A. N. hagi O. T.i vastu põhivõla 1365 euro, viivise 209,31 euro ja edasise viivise saamiseks alates 06.12.2019 1683,51 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. N. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxxx), esindaja I. N. (e-post xxxx) Kostja: O. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kolmas isik hageja poolel: OÜ E (likvideerimisel, xxxx, xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuid kostjal nende puudumisel hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. N. (hageja) esitas 10.09.2019 Harju Maakohtusse hagi O. T.i (kostja) vastu põhivõla 1365 euro, viivise 209,31 euro ja edasise viivise saamiseks alates 06.12.2019. Hageja täpsustas hagi 05.12.2019, 08.01.2020, esitas tervikteksti 08.06.2020, mida täpsustas 17.12.2020 ja esitas 06.04.2021 koondhagi.
2.Hagi 08.06.2020 tervikteksti ja 06.04.2021 koondhagi kohaselt esitas hageja 25.07.2019 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1529,62 euro saamiseks. Kohus tegi 12.08.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 14.08.2019 aadressil xxxx. Võlgnik esitas 15.08.2019 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja Pärnu Maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja ja E OÜ (likvideerimisel) sõlmisid 03.09.2019 nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas oma garantiilepingust tuleneva nõude kostja vastu E OÜ-le (likvideerimisel).
4.Ostja E OÜ (likvideerimisel) ja müüja kostja vahel sõlmiti 2016 veebruaris köögikomplekti ostu-müügileping. Kostja edastas 09.03.2016 ostjale tellimuskirja summale 950 eurot, millele lisandus köögikomplekti kokkupanemise ja paigaldamise kulu 175 eurot. Köök paigaldati 2016 maikuus. Paigaldamisel selgus, et kostja tehtud projekt oli puudulik. Köögikomplekti ei olnud võimalik paigaldada ühe päevaga, lauapindade mõõdud olid ebaõiged, kappide uksed ei avanenud korralikult, ülemiste kappide uksed avanesid vastu lage ja alumiste kappide põrandaosa oli vale mõõduga (kapi ja põrandaosa vahel olid umbes 4 cm pilud). Kappide kõrguse reguleerimine oli võimatu, kuna projekti puuduse tõttu ei olnud arvestatud seinaplaatide kõrgusega. Puudustest teavitas E OÜ (likvideerimisel) kostjat e-kirjade teel. Kostja kohustus puudused kõrvaldama, kuid jättis selle tegemata.
5.Kuivõrd kostja jättis lepingu nõuetekohaselt täitmata, siis allkirjastati garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta. Kokkuleppe punktiga 3 määrasid pooled kindlaks leppetrahvi määra 0,5% lepingu summast 1125 eurost iga viivitatud päeva eest. Kostja endale võetud kohustusi ei täitnud.
6.E OÜ (likvideerimisel) loovutas lepingust tulenevad õigused hagejale, millest teatati kostjale 16.10.2016 e-kirjaga.
7.Hageja leiab, et kostja vastutab kahel alternatiivsel alusel: 1) 27.05.2016 garantiikirja ja leppetrahvi kindlaksmääramise kokkuleppe alusel; 2) N OÜ seadusliku esindajana, kuna kostja oli kahju tekitamise hetkel ainsaks N OÜ juhatuse liikmeks.
8.Harju Maakohus tegi 08.01.2018 tsiviilasjas nr xxxx otsuse, millega mõistis N OÜ-lt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 750 eurot, viivise perioodi 08.01.201814.02.2018 (37 päeva) eest 6,29 eurot (37 päeva x 0,17 viivise päevamäär) ja 22.02.2018 määrusega menetluskulud 615 eurot, millele lisandus jooksev viivis. Seega moodustab hageja nõue kostja vastu 1365 eurot.
9.Hageja pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes algatas täitmisasjad xxxx ja xxxx. Laekumiste puudumise tõttu esitas hageja kohtutäiturile 27.06.2018 avalduse võlgniku kohustamiseks kohtutäiturile oma vara kohta teabe andmiseks. Võlgnik kohtutäiturile teavet ei andnud ja seetõttu algatati tsiviilasi nr xxxx. Kostja kohtusse 11.12.2018 vabatahtlikult ei ilmunud, mistõttu tegi kohus hoiatuse sundtoomise kohta. N OÜ juhatuse liige T. N. esitas 27.12.2018 varade ja kohustuste nimekirja, milles kinnitab nõude olemasolu L OÜ ees. Tegemist on faktilise veaga, sest täitemenetluses on sissenõudjaks hageja. T. N. kinnitas 07.01.2019
toimunud istungil, et varasid ei ole. Hagejale teadaolevalt N OÜ pankrotiavaldust esitanud ei ole ja likvideerimismenetlust alustanud ei ole. Hageja leiab, et N OÜ püsiv maksejõuetus tekkis mitte hiljem kui 07.01.2019. ilmselgelt on N OÜ hoidnud kõrvale nimetatud kohtulahendi täitmisest, tekitades sellega hagejale kahju. N juhatuse liikmeks oli 27.05.2016 seisuga kostja ja alates 15.10.2018 T. N..
10.Samuti on hageja hinnangul võimalik kostja poolt hagejale väljaantud dokumenti kvalifitseerida kohustusega ühinemisena VÕS § 178 lõigete 1 ja 2 alusel. Kohustusega ühinemine sarnaneb käenduslepingule ja ka selle eesmärk on arvestades hagi eesmärki sama. Kostjat saab lugeda solidaarseks võlgnikuks põhivõlgniku kõrval. Kohustusega ühinemisele viitab see, et kostjal oli isiklik ja ka majanduslik huvi kohustuse täitmise vastu, kuna kostja oli kolmandast isikust põhivõlgniku ainuosanik ja juhatuse liige.
11.Garantiikirja eesmärk oli anda hagejale võimalus nõuda lepingu rikkumisest tulenev kahju kostjalt kui füüsiliselt isikult. Kostja võttis füüsilise isikuna kohustuse tagada kolmandaks isikuks oleva äriühingu lepingust tulenev kohustus. Asjas ei ole vaidlust, et kostja oli äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige.
12.Lisaks võib hageja hinnangul dokument olla konstitutiivseks võlatunnistuseks, millega kostja lubas kohustuse täitmist selliselt, et loodi iseseisev kohustus. Võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. VÕS § 29 lõigetes 1-3 sätestatu alusel lähtub kohus poolte vahel sõlmitud lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tahtest, mitte lepingus toodud väljendusviisist. See, et dokument oli pealkirjastatud garantii kirjana ja selles on kastutatud terminit garanteerima ei muuda lepingu sisu ja selles selgelt väljendatud tahteavaldust. Kostjal on alates võlatunnistuse andmisest 27.05.2016 kohustus hagejale tasuda võlatunnistusega võetud kohustus.
13.Ka juhul, kui lugeda võladokument käenduseks on võetud kohustus kehtiv. Kostja koostas tagatiskokkuleppena käsitletava dokumendi 2016. aastal, seega on tegemist tarbijakäendusega, mille kehtivust tuleb hinnata VÕS § 143 ja § 144 järgi.
14.Võlausaldajal on isiklik nõue juriidilise isiku juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue juriidilise isiku vastu, juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juriidilise isiku vastu ning võlausaldajale on kahju tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Kostja käitumine ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on rikkunud ÄS § 180 lg-t 5, kuna pole esitanud 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest pankrotiavaldust. Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-05, 3-2-1-7-10. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada N OÜ maksejõuetuse ilmnemise kuupäev ning selle põhjused. Vastav info peaks olema N OÜ pankrotiavalduses. Viimane N OÜ aruanne esitati 2017 kohta. Hageja leiab, et juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja nii toiminud ei ole.
15.Hageja leiab, et tal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
16.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist 0,022% päevas tasumata põhisummalt (s.o 1365 eurolt). Seisuga 05.12.2019 on sissenõutavaks muutunud viivis 209,31 eurot.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista E OÜ (likvideerimisel) kasuks viivised protsendina põhinõudest alates 31.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväited
18.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Materjalidest nähtuvalt oli E OÜ-l nõue N OÜ vastu ja selles asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Juhul kui E OÜ on loovutanud nõude hagejale, siis hageja võib asuda täitemenetluses esialgse võlausaldaja ja sissenõudja asemele. Seadus välistab nõudega teistkordse kohtusse pöördumise. Hagejal on kõik võimalused esitada oma nõuded täitemenetluses või võimalikus pankrotimenetluses. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et: * E OÜ (likvideerimisel) ostjana ja N OÜ müüjana sõlmisid 2016 veebruaris köögikomplekti ostu-müügilepingu; * N OÜ edastas E OÜ-le (likvideerimisel) tellimuskirja 950 eurole, millele lisandusid köögikomplekti kokkupanemise ja paigaldamiskulud summas 175 eurot; * N OÜ paigaldas köögi 2016 mais; * köögimööbli paigaldamisel selgus, et mööbli projekt oli puudulik, millest E OÜ (likvideerimisel) teavitas N OÜ-d e-kirjaga; * 27.05.2016 allkirjastati garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta (10.09.2019 esitatud lisa - garantiileping); * Harju Maakohus tegi 08.01.2018 tsiviilasjas nr xxxx otsuse, millega mõistis N OÜ-lt hageja kasuks välja leppetrahvi 750 eurot, viivise leppetrahvil alates 08.01.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (10.09.2019 menetlusdokumendi lisa -2-16-125199 N. vs N OÜ (1)bdoc); * 22.02.2018 määrusega mõistis Harju Maakohus N OÜ-lt A. N. kasuks välja menetluskulud summas 615 eurot, millele lisandus viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni N OÜ poolt (10.09.2019 menetlusdokumendi lisa - xxxx menetlusdokumendi kindlaksmääramine (1)bdoc); * E OÜ (likvideerimisel) loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale; * hageja ja E OÜ (likvideerimisel) sõlmisid 03.09.2019 nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas oma garantiilepingust tulenevad nõude kostja vastu E OÜ-le (likvideerimisel); * hageja pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes algatas täitmisasjad xxxx ja xxxx. Laekumiste puudumise tõttu esitas hageja kohtutäiturile 27.06.2018 avalduse võlgniku kohustamiseks kohtutäiturile oma vara kohta teabe andmiseks. Võlgnik kohtutäiturile teavet ei andnud ja seetõttu algatati tsiviilasi nr xxxx. N OÜ juhatuse liige T. N. esitas 27.12.2018 varade ja kohustuste nimekirja, milles kinnitab nõude olemasolu L OÜ ees. T. N. kinnitas 07.01.2019 toimunud istungil, et varasid ei ole (29.01.2020 esitatud menetlusdokumendi lisad); * N OÜ juhatuse liikmeks oli 27.05.2016 seisuga kostja ja alates 15.10.2018 T. N..
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas NT E OÜ endine seaduslik esindaja s.o kostja vastutab isiklikult E OÜ-le (likvideerimisel) mööblipaigaldusest tekkinud nõuete eest.
22.27.05.2016 allkirjastatud dokumendist
22.1.Hageja leiab, et kostja allkirjastas 27.05.2016 dokumendi - garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta, isiklikult ning seda saab käsitleda tarbijakäenduslepinguna, garantiilepinguna, võlatunnistusena vm dokumendina, millest tulenevad kohustused kostjale isiklikult.
22.2.Kostja leiab, et allkirjastas 27.05.2016 N OÜ esindajana ning sellest ei tulene talle isiklikult kohustusi.
22.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
22.4.Kohus leiab, et kostja allkirjastas 27.05.2016 dokumendi - garantiikiri ja kokkulepe leppetrahvi kindlaksmääramise kohta, N OÜ seadusliku esindajana, mitte füüsilise isikuna. Lepingu/kokkuleppe tõlgendamise tuleb lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest, mitte kohustuse täitmisel või hiljem tekkinud mõtetest tõlgendusele. N OÜ seadusliku esindajana allkirjastamisele viitab nii dokumendi päis kui ka jalus, kuhu on märgitud, et N OÜ andmed. Samuti viitab asjaolule, et pooled said viidatud dokumendi allkirjastamisel ühtmoodi aru s.t et tegemist on N OÜ poolt võetud kohustusega, hageja poolt viidatud dokumendi alusel tsiviilasjas nr xxxx N OÜ vastu kohtusse pöördumine ja kohus poolt hageja hagi N OÜ vastu leppetrahvi nõudes rahuldamine. Seega said mõlemad lepingu allkirjastanud pooled aru, et 2016 veebruaris sõlmitud ostu-müügilepingust ja 27.05.2016 dokumendist tulenesid kohustused N OÜ-le, mitte kostjale ning seetõttu ei saa nimetatud dokumendist tuleneda kohustusi kostjale ja hageja nõue kostja vastu tulenevalt 2016 veebruaris sõlmitud müügilepingust või 27.05.2016 allkirjastatud dokumendist tuleb jätta rahuldamata.
23.Kostja vastutustest N OÜ juhatuse liikmena
23.1.Hageja leiab, et kostja võib vastutada N OÜ juhatuse liikmena, kuna N OÜ ja kostja ei ole tsiviilasjas nr xxxx otsust täitnud, N OÜ on maksejõuetu, kuid alustatud ei ole likvideerimismenetlust ega esitatud pankrotiavaldust ja sellega on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Samuti leiab hageja, et kuivõrd N OÜ asutati sissemakset tegemata, siis vastutab kostja N kohustuse ees isiklikult.
23.2.Kostja leiab, et ta ei vastuta hageja ees N OÜ juhatuse liikmena, kuna käesolevaks hetkeks ei ole tema enam äriühingu juhatuse liige ning äriühing ei ole maksejõuetu.
23.3.Riigikohus on 25.02.2013 lahendi nr 3-2-1-188-12 punktis 12 leidnud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks saab olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09, p 11). ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. Seejuures on ÄS § 180 lg-l 51 samasugune toime nii eraõiguslikest suhetest tulenevate kohustuste võlausaldajate nõuete kaitsel kui ka riigi maksunõude kaitsel. Seetõttu ei ole põhjust kohaldada nimetatud sätet erinevate nõuete puhul kaitsenormina erinevalt. Praeguses asjas tuginebki hageja kahjunõue pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise tõttu esiteks asjaolule, et võrreldes ajaga, mil pankrotiavaldus tulnuks esitada, suudab kostja I maksunõuet väiksemas ulatuses täita, st vähenes sisuliselt maksunõude väärtus, ning teiseks asjaolule, et tulenevalt kostja I majandustegevuse jätkumisest tekkis tal käibemaksukohustus, mida ta ei suuda täita. Seega on hageja väidetud kahju hõlmatud ÄS § 180 lg 51 ja ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi kaitse-eesmärgiga, st kahju tekitamine võib olla VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi õigusvastane. Punktis 16 leidis kolleegium, uuel arutamisel peab ringkonnakohus tuvastama, millal muutus kostja I püsivalt maksejõuetuks ning tekkis kostjatel II-IV kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab ringkonnakohus hinnata, kui
suures ulatuses oleks hageja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes praeguse olukorraga.
23.4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et N oleks 2016 veebruaris s.o müügilepingu sõlmisel või 27.05.2016 garantiikirja ja lepetrahvi kokkuleppe sõlmimisel olnud maksejõuetu. Nimetatut kinnitab ka hageja hinnangul 24.11.2017 faktiraport (10.09.2019 esitatud lisa – Faktiraport_24.11.2017docx). Samuti leidis hageja 21.05.2021 istungil (00:10:34), et 2018 oli N edukas ja sellel oli müügitulu, 01.11.2017 puudusid ettevõttel maksuvõlad. Seega on hageja ise kinnitanud käesolevas menetluses, et N OÜ oli hageja ees kohustuste võtmisel maksejõuline ning puudub alus arvata, et N OÜ võttis hagejaga müügilepingut või garantiikirja/leppetrahvi kokkulepet sõlmides endale kohustuse, mida ta lepingu/kokkuleppe sõlmimise hetkel ei suutnuks täita. Kohus leiab, et käesolevas menetluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, millal muutus N OÜ maksejõuetuks. Samuti ei ole oluline praeguses menetluses välja selgitada, kas N maksejõuetus võis tekkida peale tsiviilasjas nr xxxx Harju Maakohtu 08.01.2018 otsuse tegemist, kuna käesolevas asjas tuleb vaid tuvastada asjaolu, kas äriühing oli hageja ees kohustuse võtmise hetkel maksejõuetu ning kas selleks hetkeks oleks pidanud olema esitatud pankrotiavaldus.
23.5.Käesoleva menetluse seisukohast ei ole tähtsust ka asjaolul, et N OÜ ei ole täitnud Harju Maakohus 08.01.2018 tsiviilasjas nr xxxx tehtud otsust. Otsuse täitmata jätmisel on hagejal õigus alustada täitemenetlust, mida hageja käesoleval juhul on ka teinud. Juhul, kui võlgnik (N OÜ) puudub piisav vara, on hagejal õigus esitada avaldus N OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
23.6.Kohus leiab, et kuivõrd kohus tuvastas eespool, et N OÜ poolt hageja õiguseellase ees kohustuse võtmise hetkel ei olnud N OÜ maksejõuetu, siis ei oma käesolevas menetluses tähtsust ka asjaolu kas N OÜ asutati sissemakset tegemata. Samuti saab ÄS § 1401 lg 2 alusel nõuda kohustuse täitmist osaühingule (st N OÜ-le), mitte hagejale või kolmandale isikule OSAÜHINGule E (likvideerimisel).
23.7.Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid ja tõendanud, et hagejal oleks kostja vastu tekkinud mingi muu lepingust või lepinguvälisest suhtest tulenev nõue.
23.8.Osundatud põhjustel tuleb hagi kostja vastu jätta rahuldamata.
24.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kuivõrd kostjal menetluses esindajat ei olnud, siis puuduvad kostjal menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.