Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 28.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-10089/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 28.01.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4456

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS G4S Eesti10022095 osaühing KONKURSS10023775 Aktiva Finance Group OÜ10746479 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal14304235

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-10089

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10089

Tsiviilasi

Axxx Axxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik: Axxx Axxxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; Tel: xxxxxxxxxx); võlgniku volitatud esindaja ja usaldusisiku kandidaat: Axxxxx Mxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maakond; Tel: xxxxxxxxxx; e-post: axxxxxxxxxxxxxxxe); pankrotihaldur: Urmas Tross (OÜ Konkurss; Tähe 104B, Tartu linn, 50107 Tartu maakond; Tel: 50 19 750; e-post: [email protected])

Menetlustoiming

pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 25.01.2021

Menetlustoimingu aeg

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Axxx Axxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.AxxxxAxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Axxx Axxxx esitas 24.06.2021. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 10.09.2021. a määrusega välja Axxx Axxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.2021. a. 21.12.2021. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 03.01.2022. a määrusega. 05.01.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. Lõpetada Axxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku massikohustuste, menetluskulude ja võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks. 2. Määrata haldur, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasu ja kulude katteks 1650 eurot toimingutasuna, millest summas 1308,00 eurot oleks võlgnikule riigiabina antavate vahendite arvelt ja summas 342 eurot jääks võlgniku kanda. Välja maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445. 3. Algatada AxxxxAxxxxx(isikukood:xxxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus, kuna menetluse algatamist välistavad asjaolud puuduvad. 4. Määrata Axxx Axxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), usaldusisikuks Axxxxx Mxxxxx(xxxxxxxxxxx). 5. Vajadusel määrata raugemise vältimiseks kohtudeposiidi suuruseks 1650 eurot. Kohus on avaldanud 07.01.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1650 eurot hiljemalt 28.01.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 14.01.2022. a esitas võlgniku esindaja Axxxxx Mxxxxxkohtule taotluse määrata, et ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu (sh toimingutasu) hüvitatakse haldurile riigi vahenditest. Halduri tasude võlgniku kanda jätmine ei oleks otstarbekas, sest võlgnik on maksejõuetu ning tema igakuiste sissetulekute (riiklikud toetused) arvelt halduri tasude maksmine ei ole võimalik. Võlgniku majanduslik seisund ei võimaldaks talle hädavajalikku lihtsat toimetulekut ka juhul, kui halduri tasude sissenõudmine pärast pankrotimenetluse lõppemist toimuks täitemenetluses. Võlgnik ei tööta ning tema seisund muutunud ei ole. Võlgniku majandusliku seisundi paranemine tulevikus ei ole tõenäoline võlgnikul tuvastatud puude ja puuduva töövõime tõttu. Axxxxx Mxxxx esitas 18.01.2022. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

6.1.Halduri tasu ja kulude taotlus Nagu juba 28.09 kohtule ja võlausaldajatele ning 29.09.2021 võlausaldajate üldkoosolekule esitatud, taotles haldur tasu toimingutasuna, esitades ka vastava kalkulatsiooni. Selgitusena, et PankrS § 23 lg-te 1-3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Tunnitasu määr on alates 2022 aastast ca kuni 130,8 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eestis pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär. PankrS § 65 lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 2022 aastal kehtiv alampalga määr on 654 eurot kuus. PankrS § 661 lg (1) kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Axxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 24.06.2021. a esitas võlgnik Axxx Axxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.09.2021. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud AxxxxAxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Axxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlgniku vend Axxxxx Mxxxxxesitas 18.01.2022. a nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kuulas ära võlgniku 25.01.2022.a. Võlgnik on nõus kohustustest vabastamise menetluses tegema eraldisi võlausaldajatele vastavalt sissetulekule ja võimalustele. Lapse ülalpidamiseks elatist välja mõistetud ei ole, lapse emaga on sellekohane kokkulepe. Võlgnik on nõus, et tema usaldusisiku kohustusi täidab õde Axxxxx Mxxxxx Usaldusisiku ja võlgniku vahel on toimiv koostöö. Kohus leiab, et AxxxxxxMxxxxxtuleb nimetada Axxx Axxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxxxx Mxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Axxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Axxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. jaanuaril). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta 10. veebruaril), esimene aruanne tuleb esitada 10.02.2023. a. Axxx Axxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 10. augustiks ja 10. veebruariks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 10.08.2022, järgnev 10.02.2023, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Axxxx tööandjale) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (Axxx Axxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks toimingutasuna 1650 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitatud kalkulatsiooni kohaselt kulub halduril pankrotimenetluse läbiviimisele 31 tundi. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 1308 eurot. PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitatud kalkulatsiooni kohaselt kulub halduril pankrotimenetluse läbiviimisele 31 tundi. Kohus leiab, et arvestades halduri esitatud andmeid halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse läbiviimisel, pankrotivara puudumist, menetluses oli ainult kolm võlausaldajat, on põhjendatud halduri tööülesannete täitmine 10 töötunni ulatuses. Halduri tasu 10 töötunni puhul on: 10 h × 66 eurot ehk kokku 660 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Arvestades pankrotihalduri töö vähest keerukust selles menetluses ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Urmas Trossi taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 660 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Konkurss. Kuna OÜ Konkurss ei ole käibemaksukohustuslane, siis halduri tasule käibemaksu ei lisandu. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Axxx Axxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 660 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Konkurss. 14.01.2022. a esitas võlgniku esindaja Axxxxx Mxxxxxkohtule taotluse määrata, et ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu (sh toimingutasu) hüvitatakse haldurile riigi vahenditest. Kohus märgib, et kohus on määranud 10.09.2021. a pankrotimääruses, et ajutise halduri tasu summas 360 eurot hüvitatakse riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag