FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG hagi Polar Shipyard OÜ vastu Futura 49 laevaehitusvormide ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks ja Polar Shipyard OÜ vastuhagi FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG vastu vara ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks Põhihagi hind 815 000 eurot, vastuhagi hind 21 000 eurot Hageja/vastuhagis kostja: FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG, registrikood HRA 99337 (Müncheni jaoskonnakohus), asukoht Olgastr. 8, 72827 Wannweil, Saksamaa Liitvabariik, e-post: [email protected] , Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaarel Tammar ja vandeadvokaat Veiko Viisileht, Advokaadibüroo LINKLaw, e-post: [email protected], [email protected] Kostja/vastuhagis hageja: Polar Shipyard OÜ, registrikood 14475959, Kungla tee 25, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla, Advokaadibüroo Eipre&Partnerid, e-post: [email protected]
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG hagi Polar Shipyard OÜ vastu.
2.Kohustada kostjat Polar Shipyard OÜ (registrikood 14475959, asukoht Kungla tee 25, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa) andma hageja FUTURA Yachtsystems EuB GmbH & Co. KG (registrikood HRA 99337 (Müncheni jaoskonnakohus), asukoht Olgastr. 8, 72827 Wannweil, Saksamaa Liitvabariik) valdusesse kohtutäitur Rocky Albert hoiul olevad Futura 49 laevaehitusvormid 101-01 hull stb; 101-01 hull port;
3.Jätta Polar Shipyard OÜ vastuhagi FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG vastu vara ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks rahuldamata.
4.Otsuse täitmist tagab 04.10.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
6.Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt kostja Polar Shipyard OÜ ja asendatud kostja S&E TEENUSED OÜ kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
MENETLUSE KÄIK
1.05.05.2019.a esitas hageja FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG (edaspidi Futura) hagi S&E TEENUSED OÜ ja Aris Baltic OÜ vastu Futura 49 laevaehitusvormide ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks, mille kohus võttis menetlusse 08.05.2019.a määrusega. 06.09.2019.a määrusega jäeti hagi Aris Baltic OÜ suhtes läbi vaatamata seoses kostja II suhtes hagi tagasivõtmisega. Menetluskulud seoses hagiga Aris Baltic OÜ vastu jäeti hageja kanda. Kostja II Aris Baltic OÜ ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja S&E TEENUSED OÜ vaidles esitatud nõudele vastu.
2-19-6780
2.Polar Shipyard OÜ esitas 05.11.2019 iseseisva nõudega kolmanda isikuna hagi hageja ja kostja S&E TEENUSED OÜ vastu, mille kohus võttis 20.12.2019.a määrusega menetlusse. Sama määrusega kaasas kohus Polar Shipyard OÜ menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna.
3.29.05.2020.a esitas hageja taotluse kostja S&E TEENUSED OÜ asendamiseks Polar Shipyard OÜ-ga. 26.06.2020 määrusega asendas kohus senise kostja S&E TEENUSED OÜ uue kostjaga Polar Shipyard OÜ-ga, jättis läbi vaatamata FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG hagi S&E TEENUSED OÜ vastu Futura 49 laevaehitusvormide ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks, kohustas hagejat esitama hagi uue kostja vastu 10 päeva määruse kättesaamisest ning pärast hagiavalduse esitamist edastas kohus hagimaterjalid asendatud kostjale ja küsis asendatud kostjalt Polar Shipyard OÜ-lt kirjalikku seisukohta hagiavalduse osas 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. TsMS § 162 lg 4 alusel jättis maakohus kostja S&E TEENUSED OÜ menetluskulud ja hageja menetluskulud kostja S&E TEENUSED OÜ vastu esitatud hagi puudutavalt kummagi poole enda kanda. 29.06.2020 määrusega luges kohus Polar Shipyard OÜ 05.11.2019 esitatud hagi vastuhagiks. 15.07.2020.a esitas senine kostja S&E TEENUSED OÜ määruskaebuse 26.06.2020 määrusele menetluskulude jaotuse osas ning 15.12.2020.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 26. juuni 2020. a määruse osas, millega kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning jättis menetluskulude jaotus vastavalt asja lahendamise tulemusele lõpplahendis maakohtu määrata.
4.31.03.2021 määrusega kohus lõpetas käesolevas asjas eelmenetluse ning kooskõlastas menetlusosalistega kohtuistungi aja. 22.04.2021 toimunud kohtuistungil teatas kostja, et tal on vaja enda vastuhagi nõuet täpsustada, kuivõrd S&E TEENUSED OÜ ei ole menetluses enam kostjana. Eeltoodu tõttu kohus uuendas eelmenetluse, andis kostjale tähtaja vastuhagi täpsustamiseks, hagejale tähtaja vastuhagi täpsustuse osas vastuse esitamiseks. Kohtuistungil teatasid menetlusosalised, et nad on nõus asja edasise lahendamisega kirjalikus menetluses. 10.05.2021 esitas kostja/vastuhageja kohtule taotluse vastuhagis toodud nõude täpsustamiseks, millest nähtuvalt on vastuhagi suunatud üksnes FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG vastu. 26.07.2021 määrusega võttis kohus vastu kostja loobumise vastuhagist kostja S&E TEENUSED OÜ vastu ning lõpetas kostja S&E TEENUSED OÜ suhtes tsiviilasja menetlus.
5.17.06.2021.a määrusega määras kohus poolte nõusolekul käesolevas asjas kirjaliku menetluse ning andis pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks, menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtajad ning määras kindlaks kohtuotsuse kuulutamise aja.
HAGEJA NÕUE
6.09.07.2020.a esitas hageja hagi Polar Shipyard OÜ vastu, milles palub nõuda välja Polar Shipyard OÜ ebaseaduslikust valdusest FUTURA Yachtsystems EuB GmbH & Co. KG valdusesse kohtutäitur Rocky Albert hoiul olevad Futura 49 laevaehitusvormid, mis kuuluvad omandiõiguse alusel FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG-le. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista Polar Shipyard OÜ-lt FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.
7.Futura ja Polar Yacht Manufactory OÜ (edaspidi Polar) sõlmisid 08.09.2015 töövõtulepingu vormide ja Futura 49 jahtide valmistamiseks. Vastavalt 08.12.2016 sõlmitud töövõtulepingu muutmiskokkuleppele ja 10.02.2017 sõlmitud 08.12.2016 muutmiskokkuleppe täiendusele müüs Polar kõik Futura 49 vormid hagejale hinnaga 815 000 eurot. Hagejal on vormide omand, ta on vormide hinna Polari’le tasunud ning hageja ja Polar vahel puuduvad ja puudusid 28.07.2018 vormide hinna tasumise ja muude kohustuste täitmise osas ning vormide omandiõiguse kuuluvuse osas vaidlused. Seda on Futura’le korduvalt kinnitanud ka Polar, Polar’i juhatuse liikme J.F.’i allkirjastatud kinnituskirjades 20.02.2019, 29.01.2019, ning 11.05.2020.
2-19-6780
8.09.07.2018 ütles T.V. Polari’ga sõlmitud töölepingu üles. Samas jätkas T.V. Polar’i esindamist ja suhtlust Futura’ga, nimetades ennast Polar’i prokuristiks ja kasutades sealjuures õigustamatult Polar’i kirjablanketti jättes mulje, et tal on õigus Polar’it esindada. T.V.’i prokuura kustutati äriregistrist 15.08.2018.
9.24.07.2018 esitas T.V. Polar’i nimel Futura’le makse nõude ja pandiõiguse teostamise teate. 30.07.2018 esitas Futura esindaja Kaarel Tammar vastuväite T.V.’i poolt 24.07.2018 Polar’i nimel esitatud nõuetele ja pandiõiguste teostamise teatele, selgitades sealjuures asjaolu, et T.V.’i poolt 24.07.2018 nõudekirjas esitatud väide, et väidetavad Polar’i nõuded on tagatud VÕS § 654 lg 1 kohase töövõtja pandiõigusega, on vale. 01.08.2018 saatis T.V. Polar’i nimel vastuskirja advokaat Kaarel Tammar’i 30.08.2018 kirjale, mille punktis 11 teatas, et Polar on loovutanud nõuded 01.08.2018 VHR Ehitus OÜ-le. 01.08.2018 esitas T.V. VHR Ehitus OÜ juhatuse liikmena hagejale teate Polar’i poolt nõudeõiguse loovutamisest, pandipidaja õiguste teostamisest vastavalt VÕS §-le 654 ning pandieseme müügi teate. Müügiteates andis VHR Ehitus OÜ teada, et kavatseb vormid müüa ühe kuu möödumisel. Müügiteates kinnitas VHR Ehitus OÜ, et ta on 01.08.2018 võtnud üle Polar’ilt nõudeõiguse ja pandiõiguse vormidele seoses Polar’i arvetega 2018010, 2018011, 2018012 ja 2018018.
10.Antud ajahetkel olid vormid hoiustatud Futura ja Polar’i kokkuleppel Pärnu Shipyard Varad (registrikood 11614047) kinnistul (aadress Soometsa tee 9, Uulu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond) ja vormide valdust ei olnud rikutud. 23.08.2018 esitas Futura Harju Maakohtusse VHR Ehitus OÜ vastu tuvastushagi VHR Ehitus OÜ-l Vormide suhtes VÕS §-st 654 lg-st 1 tuleneva pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ning hagi tagamise taotluse. 28.08.2018 rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-12548 Futura hagi tagamise taotluse ja keelas kostjal VHR Ehitus OÜ-l kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni Polar’i poolt Futura tellimusel valmistatud katamaraan Futura 49 laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamise, sealhulgas laevaehitusvormide võõrandamise, valduse väljanõudmise ja pandiõiguse loovutamise. 30.10.2018 vastas VHR Ehitus OÜ tsiviilasjas nr 2-18-12548 hagiavaldusele, hagi tagamist VHR Ehitus OÜ ei vaidlustanud, hagi vastuses VHR Ehtus OÜ ei teatanud, et on sõlminud lepingu pandiõiguse loovutamiseks S&E Teenused OÜ-le. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-18-12548 eelistungi toimumise ajaks 30.01.2019. Kuni 2019. aasta jaanuarikuuni hoiustas Futura vorme hageja kokkuleppe alusel osaühingule Pärnu Shipyard Varad kuuluval piirdeta kinnistul aadressil Soometsa tee 9. Vormide ladustamise eest oli vastutav Polar, mille kohta on Polar andnud Futura’le ka 29.01.2019 kinnituse. Täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikul 14.01.2019-20.01.2019 teisaldati vormid S&E Teenused OÜ poolt kinnistult Aris Baltic OÜ-le kuuluvale naaberkinnistule asukohaga Soometsa tee 17. Vormid teisaldati nii Futura, Polar’i, kui kinnistu omaniku osaühing Pärnu Shipyard Varad teadmata ja nõusolekuta ehk nende tahte vastaselt.
11.29.01.2019 (s.o kohtuistungi toimumisele eelneval õhtul) esitas VHR Ehitus OÜ tsiviilasjas 2-18-12548 kohtule tõendina VHR Ehitus OÜ ja S&E Teenused OÜ vahel käsikirjaliselt allkirjastatud nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu, lepingu sõlmimise kuupäevaks oli märgitud 24.08.2018. 31.01.2019. a esitas Polar VHR Ehitus OÜ-le tehingute tühistamise avalduse. Tehingute tühistamise avaldusega tühistas Polar muuhulgas 28.07.2018 sõlmitud Polar ja VHR Ehitus OÜ vahelise nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu, mis oli VHR Ehitus OÜ poolt 01.08.2018 müügiteate aluseks. Tehingute tühistamise avalduse sai VHR Ehitus OÜ esindaja T.V. samal päeva ka kätte, mida tõendab kirja lugemiskinnitus 31.01.2019 22:31. Koopia e-kirjast tehingute tühistamise avaldusega sai ka S&E Teenused OÜ.
12.05.09.2019. a ilmus ajalehes „Postimees“ avaliku enampakkumise teade, millest selgub, et S&E Teenused OÜ (reg nr 14333484) kuulutas välja avaliku kirjaliku enampakkumise laevaehituse vormide müümiseks. Kuulutuse kohaselt tuli pakkumised esitada kirjalikus vormis hiljemalt 15. septembril 2019 kell 11 S&E Teenused OÜ e-postile [email protected]. Hageja esitas kohtule hagi tagamise taotluse ja kohus 11.09.2020 määrusega keelas S&E Teenused OÜ-l kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni FUTURA Yacht
2-19-6780 Systems EuB GmbH & Co. KG (registrikood HRA 103942) tellimusel valmistatud katamaraan Futura 49 laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamine, sealhulgas laevaehitusvormide võõrandamise ja pandiõiguse edasi loovutamise kolmandatele isikutele. Hageja sai teada asjaolust, et S&E Teenused oli sõlminud 15.09.2019 vormide müügilepingu ja andnud vormid Polar Shipyard OÜ valdusesse, 30.12.2019, Polar Shipyard OÜ hagi materjalidest.
13.Hageja tõendab talle kuuluvat vormide omandiõigust järgnevate tõenditega: a) FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG ja Polar Yacht Manufactory OÜ vaheline 08.09.2015 töövõtuleping Futura 49 vormide ja jahtide valmistamiseks. Kokkuleppe 7 punktis 3 kohaselt lähevad kõik omandiõigused töödele ja materjalidele ning kasutatud osadele makse tegemisel Futura’le üle ning, et välistatud on igat liiki omandireservatsioonid; b) FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG ja Polar Yacht Manufactory OÜ vahel 08.12.2016 sõlmitud töövõtulepingu muutmiskokkulepe. Kokkuleppe § 2 kohaselt lepiti kokku kokkuleppes nimetatud vormide omandi üleandmises Futura’le; c) FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG ja Polar Yacht Manufactory OÜ vahel 10.02.2017 sõlmitud 08.12.2016 muutmiskokkuleppe täiendusele. Vastavalt kokkuleppele müüs Polar kõik Futura 49 vormid FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG-le hinnaga 815 000 eurot; d) Polar’i kinnituskirjad Futura kohustuste täitmise ja vormide omandi ülemineku kohta e) vormide eest esitatud arved ja maksekorraldused. Kostja on vormide (kaudne) valdaja. Kohtutäitur võttis vormide valduse kostjalt. Asjaolu, et vormid on antud kohtutäituri vastutavale hoiule, ei välista vindikatsioonihagi esitamist ja rahuldamist, kuna kolmandal isikul on säilinud asja kaudne valdus.
14.29.05.2020.a esitatud hageja täiendavates seisukohtades märgib hageja, et 08.12.2016 töövõtulepingu muutmiskokkuleppes on kokku lepitud, et muutmiskokkuleppes ja selle lisas 1 märgitud vormide omand läheb Futurale üle juba 415 000 euro tasumisega, s.t Futura sai vormide omanikuks 415 000 euro tasumisega. Vaidlust ei ole vormide omandi ülemineku osas Futura’le hagiavalduse lisaks 2 olevas muutmiskokkuleppes märgitud ulatuses. Töövõtulepingu pooled ise määrasid enda õigussuhte ja ka selle, kas kohustusi on täidetud või mitte. Lisatud arved ja pangakonto väljavõtted ning Polari täiendav kinnituskiri tõendavad, et hageja on tasunud vormide eest 815 000 eurot täies ulatuses järgnevalt: a) 15.09.2015.a - 100 000 eurot vastavalt Polar Yacht Manufactory OÜ arvele 003-09 14.09.2015; b) 09.12.2016.a - 315 000 eurot vastavalt Pärnu Shipyard Varad OÜ arvele 002-11 08.12.2016; c) 23.02.2017.a - 400 000 eurot vastavalt Pärnu Shipyard Varad OÜ arvele 001-02 23.02.2017. Hageja selgitab, et punktis C märgitud makse summas 400 000 eurot, mis on tasutud vastavalt Pärnu Shipyard Varad OÜ arvele 001-02
23.02.201.a, on teostatud FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG maksekohustuse täitmiseks Futura 49 vormide eest Polar Yacht Manufactory OÜ ees. Makse teostati Pärnu Shipyard Varad OÜ-le Polar Yacht Manufactory OÜ juhatuse teadmisel ja korraldusel tulenevalt Polar Yacht Manufactory OÜ emaettevõtte Pärnu Shipyard Varad OÜ vahelisest kokkuleppest. Polar on kinnitanud säärase maksmise kokkulepe olemasolu, samuti asjaolu, et vormide omand on Futura’le üle läinud. Seega on eelnevaga tõendatud, et hageja sai vormide omanikuks AÕS § 68 lg 1 mõttes ning Polar Shipyard vastupidised väited on ebaõiged.
15.Hageja leiab, et kostja ei saanud vorme kehtivalt omandada ja seega puudub tal õigus vorme vallata järgnevatel alternatiivsetel põhjustel.
15.1.Polari’l puudusid nõuded, mis oleks olnud pandiõigusega tagatud, seega ei olnud vormid pandiga koormatud. Polar on kinnitanud, et tal puudusid seisuga 09.07.2018 ja hilisemalt mistahes nõuded Futura vastu. Kui ei ole nõudeid, siis ei saa olla ka vallaspandiõigust. Vastavalt töövõtulepingu punktile 14 allub töövõtuleping Saksa õigusele ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamine on Hamburgi pädeva kohtu alluvuses.
15.2.Alternatiivselt ei olnud vormid koormatud VÕS § 654 lg 1 kohase töövõtja pandiõigusega. S&E Teenused on korraldanud vomide enampakkumise tuginedes VÕS § 654 lg 1 sätestatud töövõtja pandiõigusele, kuid ei ole tõendatud, et S&E Teenused OÜ-l oleks olnud Futura vastu nõudeid, mis oleksid tagatud töövõtja pandiõigusega. Nõuded ei ole seotud vormide valmistamise, muutmise ega parandamisega. Polar on 20.02.2019 hagejale esitanud kinnituskirja,
2-19-6780 milles on kinnitanud, et „Futura 49 laevaehitusvormide omand anti FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG -le täielikult üle FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG ja Polar Yacht Manufactory OÜ vahelise 10.02.2017 kokkuleppega (08.12.2016 muutmiskokkuleppe täiendus)“. Polar Shipyard OÜ väidab 05.11.2019 hagi punktis 2.3., et Hageja ja töövõtja (Polar Yacht Manufactory OÜ) vahelisest lepingust tulenevalt on hagejal töövõtulepingust tulenevalt võlgnevused Arvetest (arved 2018010, arve 2018011, arve 2018012 ja arve 2018018). Arvete aluseks olevad väidetavad nõuded ei ole seotud vormide valmistamise, parandamise või muutmisega. Ebaselgeks jäävad ka muud kostja väited seoses väidetavate pandiga tagatud nõuete suuruse kohta, sest nende suurus ja alus erinevad kostja menetlusdokumentides kordades. T.V.’i ja Polar’i juhatuse liikme J.F.’i vaheline e-kirja vahetus ei lükka ümber hageja väidet, mida seesama Jochim Fischer on Polar’i Kinnitustes korduvalt kinnitanud, et seisuga 09.07.2019 ja hilisemalt puudusid Polar’il Futura vastu mistahes nõuded. Käesolevas olukorras on vaidlusalused vormid muutunud töövõtulepingu esemest töö tegemise vahenditeks, mille abil ehitas Polar jahi Futura 49 prototüübi. Polar’i ja Futura vahel ei ole sõlmitud Vormide pandilepingut. Seega, isegi juhul, kui Polar’il oleks olnud Futura vastu nõudeid, mis ei tulene otseselt vormide valmistamise kokkuleppest, siis selliste nõuete rahuldamine vormide arvel VÕS § 654 lg 1 alusel ei ole lubatud ning selliste nõuete loovutamisega ei saa pandiõigus nõude omandajale ka üle minna.
15.3.Alternatiivselt on Polar ja VHR Ehitus OÜ vaheline nõuete loovutamine tühine tehingu tühistamise tõttu. 31.01.2019. a esitas Polar VHR Ehitus OÜ-le tehingute tühistamise avalduse, mille VHR Ehitus OÜ esindaja T.V. on samal päeval ka kätte saanud, mida tõendab kirja lugemiskinnitus 31.01.2019 22:31. Eelnimetatud tehingute tühistamise avaldusega tühistas Polar muuhulgas 28.07.2018 sõlmitud Polar’i ja VHR Ehitus OÜ vahelise nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu, mis oli VHR Ehitus OÜ poolt 01.08.2018 müügiteate aluseks. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ning T.V.’i esindusõiguse puudumisest, tühistas Polar TsÜS § 131 lg 1 alusel 28.07.2018 sõlmitud Polar ja VHR Ehitus OÜ vahelise nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu. 31.01.2019. a avaldus Polar’i ja VHR Ehitus OÜ vahelise nõuete loovutamise lepingu tühistamiseks on tehtud tähtaegselt. 01.08.2018 saatis T.V. Polar’i nimel hagejale kirja, milles teatas, et Polar on loovutanud 01.08.2018 Nõuded VHR Ehitus OÜ-le. E-kirja koopia on edastatud Polar’ile Polar’i ametlikul e-posti aadressil [email protected]. Samal päeval esitas VHR Ehitus OÜ hagejale müügiteate. Müügiteates kinnitas VHR Ehitus OÜ, et ta on 01.08.2018 võtnud üle Polar’ilt nõudeõiguse ja pandiõiguse vormidele seoses nõuetega. Ülaltooduga on tõendatud, et Polar sai T.V.’i poolt nii loovutaja kui omandaja nimel allkirjastatud nõude loovutamise lepingust teada 01.08.2018, seega on Polar 31.01.2019. a tehingu tühistamise avaldus esitatud TsÜS § 131 lg 3 tähtaja jooksul. Kostja väide, et T.V. oli äriregistri andmetel Polar’i kontaktisikuks, mistõttu tuleb lugeda kõik dokumendid Polar’ile kättetoimetatuks, kui need on T.V.’ile kätte toimetatud, ei päde ühingu sisesuhtes. Polar Shipyard ei ole esitatud ühtegi tõendit T.V.’i prokuura aluseks oleva õigussuhte olemasolu ja sisu kohta. Seega pole ka võimalik tõenda, et loovutamine oli kooskõlas prokuura aluseks oleva õigussuhtega. T.V., kes esindas tehingu mõlemaid pooli (s.t nii Polar’it kui VHR Ehitus OÜ-d)), oli teadlik sellest, et tal tegelikkuses Polar’i esindusõigus puudus, sest prokuura aluseks olev tööleping ja seega ka prokuura oli lõppenud ning tal ei olnud Polar’i poolt käsundit ega volitust nõuete loovutamiseks. Polar ei ole T.V.’i poolt esindusõiguseta tehtud tehinguid heaks kiitnud. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kuivõrd Polar’i ja VHR Ehitus OÜ vahel 28.07.2018 sõlmitud nõudeõiguse ja pandi loovutamise leping on kehtetu, siis ei olnud Ehitus OÜ-l võimalik 24.08.2018 nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingut S&E Teenused OÜ-ga kehtivalt sõlmida. Tegemist on tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1) ning ka seetõttu on välistatud, et S&E Teenused OÜ-l oleks olnud hagejale kuuluvate vormide suhtes pandiõigus. Seega S&E Teenused OÜ-l puudus õigus vorme pandi realiseermise korras käsutada. T.V. poolt 28.07.2018 allkirjastatud Polar’i ja VHR Ehitus OÜ vaheline tehing oli vastuolus Polar’i huvidega ainuüksi selle tõttu, et vormid olid Futura’e üle läinud ning neil puudus pandiõigus ja Polar oli sellest teadlik. Tehing oleks selle kehtivuse korral kahjustanud Polar’i huve, sest selliselt kehtivast
2-19-6780 tehingust tekiks Futural nõuded Polar’i vastu seoses vormide omandiõiguse rikkumisega. Ekslik on kostja väide, et Margus Sorgal puudus volitus tehingu tühistamiseks Polar’i nimel. 26.07.2018 volikiri sisaldab väga laia esindusõigust ning kliendi esindamist konkreetselt T.V. vastu käsitleb volikirjast vaid üks lõik. Samas annab volikiri advokaatidele volituse esindada klienti piiramatult kõikide isikute ja asutuste ees ning eraldi on volikirjas välja toodud, et volitatud advokaatidel on õigus teha kliendi nimel ka ühepoolseid tahteavaldusi (eelkõige ülesütlemise vaidlustamise jne avaldusi). Samuti tuleneb üheselt Polar’i Kinnituskirjadest, et T.V.’i tegevus nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel oli vastuolus Polar’i tahtega ja tegeliku olukorraga (nõuete puudumine). Ka see asjaolu näitab, et tehingu tühistamine oli kooskõlas Polar’i tahtega.
15.4.Polar’i ja VHR Ehitus OÜ vaheline nõuete loovutamine on tühine, kuna T.V.’il puudus Polar’i esindamiseks esindusõigus (prokuura oli tehingu tegemise ajaks lõppenud). Isegi juhul, kui Polar’i poolt 31.01.2109 tehtud tehingu tühistamise avaldus ei ole kehtiv, siis on T.V.’i poolt Polar’i ja VHR Ehitus OÜ nimel 28.07.2018 allkirjastatud nõuete loovutamise leping tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kuna T.V.’il puudus Polar’i esindamiseks esindusõigus. T.V.’i ja Polar’i vaheline tööleping lõppes 09.07.2018. a, seega lõppes 09.07.2018 ka T.V.’i prokuura. Esmase loovutamise tühistamise tõttu ei saa olla kehtiv ka järgnev loovutus ehk VHR Ehitus OÜ poolt väidetavalt 24.08.2018. a toimunud pandiõiguse loovutamine S&E Teenused OÜ-le, mistõttu ei saanud S&E Teenused OÜ-l olla vormidele pandiõigust ja ta ei saanud vorme käsutada. Polar Shipyard OÜ ei saanud laevaehitusvorme kehtivalt omandada, sest S&E Teenused OÜ poolne käsutus on tühine ja vastuolus 11.09.2019. a kohtu poolt seatud käsutuskeeluga (TsÜS § 88 lg 1).
15.5.Polar Shipyard OÜ ei saanud laevaehitusvorme S&E Teenused OÜ korraldatud enampakkumiselt kehtivalt omandada, sest S&E Teenused OÜ käsutas laevaehitusvorme vastuolus kohtu 11.09.2019. a hagi tagamise määrusega, mis oli S&E Teenused OÜ-le ning äriühingu tolleaegsele esindajale korduvalt saadetud ning teatavaks tehtud. Futura esmase käsitluse kohaselt on Pärnu Maakohtu 11.09.2019. a kohtumäärusega seatud käsutuskeeld absoluutne ning ei vajanud kehtima hakkamiseks S&E Teenused OÜ-le kättetoimetamist vaid hakkas S&E Teenused OÜ suhtes kehtima alates hetkest, kui hagi tagamise määrus tehti, s.t alates 11.09.2019. a. Viidatud määruse punktis 5 märkis kohus samuti, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Niisamuti on välistatud Polar Shipyard OÜ poolt laevaehitusvormide heauskne omandamine. Futura alternatiivse käsitluse järgi said S&E Teenused OÜ ja nende tolleagne lepinguline esindaja Raul Ainla hagi tagamise määrusega tutvuda hiljemalt 13.09.2019. a, s.o määruse saatmisele järgneval päeval, sest hageja esindaja saatis neile 12.09.2019. a määruse epostile. E-kirjad on jõudnud 12.09.2019. a nii S&E Teenused OÜ kui ka vandeadvokaat Raul Ainla valitud teenusepakkuja serverisse. Kohtumäärus saadeti S&E Teenused OÜ-le epostiaadressil, kus ta pidi seda seoses enampakkumisega nägema (pakkumused laekusid samale e-postiaadressile), S&E Teenused OÜ esindaja ise tunnistas, et pakkujaid oli 2-3, mistõttu ei ole võimalik, et S&E Teenused OÜ ei saanud käsutamist keelavast kohtumäärusest teada. Vormide enampakkumise teatest tuleneb, et pakkumised tuleb esitada 15. septembril 2019 kella 11.00ks. Pakkumised tuli saata meiliaadressile [email protected]. Sama aadress oli märgitud menetlusposti aadressiks, kuhu saatis kohus ja hageja esindaja vormide käsutamist keelava kohtumääruse. Kokkuvõtvalt, igal juhul pidid nii S&E Teenused OÜ kui tema lepinguline esindaja kohtumääruse kätte saama enne kostja poolt vormide käsutustehingu tegemist ning vormide pandiõigus võõrandati teadlikult käsutuskeelu vastaselt.
16.Laevaehitusvormide osas korraldatud enampakkumine ja Polar Shipyard OÜ poolt nende väidetav ostmine oli näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning korraldatud üksnes eesmärgiga takistada Futural enda omandi kasutamist ja õiguste maksmapanekut S&E Teenused OÜ vastu. S&E Teenused OÜ ei teavitanud Futurat vormide müügist vastavalt AÕS § 293 lg 1, samuti on tõendamata vormide väidetava ostuhinna 239 000 eurot tasumine. Tehingu näilisust kinnitab mh asjaolu, et Polar Shipyard OÜ-l ei ole võimalik vormide abil hakata tootma Futura 49 katamaraane, sest kõik Futura 49 katamaraanide tootmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused, sh õigused Futura 49 disainile kuuluvad FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co.
2-19-6780 KG-le. Samuti pole usutav, et Polar Shipyard OÜ ebatõenäolises edasimüügi olukorras 239 000 eurot reaalselt tasuda kavatses (nagu asjas tuvastatud, siis summat ei olegi tasutud). Vormide heauskne omandamine 15.09.2019. a Polar Shipyard OÜ poolt on välistatud, sest Polar Shipyard OÜ juhatuse liige T.V. oli vormide võõrandamise lepingu sõlmimise ajal kursis vormide ümber toimuva(te) kohtuvaidlus(t)ega ja nende sisuga. Vormide pandiõiguse heauskne omandamine S&E Teenused OÜ oli igal juhul välistatud, sest AÕS §-i 95 kohaldatakse eranditult üksnes vallasasjade omandamisele, mitte õiguste vm mittekehaliste esemete omandamisele. Kui loovutatud nõue ei kuulu isikule, kes nõude loovutab, vaid kellelegi teisele, ei muutu nõude omandaja võlausaldajaks isegi juhul, kui ta oli heauskne. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ja välja nõuda Polar Shipyard OÜ ebaseaduslikust valdusest FUTURA Yachtsystems EuB GmbH & Co. KG valdusesse Futura 49 laevaehitusvormid, mis kuuluvad omandiõiguse alusel FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG-le.
17.22.02.2021.a esitas hageja enda seisukohad kostja vastuse osas. Hageja leiab, et S&E Teenused OÜ ei olnud vormide valdust enne vormide teisaldamist Audrus Soometsa tee 9 kinnistult Soometsa tee 17 kinnistule. S&E Teenused OÜ-l ei olnud vormide valduse saamiseks vormide omaniku ega vormide otsese valdaja ehk kinnistu omaniku luba. Polar Yacht Manufactory OÜ ei tunnistanud tehingu tühistamise avaldusega T.V.i allkirjastatud nõude loovutamise lepingut. Tehingu tühistamise avalduses on Polar Yacht Manufactory selgelt väljendanud oma seisukohta, et T.V.il puudus tehingu allkirjastamise ajal mistahes esindusõigus Polar Yacht Manufactori esindamiseks ning tehing oli vastuolus Polar Yacht Manufactori huvidega. Asjaolu, et T.V. tegi Polar Yacht Manufactory nimel tehingu näiliste nõuete ja näilise pandiõigusega on igal juhul vastuolus Polar Yacht Manufactory huvidega.
18.Isegi, kui T.V. esitas arveid Polar Yacht Manufactori OÜ teadmisel, ei ole Polar Yacht Manufactory OÜ juhatus kordagi vaidlustanud Futuraga sõlmitud töövõtulepingu ülesütlemist ega nõudnud Futura’lt selle täitmist või nõudnud töövõtulepingu ülesütlemise tõttu T.V.i poolt koostatud arvete tasumist. Vastupidi, Polar Yacht Manufactori OÜ lubas hagejal vorme ladustada enda territooriumil ka pärast töövõtulepingu lõppemist ning ei teinud takistusi nende äraviimiseks. Kostja poolt esitatud Polar Yacht Manufactory OÜ sisemine kirjavahetus ei lükka nimetatud asjaolu ümber, kirjavahetusest ilmneb hoopis, et Polar Yacht Manufactory juhatus alles alustas oma õigusliku positsiooni väljaselgitamist seoses töövõtulepinguga.
19.Kostja seisukoht, et vormide eest viimase osamakse teostamiseks oleks pidanud muutma Polar Yacht Manufactory ja Polar’i vahelist töövõtulepingut on vale. Lepingu täitmise vastuvõtmisel võib vastuvõtmiseks õigustatud pool üldjuhul määrata, et kohustus tuleb täita kolmandale isikule. Antud juhul soovis Polar Yacht Manufactory OÜ, et Futura tasuks vormide eest viimase osamakse so 400 000 eurot Yacht Manuyfactory emaettevõttele Pärnu Shipyard Varad OÜ-le. Kuna vormide müüja osalus kuulub 100% makse saajale, siis ei ole sellises kontsernisiseses makse ümbersuunamises midagi ebaharilikku. Makse toimus 23.02.2017 ning pärast seda ei ole Polar Yacht Manufactory OÜ esitanud Futura’le vormide tasu osas mitte ühtegi nõuet, sealhulgas ei teinud seda Polar Yacht Manufactory tegevjuht T.V..
20.J.F. oli Polar Yacht Manuyfactory juhatuse liige 09.07.2018, so ajal, kui lõppes T.V. tööleping ning ta pidi teadma, kas antud ajal oli Polar Yacht Manufactory OÜ-l rahalisi nõudeid Futura vastu või mitte. Polar Yacht Manufactory OÜ on kinnitanud, et 09.07.2018 selliseid nõudeid ei eksisteerinud. Ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks J.F.’i poolt Polar Yacht Manufactory OÜ nimel antud kinnituskirjad peaks olema valed või fabritseeritud.
21.08.09.2015 töövõtulepingu kohaselt pidi Futura laevaehitusevormide valmistamist finantseerima Polar Yacht Manyfactory OÜ. Vormide eest tasumine pidi toimuma vastavalt lepingu §-le 3. Töövõtulepingu § 3 lg 1 lepiti kokku, et vormide ehitamist finantseerib algselt töövõtja (tegemist vormide valmistamiseks vajalike tööriistadega). Töövõtulepingu § 3 p- 2 ja 3 kohaselt pidi Futura kompenseerima vormide valmistamise kompensatsioonimaksetena iga saritootmises valmistatud jahi pealt, maksimaalselt 20 toodetud jahi eest (so summas kokku 20 x 35 000 Eurot). Kuivõrd Polar Yacht Manufactory OÜ-l tekkisid finantsraskused tootmise
2-19-6780 finantseerimisel, siis leppisid pooled 08.12.2016 muutmise kokkuleppes ja 10.02.2017 koheses vormide müügis Futurale (st lepiti kokku vormide hind, nende eest tasumine ja vormide omandi kohene üleminek) . Vastavate kokkulepetega lõppes Futura kompensatsioonimaksete kohustus, kuna Polar Yacht Manufactory ei finantseerinud enam vormide tootmist ja hind sai koheselt tasutud. Polar Yacht Manufactory kohustus aga kasutama vormide müügist saadud raha Futura jahtide tootmiseks. Kuivõrd Lepingu punkt 3.3. järgsed kompensatsioonimaksed olid ülaltoodust tulenevalt asendatud vormide hinna kohese tasumise kohustusega, siis ei ole Futural enam töövõtulepingu punktis 3.3. nimetatud kompensatsioonimaksete täitmise kohustust. Kuna vormide omand oli Futurale üle läinud kokkulepitud ostuhinna tasumisega, siis ei olnud omandi üleminekuks enam mingisuguste kokkulepete sõlmimine aga maksete tasumine nagu väidab kostja.
22.Kostja poolt esitatud arvestuse näol on tegemist T.V.i poolt koostatud ühepoolse kalkulatsiooniga, milles toodud arvud ei ole kuidagi kontrollitavad. Samuti ei nähtu ühestki asjas esitatud tõendist, et Polar Yacht Manufactory ja Polar oleks kokku leppinud kostja poolt esitatud kasumis ühe jahi kohta 53 201,34 eurot. Samas ei ole kostja poolt käesolevas menetluses saamata jäänud tulule viitamine asjakohane, sest S&E Teenused OÜ poolne pandi realiseerimine ei saanud olla seotud saamata jäänud tulu nõuetega. Nimelt ei sisalda VHR Ehitus ja S&E Teenused OÜ vaheline 24.08.2018 kuupäeva kandev nõude loovutamise leping kokkuleppeid kostja poolt viidatud kahju ja ladustamise kompensatsiooni nõuete loovutamiseks. Nimetatud lepingu punkt
2.piiritleb loovutamise lepingu esemeks oleva nõude ja punkt 2.1.1. kohaselt oli loovutuse esemeks nõue summas 64.413,07 eurot, mille aluseks olid arved 201810; 201811; 2018012 ja 2018018, rohkem lepinguid ei ole VHR Ehitus ja S&E Teenused vahel sõlmitud. Nimetatud arved ei oma mingisugust seost kostja poolt esile toodud töövõtulepingu punkt 3.3. nimetatud kompensatsioonimaksetega. Futura ei ole kunagi Polar arvete 201810; 201811; 2018012 ja 2018018 aluseks olevaid nõudeid tunnistanud, kuid sellel ei ole ka vormide pandiõigusega seonduvalt tähendust, sest arved ei põhine nõuetel, mille tagamiseks on sätestatud VÕS § 654 lg 1 sätestatud töövõtja pandiõigus.
23.Kostja ei ole Futura 49 laevaehitusvorme omandanud. Omandamine on välistatud järgnevatel põhustel: a) S&E Teenused OÜ käsutas vorme hagi tagamise määruse vastaselt; b) S&E Teenused OÜ-l puudusid nõuded, mis oleks olnud tagatud VÕS § 654 lg 1 tuleneva töövõtja pandiõigusega b) Töövõtja pandiõigus laevehitusvormidel oli välistatud, sest Futura’l puudusid mistahes võlgnevused seoses laevaehitusvormide valmistamise, muutmise või parandamisega. Isegi, juhul kui VHR Ehitus OÜ ja Polar Yacht Manufactory OÜ vaheline nõude loovutus oleks kehtiv ja lepingus nimetatud nõuded olemas, siis ei loovutanud VHR Ehitus OÜ 24.08.2018 omandatud nõudeõigust kogu ulatuses S&E Teenused OÜ-le, vaid üksnes 24.08.2018 lepingus näidatud mahus. 24.08.2018 lepingus ei ole nimetatud ühtegi nõuet, mis oleks seotud vormide valmistamise, muutmise või parandamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
24.Kostja esitas 19.08.2020.a vastuse hagile, milles teatab, et kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista hageja nõudeid. Asjas esitatud tõenditega on tõendanud, et Polar Yacht Manufactory OÜl olid lepingust ja lepingu täitmisest tulenevad nõuded, mis on tänaseni täitmata. Seetõttu on Polar Yacht Manufactory OÜ uuelt juhatuse liikmelt J.F.`i antud kinnituskirjad vastuolus reaalsete asjaoludega ning ebaõiged.
25.T.V. esindas Polar Yacht Manufactory OÜ-d kehtiva prokuura alusel. Polar Yacht Manufactory OÜ ja T.V.i sisesuhe ei puutu kõrvalisse (kolmandasse) isikusse – Futurasse, ning seetõttu pole Futura väited asjakohased. Tulenevalt VÕS § 170 ei ole kahtlust, et nõue kui selline on loovutatud ja koos nõude loovutamisega on üle läinud ka pandiõigus. Futural puudub seadusest tulenevalt võimalus väita, et nõude loovutamine ei ole kehtiv, kuivõrd tema jaoks on nõude loovutamine kehtiv isegi juhul kui loovutamine ei oleks kehtiv. ÄS-is ammendavalt sätestanud
2-19-6780 prokuura lõppemise ja lõpetamise alused, milleks on kas ettevõtja vastav avaldus või prokuristi enda nõue lõpetada prokuura. Hageja poolt viidatud TsÜS § 125 lg 2 p 8 ei ole antud juhul rakendatav kuivõrd prokuura ei ole mitte töölepingust tulenev volitus, vaid see on antud eraldiseisvalt, sõltumata sellest, kas prokuristil on sõlmitud esindatavaga tööleping või mitte. Hageja tõlgendus, et nõude ja pandiõiguse loovutamise tehingud on tühised TsÜS § 129 lg 1 alusel, on ebaõige, kuivõrd konkreetne säte oleks rakendatav ainult juhul kui tehing oleks tehtud esindusõiguseta isiku poolt. Antud juhul on tehingud tehtud kehtiva prokuura alusel. Polar on andnud T.V.ile prokuristi õigused 04.07.2016, mis on registrisse kantud 05.07.2016.a. Polar on esitanud kandeavalduse prokuura kustutamiseks 13.08.2018. Kustutamiskanne on tehtud 15.08.2018.a. Seega kehtis T.V.i prokuura 04.07.2016 – 13.08.2018. Nimetatud asjaolu on kinnitanud kirjalikult ka Polari endine juhatuse liige ja Polari 100% omanik Pärnu Shipyard Varad OÜ juhatuse liige J.K. 05.02.2019 esitatud päringu vastuses. Eelnevast tulenevalt on tõendanud, et Polari ja VHR Ehitus OÜ vahel 28.07.2019 sõlmitud nõudeõiguse ja pandiõiguse loovutamise leping on kehtiv.
26.Laevavormid teisaldas S&E Teenused OÜ seoses temale teatavaks saanud informatsiooniga, et Futura planeerib vormide transporti Eesti Vabariigist väljapoole, et vältida oma täitmata kohustuste täitmiseks seatud pandi realiseerimist Futura võlgnevuste katteks. S&E Teenused OÜ ei vajanud kellegi nõusolekut vormide ümber hoiustamiseks, kuna S&E Teenused valdas vorme sõlmitud kirjalike lepingute alusel.
27.Viide tehingute tühistamise avaldusele ei ole antud asjas asjakohane, kuivõrd tegemist oli Polar Yacht Manufactory ja VHR Ehitus OÜ vahelise tehingu tühistamisega. Samas kinnitab see aga seda, et tehingu tühistamise avalduse esitamisega tunnistas Polar Yacht Manufactory OÜ nõudeõiguse loovutamise lepingut, kuivõrd niigi väidetavalt kehtetu tehingu tühistamiseks puudub igasugune vajadus. Tühistamise avalduse esitamise fakt ei muuda asjaolu, et nõudeõiguse loovutamise leping on sõlmitud ja nõudeõigus üle antud.
28.Kostja leiab, et puudub vindikatsioonihagi rahuldamise eeldus - laevavormide omandiõigus ei ole hagejale üle läinud. Hageja (edaspidi nimetatud Futura) ei ole tõendanud, et on laevavormide omandiõigus on talle üle läinud, kuna ta ei ole tellijana täitnud töövõtja ees kõiki Futura ja Polari vahel 08.09.2015 sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Futura ja Polar sõlmisid 08.09.2015 töövõtulepingu Futura 49 laevaehitusvormide ja jahtide valmistamiseks. 08.12.2016 sõlmisid Futura ja Polar töövõtulepingu muutmiskokkuleppe, mille kohaselt andis Polar Futurale üle laevaehituse vormid nr. 101-01 (2tk); 102-02; 201-01 (2tk); 20204; 202-06; 202-10 netosummas 415.000 eurot, millest muutmiskokkuleppe sõlmimise hetkeks oli Futura poolt Polarile tasutud 100.000 eurot (tasumise kuupäev 16.09.2015.a, makse saaja Polar) ja Futura kohustus täiendavalt tasuma 315 000 eurot. Nimetatud kohustuse täitis Futura 12.12.2016.a. tasudes 315 000 eurot Polari kontole. Arve nr 002-11 summas 315 000 eurot kanti Polar Yacht Manufactory OÜ arveldusarvele, mitte nagu arvel märgitud Pärnu Shipyard Varad OÜ arveldusarvele. Seega on Futura ise selgelt välja toonud, et töövõtulepingu pooltel oli selge tahe lepingu punktis 3. kokkulepitust kinni pidada ning tasuda kõik konkreetsele arveldusarvele. Lepingu punktis 13. on kirjas, et leping sisaldab kõiki poolte vahelisi kokkuleppeid ning suulised kõrvalkokkulepped puuduvad. Lepingu võimalikud muudatused ja/või täiendused peavad jõustumiseks olema kirjalikus vormis; see kehtib ka antud vorminõudest loobumise puhul. Hageja ei ole esitanud töövõtulepingut muutvat kokkulepet, mille kohaselt tuleb tasuda lepingust tulenevad maksed kolmanda isiku kontole. Juhul kui isegi midagi suuliselt kokku lepiti, on tegemist tühise leppega ning omandiõigus pole hagejale üle läinud.
29.Hageja poolt väidetud, et arved nr 2018010; nr 2018011; 2018012 ning nr 2018018 ei ole esitatud juhatuse teadmisel ja et Polar Yacht Manufactory OÜ-l puudusid nõuded Futura vastu, on vale. Kolmas isik esitas 15.06.2020 e-kirjavahetuse T.V.i ja J.F.i vahel 26.04.2018.a. Nendes e-kirjades on selgelt T.V. kooskõlastanud arvete esitamise fakti ja lisaks on J.F. selgelt öelnud, et lepingu rikkumise osas esitatakse nõue advokaatide poolt .
2-19-6780
30.Futura ja Polar on sõlminud 10.02.2017 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe täienduse, milles pooled leppisid kokku Futura laevaehitusevormide ostu-müügihinnaks 815 000 eurot. Leppest tulenevalt on Futura selle sõlmimise hetkeks (s.o. 10.02.2017), ära tasunud vormide hinnast 415 000 eurot ja 400 000 eurot tuleb Futural täiendavalt Polarile tasuda. Muudatuslepingu täienduse punkti (b) kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui mõni eelpool nimetatud makse jääb tegemata, läheb vormide omand automaatselt Polarile’ile tagasi. Vastavalt Futura ja Polari vahel 08.09.2015 sõlmitud lepingu punktile 3, kohustus Futura tegema kõik maksed Polar Yacht Manufactory OÜ arveldusarvele. Poolte poolt kokku lepitud maksetingimusi ei ole muudetud ning nimetatud lepingu tingimus oli pooltele ilmselgel siduv. Polari kontolt ei nähtu, et Futura oleks Lepingu alusel valmistatud laevaehitusvormide eest tasunud töövõtulepingu muutmise kokkuleppe punktis b. kokku lepitud 400 000 eurot. Seega on ühselt tõendatud, et Futura ei ole vormide eest täies ulatuses tasunud ja vastavalt poolte kokkuleppele läks vormide omand automaatselt POLAR’ile tagasi.
31.J. Fischeri kirjalik kinnitus on äriühingule kahjulik ja see on antud ilmselgelt seetõttu, et Polaril on suures ulatuses Eesti Vabariigis täitmata rahalisi kohustusi, mida uus juhatus ei soovigi täita. Ilmselt on J. Fsicher ja Futura leppinud kokku, et tehakse koostööd eesmärgiga Eestis eksisteerivaid kohustusi Eestis asuvate õigustatud isikute ees mitte täita. J. Fischeri kahjuliku tegevuse Yacht Manufactory suhtes ja ka Futura poolse käitumise eesmärgiks on saada enda valdusesse laevavormid ning need Eestist ära viia. Tegemist on liiga suurte summadega, et võlausaldaja nii kergekäeliselt selliseid kinnitusi jagaks. Sellise maksumusega vara omandi üleminekuks sõlmitakse alati asjaõiguslik kokkulepe ning antakse faktiliselt ja dokumentaalselt üle ka valdus. Pealegi seisuga 09.07.2019 ei saanudki Polaril mingeid nõudeid enam olla, kuna need loovutati VHR Ehituse OÜ-le 2018.a juuli lõpus. Väidetavalt kirja koostanud isiku (J.F.) volitused juhatuse liikmena algasid 22.01.2018.a. Nimetatud isik ei osalenud äriühingu juhtimisel enne volituste algust ja seetõttu ei saanud ka isik anda selgitusi äriühingus toimunu kohta, kui selle kohta puuduvad kirjalikud dokumendid. Kui Futura väidab, et ta on töövõtu eest tasunud 400.000 eurot kolmandale (selleks mitte õigustatud) isikule, siis Futura võtab ise selgelt omaks, et tasumise kohustus on täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et Polari ja Futura vahel oleks sõlmitud kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta. Sellist kokkulepet esitatud ei ole. Samuti ei ole Polar kunagi Futurale vormide valdust üle andnud. Seega on täitmata laevavormide omandi üleandmise faktiline koosseis. Kellegi ühepoolne tagantjärgi antud kinnitus, ei asenda vara üleandmise asjaõiguslikku kokkulepet ja vallasomandi tekkimise teist eeldust – vara üleandmist omandajale.
32.Futura ja Polari vahel 08.09.2015 sõlmitud lepingu subjektiks oli Futura katamaraani ehitusvormide ja järgnevalt vähemalt kolme katamaraani ehituse töövõtt. Lepingus on ammendavalt reguleeritud ka Lepingu ülesütlemise tähtajad ning ülesütlemise kord, sh. tasumisele kuuluvad kompensatsioonimaksed. Laevaehitusevormid asusid Pärnus Polar Yacht manufactory OÜ tehases (valduses) seoses 3 katamaraani ehitusega, millest futura jättis 2 katamaraani pahatahtlikult tellimata ja ütles lepingu üles. Futura on 23.04.2018 esitanud Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Vastavalt lepingule võib poolte vahel sõlmitud Lepingu üles ütelda pärast kolme aasta kolmekuulise etteteatamistähtajaga kuu lõpuks. Sellest sõltumatult võib tellija (Futura) käesoleva lepingulise suhte üles öelda olulistel põhjustel, eelkõige lepingu täitmisega viivitamisel hoolimata kirjalikust hoiatuses ja 14 päevase täiendava tähtaja andmisest, töövõtja vara üle pankrotimenetluse algatamisel ja teiste oluliste lepingurikkumiste korral. Sellisel juhul tuleb aga koheselt tasuda veel maksmata Lepingu punkti 3.3 järgsed kompensatsioonimaksed, Lepingu punkt 9. „Lepingu ülesütlemine“. Futura ei ole Polarile tasunud Lepingu erakorralise ülesütlemise järgselt Lepingus kokku lepitud kompensatsioonimakseid. Seega ei ole lepingu ülesütlemine jõustunud ja Futural puudub õigus nõuda Lepingu kohaselt valmistatud mistahes laevaehitusevormide omandi üleandmist, kuivõrd selline õigus ja Polari (töövõtja) selline kohustus tekib alles peale lepingu lõppemist, ehk kompensatsioonimaksete tasumist. Ühe katamaraani lepingujärgseks baashinnaks on kokku lepitud 350 000 eurot, millest vastavalt kulukalkulatsioonile moodustab Polari juhtimis- ja tegevuskulude kate (sh. kasum) ühe
2-19-6780 laeva kohta 53 210,24 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks muudele tasudele sätestab poolte vahel sõlmitud leping Futura kohustuse tasuda Polarile laevaehitusevormide ladustamise eest tasu. Tasu suuruseks on pooled lepingus kokku leppinud 12 000 eurot aastas ja see ei kuulu ainult siis tasumisele, kui Futura tellib aastas vähemalt kaks lepingujärgset paati. Futura ei ole tellinud rohkem kui ühe lepingujärgse paadi / katamaraani ja seetõttu kohustub Futura Polarile tasuma ka laevaehitusevormide ladustamise eest lepingus sätestatud tasu 12 000 eurot aastas. Futura ei ole üheski oma vastuses, hagis, seisukohas, avalduses ega ka taotluses vastu vaielnud lepingus sätestatud kokkulepete kehtivusele ega tõendanud, et lepingut oleks muudetud või et leping oleks tühine. Poolte vahel puudub vaidlus, et Futural lasub kohustus tulenevalt sõlmitud lepingust enne laevaehitusvormide valduse omandamist, sealhulgas välja nõudmist, tasuda järgmised lepingulised kompensatsioonimaksed: laeva 1 ja laeva 2 mitte tellimisest Polaril saamata jäänud tulu summas 106 420,48 eurot, laevaehitusevormide hoiustamise eest hoiustustasu 12 000 eurot aastas alates jaanuarist 2017. Nende lepinguliste kohustuste sissenõutavuse osas pole hageja vastuväiteid esitanud.
33.Polar on esitanud Futurale kompensatsiooniarved 2018010, 2018011. Futura ei ole nimetatud arveid tasunud. Kuigi arved 2018010 ja 2018011 on esitatud juba märtsis-aprillis 2018 ja Futura on need ka kätte saanud ning selle asjaolu omaks võtnud, ei ole esitatud neile arvetele ühtegi vastuväidet või pretensiooni enne kui, kui Polar esitas mitu kuud hiljem Futurale teatise, et on seadnud pandi laevaehitusevormidele täitmata kohustuste täitmise tagamiseks. Kuni käesoleva hetkeni ei ole Futura suvatsenud esitada nimetatud arvetele motiveeritud vastuväiteid, vaid on piirdunud paljasõnaliste mittenõustumisega ja asunud absurdsele seisukohale, et Futura ei peagi mingeid seisukohti üldse Eesti kohtule esitama, kuna lepingu alluvuseks on pooled kokku leppinud Saksamaa Hamburgi kohtualluvuse. Nimetatud asjaolu viitab selgelt sellele, et Futura oli kuni Polari poolt pantimise teate esitamiseni veendumusel, et Polaril puuduvad seaduslikud võimalused oma nõuete kehtima panekuks ning et Polaril kui Eesti Vabariigi äriühingul ei ole mõistlikult võimalik oma õigusi võõra riigi kohtus kaitsta situatsioonis, kus Futura sihikindel ja planeeritud käitumine on põhjustanud äriühingu maksevõimetuse. Polarilt nõudeõiguse ja pandiõiguse omandanud VHR Ehitus OÜ on tsiviilasjas nr. 2- 18-12548 esitanud mitmed tõendid tõendamaks Futura pahauskset käitumist, mis seisneb Polari pankroti provotseerimises ja soovis Polari tegevus üle võtta. Kuivõrd Futura ei ole suvatsenud Polari nõudele, mis puudutab arveid 2018010 ja 2018011 sisuliselt vastata, on esitanud motiveerimata paljasõnalise vastuväite, siis tuleb lugeda nimetatud arvetest tulenevad nõuded sissenõutavaks muutunuks. Kuivõrd kõnealused kompensatsiooninõuded tulenevalt lepingust, tuleb ka arvetel toodud kompensatsioonimaksed enne laevaehitusevormide omandiõiguse üleminekut ära tasuda. Kuna seda pole tehtud, siis pole omandiõigus Futurale üle läinud.
34.Hageja on viidanud töövõtulepingu punktile, mille kohaselt läheb vormide omandiõigus tellijale üle proportsionaalselt töö eest tasutuga, samas on vormid jagamatud (vormide komplekt koosneb üle 50 detailist (alus: spetsifikatsioon), mis on kasutatavad eesmärgipäraselt ainult koos ja ühe tervikuna) ning töövõtulepingutest tulenevate kohustuste osalise täitmise korral poleks võimalik tuvastada, millistele vormidele on omandiõigus üle läinud ning millistele mitte. Eeldusel, et omandiõigus oleks hagejale üle läinud osaliselt (proportisonaalselt) ei oleks võimalik identifitseerida vorme, milliseid oleks hagejal õigus välja nõuda. Futura ja Polar on sõlminud 10.02.2017 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe täienduse. Muudatuslepingu täienduse punkti (b) kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui mõni eelpool nimetatud makse jääb tegemata, läheb vormide omand vastava ekvivalendi ulatuses automaatselt Polar ́ile tagasi. Seega ei suudaks hageja tõendada, millistele vormidele osas on tal omandiõigus on üle läinud. Seega poleks ka hageja nõude osaline rahuldamine võimalik ning hagi osaliselt rahuldav otsus poleks ka täidetav.
35.Kostja leiab, et kostjal tekkis vormidele pandiõigus. Eelmise teemaga haakuvalt tuleb märkida, et juhul kui hagejale on vormidele omand mingis osas maksmiskohustuse osalise täitmise tõttu üle läinud, siis ei saa hageja tugineda väitele, et juhul kui vormide omand ei läinud talle üle, siis ei saanud S&E Teenused OÜ pandiõigust realiseerida. Selline väide on väär. Pealegi
2-19-6780 on ekslik hageja väide, et vormide omand on talle üle läinud. Isegi kui lähtuda eeldusest, et vormide omand on hagejale üle läinud, siis sai ju S&E Teenused OÜ pandiõigust realiseerida. Kostja rõhutab, et Polari poolt esitatud nõuded ei ole mistahes muud nõuded, vaid konkreetsest töövõtulepingust tulenevad nõuded, mille raames on Polar valmistanud laevaehitusevormid.
36.Kostja leiab, et ta on laevavormid kehtivalt omandanud. Väär on ka hageja väide, et Polar Shipyard OÜ ei saanud laevaehitusvorme kehtivalt omandada, kuna endine kostja S&E Teenused OÜ olevat käsutanud laevaehitusvorme vastuolus kohtu 11.09.2019 hagi tagamise määrusega. Kostja leiab, et just valdussuhe on see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik tähendus. Muu hulgas on valdusel eriline õiguslik tähendus ka AÕS § 95 lg-te 1 ja 2 kontekstis, kui kohtutel tuleb otsustada, kas vallasasja omandaja oli pahauskne või mitte. TsÜS § 139 kohaselt eeldatakse omandaja heausksust. Kõike eeltoodut arvestades kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda ning märkida kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUHAGI
37.20.12.2019.a menetlusse võetud vastuhagi kohaselt kuulutas S&E Teenused OÜ 05.09.2019.a. välja avaliku enampakkumise Futura 49 laevaehitusevormide müümiseks, pakkumiste esitamise tähtajaga 15.09.2019.a. kell 11:00. 15.09.2019.a. koostas S&E Teenused OÜ avaliku enampakkumise protokolli millega kuulutas enampakkumise võitjaks kostja pakkumisega summas 239 000 eurot. 15.09.2019.a. sõlmisid S&E Teenused OÜ ja kostja laevavormide müügilepingu, mille kohaselt läks vormide omandiõigus S&E Teenused OÜ-lt kostjale üle pärast vara üleandmise akti koostamist. Pärast laevavormide ostmist transportis kostja enampakkumisel omandatud laevaehitusevormid S&E Teenused OÜ ladustusplatsilt (Soometsa tee 17, Uulu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond) teisele kinnistule (Xxxxxxxxxxx). 30.10.2019.a. hommikul kell 8:00 ilmus Xxxxxxxxxxx asuvale kinnistult kohtutäitur Rocky Allbert koos hageja esindaja ning kolmandate isikutega ning esitas kinnistu omanikule E.V.ile tsiviilasjas nr 2-19-16515 25.10.2019.a tehtud kohtumääruse. Vastavalt kohtumäärusele oli kohtutäituril lubatud koos sissenõudja esindajate ja transpordiga sisenenda ühel korral E.V.i kinnistule, et täita kostja asemel kohustus transportida ehitusvormide komplekt kohtutäituri hoiule aadressile Soometsa tee 9, Uulu küla, Häädemeeste vald asuvale kinnistule. 30.10.2019.a. täitis kohtutäitur kohtumääruse ning laevavormid transporditi hageja poolt ja kulul kinnistule asukohaga Soometsa tee 9, Uulu küla, Häädemeeste vald. Seega on Futura 49 jahi laevaehitusevormide omandiõigus kostjale üle läinud. Pärast kohtutäituri poolt vara hoiule võtmist on hageja ja kostja mõlemad vara kaudsed valdajad ning laevavormid on kohtutäituri otseses valduses ning ta on kohustatud vinditseeritava vara välja andma sellele, kellele kohus need määrab. Juhul, kui kohus leiab, et vinditseeritava vara omanik on Polar Shipyard OÜ, siis kohus määrab vara välja andmise talle.
38.Hageja ei ole tõendanud, et on laevavormide omanik, kuna ta ei ole tellijana töövõtjale nende eest tasunud, mistõttu pole vormide omandiõigus hagejale kunagi üle läinud ning hageja valdab laevavorme ilma õigusliku aluseta. Hageja ja töövõtja (Polar Yacht Manufactory OÜ) vahelisest lepingus tulenevalt on hagejal töövõtulepingust tulenevalt järgnevad võlgnevused: 1) arvest 2018010, summa 33283,00 eurot, tähtaeg 07.04.2018; 2) arvest 2018011, summa 25516,97 eurot, tähtaeg 03.05.2018; 3) arvest 2018012, summa 606,60 eurot, tähtaeg 04.05.2018; 4) arvest 2018018, summa 5006,50 eurot, tähtaeg 01.08.2018. Vastavalt hageja ja töövõtja (Polar Yacht Manufactory OÜ) vahel sõlmitud töövõtulepingu muudatustele kohustus hageja tasuma töövõtjale laevaehituse vormide eest kokku 815.000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud Töövõtjale käesolevaks hetkeks ainult 415.000 eurot
2-19-6780 (ilma käibemaksuta). Seega on Hagejal eelnevalt nimetatud täitmata kohustustele lisaks täitmata ka lepingu tasu tasumise kohustus summas 400.000 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summale lisanduvad rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel arvestatav viivis. Polar Yacht Manufactory OÜ pangakontodelt ei nähtu arvete tasumist. Lepingu pooled olid Hageja ja Polar Yacht Manufactory OÜ. Isegi kui hageja on tasunud nimetatud summa Pärnu Shipyard Varad OÜ-le, on tegemist kohustuste täitmisega valele isikule. Hageja poolt väidetud vormide teise osamakse saajaks ei ole õigustatud isik.
39.10.05.2021.a esitas kostja enda täpsustatud nõude, mille kohaselt kostja palub nõuda välja FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG (registrikood HRA 99337, Müncheni jaoskonnakohus) ebaseaduslikust valdusest Polar Shipyard OÜ (reg kood 14475959) valdusse laevaehitusvormide komplekt (Futura 49 laevaehitusvormid), mille detailid on numereeritud vastavalt 101-01, 101-04, 101-04, 101-02, 105-02, 105-02, 105-01, 105-06, 105-05, 105-04, 10504, 101-01,101-04, 101-04, 101-02, 105-02, 105-02, 105-01, 105-06, 105-05, 105-04, 105-04, 201-01, 201-01, 202-04, 202-04, 202-06, 202-06, 202-06, 202-02, 202-03, 202-10, 202-12, 20212,205-02, 205-01, 205-04, 205-04, 204-03, 204-02, 204-01, 203-04, 203-03, 203-02, 203-01, 203-01, 202-09 ja 202-05.
40.03.05.2020 esitas kostja seisukoha hageja vastuse ja taotluse osas. Kostja leiab, et väär on hageja väide, et Polar Shipyard OÜ ei saanud laevaehitusvorme kehtivalt omandada, kuna kostja S&E Teenused OÜ olevat käsutanud laevaehitusvorme vastuolus kohtu 11.09.2019 hagi tagamise määrusega. Kostja ei saanudki minna vastuollu kohtumäärusega, mida polnud laevavormide võõrandamise ajaks kätte toimetatud. Antud juhul toimetas kohus hagi tagamise määruse kostjale kätte elektrooniliselt. E-toimikust nähtub, et määrus on avatud kostja advokaadist esindaja poolt 16.09.19 (esmaspäev) ning et kostjale polegi seda kätte toimetatud. Määruse edastas advokaat pärast selle toimikus avamist e-posti teel kostja seadusliku esindajale. Seega sai kostja seaduslik esindaja hagi tagamise määrusest teada saada pärast laevavormide võõrandamist. Menetlusdokumente toimetab kätte kohus, mitte vastaspoole advokaat. Advokaat saab päevas kümneid kutsetegevusega seotud kirju, lisaks ka muid kirju, mille lugemiseks tuleb süveneda ning selleks eraldi aega võtta. Ei saa eeldada, et advokaat oli teadlik kostja kavatsusest laevavorme võõrandada. Advokaadil ei ole kohustust teostada järelevalvet kliendi majandustegevuse üle ning olla kursis kliendi tegevusega väljaspool menetlust.
41.Hageja väide, et laevaehitusvormide osas korraldatud enampakkumine ja Polar Shipyard OÜ poolt nende väidetav ostmine on näilik, on paljasõnaline. FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG ja VHR Ehitus OÜ vahel oli kohtumenetlus õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes (Harju Maakohtu ts asi 2-18-12548), nimetatud tsiviilasja esemeks oli Futura 49 laevaehitusvormidel töövõtja pandiõiguse puudumine. Muuhulgas vaidlesid pooled asjas selle üle, kas hagejal on üldse põhjendatud tuvastushuvi, kuna ta ei suutnud oma omandiõigust tõendada. Seega pole T.V. kunagi „teadnud“ ega omaks võtnud, et hageja on laevavormide omanik. Tsiviilasjas 2-18-12548 omandiõiguse küsimus kohtupoolset hinnangut ei saanudki, kuna hageja võttis hagi tagasi ning kohus jättis selle seetõttu läbivaatamata. Seega on täiesti asjakohatu ja paljasõnaline hageja väide, et Polar Shipyard OÜ (ning eelkõige T.V.) on olnud kogu aeg teadlik vormide kuuluvusest FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG-le ning FUTURA Yacht Systems EuB GmbH ja Co. KG nõuetest seoses laevaehitusvormidega. Seega ei ole välistatud kolmanda isiku poolt laevaehitusvormide heauskne omandamine ning info käsutuskeelu kohta jõudis nii kostja kui kolmanda isikuni pärast laevavormide võõrandamist kolmandale isikule. Teistsuguse järelduse tegemist tõendid ei võimalda. Futura ei ole tõendanud, et on laevavormide omanik, kuna ta ei ole tellijana töövõtjale nende eest tasunud, mistõttu pole vormide omandiõigus talle kunagi üle läinud.
42.Futura on esitanud dokumendi, millega väidetavalt Polari nimel juhatuse liige J.F. kinnitas 20.02.2019 välja antud dokumendiga, et Futura on täitnud kõik Lepingus ja selle muutmisekokkulepetest (vastavalt 08.12.2016 ja 10.02.2017) tuleneva seonduvalt laevaehitusvormidega, sh. kinnitab, et Futura on tasnud Polarile tasumata 400 000 eurose
2-19-6780 osamakse Pärnu Shipyard Varad OÜ’le (täitnud kohustuse mitte õigustatud isikule). Väidetavalt on toimunud tasumine mitte õigustatud isikule Polari juhatuse teadmisel ja korraldusel tulenevalt Polari ja Pärnu Shipyard Varad OÜ vahelisest kokkuleppest. Futura poolt esitatud paberil esinevad võltsimise tunnused. Märkida tuleb ka, et selline üksik dokument (kui ta ka poleks fabritseeritud) on ilma tehingu tagamaid avavate-kajastavate dokumentide-tõenditeta, pehmelt öeldes kummaline ja ebausaldusväärne. Tegemist on liiga suurte summadega, et võlausaldaja nii kergekäeliselt selliseid kinnitusi jagaks. Väidetavalt dokumendi koostanud isiku (J.F.) volitused juhatuse liikmena algasid 22.01.2018.a. Nimetatud isik ei osalenud äriühingu juhtimisel enne volituste algust ja seetõttu ei saanud ka isik anda selgitusi äriühingus toimunu kohta, kui selle kohta puuduvad kirjalikud dokumendid. Ühtegi kirjalikku dokumenti Futura poolt esitatud väite (et lepingust tulenev tasu on tasutud Polari juhatuse teadmisel ja kokkuleppel õigustamata isikule) tõendamiseks esitatud ei ole ja ka seetõttu tuleb esitatud kinnituskiri tõenditekogumist välja jätta. Ülejäänud osas kostja kordab enda varasemalt esitatud vastuväiteid. Kokkuvõtvalt kostja leiab, et hageja taotlus vastuhagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
43.09.01.2020.a esitas hageja esialgse vastuse vastuhagile ning 04.03.2020.a esitas hageja vastuse hagiavaldusele ja taotluse vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja loobus taotlusest vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks 12.05.2020.a istungil.
44.Hageja ei tunnista Polar Shipyard OÜ hagi ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu alljärgnevatel põhjendustel. Hageja palub jätta hagi rahuldamata.
44.1.Polar Shipyard OÜ ei saanud laevaehitusvorme kehtivalt omandada, sest S&E Teenused OÜ poolne käsutus on tühine ja vastuolus 11.09.2019. a kohtu poolt seatud käsutuskeeluga (TsÜS § 88 lg 1). Asjaolusid arvestades oli laevaehitusvormide osas korraldatud enampakkumine ja Polar Shipyard OÜ poolt nende väidetav ostmine täielikult näilik ning korraldatud üksnes eesmärgiga takistada FUTURA-l oma omandi kasutamist ja õiguste maksmapanekut S&E Teenused OÜ vastu. S&E Teenused OÜ ei teavitanud FUTURA’t vormide müügist, samuti on tõendamata vormide ostuhinna 239 000 eurot tasumine.
44.2.Polar Shipyard OÜ ei saanud septembris 2019 laevaehitusvorme omandada ka seetõttu, et tegemist polnud heauskse omandamisega AÕS § 95 mõttes. Heauskset omandamist ei toimu, kui omandaja teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda (AÕS § 95 lg 2). Polar Shipyard OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on T.V., kes on ka VHR Ehitus OÜ juhatuse liige ning ainuosanik. FUTURA ja VHR Ehitus OÜ vahel oli kohtumenetlus õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes (Harju Maakohtu ts asi 2-18-12548), nimetatud tsiviilasja esemeks oli Futura 49 laevaehitusvormidel töövõtja pandiõiguse puudumine. Juba Harju Maakohtus toimunud tsiviilasja 2-18-12548 menetluse ajal 12.03.2019. a pöördus T.V. e-kirjaga OÜ Viisemar poole ning soovis Polar Shipyard OÜ nimel tellida laevaehitusvormide äravedu Pärnumaalt Uulust Xxxxxxxxxxx. FUTURA rõhutab, et sel ajal ei olnud käesolev kohtumenetlus veel alanud, ammugi polnud S&E Teenused OÜ välja kuulutanud septembris 2019 toimunud enampakkumist. Veel kord uuris T.V. vormide võimalikku transporti käesolva menetluse ajal 28.06.2019. a e-kirjaga, s.o vahetult pärast Harju Maakohtus toimunud tsiviilasja 2-18-12548 lõpetamise määruse tegemist ning päringu laevavormide äraveo sooviga teostas T.V. Polar Shipyard OÜ esindajana 16.09.2019. a, s.o vahetult pärast 15.09.2019. a toimunud näilikku enampakkumist. Kogu eelneva Polar Shipyard OÜ poolt peetud ekirjavahetuse ja asjaajamise vältel oli vormide valdus S&E Teenused OÜ-l. Niisamuti oli T.V. teadlik ka käesolevast kohtuvaidlusest ja selle sisust, sest talle oli 03.06.2019. a saadetud vandeadvokaat Raul Ainla poolt S&E Teenused OÜ vastus hagiavaldusele, mille punktis 2.3. S&E Teenused OÜ vaidlustas muuhulgas vormide omandiõiguse kuuluvuse FUTURA’le. Samuti on T.V. VHR Ehitus OÜ esindajana vaidlustanud vormide omandiõiguse kuuluvuse FUTURA’le tsiviilasjas 2-18-12548. Lisaks kinnitab T.V.i teadlikkust vormide üle toimuvast vaidlusest ka T.V.i poolt FUTURA
2-19-6780 seaduslikele esindajatele 31.07.2019. a (s.t käesoleva kohtumenetluse ajal) saadetud e-kiri milles T.V. selgitab järgmist: Minuni on jõudnud info, et S&E Teenused OÜ on pakkunud Futura lepingulisele esindajale kompromissi sõlmimist, kuid kahetsusväärselt on sellest keeldutud. Arvestades üldist situatsiooni, ma soovitan kaaluda võimalust arutada ja leida kompromiss, sest nõuded Futura vastu kasvavad ajaga ja kui aega veel möödub, siis ei pruugi kompromiss enam võlausaldajaid huvitada. Lisaks oli Polar Shipyard OÜ esindaja T.V. teadlik asjaolust, et S&E Teenused OÜ-l ei olnud õigust vorme müüa ja S&E Teenused OÜ ei saanud olla VHR Ehitus OÜ-lt omandanud FUTURA vastu mistahes nõudeid, sest selliseid nõudeid ei olnud olemas ning T.V.i poolt Polar Yacht Manufactory OÜ nimel allkirjastatud väidetavate nõuete ja pandiõiguse loovutamise leping (FUTURA hagi lisa 14 manus) ei saanud olla kehtiv ka selle tõttu, et T.V.’il puudus lepingu allkirjastamise hetkel Polar Yacht Manufactory esindamise õigus, kuna tema prokuura oli lõppenud TsÜS § 125 lg p 8 alusel (vt FUTURA hagi lisa 4 ja punktid 29-47). Eelnev kinnitab, et vormide enampakkumine oli näilik ja Polar Shipyard OÜ (ning eelkõige T.V.) on olnud kogu aeg teadlik vormide omandiõiguse üle toimuvast vaidlusest ning laevaehitusvormide kuuluvusest FUTURA-le, mistõttu on välistatud vormide heauskne omandamine enampakkumiselt Polar Shipyard OÜ poolt (AÕS § 95 lg 2). Kokkuvõtvalt on FUTURA seisukohal, et Polar Shipyard OÜ hagi on alusetu, täielikult perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata. Olukorras, kus Polar Shipyard OÜ ei ole saanud laevaehitusvormide omanikuks, ei ole võimalik neid tema kasuks ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta ka kõik menetluskulud Polar Shipyard OÜ kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
45.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
46.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
Hageja ja Polar Yacht Manufactory OÜ (edaspidi Polar) sõlmisid 08.09.2015 töövõtulepingu vormide ja Futura 49 jahtide valmistamiseks (IV kd, tlk 81-83, tõlge IV kd, tlk 84-85); 01.07.2016 sõlmis Polar T.V.iga töölepingu (III kd tlk 171-173, tõlge tlk 174-175) 08.12.2016 sõlmisid hageja ja Polar töövõtulepingu muutmiskokkuleppe (IV kd, tlk 8689, tõlge IV kd, tlk 90-91); 10.02.2017 sõlmisid hageja ja Polar 08.12.2016 muutmislepingu täienduse, millega müüs Polar kõik Futura 49 vormid hagejale hinnaga kokku 815 000 eurot (IV kd, tlk 92, tõlge IV kd, tlk 93); 09.07.2018 ütles kostja seaduslik esindaja T.V. Polariga 01.07.2016 sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 09.07.2018 (IV kd, tlk 116); 24.07.2018 esitas T.V. Polari prokuristina makse nõude ja pandi seadmise teate hagejale (IV kd, tlk 117, tõlge IV kd, tlk 118); 30.07.2018 esitas hageja T.V.ile vastuväite 24.07.2018 Polari nõudele ja pandiõiguse teostamise teatele (IV kd, tlk 119-120); 01.08.2018 esitas T.V. Polari prokuristina hagejale vastuse hageja 30.07.2018.a kirjale, milles teatas, et 01.08.2018 on Polar loovutanud nõudeõiguse seoses tasumata arvetega
2-19-6780
summas 64 413,07 eurot, millele lisanduvad viivised, VHR Ehitus OÜ-le, mille seaduslik esindaja on T.V. (IV kd tlk 121-124); Samal päeval, so 01.08.2018 esitas T.V. hagejale VHR Ehitus OÜ seadusliku esindajana makse nõude ja pandieseme müügi teate (IV kd, tlk 126, tõlge tlk 127); 23.08.2018 esitas hageja Harju Maakohtule hagi VHR Ehitus OÜ vastu õigussuhte puudumise tuvastamiseks ning 28.08.2018 Harju Maakohtu määrusega ts.asjas nr 2-1812548 rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja keelati VHR Ehitus OÜ-l laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamine, sealhulgas võõrandamine, valduse väljanõudmine ja pandiõiguse loovutamine (IV kd, tlk 51-55 ja tlk 136-138); 24.08.2018 sõlmisid VHR Ehitus OÜ ja S&E TEENUSED OÜ nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu (IV kd, tlk 139); 31.01.2019 esitas Polar VHR Ehitus OÜ-le tehingute tühistamise avalduse, millega Polar tühistas muuhulgas 28.07.2018 sõlmitud Polar ja VHR Ehitus OÜ vahelise nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu ning mille koopia saadeti ka S&E Teenused OÜ-le (IV kd tlk 94-110); Kuni 2019. aasta jaanuarikuuni olid vormid hoiustatud hageja poolt kokkuleppe alusel osaühingule Pärnu Shipyard Varad kuuluval piirdeta kinnistul aadressil Soometsa tee 9. Ajavahemikul 14.01.2019-20.01.2019 teisaldati vormid S&E Teenused OÜ poolt Aris Baltic OÜ-le kuuluvale naaberkinnistule asukohaga Soometsa tee 17. Vormide teisaldamisest hagejat ei teavitatud. 05.05.2019 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas hagi muuhulgas S&E Teenused OÜ vastu laevaehitusvormide ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. 05.09.2019.a. kuulutas kostja S&E Teenused OÜ välja avaliku enampakkmise Futura 49 laevaehitusevormide müümiseks, pakkumiste esitamise tähtajaga 15.09.2019.a. kell 11:00 (II kd tlk 113); 11.09.2020 hagi tagamise määrusega käesolevas tsiviilasjas keelas kohus S&E Teenused OÜ-l kuni kohtulahendi jõustumiseni FUTURA Yacht Systems EuB GmbH & Co. KG tellimusel valmistatud katamaraan Futura 49 laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamine, sealhulgas laevaehitusvormide võõrandamise ja pandiõiguse edasi loovutamise kolmandatele isikutele. 15.09.2019.a. koostas S&E Teenuse OÜ avaliku enampakkumise protokolli millega kuulutati enampakkumise võitjaks kostja pakkumisega summas 239 000 eurot ning samal päeval sõlmisid endine kostja S&E Teenused OÜ ja praegune kostja Polar Shiyard OÜ vormide müügilepingu, millega anti vormid kostja valdusesse (II kd, tlk 115-119); 19.09.2019 transportis kostja vormid S&E Teenused OÜ ladustusplatsilt teisele kinnistule (Xxxxxxxxxxx) (IV kd, tlk 203), kusjuures juba 12.03.2019, 28.06.2019 ja 16.09.2019 pöördus T.V. e-kirjadega OÜ Viisemar poole ning soovis Polar Shipyard OÜ nimel tellida laevaehitusvormide äravedu Pärnumaalt Uulust Xxxxxxxxxxx (III kd, tlk 59-73); 04.10.2019 ja 25.10.2019 määrused on täidetu 29.10.2019 ning vormid anti kohtutäituri hoiule varasemalt määratletud aadressile Soometsa tee 9, Uulu küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond (IV kd tlk 78-80).
47.Hageja palub nõuda välja Polar Shipyard OÜ ebaseaduslikust valdusest FUTURA Yachtsystems EuB GmbH & Co. KG valdusesse kohtutäitur Rocky Albert hoiul olevad Futura 49 laevaehitusvormid, mis kuuluvad omandiõiguse alusel FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG-le. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib kokkuvõtvalt, et hageja ei ole vormide omanik, kostja on kehtivalt laevavormid omandanud. Vastuhagis palub kostja nõuda välja FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG ebaseaduslikust valdusest Polar Shipyard OÜ valdusse laevaehitusvormide komplekt. Hageja vaidleb vastuhagile vastu ja leiab, et kostja ei ole kehtivalt laevaehitusvorme omandanud. Pooled vaidlevad nii hagis kui ka vastuhagis selle üle,
2-19-6780 kas vormide omandiõigus kuulub hagejale või kostjale, kas töövõtjal oli nõudeõigus hageja vastu, kas T.V.il oli kehtiv prokuura ja töövõtja esindajana õigus kohaldada pandiõigust vormidele, kas kostja on kehtivalt omandanud vormide valduse.
48.Seega peab kohus esmalt lahendama hageja nõude ja tuvastama, kas hageja on vormide omanik (kohtuotsuse p-d. 49-61) ning kas kostjal on õiguslik alus vormide valdamiseks (kohtuotsuse p-d 62-73). Kuivõrd hageja nõude lahendusest sõltub täielikult vastuhagi lahendus, siis peale hageja nõude osas lõpliku seisukoha võtmist teeb kohus otsustuse kostja nõude rahuldatuse osas (kohtuotsuse p 74).
49.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Hageja nõue on kvalifitseeritav vindikatsiooninõudena AÕS § 80 mõttes, st hageja nõuab omanikuna kostjalt vormide valduse väljaandmist, kuna kostja valdus vormidele on tekkinud hageja hinnangul õigusliku aluseta. Hagi aluseks olevate asjaolude järgi ei ole hageja ega kostja vahel sõlmitud lepingut. Seetõttu ei saa hageja nõuet kvalifitseerida lepinguliseks asja üleandmise nõudeks.
50.Kohus selgitab, et AÕS § 80 alusel hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on hagejale kuuluv vormide omandiõigus ja teiseks eelduseks on kostja valduse ebaseaduslikkus. Mõlema eelduse aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal. Hageja peab tõendama ja kohus tuvastama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Lisaks tuleb hagejal tõendada, et vormid on kostja valduses. Nimetatud asjaolude tõendatuse korral on kohtul võimalik tuvastada, kas kostja valdus on ebaseaduslik või mitte. Juhul, kui hageja on tõendanud kostja poolt vormide valduse, tuleb AÕS § 83 lg 1 kohaselt kostjal nõude vaidlustamiseks tõendada, et tal on õigus vaidlusaluseid vorme vallata.
51.Esmalt peab kohus kindlaks tegema, kas hageja sai vormide omanikuks. Hagiavaldusele lisatud lepingust katamaraani töönimega „Futura 49“ ehitamiseks nähtub, et hageja ja Polar sõlmisid 08.09.2015 töövõtulepingu vormide ja Futura 49 jahtide valmistamiseks (IV kd, tlk 8183, tõlge IV kd, tlk 84-85). Lepingu p 1 kohaselt tellis hageja Polarilt esmalt jooniste ja teiste konstruktsioonidokumentide alusel paadi vormi ehitamise. Lepingu pooled leppisid lepingu p-st 2 nähtuvalt kokku korpuse ja vormide ehitamise eest lepingujärgses tasus 715 000 eurot. Lepingu p-s 3.1. leppisid lepingupooled kokku selles, et vormide ehitamist finantseerib algselt töövõtja. Lepingu p 3.4. kohaselt töövõtja (Polar) kohustus hooldama, ladustama vorme nõuetekohaselt ja professionaalselt, et tagada minimaalselt 100 ühiku valmistamine. Lepingu punktis 3. leppisid pooled ka kokku selles, et tellija poolt makse tegemisel lähevad kõik omandiõigused töödele ja kõigile materjalidele ning kasutatud osadele lõplikult tellijale üle, välistatud on igat liiki omandireservatsioonid ning vajadusel peab töövõtja sõnaselgelt informeerima oma tarnijaid ja võimalikke alltöövõtjaid. Lepingu p-s 11 leppisid lepingupooled kokku selles, et lepingu lõpetamisel on Polar kohustatud tagastama tellija omandis olevad vormid ning plaanid ja teised konstruktsioonidokumendid.
52.Hageja poolt esitatud hageja ja Polar vahel 08.12.2016 sõlmitud 19.07.2015/08.09.2015 töövõtulepingu muutmislepingu § 1 kohaselt leppisid lepingupooled kokku selles, et muutmislepingu regulatsioonid on eelnevate lepingute regulatsioonide suhtes ülimuslikud ning muutmislepingus kõik nimetamata punktid kehtivad edasi (IV kd, tlk 86-89, tõlge IV kd, tlk 9091). Eelpool nimetatud muutmislepingu § 2 lg 1 kohaselt Polar müüs hagejale lisas 1 nimetatud vormid hinnaga 415 000,00 eurot, millest 100 000,00 euro suurune summa on hageja poolt tasutud 15.09.2015. a. Hageja ja Polar leppisid muutmislepingu §-s 2 kokku ka selles, et 315 000,00 euro suurune summa tuli Polar ́ile veel maksta vastava arve alusel. Muutmislepingu § 2 lg-st 3 nähtuvalt leppisid pooled kokku ka vormide omandi üleminekus hagejale peale vormide
2-19-6780 ostuhinna tasumist. Muutmislepingu § 2 lg-st 4 nähtuvalt oli Polar kohustatud varustama vormid muude saksa- ja eestikeelsete viidetega, et need on hageja omand.
53.10.02.2017 sõlmisid hageja ja Polar 08.12.2016 muudatuslepingu täienduse, mille p.-st a. nähtuvalt müüs Polar kõik Futura 49 vormid hagejale hinnaga kokku 815 000 eurot (IV kd, tlk 92, tõlge IV kd, tlk 93). Muudatuslepingu punktis b leppisid hageja ja Polar kokku selles, et vormide omand antakse täielikult üle hagejale ning kui mõni punktis 1. nimetatud makse jääb tegemata, läheb vormide omand vastavava ekvivalendi ulatuses automaatselt Polar ́ile tagasi. Muudatuslepingu täiendusest nähtub, et selle sõlmimise hetkeks oli hagejale üle antud vormidetaile 415 000,00 euro väärtuses. Vastutasuks on kompenseeritud 100 000,00 eurone ettemaks ja tasuti 315 000,00 eurot. Tasumata oli hagejal 400 000,00 eurot ülejäänud vormidetailide eest, tingimusel, et need on 100% valmis ja kannavad omanditähist. Muudatuslepingu täienduses kinnitas Polar, et vormidetailid on muudatuslepingu täienduse sõlmimisel valmis, kuid omanditähised kantakse peale hiljemalt järgmisel teisipäeval.
54.Nii 08.09.2015 sõlmitud töövõtulepingu p-st 14 kui ka 08.12.2016 sõlmitud 19.07.2015/08.09.2015 töövõtulepingu muutmislepingu §-st 4 nähtuvalt leppisid hageja ja Polar kokku, et sõlmitud lepingute suhtes rakendatakse saksa õigust ning vaidlused kuuluvad lahendamisele Hamburgi kohtus. Seega kohaldub hageja ja Polar vahelistele lepingulistele suhetele saksa õigus ning pooled on kokku leppinud kohtualluvuses - lepingust tulenevad poolte vahelised vaidlused kuuluvad lahendamisele Hamburgis.
55.12.05.2020 toimunud istungil selgitas kohus pooltele, et kohtul tuleb tulenevalt hageja ja Polar vahelistest lepingutest kontrollida hageja omandiõiguse tekkimist vormidele saksa õiguse järgi ning kooskõlas TsMS § 234 esimese lausega on menetlusosalistel kohustus tõendada väljaspool Eesti Vabariiki kehtivat õigust. Hageja on 29.05.2020 esitatud täiendavas seisukohas p.-s 14 selgitanud järgmist: Eesti asjaõigusseadus juhindub paljus Saksamaa Liitvabariigi asjaõigusest, nii vastavad ka vallasasasja omandi ülemineku sätted saksa õiguses eesti õigusele. Vastavalt Saksa tsiviilkoodeksi Bürgerliches Gesetzbuch (BGB) § 929 on vallasasja omandi üleminekuks vajalik omaniku ja omandaja vaheline kokkuleppe omandi ülemineku kohta ning vallasasja üleandmine (AÕS § 92 lg 1). Kui asi on võõrandaja valduses, siis võib asja üleandmise asendada kokkuleppega, millega omandaja saab asja kaudseks valdajaks (BGB 930, AÕS § 94). Viidatud sätete tõlge on järgmine: BGB § 929 Vallasasja omandi ülekandmiseks on nõutav, et omanik asja omandajale üle annab ja mõlemad on omandi üleminekus üksmeelel. Kui omandaja on asja valdaja, siis piisab omandi ülemineku kokkuleppest. BGB § 930 Kui omanik on asja valdaja, siis võib üleandmise seeläbi asendada, tema ja omandaja vahelise kokkuleppega, läbi mille omandaja saab asja kaudseks valdajaks (III kd, tlk 150). Kohtu hinnangul on hageja selgitused usutavad, kuivõrd sama seisukohta on väljendatud ka Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes ning nii AÕS § 92 lg 1 ja 2 kui ka AÕS § 94 allikateks on BGB 929 ning BGB 930.
56.Hageja ja Polar vahel 08.09.2015, 08.12.2016 ja 10.02.2017 sõlmitud lepingutest nähtub, et lepingupooled leppisid kokku vormide omandi üleandmises selliselt, et vormide omand antakse hagejale üle nende eest tasumisel, kuid hageja jääb vormide kaudseks valdajaks, kuivõrd vorme kasutati katamaraanjahi ehitamisel. Töövõtulepingu pooled kinnitasid 10.02.2017 muudatuslepingu täienduse sõlmimisel, et hagejale on üle antud vormidetaile 415 000 euro väärtuses, mille eest on ka hagejal tasutud. Muudatuslepingu täiendusest nähtub, et hagejal oli selle sõlmimisel tasuda veel ülejäänud vormide omandamiseks 400 000 eurot. Eeltoodust järeldub, et 10.02.2017 muudatuslepingu täienduse sõlmimise ajaks oli juba hageja omandanud vormidetaile 415 000 euro väärtuses.
57.Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hageja ei ole vormide hinda Polarile täielikult tasunud, mistõttu ei ole vormide omandiõigus Futurale üle läinud, või kui on tasunud, siis mitte täielikult. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja on 29.05.2020 kohtule esitanud tõenditena talle vormide eest esitatud arved ja panga väljavõtted, millest nähtub, et 14.09.2015 Polar arve nr 003-09 summas 100 000 eurot on hageja poolt tasutud 15.09.2015.a (III kd, tlk 161, 162 pöördel,
2-19-6780 tõlge tlk 159), 08.12.2016 Pärnu Shipyard Varad OÜ arve 002-11 summas 315 000 eurot on tasutud 09.12.2016 (III kd, tlk 161 pöördel, 163, tõlked tlk 159, 160) ning 23.02.2017 Pärnu Shipyard Varad OÜ arve 001-02 summas 400 000 eurot on tasutud hageja poolt 23.02.2017 (III kd, tlk 162, 163 pöördel, tõlked tlk 160 pöördel, 159 pöördel). Seega on hageja tasunud kokku vormide eest 815 000 eurot.
58.Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole esitanud töövõtulepingut muutvat kokkulepet, mille kohaselt tuleb tasuda lepingust tulenevad maksed kolmanda isiku kontole. Hageja on selgitanud, et makse summas 400 000 eurot, mis on tasutud vastavalt Pärnu Shipyard Varad OÜ arvele 00102 23.02.201. a, on teostatud hageja maksekohustuse täitmiseks Futura 49 vormide eest Polar Yacht Manufactory OÜ ees. Makse teostati Pärnu Shipyard Varad OÜ-le Polari juhatuse teadmisel ja korraldusel tulenevalt Polari emaettevõtte Pärnu Shipyard Varad OÜ vahelisest kokkuleppest. Kohus peab vastavat selgitust usutavaks ja sama nähtub ka Polari juhatuse liikme J.F.i 29.01.2019 kirjast (IV kd tlk 114, tõlge tlk 115), 20.02.2019 kirjast (IV kd tlk 111-112, tõlge tlk 113) ja 11.05.2020 kinnitusest (III kd tlk 165-166, tõlge tlk 164), kus Polar on kinnitanud, et vormide omand on hagejale üle läinud, vormide eest on vastavalt töövõtulepingu poolte kokkuleppele ka täies ulatuses tasutud ning hagejal puudub võlgnevus Polari ees. Siinkohal märgib kohus, et Pärnu Shipyard Varad OÜ 08.12.2016 ja 23.02.2017 arvetelt nähtub, et need on hagejale väljastatud Futura 49 vormide eest. Kostja ei ole väitnud, et hageja ja Pärnu Shipyard Varad OÜ vahel oleks mingi muu lepinguline suhe, mille alusel arved on hagejale väljastatud ja nende eest tasutud. Kuivõrd Futura 49 vormide valmistamine toimus hageja ja Polari vahelise töövõtulepingu alusel, on usutav ka hageja selgitus sellest, et vormide eest tasumine toimus Polari juhatuse korraldusel.
59.Kohus nõustub hagejaga ka selles, et laevaehitusvormide algne omanik Polar on tunnustanud hageja omandit vormidele ning ei T.V., VHR Ehitus OÜ, S&E Teenused OÜ ega Polar Shipyard OÜ ei saa määratleda Polar Yacht Manufactory OÜ ja hageja vahelist vormide käsutust teisiti või tekitada hageja ja Polari vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid nõudeid hageja vastu. Kostja seisukoht sellest, et Polari juhatuse liikme 20.02.2019 kinnitus on äriühingule kahjulik ning Polaril on Eesti Vabariigis täitmata rahalisi kohustusi, on paljasõnaline ja ka asjakohatu. Kohtu hinnangul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hagejal oleks täiendavaid kohustusi Polari ees, seda ei tõenda ka T.V.i poolt 24.07.2018 koostatud makse nõue ja pandi seadmine (IV kd tlk 117, tõlge tlk 118), T.V.i poolt koostatud vastus hageja 30.07.2018 kirjale (IV kd, tlk 123-124), T.V.i poolt koostatud VHR Ehitus OÜ 01.08.2018 makse nõue ja pandieseme müügist teatamine ega sellele lisatud arved (IV kd, tlk 126-135). Kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud, et nõuded, mille rahuldamiseks S&E Teenused OÜ laevaehitusvormide enampakkumise korraldas, olid Futura 49 laevaehitusvormide parendamisest, valmistamisest või muutmisest tulenevad tasunõuded. Kostja poolt menetluses esitatud tõendite pinnalt ei ole selge ka väidetava nõude tegelik suurus. Kostja poolt esitatud avaliku enampakkumise müügikorrast (III kd tlk 194-195) nähtub, et töövõtja pandiõigusega tagatud nõuete suurus oli 603 733,37 eurot, millele lisanduvad viivised. Ainus tõend, selle kohta, et S&E Teenused OÜ on väidetavalt omandanud väidetavad nõuded hageja vastu, on VHR Ehitus ja S&E Teenused OÜ vaheline 24.08.2018 nõude loovutamise leping (IV kd tlk 139). Eelpool nimetatud lepingu punkt 2. piiritleb loovutamise lepingu esemeks oleva nõude ja punkt 2.1.1. kohaselt oli loovutuse esemeks hoopis nõue summas 64 413,07 eurot, mille aluseks olid arved 201810; 201811; 2018012 ja 2018018. Ükski nimetatud arvetest ei ole seotud Futura 49 laevaehitusvormide parendamise, valmistamise või muutmisega, mistõttu ei saanud vormid olla isegi hüpoteetiliselt töövõtja pandiõiguse esemeks ei eesti ega saksa õiguse järgi. Kostja väitel 15.06.2020 kostja poolt kohtule esitatud T.V.i ja Joachim Fisheri 26.04.2018 e-kirjast tuleneb, et T.V. on kooskõlastanud arvete esitamise fakti ning sellest nähtub, et Polaril on nõuded hageja vastu (III kd tlk 185, tõlge tllk 186). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja jätab tähelepanuta, et hageja ja Polar vahelise töövõtulepinguga oli töövõtulepingu poolte vahel kokkulepe saksa õiguse kohaldamises ning pooled olid kokku leppinud
2-19-6780 kohtualluvuses - lepingust tulenevad poolte vahelised vaidlused kuuluvad lahendamisele Hamburgis. Kohtule ei ole esitatud poolte poolt ühtegi tõendit sellest, et Polar oleks töövõtulepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks pöördunud Hamburgi kohtusse. Samuti ei nähtu eelpool nimetatud kirjavahetusest, et tegemist oleks vaidlusega, mis seonduks hageja poolt töövõtulepingu tulemusena valmistatud vormide eest mittetasumisega. T.V. on 26.04.2018 ekirjas selgitanud, et ta on arve saatnud ettevõtte seisaku kompensatsiooniks, sest hageja ei ole kinnitatud teise paadi tellimust. Seega isegi kui oleks võimalik järeldada, et kostja poolt väidetav võlgnevus tuleneb töövõtulepingust, siis ei ole võimalik seda mingilgi määral seostada vormide valmistamiseks tehtavate töödega.
60.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ka sellest, et 13.06.2020 J.K. e-kirjast T.V.ile (V kd, tlk 59-60) tuleneb, et Polari poolt 11.05.2020 antud kinnitus on fabritseeritud ja koostatud hageja advokaadi juhiste kohaselt ja tema soovitusel. Kostja jätab tähelepanuta, et kohtule on hageja poolt esitatud kolm Polari juhatuse liikme J.F.i kirja/kinnitust, mis on koostatud erinevatel aegadel ja allkirjastatud, kuid sisult suuremas osas kattuvad - 29.01.2019 kiri (IV kd tlk 114, tõlge tlk 115), 20.02.2019 kiri (IV kd tlk 111-112, tõlge tlk 113) ja 11.05.2020 kinnitus (III kd tlk 165166, tõlge tlk 164). Ka ükski teine tõend ei toeta kostja seisukohta ega viita asjaolule, et nende kirjade sisu ei oleks tõene või töövõtulepingu teise poole seisukoht oleks tegelikkuses teine. Seetõttu on kostja vastavad väited ka asjakohatud ning kohtu hinnangul on Polari kinnituste puhul tegemist usaldusväärsete dokumentaalsete tõenditega. Riigikohus on tunnistajate kirjalike seletuste kohta märkinud (vt RKTKo 25.11.2020 nr 2-18-10961, p-d 11.2-11.3), et enne
1.jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamisel väljendatud seisukoht, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena ja neid ei või asendada muus vormis andmekandjaga, ei ole pärast selle seaduse kehtetuks tunnistamist asjakohane. Kolleegium on varem leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Eelnimetatud kirjadest/kinnitustest järeldub kohtule, et Polar on korduvalt kinnitanud, et hagejal puudub töövõtulepingust tulenev võlgnevus Polari ees, vormide omand on hagejale üle läinud ning vormide otseseks valdajaks jäi Polar (vt. 29.01.2019 kinnitus).
61.Kokkuvõttes leiab kohus, et vindikatsioonihagi üks rahuldamise eelduseid on täidetud. Hageja on tõendanud, et tema on töövõtulepingu alusel valmistatud vormide omanik, vormide omand on kooskõlas hageja ja Polari vahelise töövõtulepinguga hagejale töövõtulepingu järgse tasu maksmisega üle läinud. Pooled on töövõtulepingus kooskõlas BGB § 930 kokku leppinud, et hageja jääb vormide kaudseks valdajaks.
62.Vindikatsiooninõude rahuldamata jätmise eeldusena peab valdajal olema AÕS § 83 lg 1 järgi õigus asja vallata omaniku suhtes. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (nt hagi tagamise kohtumäärusest). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vormide otsene valdus kuulus kostjale ning käesoleval ajal on vormide valdajaks hagi tagamise määruse alusel kohtutäitur. Asjaolu, et vormid on antud kohtutäituri vastutavale hoiule, ei välista vindikatsioonihagi esitamist ja rahuldamist, kuna kolmandal isikul on säilinud asja kaudne valdus. Pooled vaidlevad selle üle, kas vormide omand on läinud üle kostjale seaduslikul alusel ning kas kostja on kohustatud vormide valduse üle andma hagejale.
63.AÕS § 90 lg-st 1 tulenevalt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Omanik, kes esitab vindikatsioonihagi, peab tõendama oma omandi tekkimise õigusliku aluse ja kostja võib sellele esitada vastuväiteid. Eelnevalt tuvastas kohus, et vormide omandiõigus on töövõtulepingu alusel
2-19-6780 kooskõlas saksa õigusega ja lepinguga üle läinud hagejale ning Polaril puudusid töövõtulepingust tulenevad nõuded hageja vastu.
64.Eelnevalt asus kohus ka seisukohale, et Polaril ei tekkinud vormidele pandiõigust tulenevalt hageja ja Polari vahelisest töövõtulepingust BGB § 647 alusel, mistõttu T.V.il Polari prokuristina puudus õigus väidetavad nõuded ja pandiõigust loovutada VHR Ehitus OÜ-le. Kuivõrd Polarile pandiõigust hagejale kuuluvate vormide suhtes ei tekkinud, mida lepingu pooltena on kinnitanud nii hageja kui ka Polar ise, ei oma tähtsust asja lahendamisel poolte väited ja tõendid sellest, kas T.V.il oli olemas prokuura Polari esindamiseks või mitte ning kas tehing on tühistatud 31.01.2019 Polari avaldusega ja kohus jätab need tähelepanuta.
65.Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt esitas 24.07.2018 T.V. Polar’i nimel Futura’le makse nõude ja pandiõiguse teostamise teate (IV kd tlk 117, tõlge tlk 118). 30.07.2018 esitas Futura esindaja Kaarel Tammar vastuväite T.V.’i poolt 24.07.2018 Polar’i nimel esitatud nõuetele ja pandiõiguste teostamise teatele, selgitades sealjuures, et T.V.’i poolt 24.07.2018 nõudekirjas esitatud väide, et väidetavad Polar’i nõuded on tagatud VÕS § 654 lg 1 kohase töövõtja pandiõigusega, on vale (IV kd tlk 119-120). 01.08.2018 saatis T.V. Polar’i nimel vastuskirja advokaat Kaarel Tammar’i 30.08.2018 kirjale, mille punktis 11 teatas, et Polar on loovutanud nõuded 01.08.2018 VHR Ehitus OÜ-le (IV kd tlk 121-124). 01.08.2018 esitas T.V. VHR Ehitus OÜ juhatuse liikmena hagejale teate Polar’i poolt nõudeõiguse loovutamisest, pandipidaja õiguste teostamisest vastavalt VÕS §-le 654 ning pandieseme müügi teate koos väidetavate arvetega (IV kd tlk 126-135). Müügiteates andis VHR Ehitus OÜ teada, et kavatseb vormid müüa ühe kuu möödumisel. Müügiteates kinnitas VHR Ehitus OÜ, et ta on 01.08.2018 võtnud üle Polar’ilt nõudeõiguse ja pandiõiguse vormidele seoses Polar’i arvetega 2018010, 2018011, 2018012 ja 2018018.
66.Kohus on eelenevalt tuvastanud, et poolte poolt esile toodud asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt puudusid Polaril 24.07.2018 seisuga hageja vastu töövõtulepingust tulenevad nõuded, mistõttu ei kohaldu käesoleva asja lahendamisel ka kostja poolt esile toodud BGB § 647. Seega ei tekkinud Polaril töövõtulepingust tulenevat pandiõigust hagejale kuuluvatele laevaehitusvormidele, mida on kinnitanud ka Polar enda kinnituskirjades ning Polaril ei olnud nõudeid, mida VHR Ehitus OÜ-le loovutada. Eeltoodu tõttu ei ole kehtiv ka VHR Ehitus OÜ ja S&E Teenused OÜ vaheline 24.08.2018 väidetavalt sõlmitud nõudeõiguse ja pandi loovutamise leping. Tegemist on tühise tehinguga, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).
67.Makse nõude ja pandieseme müügist teatamise hetkel 01.08.2018 olid vormid hoiustatud Futura ja Polar’i kokkuleppel Pärnu Shipyard Varad kinnistul ning vormide valdust ei olnud rikutud. 23.08.2018 esitas hageja Harju Maakohtusse VHR Ehitus OÜ vastu tuvastushagi VHR Ehitus OÜ-l Vormide suhtes VÕS §-st 654 lg-st 1 tuleneva pandiõiguse puudumise tuvastamiseks ning hagi tagamise taotluse. Kohus võttis hagi menetlusse ja 28.08.2018 rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-12548 Futura hagi tagamise taotluse ja keelas kostjal VHR Ehitus OÜ-l kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni Polar’i poolt Futura tellimusel valmistatud katamaraan Futura 49 laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamise, sealhulgas laevaehitusvormide võõrandamise, valduse väljanõudmise ja pandiõiguse loovutamise (IV kd tlk 136-138). Poolte poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt VHR Ehitus OÜ tegelikkuses vorme reaalselt ei vallanud. Ajavahemikul 14.01.2019-20.01.2019 teisaldati vormid S&E Teenused OÜ poolt kinnistult Aris Baltic OÜ-le kuuluvale naaberkinnistule asukohaga Soometsa tee 17. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vormid teisaldati nii hageja kui Polar’i kui ka kinnistu omaniku osaühing Pärnu Shipyard Varad teadmata ja nõusolekuta ehk nende tahte vastaselt. Kostja ei ole hageja vastavaid vastuväiteid vaidustanud. Eeltoodust tuleneb, et vormide valdust ei ole VHR Ehitus OÜ-l kunagi olnud.
68.Kohtule kostja poolt esitatud tõendist nähtub, et 05.09.2019. a ilmus ajalehes „Postimees“ avaliku enampakkumise teade, mille kohaselt S&E Teenused OÜ kuulutas välja avaliku kirjaliku enampakkumise laevaehituse vormide müümiseks (II kd tlk 113). Kuulutuse kohaselt tuli
2-19-6780 pakkumised esitada kirjalikus vormis hiljemalt 15. septembril 2019 kell 11 S&E Teenused OÜ epostile [email protected]. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja esitas kohtule hagi tagamise taotluse ja kohus 11.09.2020 määrusega keelas S&E Teenused OÜ-l kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni hageja tellimusel valmistatud katamaraan Futura 49 laevaehitusvormide suhtes pandipidaja õiguste käsutamine, sealhulgas laevaehitusvormide võõrandamise ja pandiõiguse edasi loovutamise kolmandatele isikutele.
69.AÕS § 34 järgi valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Kohtuotsuses eelpoolnimetatud põhjendustel pandiõiguse puudumise kohta puudus Polaril pandiõigus hageja varale, lisaks ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et VHR Ehitus OÜ oleks kunagi omandanud vormide valdust, mistõttu on nii T.V.i poolt Polari väidetava esindajana kui ka VHR Ehitus OÜ poolt nõuete loovutamise ja pandiõiguse teostamise leping TsÜS § 87 järgi tühine. Keegi ei saa loovutada nõudeid, mida tegelikkuses olemas ei ole ega seada vallasasjadele pandiõigust, mida ei ole tekkinud. Kohtule ei ole esitatud asja menetlemisel ühtegi tõendit sellest, et VHR Ehitus OÜ-l oleks tekkinud vormide üle omandiõigust nende valdamise teel tulenevalt AÕS § 92. VHR Ehitus OÜ-l puudus vormide valdus, 24.08.2018 lepingust tulenevalt loovutas ta S&E Teenused OÜ-le üksnes nõudeõiguse ning pandiõiguse. Kohus nõustub hagejaga selles, et õiguste loovutamisel heauskset omandamist AÕS § 95 kohaselt ei toimu.
70.Riigikohus on 02.11.2018 lahendi nr 2-16-14924 p-des 15.1-15.2 selgitanud, et AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Riigikohus on leidnud, et arvestades vallasasjade tavaliselt suhteliselt väikest väärtust ja kolmandate isikute piiratud võimalusi tegelikku omandikuuluvust välja selgitada, kaitseb AÕS § 90 lg 1 eeldus nii valdaja kui ka valdajaga tehingu teinud isikute huve. Seega on just valdussuhe see, millele vallasasjade tsiviilkäibes omistatakse eriline õiguslik tähendus. Muu hulgas on valdusel eriline õiguslik tähendus ka AÕS § 95 lg-te 1 ja 2 kontekstis, kui kohtutel tuleb otsustada, kas vallasasja omandaja oli pahauskne või mitte. AÕS § 95 lg 1 kohaselt on isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. TsÜS § 139 kohaselt eeldatakse omandaja heausksust. Heauskse omandamise eeldust võimaldab ümber lükata AÕS § 95 lg 2, kui tõendatakse, et asja omandanud isik oli pahauskne, st teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Riigikohus rõhutab, et AÕS § 95 lg 2 sisustamisel tulebki lähtuda konkreetsest elujuhtumist.
71.AÕS § 92 lg 1 järgi vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.3 3.7. Riigikohus on lahendi 3-2-1-138-10 p-s 32 selgitanud, et vallasomand läheb AÕS § 92 lg 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, st vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine.
72.AÕS § 95 lg 3 kohaselt ei toimu heauskset omandamist, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Hageja on väitnud, et ajavahemikul 14.01.2019-20.01.2019 teisaldati vormid S&E Teenused OÜ poolt Aris Baltic OÜle kuuluvale naaberkinnistule asukohaga Soometsa tee 17. Vormide teisaldamisest hagejat ei teavitatud. Kostja hageja vastavaid väiteid vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et S&E Teenused OÜ teisaldas vormid ilma hageja, kes oli vormide kaudseks valdajaks, Polari, kes vastutas vormide hoidmise eest tahteta. Seega on kohtu hinnangul tuvastatav, et vormid läksid hageja valdusest välja hageja tahte vastaselt ning tulenevalt AÕS § 95 lg-st 3 ei saanud S&E Teenused OÜ vormide omanikuks kuivõrd vormid on hageja kaudsest valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Kuivõrd S&E Teenused OÜ valdus oli ebaseaduslik, tal ei tekkinud vormide omandiõigust ka VHR Ehitus OÜ-ga 24.08.2018 lepingut sõlmides, ei saanud ta ka müüa vorme 15.09.2019 toimunud enampakkumisel kostjale ning 15.09.2019 S&E
2-19-6780 Teenused OÜ ning kostja vahel sõlmitud müügileping (III kd, tlk 117-118) on TsÜS § 87 alusel tühine.
73.Hageja on leidnud ka, et kostja ei saa tugineda heauskliku omandamise regulatsioonile, kuivõrd kostja oli teadlik laevaehitusvormide suhtes käimas olevast vaidlusest. Heauskse omandamise eelduse ümberlükkamiseks tuleb sellele asjaolule tuginejal tõendada asja omandanud isiku pahausksus, st teadmine või teadma pidamine selle kohta, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et kostja on vormide valduse omandamisel käitunud ühtlasi ka pahauskselt AÕS § 95 lg 2 tähenduses. AÕS § 95 lg 2 kohaselt omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kostja juhatuse liige T.V. on toimiku materjalidest nähtuvalt vaidlusest väidetavate nõuete ja vormide omandiõiguse kuuluvuse osas olnud teadlik vaidluse tekkimisest alates. T.V. oli see, kes koostas väidetavad arved, koostas 24.07.2018 hagejale maksenõude, sõlmis endale kuuluva ettevõttega VHR Ehitus OÜ Polar esindajana 28.07.2018 nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu, 24.08.2018 sõlmis VHR Ehitus OÜ nimel nõudeõiguse ja pandi loovutamise lepingu S&E Teenused OÜ-ga. Kostja juhatuse liige oli teadlik, et hageja oli esitanud Pärnu Maakohtule käesolevas asjas vindikatsioonihagi S&E Teenused OÜ vastu. Kostja juhatuse liige T.V. oli teadlik asjaolust, et hageja nõudis talle kuuluvaid laevaehitusvorme välja S&E Teenused OÜ ebaseaduslikust valdusest, kuivõrd kostja lepinguline esindaja on juba 03.06.2019 edastanud S&E Teenused OÜ vastuse hagiavaldusele ka kostja seaduslikule esindaja meiliaadressile (IV kd tlk 42). Seega tuvastab kohus, lähtuvalt eeltoodust, et kostja valdus vormidele on ebaseaduslik.
74.Kuna hageja on Futura 49 laevaehitusvormide omanik ja kostja on saanud laevaehitusvormide valduse tühise käsutustehinguga, tema valdus on ebaseaduslik ning tal ei ole omaniku suhtes õigust asja vallata, siis kuulub hageja vindikatsioonihagi AÕS § 80 alusel rahuldamisele. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, põhihagi rahuldamine välistab kostja vindikatsiooninõudena esitatud vastuhagi rahuldamise, jääb kostja vastuhagi rahuldamata. Kostja ei ole vinditseeritavate vormide omanik.
75.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hageja nõude ja kostjat tuleb kohustada andma hageja valdusesse kohtutäitur Rocky Albert hoiul olevad Futura 49 laevaehitusvormid 101-01 hull stb; 101-01 hull port; 102-02 hull bottom frame; 201-01 housing stb; 201-01 housing port; 202-04 tray stb; 202-04 tray port; 202-06 sidewalls port; 202-06; sidewalls mid; 202-02 bow 202-10; bow door; 202-12 bathroom stb 1/2, bathroom stb 2/2; 202-12 bathroom port 1/2; 202-06 sidewalls stb 202- 06 bow; 202-03 stern; 101-04 deck port (turba); 101-04 deck stb (stp); 205-02 roof subshell; 205-01 roof; 301-02-01 engine base element; 105-01 hatch plain; 105-01 hatch plain; 101- 02 keel; 105-06 hatching plain big; 105-06 hatching plain big; 105-02 hatch with hatch; 105- 02 hatch with hatch; 105-02 hatch with hatch; 105-02 hatch with hatch; 203-02 bow locker big; 20304 bow locker hatch big; 203-04 stern locker hatch; 105-05 hatch bathing- ladder port; 105-05 hatch bathing- ladder stb; 203-03 bow locker hatch small; 203-01 sidestep stb; 203-01 sidestep port; 204-01 bow locker insert big; 204-02 bow locker insert small; 202-09 Pantry 204-03 anchor locker; 205-04 helmstand back/front; 205-04 helmstand back/front; 105-04 side door port; 10504 side door stb inner cover; 105-04 side door stb; 202-05; roof cover bended port/stb ja 202-05 roof cover straight port/stb, mis kuuluvad omandiõiguse alusel FUTURA Yachtsystems EuB GmbH ja Co. KG-le. Kostja vastuhagi hageja vastu vara ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks jääb rahuldamata.
76.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ning kohtu lõppjäreldusi ei muuda ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
77.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata
2-19-6780 või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja ei ole palunud otsuses kindlaks määrata otsuse täitmise korda või tähtaega.
78.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus tagas hagi 04.10.2019 (II kd tlk 73-75), millega kohustati vormide valdus üle andma kohtutäiturile kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see ülaltoodud abinõu jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. Menetluskulude jaotus
79.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 166 sätestab, et poole asendamisel nõude loovutamise korral kannavad asendatud ja asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja Polar Shipyard OÜ ja endise kostja S&E Teenused OÜ kanda solidaarselt.
80.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
81.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
2-19-6780
Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2021 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 3. septembri 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-196780 muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt praeguse otsuse põhjendustele.
2.Jätta Polar Shipyard OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Polar Shipyard OÜ kanda, sealhulgas kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.