju lähtus korteriomandi nr 8 eriomandi piires asuvast kaasomandi esemest. Kohus selgitab, et olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult. Seega saab korteri omanik nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist sõltumata sellest, kas korteriühistu on oma kohustusi rikkunud.
24.1.KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes suhetes üldiselt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kuna kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (vt Riigikohtu otsus 19.03.2021 nr 218-13649 p 18). Eeltoodust tulenevalt ei oma eriomandile tekkinud kahju hüvitamise nõude seisukohast tähtsust väited, et mudafiltri purunemine on ettenägematu sündmus ja et haldusfirma oli süsteemi korrasolekut kontrollinud. Kuna kaasomandiesemest lähtunud sündmus põhjustas kahju korteriomaniku eriomandi esemele, vastutab puudutatud isik korteri nr xx omanikule tekkinud kahju eest.
25.VÕS § 127 lg 2 järgi ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja AÕS § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju hüvitatakse üksnes kohustuse rikkumise korral.
26.Avaldaja nõuab puudutatud isikult mh siseviimistlusele tekkinud kahju 7762,80 euro hüvitamist. OÜ Levinson 19.11.2019 hinnapakkumise kohaselt koosnes siseviimistluse kahju kõrvaldamise kulu järgmistest toimingutest: ettevalmistustööd, mööbli demontaaž-montaaž, kiletamine; parketi demontaaž-montaaž, parkett Country tamm, alusmatt, liitude paigaldus; lagede ja seinte kohtparandus, pahteldus, kruntimine ja värvimine 2x, vannitoa ripplae plaatide demontaaž-montaaž, plaadid 600x600; vaheuste demontaaž-montaaž, uksed, liistud, lävepakud; transport-materjalide tarne; materjalide utiliseerimine ja objekti koristus (tl 6 pöördel). Tegemist on töödega, mis on vajalikud ruumide parandamiseks ja on hõlmatud korteriühistu vastutuse aluseks olevate normide kaitse-eesmärgiga. Korteriühistu ei ole sellele ka vastuväiteid ei esitanud.
27.Kuna pooled ei vaidle selle üle, et purunenud mudafilter kuulus korteriomanike kaasomandisse, mudafiltri purunemise tõttu tekkis korteri nr xx siseviimistlusele kahju ja korteri taastamise kulu oli 7762,80 eurot, on kahjustatud korteriomanikul õigus nõuda puudutatud isikult korteri taastamiskulude hüvitamist sõltumata sellest, kas korterühistu on oma kohustusi rikkunud. Kuna kahjustatud korteriomaniku nõudeõigus on VÕS § 492 lg 1 alusel üle
läinud avaldajale, tuleb avaldus selles osas rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 7762,80 eurot.
28.Õige ei ole seejuures puudutatud isiku väide, nagu vabaneks kahjustatud korteri omanik seeläbi ise kaasomaniku vastutusest kaasomandi eseme kahjustumise eest. Nagu puudutatud isik ka ise märkis, on ka kahjustatud korteriomanik puudutatud isiku liige. Korteriomanik vastutab ka ise sellise kahju hüvitamise eest korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.
29.Kohus ei nõustu puudutatud isiku väidetega selle kohta, nagu ei saaks kindlustusandja esitada tagasinõudeõigust korteriühistu vastu, kuna korteriühistu ei ole kolmas isik VÕS § 492 lg 1 tähenduses.
29.1.KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 24 esimese lause kohaselt on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Korteriühistu on seega iseseisev õigussubjekt, millel on võime omada ka kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi (TsÜS § 26). Puudutatud isik samastab ekslikult korteriühistut kindlustusvõtjast korteriomanikuga, kes on korteriühistu liige. Ainuüksi sellest, et korteriühistu vara tekib selle liikmete sissemaksetest ja ka kindlustatud isik on puudutatud isiku liige, ei saa järeldada, nagu oleks nõue esitatud sisuliselt kindlustusvõtja enda vastu. Tegemist ei ole sama isikuga.
29.2.Samuti ei nõustu kohus puudutatud isikuga, nagu oleks ta kindlustuslepingute üldtingimuste p 10.1.6 (tl 70 – 72) mõistes isik, keda kindlustusvõtja kasutab oma kohustuste täitmisel ja kes on seetõttu võrdsustatud kindlustusvõtjaga. Viidatud punkti kohaselt võrdsustatakse kindlustuslepingu täitmisel kindlustusvõtjaga tema juures töötavad isikud ja isikud, keda kindlustusvõtja kasutab oma majandustegevuses või oma kohustuste täitmisel. Kohus on juba ülal selgitanud, et kahte iseseisvat õigussubjekti ei saa samastada pelgalt selle tõttu, et üks on teise liige ja tegutseb tema kaudu. Puudutatud isik jätab tähelepanuta, et seadusest tuleneb nii kaasomandi valdamine korteriühistu kaudu, kui ka kahjustatud korteriomaniku tagasinõue korteriühistu vastu (KrtS § 34).
29.3.Kuna kahjustatud korteriomanik saab nõuda kahju hüvitamist korteriühistult, on selline õigus VÕS § 492 lg 1 alusel ka kahju hüvitanud kindlustusandjal. Seejuures ei ole asjakohased viited ja tõendid avaldaja ja üldiselt Eestis tegutsevate kindlustusandjate kasumi suurusele. Samuti ei oma avaldaja tagasinõudeõiguse seisukohast tähtsust, kas puudutatud isiku arvates on kindlustatud isik või kindlustusandja rikkunud nendevahelist kindlustuslepingut. Puudutatud isik ei ole selle lepingu pool ega saa sellest õigussuhtest tulenevaid vastuväiteid esitada. Puudutatud isik saab nõudele esitada üksnes neid vastuväiteid, mis tal olid korteriomaniku vastu nõude kindlustusandjale ülemineku ajal, samuti vastuväiteid, mis tal on kindlustusandja vastu (VÕS § 171 lg 1).
30.Lisaks kahjustatud korteri taastamisega seotud kulude hüvitamisele nõuab avaldaja korteriühistult ka ajutise elukoha üürikulu 400 euro hüvitamist. Korteriomanikud vastutavad korteriühistu kaudu sellise kahju hüvitamise eest aga üksnes juhul, kui korteriühistu on oma kohustusi rikkunud ja rikkumine ei ole vabandatav (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsus nr 21813649 p 19). Korteriühistu vastutab tekkinud kahju eest, kui ta on rikkunud mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus).
31.Korteriomanik võib KrtS § 34 lg 1 kohaselt nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Seejuures käsitletakse korteriomandi valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti ning selleks vajaliku kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist (KrtS § 35). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab seega eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (vt Riigikohtu 19.03.2021 otsus nr 2-18-13649 p 17). Korteriühistul oli seega kohustus korraldada ja tagada kaasomandi eseme, s.o mudafiltri korrashoid. Pooled ei vaidle selle üle, et mudafilter on kaasomandis. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kahju tekkis mudafiltri korgi purunemise tõttu.
32.Puudutatud isik tõi aga esile, et hoone kaasomandi eseme hooldamiseks on sõlmitud leping haldusfirmaga Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (tl 73 – 78). Lepingu nr xxxxxx p 6 kohaselt osutab Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ Viimsi vald, Tammepõllu tee 9 asuval kinnisasjal haldusteenust, raamatupidamise korraldamist, tehnosüsteemide hooldusteenust, heakorratöid ja 24h avariiteenust. Lepingu lisa 1 kohaselt hõlmab teenus ka veevarustuse süsteemi hooldust, seejuures tuleb hooldus teostada vastavalt õigusaktides ja tootjatehase dokumentatsioonides toodud tingimustel üks kord kuus.
33.Tehnosüsteemide hoolduspäeviku (tl 80 – 85) kohaselt tuli 1 kord kuus muuhulgas puhastada ja pesta mudafiltrid, vajadusel need asendada (tellija kulul). Hooldused teostati 06.06.2019, 05.07.2019, 08.08.2019, 11.09.2019, 03.10.2019, 01.11.2019, 05.12.2019. Kõikidel kuudel on märgitud, et mudafiltrid on korras (tähis K täht) ja märkusi ei ole selle kohta lisatud. Hoolduspäeviku märkuste alal on esile toodud järgmisi probleeme: paisu paak ei tööta, veemõõdusõlmes esines tagasilöögiklapi leke, mis korrastati; termomeeter vahetati; puhastati tarbevee süsteem (06.20), tarbevee tsirkulatsiooni pump tegi kõrvalist müra (ilmselt laager), teostati 20.10.2020 tarbevee loputus. Haldusfirma teostas Tammepõllu tee 9 elamus 28.10.2019, s.o 2 nädalat enne kahju põhjustanud sündmust ka sooja vee torustiku läbipesu ja filtrite puhastamise (tl 86). Seega on haldusfirma ka dokumenteerinud hooldustööde teostamise, ühtlasi toonud esile kerkinud probleemid ja nende likvideerimise.
34.Kohus märgib, et kuigi kohustatud isikut ei vabasta vastutusest iseenesest see, et ta sõlmis kolmanda isikuga hooldusteenuse lepingu, on puudutatud isik tõendanud, et kolmas isik on teostanud igakuiseid hooldustöid, sh on kontrollitud mudafiltrite korrasolekut, teostatud tarbeveesüsteemi läbipesu ja puhastatud filtrid. Kohtu hinnangul on puudutatud isik piisavalt dokumenteerinud oma kaasomandieseme korrashoiu kohustuse regulaarse täitmise, st et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Vastupidist ei saa järeldada ainuüksi sellest, et mudafiltri kork purunes.
35.Kohus tegi avaldajale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et mudafiltritega oli tegelikult probleeme esinenud ka varem ja et korteri nr xx omanik oli mudafiltrite vahetamise vajadusele juba varem tähelepanu pööranud. Avaldaja hoolimata kohtu ettepanekust selliseid tõendeid ei esitanud. Avaldaja väiteid ei tõenda L. V. poolt avaldajale antud selgitus (kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on L. V. korteri nr xx omanik, tl 66 – 69). Nimelt selgitas L. V. avaldajale 06.02.2020, et mudafiltritele ei olnud teostatud hooldust üle kümne aasta ja ta tõstatas selle küsimuse ka korteriühistu koosolekul. Samuti väitis L. V., et sarnaseid mudafiltri purunemisi oli majas esinenud ka varem vähemalt kahel korral (tl 113). L. V. märkis vastuseks avaldaja järelepärimisele, et tõstatas küsimuse korteriühistu koosolekul ja see on tema mäletamistmööda ka protokollitud, kuid ei vastanud avaldaja küsimusele selle kohta, millisel koosolekul teema tõstatati ega edastanud koosoleku protokolle, millest nähtuks mudafiltrite
probleemi olemasolu ja sellele tähelepanu pööramine. L. V. korteriühistu liikmena oleks saanud sellised tõendid esitada või vähemalt viidata andmetele, mille alusel saaks veenduda selliste tõendite olemasolus ja korraldada nende kogumise. Samuti ei esitanud avaldaja ühtegi tõendit ega sisustanud oma väidet selle kohta, et sarnaseid mudafiltri purunemisi oleks esinenud varem. Eeltoodu tõttu on avaldaja väited hoolsuskohustuse rikkumise kohta paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega.
36.Nendel asjaoludel leiab kohus, et korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Korteriühistu on korraldanud elamu kaasomandiosa haldamise ja remondi, mida teostati ilma puudusi tuvastamata ja asjas esitatu ei kinnita, et korteriühistu või haldusfirma oleks olnud teadlik mudafiltritega seotud probleemidest, kuid jäänud seejuures tegevusetuks. Seetõttu ei vastuta korteriühistu korteriomanikule tekkinud kahju eest, mis seondub asenduskorteri üürimisega. Avaldaja nõue jääb seetõttu 400 euro ulatuses rahuldamata.
37.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud asjaolusid, mis annaksid alust kahjuhüvitist VÕS 139 lg 1 alusel vähendada. Vastuseks puudutatud isiku väidetele märgib kohus, et avaldaja nõue ei ole vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Sellist järeldust ei saa teha asjaolust, et puudutatud isiku hinnangul tuleb nõue jätta tervikuna rahuldamata, ega sellest, et avaldaja klient on samuti kaasomanik ja puudutatud isiku liige. Kohus on ülal selgitanud, et kaasomaniku nõudeõigus, mis on üle läinud avaldajale, tuleneb seadusest. Hea usu põhimõtte vastaseks ei muuda nõuet ka väide, et avaldajal ei ole majanduslikus mõttes vajadust tagasinõuet esitada.
38.Käesolevas määruses nimetamata tõendeid kohus asja lahendamisel ei arvesta, kuna need ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja lg 5). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
39.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
40.Kohus, võttes arvesse avalduse rahuldamise ulatust (7762,80 eurot 8162,80 eurost), jätab tsiviilasja menetluskulud 95% ulatuses puudutatud isiku ja 5% ulatuses avaldaja kanda.
41.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja tsiviilasja materjali alusel (TsMS § 174 lg 1).
42.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult menetluskuluna välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Muid hüvitatavaid kulusid avaldaja esile ei toonud.
43.Puudutatud isik palub määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 832,50 eurot, s.o õigusabikulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).
44.Puudutatud isikut esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav esindaja, kelle tasumäär oli 150 eurot tunnis. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et esindaja tasu on põhjendatud hinnaga 120 eurot tund.
45.Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja menetluses järgmisi toiminguid: avaldusega tutvumine, vastuse koostamine/komplekteerimine ja esitamine 4,8 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,75 tundi. Kohus leiab, et esindaja toimingud olid kliendi kaitsmise seisukohast vajalikud ja märgitud mahus ka põhjendatud. Kohus arvestab seejuures nii avalduse mahtu ja sisu, kui ka puudutatud isiku vastuse mahtu ja sisu, samuti esitatud lisade arvu. Arvestades esindaja põhjendatud tunnitasu määra, määrab kohus puudutatud isiku põhjendatud õigusabikulude suuruseks 666 eurot.
46.Arvestades menetluskulude jaotust, jääb avaldaja kuludest puudutatud isiku kanda 47,50 eurot (50 × 95%) ja puudutatud isiku kuludest avaldaja kanda 33,30 eurot (666 × 5%).
47.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab pooltelt väljamõistetud menetluskulud ja määrab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 14,20 eurot (47,50 – 33,30). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.