Tsiviilasi nr 2-21-10089
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht 10.september 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-10089
Tsiviilasi
Axxx Axxxx avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja (võlgnik): Axxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; Tel: xxxxxxxxxx); Avaldaja volitatud esindaja: Axxxxx Mxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxmaakond; Tel: xxxxxxxxxxx e-post: x Ajutine pankrotihaldur: Urmas Tross (OÜ Konkurss; Tähe 104B, Tartu linn, 50107 Tartu maakond; Tel: 50 19 750; e-post: [email protected]);
Kohtuistungi aeg
06.08.2021. a.
tema
enda
pankroti
Julianus Inkasso OÜ (esialgne võlausaldaja Aktiva Finants OÜ) 1130,31 eurot; Julianus Inkasso OÜ (esialgne võlausaldaja Aktiva Finants OÜ) 576,25 eurot; Julianus Inkasso OÜ (esialgne võlausaldaja TF Bank AB) 741,72 eurot ja G4S Eesti AS 1490,55 eurot. Kokku 3938,83 eurot.
TF Bank AB 711,72 eurot; Aktiva Finants OÜ 1706,56 eurot; AS G4S Eesti 1499,55 eurot ja Kohtutäitur Oksana Kutšmei 210 eurot.
Teadaolevaid kohustusi seisuga 19.08.2021. a, mida avaldaja on kinnitanud, on summas 4127,83 eurot. Ajutine pankrotihaldur, tuginedes aruandes toodule ning arvestades, et avaldajal vara pigem ei ole kohustuste kogusummas 4127,83 eurot katteks, leiab, et avalduse esitamine on objektiivne ja põhjendatud. Ajutise halduri hinnangul seisnevad maksejõuetuse põhjused peamiselt kahes asjaolus. Isik kas elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Avaldaja kohustused on tekkinud võetud kohustustest, samas saab katta võetud kohustusi ainult abirahadest. Avaldajal puudub eelduslikult arusaam võetavate kohustuste ja tekkivate tagajärgede osas. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotiseaduses määratletu kohaselt puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks ning välja tuleb kuulutada pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankrotiavalduses on märgitud kohustuste võtmist avaldaja nimel endise abikaasa poolt. Kui nimetatud asjaolu õnnestub tõendada, on võimalik esitada nõue endise abikaasa vastu. Kui lahutamisel vara ei jagatud, võib kujuneda olukord, kus pankrotimenetluses tuleb seda teha ning osa kohustusi jääb endise abikaasa kanda.
Kohus, hinnates ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Axxx Axxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu
ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 4127,84 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks sisuliselt puudub. Varaks on üksnes sülearvuti Lenovo V V130 ligikaudse väärtusega 150 eurot, kuid sülearvuti asukoht on teadmata. Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara ei ole võimalik ka tagasi võita ega tagasi nõuda, on tegemist PankrS § 29 lg.1 nimetatud olukorraga, mil pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja PankrS § 171 lg.11 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29. septembril 2021 algusega kell 15.30 halduri büroos. Võlausaldajate üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalsete kanalite vahendusel kohus osaleb virtuaalruumis. Kohus määrab pankrotihalduriks Urmas Trossi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).
- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos ajutise halduri aruandega taotluse kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu 116,80 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 23 lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ajutine haldur taotleb tasu määramist riigi vahenditest summas 584 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. PankrS § 23 lg.2 kolmanda lause järgi tööaja arvestuse andmeid ei ole esitatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu käesolevas menetluses ja keerukust, ei ole põhjendatud ajutise halduri tunnitasu määramine seaduses ettenähtud maksimaalmääras. Tegemist on väga väikese mahuga menetlusega (4 võlausaldajat), menetluses vajalike kogutud andmete maht on väike ja keeruka analüüsi vajadus on puudunud. Seetõttu ei saa lähtuda tunnitasu ülemmäärast, vaid põhjendatud tunnitasu on 90 eurot tund. Lähtudes ajutise halduri ülesannete mahust, tegemisele kuulunud toimingutest ja kogunenud käsitletava materjali mahust, loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri ajakuluks selles menetluses 4 tundi. Kokku ajutise halduri tasu 4x90=360 eurot (käibemaksu ei lisandu).
PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lg-s 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei kuulu rakendamisele viidatud justiitsministri määruses ettenähtud tasumäärad tulenevalt viidatud määruse § 2 lg.-st 4 (Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.) Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et ajutise halduri tasu 360 eurot (käibemaksu ei lisandu) tuleb hüvitada riigi vahenditest. Tasu hüvitada vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb s.o OÜ Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.