31. august 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-111430
Tsiviilasi
StudioIllusion OÜ hagi Osaühing BRONX vastu üürilepingu tagatise tagastamiseks
Tsiviilasja hind
10 680,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234, aadress Rakvere tn 87-36, 20603 Narva linn) Lepinguline esindaja J. K.
Kostja
Osaühing BRONX (registrikood 10495729, aadress Pikk tn 41/1, 10133 Tallinn) Lepinguline esindaja V. M.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 12.05.2021.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista Osaühingult BRONX (registrikood 10495729) StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234) kasuks 8497,58 (kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend seitse koma viiskümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista Osaühingult BRONX (registrikood 10495729) StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234) kasuks viivis 0,1% (null koma üks protsenti) päevas põhinõude 5980 (viis tuhat üheksasada kaheksakümmend) eurot tasumata osalt alates 30.06.2019.a (kolmekümnendast juunist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3462,42 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaks koma nelikümmend kaks) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Välja mõista Osaühingult BRONX (registrikood 10495729) StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234) kasuks menetluskulud riigilõiv 600 (kuussada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1520 (üks tuhat viissada kakskümmend) eurot.
6.Välja mõista Osaühingult BRONX (registrikood 10495729) StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234) kasuks viivis menetluskulude 2120 (kaks tuhat ükssada 1 (8)
kakskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta kindlaks määramata ja Osaühingult BRONX (registrikood 10495729) StudioIllusion OÜ (registrikood 14176234) kasuks välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 544 (viissada nelikümmend neli) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.StudioIllusion OÜ (hageja) esitas 21.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu BRONX (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 4-6). Pärnu Maakohus tegi 03.05.2019 kostjale makseettepaneku (dtl-d 7-8). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite (dtl 11). Kohtunikuabi andis 20.05.2019 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 12). Harju Maakohus jättis avalduse 23.05.2019 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl 15). Hageja esitas 25.06.2019 kohtule kostja vastu hagiavalduse (dtl-d 20-24). Kohus jättis hagi 26.06.2019 käiguta (dtl 45). Hageja esitas puuduste kõrvaldamiseks 30.06.2019 menetlusdokumendi (dtl-d 49-52). Kohus jättis hagi 04.11.2019 käiguta (dtl 98). Hageja kõrvaldas hagi puudused 12.11.2019 (dtl 101). Kohus võttis hagi 26.11.2019 menetlusse (dtl 106). Kostja vastas hagile 02.01.2020 (dtl-d 112-119). Kohus andis pooltele 16.03.2020 tähtajad avalduste ja taotluste esitamiseks (dtl-d 124-125). Kostja vastas kohtunõudele 17.04.2020 (dtl-d 138-141). Hageja vastas kohtunõudele 23.04.2020 (dtl-d 144-147). Kohtuistungid toimusid 22.03.2021 ja 12.05.2021.
2.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tagatisraha 5980 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2517,58 eurot ja viivise 0,1% päevas põhinõude 5980 eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (dtl 51). Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega.
2.1.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 18.05.2017 äriruumi rendileping nr 18-05-2017 (leping), mille järgi on kostja rendileandja ja hageja on rentnik. Lepingu punkti 1.1 järgi annab rendileandja rentnikule vara ajutiseks kasutamiseks lepingus toodud tingimustel ning selle kehtivusaja jooksul. Lepingu punkti 1.3 järgi jõustub leping selle allakirjutamise momendist ja kehtib tähtajalisena kuni 01.06.2022. Lepingu punkti 7.1 järgi kohustub rentnik tasuma rendileandjale ettemaksuna kahe kuu renditasu 5980 eurot (tagatisraha), tagamaks pärast lepingu lõppemist kõigi lepingust tulenevate põhija kõrvalkohustuse täitmist. Hageja kandis tagatisraha kostja pangakontole üle kahes osas 25.05.2017 ja 16.06.2017. Lepingu punkti 7.3 järgi tagastab rendileandja tagatisraha rentnikule kahe kuu möödumisel arvates lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et rendileandjal ei ole rentniku vastu varalise nõudeid või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Rendileandjal on õigus tagatisrahast maha arvestada rentniku võlgnevused ja rendileandja varale tekitatud kahju. Rentnikule tagatisraha tagastamisega viivitamisel tasub rendileandja viivist summas 0,1% õigeaegselt tasumata 2 (8)
iga tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Pooled sõlmisid 01.03.2018 lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõppes leping 01.03.2018. Sama kokkuleppega sõlmiti ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt, milles rendileandja kinnitas, et akti allkirjastamisel rendileandja kinnitab, et sai tagasi lepingu eseme enda valdusesse koos tehnikaga ja seadmetega, on tutvunud eseme seisukorraga ning ei oma seisukorra kohta pretensioone. Seega lepingu ese oli üle antud ning kostjal puudusid pretensioonid hageja vastu. Hageja saatis 11.05.2018 kostjale e-postiaadressidele xxx ja xxx nõudeavalduse, milles palus tagastada tagatisraha ja hagejale kuuluvad asjad. Kostja ekirjale ei vastanud ning raha ei tagastanud. Hageja saatis 24.05.2018 kostjale tähitud kirjaga aadressile Pikk 41, Tallinn samasisulise nõudeavalduse, milles palus tagastada 10 päeva jooksul tagatisraha ja asjad, vastasel juhul lubas pöörduda kohtusse. Kiri tagastati märkega „tähtaja möödumisel“. Kostja ei ole hagejale tagatisraha 5980 eurot tagastanud. Seega tuleb arvestada viivist lepingu järgi 0,1%, mis teeb 2314,56 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagatisraha tagastamist ja viivise tasumist (dtl-d 49-51, täiendatud hagiavaldus).
2.2.Hageja ei võta omaks ning vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt leppisid poole kokku, et kostjale tekitatud kahju hüvitatakse hageja poolt tasutud tagatisraha arvel ja tagatisraha jääb kostjale. Hageja ei võta omaks ning vaidleb vastu kostja väitele, mille kohaselt lõppes leping erakorralise ülesütlemisega hageja poolt. Kostja väited kokkuleppe sõlmimise kohta on alusetud ja paljasõnalised. Hageja ei ole kunagi sõlminud, sh suuliselt, kokkuleppeid, et tagatisraha jääb kostjale ja et leping lõpetatakse erakorralise ülesütlemisega. Hageja on tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli leping lõppenud kokkuleppel, so poolte vahel on allkirjastatud lepingu lõppemise kokkuleppe. Kostja oli teadlik hageja nõudest (dtl 131, 27.03.2020 hageja vastus kohtunõudele).
3.Kostja ei pea hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega.
3.1.Puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 18.05.2017 sõlmitud äriruumi rendileping nr 18-05-2017, mille järgi oli hageja rentnik ja kostja rendileandja. Lepingust nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline leping tähtajaga kuni 01.06.2022.a. Ühe kuu renditasu suuruseks on 2990 eurot. Tähtajaline üürileping kehtib kuni tähtaja lõppemiseni ning lepingu lõpetamisel tuleb järgida seaduses sätestatud eeldusi ja ülesütlemise korda. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel on 01.03.2018 lepingu lõpetamise kokkulepe. Kokkulepe sõlmimise aluseks ei ole ühtegi võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg-s 2 loetletud asjaoludest. Lepingu lõpetamise aluseks on asjaolu, et hageja otsustas päevapealt lepingu lõpetamise, sest hageja seaduslik esindaja pidi kiirkorras lahkuma tagasi Venemaale. Tähtajaliselt sõlmitud lepingu erakorraline ülesütlemisest teatamine ja lepingu lõpetamise kokkulepe allkirjastamine toimus samal päeval, s.o 01.03.2018. Pooled leppisid samal päeval kokku, et hageja tasutud ettemaks jääb kostjale lepingu punkti 9.3 alusel lepingu mittetäitmisega kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 128 lg 4 alusel kui kostja saamata jäänud tulu, mida kostja oleks vastavalt asjaoludele saama kuni 01.06.2022. Kostja leiab, et hageja on 01.03.2018 käitunud pahatahtlikult ja vastuoluliselt, jättes oma käitumisega kostjale eksitava mulje, millest võis järeldada, nagu oleks hageja üürilepingu lõpetamise kokkulepet aktsepteerinud ega nõua ettemaksu tagastamist. Lepingu punkti 6.2 kohaselt võib üürnik lepingu erakorraliselt üles öelda üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel ning lepingu lõpetamist sooviv pool peab teatama sellest teisele poolele vähemalt kolm kuud ette. Lepingu punkti 6.3 järgi lepingu erakorraline ülesütlemine toimub ainult seaduses toodud alustel. Muid aluseid üürnikul erakorraliseks ülesütlemiseks lepingust tulenevalt ei ole. Õiguskirjanduses on leitud, et tähtajaline üürileping peaks reeglina lõppema tähtaja möödudes. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab olema õiguslik alus, mis võib tuleneda seadusest. Ilma õigusliku aluseta teostatud üürilepingu ülesütlemine on tühine. Tühisel lepingu ülesütlemisel ei ole õigusliku tagajärgi. Seega ei lõpeta tühine lepingu ülesütlemine üürilepingut ja see kehtib edasi. Kui poolte vahel kehtib üürileping ja kui üks pooltest soovib vabaneda lepingust tulenevatest kohustusest, siis peab see lepingupool tegema kõik lepingu ülesütlemiseks vajaliku. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema kaks eeldust – õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale lepingu erakorralisest ülesütlemisest kirjalikult teatanud. Kui üürilepingu ülesütlemise 3 (8)
vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest, siis võib VÕS § 313 lg 1 rakendamine endaga kaasa tuua üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt võib tekkida ülesütlemist teostanud poolel kahju hüvitamise kohustus. Hagis ei ole tõendatud poolte soovi lõpetada enne 01.03.2018 kehtiv üürileping kehtiv VÕS § 313 lg 2 tähenduses. Hageja esitas kostjale üürilepingu lõpetamise kokkuleppe 01.03.2018 hagejast tulenevatel asjaoludel, mis muuhulgas seisnes üürilepingu punkti 6.2 rikkumises. Kokkulepe sõlmimisel hageja tunnistas, et lepingu erakorralise ülesütlemisega on ta üürilepingut rikkunud ja nõustus kostjale tekitatud kahju hüvitamisega tagatisraha arvel. Vastasel juhul ei pidanud kostja lepingu lõpetamise kokkulepet aktsepteerima. Üürileping hagejapoolse erakorralise ülesütlemisega lõppenud alates 01.03.2018 poolte vahel saavutatud kokkuleppel, mille kohaselt kostjale tekitatud kahju hüvitatakse hageja poolt tasutud tagatisraha arvel. Seega ei ole hagejal alust nõuda kostjalt tagatisraha ega sellelt arvestatud viivist ülesütlemisele järgnenud aja eest (dtl-d 114-118, 02.01.2020 kostja vastus hagiavaldusele).
3.2.Lepingu lõpetamise aluseks oli asjaolu, et hageja otsustas päevapealt lepingu lõpetamise, sest hageja seaduslik esindaja M, S. pidi kiirkorras lahkuma Venemaale. Tähtajaliselt sõlmitud üürilepingu erakorraline ülesütlemisest teatamine ja lepingu lõpetamise kokkulepe allkirjastamine toimus samal 01.03.2018. Hageja seaduslik esindaja M. S. teatas 01.03.2018kostja seadusliku esindajale V. S. oma soovist suusõnaliselt telefoni teel. Hagejal ei olnud üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuvat põhjust. Seetõttu ei pidanud kostja lepingu erakorralist ülesütlemist aktsepteerima. Kostja tegi seda, sest samal päeval 01.03.2018 leppisid pooled kokku, et hageja poolt tasutud ettemaks jääb kostjale lepingu punkti 9.3 alusel lepingu mittetäitmisega kostjale tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 128 lg 4 alusel kui kostja poolt saamata jäänud tulu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele saama kuni 01.06.2022. Kostja taotleb enda juhatuse liikme V.S. vande all ülekuulamist asjaolude tõendamiseks (dtl-d 165-168, 15.05.2020 vastus 04.05.2020.a kohtunõudele). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid 18.05.2017 äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017, millist väidet on hageja soovinud tõendada lepingu dokumendiga (dtl-d 25-31). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise üle. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et 18.05.2017 äriruumi rendileping nr 18-05-2017 (dtl-d 25-31) vastab äriruumi üürilepingu tunnustele, mistõttu tuleb lepingule kohaldada üürilepingu kohta seaduses sätestatut.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja on tasunud kostjale üürilepingu alusel tagatisraha 5980 eurot, mida hageja on soovinud tõendada maksekorraldustega (dtl-d 32-33). Pooled ei vaidle tagatisraha tasumise üle. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 01.03.2018 äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt leping lõppes 01.03.2018. Hageja on asjaolu soovinud tõendada kokkuleppe dokumendiga (dtl-d 34-35). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kokkuleppe allkirjastanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et hageja ütles lepingu erakorraliselt üles ning leping lõppes hagejapoole erakorralise ülesütlemisega alates 01.03.2018 poolte vahel saavutatud kokkuleppel. Kostja on soovinud kostja juhatuse liikme V. S.i vande all antud seletusega tõendada asjaolu, et hageja ütles lepingu erakorraliselt üles. V. S. andis vande all järgmise sisuga seletuse: „Üürilepingu lõpetamisest sain teada veebruari viimasel kuupäeval, 29.02.2018. Mulle helistas M. ja palus, et ma tuleks kohale restorani. M. jõudsid kohale neljakesi, V. oli üksi. M. ja need neli isikut tegelesid oma 4 (8)
vara välja vedamisega. M. ütles kohale jõudes, et ta homsest päevast lõpetab lepingu, sest ta sõidab ära. Ta ütles, et ta ei taha siin enam töötada ja et teda ei huvita enam see. Ta ütles, et ta tahab 01. märtsist lõpetada. M. ütles, et ta võtab võtmed kaasa, kui nad kokkuleppele ei jõua ja sõidab ära. Järgmisel päeval umbes kella 12:30 paiku jõudis V. restorani, kus M. esitas talle juba valmis trükitud lepingu lõpetamise kokkuleppe. Kõik oma enam-vähem väärtuslikud asjad nad viisid ära juba eelmisel päeval, s.o 29.02.2018. M. andis selle kokkuleppe allkirjastamiseks V.le.“ Hageja juhatuse liige M. S. andis vande all järgmise seletuse: „Ma teatasin V.le lepingu lõpetamisest jaanuarikuu keskel, kuskil 12.-15. jaanuaril 2018. Vastused kohtu küsimustele: V. sai teada sellest, et kolime välja üüripinnalt, jaanuari keskel. Rääkisime üüri alandamisest kõigepealt. Kuna me kokkuleppele ei jõudnud, siis teatasin, et me lõpetame lepingu ja kolime välja hiljemalt 01.03.2018.“ Tunnistaja D. K. on andnud järgmised ütlused: „Bronx OÜ teadis kavatsusest lõpetada leping jaanuarikuus. Jah, nad ütlesid sellest V.le jaanuaris.“ Kohtu hinnangul nähtub poolte juhatuse liikmete vande all antud seletustest, et hageja avaldas soovi lõpetada pooltevaheline üürileping alates 01.03.2018. Kohtu hinnangul ei ole poolte esindajate seletuste põhjal võimalik kindlaks teha, kas hageja juhatuse liige avaldas selleks soovi 2018.a jaanuari keskpaigas või 29.02.2018. Hinnates koos hageja vande all antud seletusi ja tunnistaja ütlusi peab kohus usutavaks, et hageja teavitas kostjat üürilepingu lõpetamisest 2018.a jaanuari keskpaigas. Kuivõrd hageja juhatuse liikme seletusest nähtuvalt avaldas hageja juhatuse liige kostjale sõnaselgelt, et nad lõpetavad lepingu ja kolivad välja hiljemalt 01.03.2018, saab hageja juhatuse liikme avaldatut pidada tahteavalduseks, millega soovitakse üürilepingut üles öelda. Kumbki pooltest ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, et üürilepingu ülesütlemiseks esines lepingu punktis 6.3 nimetatud seaduses sätestatud alus. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja avaldus ei omanud õiguslikke tagajärgi ega lõpetanud pooltevahelist lepingut. Seda kinnitab ka asjaolu, et pooled on pidanud vajalikuks 01.03.2018 sõlmida eraldi kirjalik kokkulepe lepingu lõpetamise kohta. Kui lepingu oleks saanud lugeda ülesütlemisega lõppenuks, oleks puudunud pooltel vajadus lepingu lõpetamises eraldi kokku leppida. VÕS § 186 p 4 kohaselt lõpeb võlasuhe võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. VÕS § 186 p 4 kehtib ka äriruumi üürilepingute puhul, mida saab lõpetada poolte kokkuleppel. Hageja esitatud tõenditest nähtub kokkuleppe sõlmimine üürilepingu lõpetamise kohta (dtl-d 34-35). Kokkuleppest nähtuvalt on pooled dokumenti pidanud lepingu lõpetamise kokkuleppeks, millele viitab järgmine fraas: „Käesolev rendilepingu, mis oli sõlmitud 18.05.2017.a, lõpetamise kokkuleppe on sõlmitud BRONX OÜ (registrikood 10495729, edaspidi Pool 1) ja StudioIllusion OÜ (reg.kood 14176234), koos nimetatud Pooled“ (dtl 35). Kokkuleppe punkt 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kokkuleppega pooled kinnitavad, et lõpetavad rendilepingu 01.03.2018.a“ (dtl 35, p 1). Kohtu hinnangul nähtub punktist 1 selgelt lepingu lõpetamisele suunatud poolte ühine tahe. Kohus on seisukohal, et 01.03.2018 kokkulepet ei muuda kehtetuks ega lubamatuks asjaolu, et hageja on avaldanud soovi lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostjal üürileandjana on olnud võimalus mitte sõlmida 01.03.2018 kokkulepet ning nõuda hagejalt üürilepingu täitmist, kuid nähtuvalt kokkuleppe sõlmimisest ei ole kostja seda teha soovinud. Kohus tuvastab eeltoodut arvestades, et pooled lõpetasid 18.05.2017 äriruumi rendileping nr 18-05-2017 kokkuleppel 01.03.2018 sõlmitud lepinguga ning 18.05.2017 leping ei lõppenud hageja tehtud üürilepingu ülesütlemise avaldusega.
6.Kostja põhjendab vastuväiteid hagile sellega, et pooled leppisid kokku kostjale tekitatud kahju hüvitamises hageja poolt tasutud tagatisraha arvel ja tagatisraha jätmises kostjale. Kostja koormis on tõendada pooltevaheline kokkulepe selle kohta, et kostja ei pidanud tagatisraha vastavalt lepingu punktile 7.3 tagastama. Kostja on soovinud tõendada kokkulepet kostja juhatuse vande all antud ütlustega. Kostja juhatuse liige V. S. andis vande all järgmise sisuga seletuse: „M. andis selle kokkuleppe allkirjastamiseks V.le. See oli justkui ultimatiivses vormis kirjutatud, et kas kirjutad alla või ei kirjuta. 5 (8)
Ta jättis mulle tagatise ja leidis, et see on piisav kompensatsioon lepingu lõpetamiseks. Need olid tema sõnad. Ja nendel tingimustel V. oligi nõus allkirjastama kokkuleppe. [---] M. ütles, et sellest rahast, mis tagatiseks on, täiesti piisab kompensatsiooniks ennetähtaegse lepingu lõpetamise eest. Hagejal ei olnud võimalust tagatisraha tagasi saada, raha oli firma arvel. Mihkhail ise ütles, et ta jätab selle raha kompensatsiooniks.“ Hageja juhatuse liige M. S. andis vande all järgmise seletuse: „Tagatise kokkulepet reguleeris üürileping, eraldi mingisuguseid kokkuleppeid ei olnud selle kohta, ei suulisi ega kirjalikke.“ Kohus on seisukohal, et poolte esindajate vande all antud seletused lahknevad kokkuleppe sõlmimise väite osas. Kostja tugineb suulise kokkuleppe sõlmimisele, hageja eitab kokkuleppe sõlmimist. Kohtul ei ole võimalik ainult poolte vande all antud seletuste sisu põhjal eelistada ühe poole seletusi teisele. Seetõttu peab kohus hindama seletusi koosmõjus teiste tõenditega. Kohus arvestab sellega, et pooled tegutsesid majandus- või kutsetegevuses ja eeldada tuleb poolte esindajate tegutsemist korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on 22.03.2021 kohtuistungil kinnitanud, et tema tegevusalaks on kinnisvara üürile ja rendile andmine. Äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkulepe sisaldas kokkulepet lepingu lõpetamise kohta ning kostja kinnitusi selle kohta, et ta sai tagasi lepingu eseme enda valdusesse koos tehnikaga ja seadmetega ning on tutvunud eseme seisukorraga ning ei oma seisukorra kohta pretensioone (dtl-d 34-35). Kohus on seisukohal, et korraliku ettevõtja hoolsusega käitumise korral oleksid pooled märkinud kirjalikus kokkuleppes ära ka kokkuleppe selle kohta, et kostja ei pea tagatisraha tagastama. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kokkuleppes märgitakse ära kostja pretensioonide puudumine eseme seisukorra kohta, kuid ei peeta vajalikuks märkida igapäevaselt kinnisvara üürile ja rendile andmisega tegeleva kostja õigust jätta tagatisraha tagastamata. Kokkuleppes tagatisraha käsitlemata jätmine kinnitab seetõttu hageja juhatuse liikme vande all antud seletust, mille kohaselt tagatise kohta kokkuleppeid ei olnud. Eeltoodut arvestades leiab, et kostja seletuses sisalduv teave on hageja vande all antud seletusega ja äriruumi rendilepingu nr 18-05-2017 lõpetamise kokkuleppega ümber lükatud ning kostja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist, mille järgi ei pidanud kostja hagejale tagatisraha tagastama. Kohus leiab, et kostja ei saa poolte kokkuleppele tuginedes keelduda tagatisraha tagastamisest.
7.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.3 näeb ette järgmise regulatsiooni: „7.3 Rendileandja tagastab Rentnikule Tagatisraha 2 (kahe) kuu möödumisel arvates Lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et Rendileandjal ei ole Rentniku vastu varalisi nõudeid ja/või puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Rendileandjal on õigus Tagatisrahas tmaha arvestada Rentniku võlgnevused ja Rendileandja varale tekitatud kahju. Rentnikule Tagatisraha tagastamisega viivitamisel tasub Rendileandja viivist summas pool protsenti (0,1%) õigeaegselt tasumata iga tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest“ (dtl 30, p 7.3). Leping lõppes 01.03.2018. Seetõttu muutus tagatisraha tagastamise nõue vastavalt lepingu punktile 7.3 sissenõutavaks 01.05.2018. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tagatisraha tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagatisraha 5980 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt viivise 2517,58 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõude 5980 eurot tasumata osalt määraga 0,1% päevas alates 01.05.2018 kuni 25.06.2018. Kostja ei ole vastu vaielnud viivisearvestuse õigsusele ega taotlenud viivise vähendamist. Kostja kohustuses tasuda viivist on kokku lepitud lepingu punktis 7.3. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 2517,58 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 6 (8)
Hageja nõuab kostjalt tagatisrahalt arvestatud viivise tasumist kokkulepitud ulatuses hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavaldus esitati 30.06.2019 (dtl-d 48-52). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,1% päevas põhinõude 5980 eurot tasumata osalt alates 30.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3462,42 eurot (põhinõue 5980 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 2517,58 eurot = 3462,42 eurot).
9.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
10.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2064 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 17,2 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 600 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 600 eurot. TsMS § 4842 järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu. TsMS § 172 lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt TsMS §-dest 4842 ja 172 lg 9 ls 2 ei saa nõuda menetluskulude hüvitise 20 eurot tasumist maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitisena. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ning selle ajaline maht on tingitud üksnes poolte esindajate ja tunnistaja ülekuulamisest. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 22.06.2019 tehtud toiminguks hagiavalduse koostamise, mille ajakulu on 5 tundi. Hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulub kohtu hinnangul kuni 4 tundi, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab, et asja vähest õiguslikku keerukust arvestades on ajakulu 5 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas 15.05.2020 tehtud toiminguks hageja vastuse kohtunõudele, mille ajakulu on 2 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on ajakulu 2 tundi olnud vajalik ja põhjendatud 1 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud samuti vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aega on vastavuses tehtud toimingute sisu ja mahuga. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1520 eurot (põhjendatud ajakulu 15,2 tundi x tunnitasu 100 eurot = 1520 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1520 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1520 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 544 eurot.
7 (8)
TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 2120 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.