Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-120094
Kohtuasi
XX hagi YYi vastu võlgnevuse 1365 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Irina Nezgovorova Kostja YY (isikukood xxxxxxxx) Kolmas isik hageja poolel OSAÜHING EURONURK LOGISTIK (likvideerimisel, registrikood 10573435)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda XX Harju Maakohtu 15.06.2021 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta hageja XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja hageja nõue
XX (hageja) esitas 25.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YYilt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.09.20019 hagi (hagi täpsustatud 05.12.2019, 08.01.2020, 08.06.2020, 17.12.2020 ja koondhagi esitatud
06.04.2021). Koondhagi kohaselt nõudis hageja kostjalt võlga 1 365 eurot, viivist 345,98 eurot ja edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid ostja Euronurk Spedition OÜ (likvideerimisel, ostja) ja kostja (müüja) 2016 veebruaris köögikomplekti ostu-müügilepingu. Xxxxxxxxxx OÜ (kostja oli selle äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige) edastas 09.03.2016 ostjale tellimuskirja summale 950 eurot, millele lisandus köögikomplekti kokkupanemise ja paigaldamise kulu 175 eurot. Köök paigaldati 2016 maikuus. Paigaldamisel selgus, et kostja tehtud projekt oli puudulik. Köögikomplekti ei olnud võimalik paigaldada ühe päevaga, lauapindade mõõdud olid ebaõiged, kappide uksed ei avanenud korralikult, ülemiste kappide uksed avanesid vastu lage ja alumiste kappide põrandaosa oli vale mõõduga (kapi ja põrandaosa vahel olid umbes 4 cm pilud). Kappide kõrguse reguleerimine oli võimatu, kuna projekti puuduse tõttu ei olnud arvestatud seinaplaatide kõrgusega. Ostja teavitas kostjat puudustest. Kostja kohustus puudused kõrvaldama, kuid jättis selle tegemata. Kuivõrd kostja jättis lepingu nõuetekohaselt täitmata, siis allkirjastati 27.05.2016 garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta. Kokkuleppe p-ga 3. määrasid pooled kindlaks leppetrahvi määra 0,5% lepingu summast 1 125 eurost iga viivitatud päeva eest. Kostja endale võetud kohustusi ei täitnud. Ostja loovutas lepingust tulenevad õigused hagejale, millest teatati kostjale 16.10.2016. Hageja ja Euronurk Logistik OÜ (likvideerimisel, kolmas isik hageja poolel) sõlmisid 03.09.2019 nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas garantiilepingust tuleneva nõude kostja vastu Euronurk Logistik OÜ-le (likvideerimisel). Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx mõistis kohus 08.01.2018 otsusega hageja kasuks Xxxxxxxxxx OÜ-lt välja 27.05.2016 dokumendi (Garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta) alusel leppetrahvi 750 eurot ja kohustas maksma sellelt summalt viivist. Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindaja oli TT (tankist) alates 15.10.2018. Täitemenetlused nõuete täitmiseks ebaõnnestusid.
3.Hageja leidis, et kostja vastutas kahel alternatiivsel alusel. Esimene alus tulenes 27.05.2016 garantiikirjast ja leppetrahvi kokkuleppest. 27.05.2016 dokumenti tuli lugeda garantiiks või käenduseks või kohustusega ühinemiseks või konstitutiivseks võlatunnistuseks. Teine alternatiivne alus oli kahju hüvitamise nõue kostja kui Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindaja vastu, kuna kostja oli kahju tekitamise hetkel ainsaks Xxxxxxxxxx OÜ juhatuse liikmeks. Juhatuse liige rikkus oma kohustusi juriidilise isiku vastu ning võlausaldajale tekkis seetõttu kahju. Kostja käitumine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja ei esitanud Xxxxxxxxxx OÜ maksejõuetuse ilmnemisel tähtaegselt pankrotiavaldust. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagejal ei olnud nõuet kostja vastu. Hageja oli oma nõude loovutanud kolmandale isikule ja nõue oli Xxxxxxxxxx OÜ vastu, mitte kostja. Xxxxxxxxxx OÜ osas oli olemas jõustunud kohtuotsus. Hageja ei saanud sama nõudega pöörduda teistkordselt kohtusse. Kui garantiikiri väljastati, siis ettevõte töötas ja maksuvõlgu polnud. 27.05.2016 dokument ei olnud käendusleping. 27.05.2016 dokumendist nähtus, et tegemist oli kahe ettevõtte vahelise lepinguga, mitte hageja ja kostja vahelise kokkuleppega. Maakohtu otsus
5.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puudusid. Pooled vaidlesid, kas Xxxxxxxxxx OÜ endine seaduslik esindaja (kostja) vastutas isiklikult ostjale mööblipaigaldusest tekkinud nõuete eest. Kohus leidis, et kostja allkirjastas 27.05.2016 dokumendi (Garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta) Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindajana, mitte füüsilise isikuna.
Kokkuleppe tõlgendamisel tuli lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1), mitte kohustuse täitmisel või hiljem tekkinud mõtetest tõlgendusele. Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindajana allkirjastamisele viitas nii dokumendi päis kui ka jalus, kuhu oli märgitud Xxxxxxxxxx OÜ andmed. Samuti viitas sellele asjaolule, et pooled said viidatud dokumendi allkirjastamisel ühtmoodi aru, et tegemist on Xxxxxxxxxx OÜ poolt võetud kohustusega. Hageja pöördus viidatud dokumendi alusel kohtusse Xxxxxxxxxx OÜ vastu ja kohus rahuldas hageja nõude Xxxxxxxxxx OÜ vastu leppetrahvi nõudes (tsiviilasi nr x-xxxxxxxxx). Seetõttu ei saa nimetatud dokumendist tuleneda kohustusi kostjale. Kostja ei vastutanud hageja ees kui Xxxxxxxxxx OÜ juhatuse liige (äriseadustiku § 180 lg 51, VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3, Riigikohtu 25.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 12 ja 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Hageja ei tõendanud, et Xxxxxxxxxx OÜ oleks 2016 veebruaris müügilepingu sõlmisel või 27.05.2016 garantiikirja ja leppetrahvi kokkuleppe sõlmimisel olnud maksejõuetu. Nimetatut kinnitas ka hageja hinnangul 24.11.2017 faktiraport. Hageja leidis 21.05.2021 istungil, et 2018 oli Xxxxxxxxxx edukas ja sellel oli müügitulu, 01.11.2017 puudusid ettevõttel maksuvõlad. Seega kinnitas hageja ise käesolevas menetluses, et Xxxxxxxxxx OÜ oli hageja ees kohustuste võtmisel maksejõuline ning puudus alus arvata, et Xxxxxxxxxx OÜ võttis hagejaga müügilepingut või garantiikirja/leppetrahvi kokkulepet sõlmides endale kohustuse, mida ta kokkuleppe sõlmimise hetkel ei suutnuks täita. Käesoleva menetluse seisukohast ei olnud tähtsust asjaolul, et Xxxxxxxxxx OÜ ei ole täitnud tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx tehtud otsust. Otsuse täitmata jätmisel oli hagejal õigus alustada täitemenetlust või esitada avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Xxxxxxxxxx OÜ polnud kohustuse võtmisel maksejõuetu, siis ei omanud tähtsust, kas Xxxxxxxxxx OÜ asutati sissemakset tegemata. ÄS § 1401 lg 2 alusel saab nõuda kohustuse täitmist osaühingule, mitte aga hagejale või kolmandale isikule. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hageja tugines esimese õigusliku alusena, et tegemist oli kostja antud garantiiga ostjale, et kostja vastutab Xxxxxxxxxx OÜ kohustuste täitmise eest. Kohus jättis hindamata hageja väited, et poolte kokkuleppe näol oli tegemist tarbijakäendusega, konstitutiivse võlatunnistusega või kohustusega ühinemisega. Hageja taotles kohtult tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx kohaldada hagi tagamist, kuna kostja majanduslik seisund oli kehv ja seega võis otsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kohus hagi ei taganud. Arvestades ÄS § 180 lg-t 51 ja § 187 oli vajalik tuvastada vaidluse õiglaseks lahendamiseks Xxxxxxxxxx OÜ maksejõuetuse ilmnemise kuupäev ja selle põhjendused. Xxxxxxxxxx OÜ esitas viimase majandusaasta aruande 2016. aasta eest. Kostja rikkus osaühingu raamatupidamise korraldamist (hoolsuskohustuse rikkumine). Kostja jättis hageja väited analüüsimata. Kostja ei teinud Xxxxxxxxxx OÜ-sse sissemakset põhikirjas märgitud tähtaja jooksul. Sellega rikkus kostja hoolsuskohustust tekitades hagejale kahju. Maakohus, lahendades hageja vastuväidet 10.05.2021 määrusega, kohtles pooli ebavõrdselt. Kui hageja ei suutnud oma väiteid tõendada, siis võis kohus tunda suuremat vajadust kohaldada uurimisprintsiipi, et aidata kaasa asja lahendamisele. Kohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, jättis asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata, samuti ei võimaldanud kohus peale kirjalike tõendite uurimist ja poolte vande all ülekuulamist esitada täiendavaid seisukohti. Kohus oleks pidanud hageja nõude kvalifitseerima ja selgitama, milliseid asjaolusid pooled peavad tõendama. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja võlgnevuse 1 365 eurot ja viivise. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti ei ole maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
9.Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud. Hageja tugines (esimene alternatiiv), et tema nõue kostja vastu tulenes 27.05.2016 dokumendist. Hageja esmane õiguslik alus apellatsioonkaebuse kohaselt oli, et tegemist oli garantiiga. Hageja hinnangul pidi kohus analüüsima kõiki hageja pakutud variante (garantii, käendus, võlatunnistus ja kohustusega ühinemine). Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheidetega maakohtule. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus andis poolte õigussuhtele õigusliku hinnangu (garantii ja kokkulepe leppetrahvi maksmiseks) ja leidis, et 27.05.2016 dokumendi alusel kostja hageja ees ei vastuta. Eeltoodu ei tähenda, et kui kohus tuvastab, et vastutus puudub, siis asub kohus andma samale dokumendile erinevaid õiguslike hinnanguid tuvastamaks, millisel alusel hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele. Kohus ei saa hageja hagi rahuldamise soovist tulenevalt anda ühele kokkuleppele erinevaid õiguslike hinnanguid, st dokument ei saa olla samal ajal nii garantii, käendus, võlatunnistus või kohustusega ühinemine. Seega puudub maakohtupoolne rikkumine õigussuhte kvalifitseerimisel. Maakohus tõlgendas VÕS § 29 lg 1 alusel kokkuleppe sisu ja jõudis järeldusele, et kostja sõlmis kokkuleppe Xxxxxxxxxx OÜ seadusliku esindajana. Seega garantii kohustuste täitmiseks andis äriühing, mitte kostja. Ka tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxxx tuvastas kohus, et 27.05.2016 kokkulepe oli osaliselt Xxxxxxxxxx OÜ poolt antud garantii. Ringkonnakohus leiab, et hageja kaebuses toodud etteheited maakohtule ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Arvestades kaebuses toodut ei kuuluks hagi rahuldamisele.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei vastuta hageja ees ka juhatuse liikmena. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et hageja ei tõendanud Xxxxxxxxxx OÜ maksejõuetust. Maakohus hindas poolte toodud seisukohti ja esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ning ei esine selliseid rikkumisi, mis annaksid alust asuda maakohtust teistsugusele arvamusele. Maakohus märkis õigesti, et ÄS § 1401 lg 2 alusel saab nõuda kohustuse täitmist osaühingule, mitte aga hagejale või kolmandale isikule. Hageja sellist nõuet aga ei esitanud. Seega ei pidanud maakohus analüüsima hageja seisukohti kostja kohustuste rikkumise osas seoses osaühingusse sissemakse tegemata jätmisega. Kohus tuvastab ja selgitab välja vaid neid asjaolusid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust.
11.Kohtul on õigus menetleda lihtmenetluse asja omal äranägemisel lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohus sai asja lahendamisel juhinduda mh
TsMS § 444 lg-st 2, mis sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohtu lahend on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega.
12.Lisaks viitas hageja apellatsioonkaebuses mitmetele maakohtu menetlusõiguste rikkumistele. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Maakohus andis hagejale võimaluse hagi täpsustamiseks ja kostjal oli võimalus hagile vastata. Esimeses kohtuastmes toimus kaks kohtuistungit, kus kohus arutas pooltega vaidlust ja pooled said võtta sõna. Asjaolu, et kostja ei avaldanud, millist asjaolu soovis ta mingi konkreetse tõendiga tõendada, ei olnud selline menetlusnormi rikkumine, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist. Hageja ei toonud ka välja, kas kostja esitas tõendeid, millisele kostja tõendile maakohus lahendi tegemisel tugines ning kuidas võis selline asjaolu mõjutada lahendi sisu praegusel juhul. Lihtsustatud menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust. Praegusel juhul ei nähtu, et kohus oleks rikkunud uurimisprintsiipi. Apellatsioonkaebusest ei nähtunud, milles seisnes maakohtu rikkumine ja mis asjaolud või tõendid jäid hagejal maakohtu rikkumise tõttu esitamata või mis osas jäi hagi pooltega arutamata. Arvestades hageja kaebust, menetluse käiku, poolte esitatud ja kohtu poolt läbiviidud toiminguid, saab asuda seisukohale, et eelmenetlus oli viidud läbi nõuetekohaselt. Samuti ei nähtu asja materjalist, et kohus oleks pooli kohelnud ebavõrdselt. Hageja sellised väited olid otsitud. Ringkonnakohtu hinnangul ei toonud hageja apellatsioonkaebuses esile ühtegi sellist kohtupoolset rikkumist, mis oleks mõjutanud lahendi tegemist selliselt, et see tingiks kohtuotsuse tühistamist. Eeltoodust nähtub, et maakohus tegi õige otsuse, mille tühistamiseks puudub alus.
13.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb hageja apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjale ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud. Hageja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu, mida tal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagasi.
14.Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja kolmandale isikule ning edastab teadmiseks kostjale (TsMS § 638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale füüsiliselt tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.