Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 21.06.2021 pankrotiavalduse ja 01.07.2021 täienduse. Kohus võttis avalduse menetlusse 02.07.2021 ja määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük müügiplatsil. Osaühingu majandustegevus on olnud kahjumlik alates tegevuse algusest. 2018ndal majandusaastal saadi kahjumit 5854 eurot, 2019nda majandusaasta kahjum oli 35 472 eurot ja perioodil 01.01.2020 kuni 31.05.2021 tekkis kahjum summas 59 504 eurot. Kahjumiga tegutsemine tekitas osaühingus käibevahendite puuduse ja takistas igapäevast majandustegevuse finantseerimist. Tekkisid raskused jooksvate arvete tasumisega ja ühingu lepinguliste kohustuste täitmisega. Majandusaasta aruannetest on võimalik näha, et ettevõtte müügitulu suurenes, mh COVID-19 pandeemia ajal, kuid puhaskasum on olnud terve tegutsemise aja negatiivne. Samuti on olnud tegutsemisajal negatiivne omakapital. Äriplaan müüa autosid ühes müügisalongis ei realiseerunud, kuna autode müük on liikunud enamuses suurtele veebisaitidele (nt www.auto24.ee jms), komisjonimüük salongides on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ülemaailmse COVID-19 pandeemiaga seoses oli sõidukite müük häiritud. Komisjonimüüki toodi oluliselt vähem sõidukeid ning ka klientide ostuhuvi oli langenud ja koroonapiirangutest tulenevalt oluliselt häiritud, sh ei soovinud inimesed teistega kokku puutuda. Sellest tulenevalt ei olnud enam kaupa, mida pakkuda, kuid igapäevased tegevuskulud vajasid maksmist. Osaühingu juhatusel ei õnnestunud kaasata ka täiendavat kapitali, et finantseerida äriühingu majandustegevust ja katta kahjumit. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku likvideerija sõnade kohaselt on kassa jääk 5 eurot, mille eest vastutas juhatuse liige R.-O. U.. AS-i Xxxx vastuse kohaselt on võlgniku arvelduskonto jääk 70,09 EUR. Arvelduskonto analüüsi kohaselt on viimased tehingud kontol tehtud alles mais 2021, mil mh tasus endine juhatuse liige R.-O. U. tagasi laenu, kuigi võlausaldajaid oli teisigi. Arvelduskontolt nähtub, et viimane laekumine toimus kontole 19.04.2021, enne seda alles 07.04.2021. Kontolt nähtub, et R.-O. U. on saanud majanduskulude avanssi 09.04.2021 summas 4500 eurot. Transpordiameti vastuse kohaselt puuduvad võlgnikul käesoleval hetkel sõidukid. Varasemalt on olnud OÜ-l BRC Auto (likvideerimisel) 14 sõidukit. Arvestades, et võlgnik tegeles autode müügiga, ei ole selles midagi tavatut. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju, võlgnikule ei kuulu osalusi teistes äriühingutes, kinnisvara ega kaubamärke, leiutisi ega tööstusdisainilahendusi. Esialgsetel andmetel puudub võlgnikul väärtust omav ja realiseeritav vara. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 67 082,08 eurot. Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks, kuna ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Võlgnik on maksejõuetu ning

tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt tutvuda võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt kindlad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Halduri hinnangul puudusid võlgnikul juba 2021. aasta alguseks vahendid võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks ning ettevõtte majandustegevust polnud võimalik jätkata tulenevalt ebaõnnestunud äriplaanist ja COVID-19 olukorrast. Võlgniku maksejõuetus seisneb varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muust põhjusest PankrS § 22 lg 5 mõttes. Käesoleval juhul puudub ajutisel halduril info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, kas antud juhul esinevad KarS §is 3811 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt. Haldur pole tänase seisuga kogu võlgniku raamatupidamisega tutvunud, võlgnik on vastanud vaid ajutise halduri küsimustele. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, kas antud juhul võib esineda KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnuseid, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik põhjustamine. 31.08.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 06.09.2021. Likvideerija ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul raha 75 eurot, muu väärtust omav ja realiseeritav vara puudub ning kohustusi vähemalt 67 082,08 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 15 töötunni eest tasuks määrata 1752 eurot, millele lisandub käibemaks 350,40 eurot, kokku 2102,40 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 116,80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Endine juhatuse liige R.-O. U. on 29.07.2021 allkirjastatud kinnituskirjaga võtnud endale iseseisva kohustuse ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks summas 1401,60 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 mõttes. VÕS § 65 lõikest 2 mõistab kohus ajutise halduri tasu 1401,60 eurot välja endiselt juhatuse liikmelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu hüvitatakse summas 700,80 eurot (584 eurot tasu+ käibemaks 116,80 eurot) riigi vahenditest. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta endise juhatuse liikme R.-O. U.i vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.