Hageja: O. B. (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk Kostja: A. S. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roosmaa
Asja läbivaatamine
Rünno
Eelistung 21.03.2019.a, poolte nõusolekul edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata A. S.’i poolt 23.08.2018.a esitatud vastuhagi.
2.Hagi rahuldada.
3.Lõpetada O. B. ja A. S.’i kaasomand korteriomandile Xxxx (registriosa nr xxxx)
4.Jätta korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx) O. B. ainuomandisse.
5.Jätta Xxxx laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes O. B. kanda.
6.Välja mõista O. B.’lt A. S.’i kasuks omandikaotusest tulenev hüvitis summas 31100 eurot.
7.Asendada A. S.’i tahteavaldus, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teises jaos tehakse kanne, millega kustutatakse A. S.’i nimi omanike nimekirjast ja kantakse O. B. ainuomanikuna, käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja O. B. menetluskulud kostja A. S.’i kanda.
2.Mõista kostjalt A. S.’ilt hageja O. B. kasuks menetluskuludena välja 3300 eurot.
3.Jätta kostja A. S.’i vastuhagiga seonduvad menetluskulud tema enda kanda.
2-18-3545
4.Tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot ning kanda see otsuse jõustumisel kostja poolt nimetatud isiku J. Z.’i arvelduskontole. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.O. B. esitas 06.03.2018. a hagi A. S. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled korteriomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud ja mõlemale poolele kuulub korteriomandist 1⁄2 mõttelist osa. Korteri ostmiseks sõlmis hageja 12.11.2003. a AS-ga Xxxx laenulepingu nr xxxx ja võttis laenu summas 21 410,35 eurot. Kostja on sõlminud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr xxxx. Korteri sissemaksena tasus hageja ainuisikuliselt 5112,93 eurot. Korteri remontimiseks võtsid pooled samas pangast ühiselt täiendava laenu summas 9586,75 eurot. Kokku on laenu võetud 30997,10 eurot. Hageja on laene tasunud ainuisikuliselt. Hageja on laenu tagasimakseid teinud kokku summas 17622,47 eurot, millest pooled, s.o 8811,23 euro hüvitamist võib ta nõuda kostjalt. Laenulepingutest tulenevate kohustuste jääk 03.11.2020.a oli 12228,59 eurot. Hageja ei ole N. K.ilt raha laenanud, seda tegi kostja. Kostja poolt hagejale tehtud rahalised ülekanded aastatel 2005 kuni 2017 on elatise maksed poolte ühisele lapsele. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist sellisel viisil, et korteri ja sellega seotud laen jäetakse hageja ainuomandisse ja hageja hüvitab kostja osa rahas. Kaasomandi lõpetamisel taotleb hageja korteri ja laenu tema omandisse jätmist.
2.Hageja nõuded - Lõpetada O. B. (ik. xxxx) ja A. S.i (ik. xxxx) kaasomand Xxxx korteriomandile (registriosa nr xxxx) ja Xxxx laenulepingust nr xxxx tulenevatele kohustustele alljärgnevalt: Jätta korteriomand O. B. ainuomandisse ja jätta laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused O. B. kanda, pannes O. B.’le kohustuse tasuda A. S.ile tema osa rahas summas 13 044,99 eurot (või muu kohtu poolt määratud summa ulatuses). - Kohustada A. S.i andma tahteavaldus, millega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx teises jaos tehakse kanne, millega kustutatakse A. S.i nimi omanike nimekirjast ja kantakse O. B. ainuomanikuna.
3.Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on hageja kaasomandi lõpetamise viisiga nõus, kuid vaid tingimusel, et hagejalt kostjale väljamõistetav hüvitis oleks õiglane ja vastaks korteri väljaostul tehtud rahalistele panustele. Korteri ostuks laenasid pooled ühiselt kostja vanaisalt N. K.ilt 25000 krooni, mida tuleks hüvitise arvutamisel arvestada. Kostja on teinud hagejale rahalisi ülekandeid aastatel 2005-2010
2-18-3545 summas 156130 krooni ja 2011 – 2017 summas 45000 eurot. Laenumaksete tegemine toimus selliselt, et kostja tegi hagejale pidevalt ülekandeid selleks, et ülekantud rahast oleks võimalik teha laenumakseid. 03.02.2020. a seisukohas leidis kostja, et kaasomandi jagamise viisidena on aktsepteeritav üksnes enampakkumine, mida käesolevas hagis taotletud pole või kokkulepe, millele pole jõutud. Kostja hinnangul puudub hagejal voli ja õigus lõpetada pangaga sõlmitud laenulepingud ühepoolselt. Kohtu põhjendused ja järeldused
4.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Kostja esitas 23.08.2018.a vastuhagi ning soovis selle tagasi võtta enne hagi menetlusse võtmist. TsMS § 424 lg 1 p 2 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kostja on kohtule teatanud, et ta soovib esitatud haginõude kaasomandi lõpetamiseks tagasi võtta. Kohus jätab vastuhagi TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
6.O. B. ja A. S. on 1⁄2 mõttelise osade kinnistu Xxxx (registriosa nr xxxx) kaasomanikud.
7.Kinnistu ostmiseks võtsid pooled 12.11.2003.a Xxxx (praegune Xxxx) laenu 21.410,35 eurot. Laenulepingut muudeti 28.03.2006.a ja laenusummat suurendati 9586,75 euro võrra. Laenusaaja on olnud hageja ja kaastaotleja on olnud kostja. 2020.a novembris oli laenujääk 12228,59 eurot.
8.Kinnistu on koormatud Xxxx (endine Xxxx) kasuks kahe hüpoteegiga: 12.02.2004.a summas 503000 krooni ja 05.05.2006.a summas 190000. Hüpoteegid koormavad mõlema kaasomaniku kaasomandiosi ja mõlemad kaasomanikud on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele.
9.Kaasomandit ei ole kokkuleppel lõpetada õnnestunud ja O. B. on kohtule vastava nõude esitanud. Ka kohtumenetluse ajal ei ole pooled kaasomandi lõpetamises kokkuleppele jõudnud. Hageja on läbi kogu kohtumenetluse kinnitanud, et kostjaga kaasomandi jätkamine on välistatud, kuna kostja on kahjulik hagejale ja poolte ühisele lapsele.
10.Riiklikult tunnustatud ekspert V. L. on 09.09.2018.a hinnanud kohtu poolt määratud ekspertiisi käiguks korteriomandi väärtuseks 62200 eurot.
11.Mõlemad pooled on palunud hinnata oma panuseid kaasomandisse. Kohtumenetluse käigus (04.12.2018.a eelistungi protokoll) on arutatud seltsingu lõpetamise hagi esitamise võimalikkust. Kumbki pool aga ei ole esitanud nõuet seltsingu lõpetamiseks.
12.O. B. soovib, et korteriomand jääks tema ainuomandisse. O. B. väidab, et on võimeline tasuma A. S.ile omandikaotusest tuleneva summa. Hageja on oma maksevõimelisuse tõendamiseks esitanud konto väljavõtte, millest nähtuvalt tal on olemas vabad vahendid summas 31275,67 eurot.
13.Kuna hüpoteekide summa on 44423 eurot ja laenujääk oli novembris 2020.a 12228,59 eurot, siis ei ole kohtu arvates probleemi selles, et hüpoteegid on seatud mõlema kaasomaniku osale ning ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta hüpoteeki muuta ei saa.
2-18-3545 Käesoleval juhul on hüpoteekide väärtus umbes kolm korda suurem kui laenujääk, seega ei saa kostja ega hüpoteegipidaja õigused riivatud.
14.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 71 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, omanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta.
15.Kaasomandi lõpetamise võimaliku viisina on esitatud ainult üks variant – jätta kinnistu hagejale kohustusega hüvitada kostjale tema osa. Kohus rahuldab hageja nõude ja jätab kinnistu hagejale koos kohustusega hüvitada kostjale omandikaotusest tulenev summa.
16.Mõlemad pooled palusid arvestada nende panuseid kaasomandi soetamisel ja parendamisel. Käesoleval juhul ei ole alust poolte panuseid arvestada. Panuste hüvitamist võivad pooled teineteiselt nõuda mõnel muul õiguslikul alusel. Kaasomand lõpetatakse ja tulem jagatakse poolte vahel vastavalt nende osade suurusele kaasomandis.
17.09.09.2018.a eksperthinnangu kohaselt on kinnistu väärtus 62200 eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada omandikaotusest tuleneva hüvitisena pool kinnistu väärtusest ehk 31100 eurot.
18.Hageja on nõus jätma laenujäägi enda kanda. Kuna kostja omand korterile lõppeb, siis on kinnistuga seotud laenukohustusega hagejale jätmine põhjendatud. Hageja ei ole esitanud panga kinnitust, et laenukohustus võib jääda ainuisikuliselt hageja kanda. Kohtul ei ole võimalik laenulepingu pooli ise muuta. Eeltoodust tulenevalt otsustab kohus, et laenukohustus jääb hageja kanda poolte omavahelistes suhetes.
19.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja lg 8 kohaselt puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kinnistu registriosa nr xxxx omanikena on kinnistusraamatusse kantud hageja ja kostja kumbki 1⁄2 osa kinnistu kaasomanikena. Kuna kinnistu jääb hageja ainuomandisse, siis tuleb kinnistusraamatukannet muuta. Käesolev kohtuotsus asendab kostja tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks.
2-18-3545 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on 30.08.2021.a esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 300 eurot, ekspertiisikulud summas 300 eurot ning õigusabikulud järgmises ulatuses ja tehtud toimingutes: Konsultatsioon enne hagi koostamist 100 eurot / 1 t Hagi koostamine 300 eurot / 3 t Kostja vastuse analüüs ja arutamine 100 eurot / 1 t Hageja 07.05.2018.a seisukoha koostamine 300 eurot / 3 t 24.08.2018.a. istungil esindamine 200 eurot / 2 t Kohtupraktika analüüs ja teeside koostamine 400 eurot / 4 t 05.10.2018.a istungil esindamine 200 eurot / 2 t 29.01.2019.a taotluse koostamine 200 eurot / 2 t 21.03.2019.a ettevalmistamine ja istungil esindamine 300 eurot / 3 t Istungi arutatud kompromissi projekti koostamine 200 eurot / 2 t 02.07.2019.a menetlusdokumendi koostamine 200 eurot / 2 t 01.11.2019.a menetlusdokumendi koostamine 50 eurot / 0,5 t 23.01.2020.a menetlusdokumendi koostamine 200 eurot / 2 t 20.02.2020.a menetlusdokumendi koostamine 150 eurot / 1,5 t 04.11.2020.a menetlusdokumendi koostamine 350 eurot / 3,5 t Hageja kinnitab, et kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas ning, et käibemaksu tagasi saamine ei ole võimalik.
21.TsMS § 138 lg 1 näeb ette, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 euro laekumine on tõendatud tsiviilasja materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks muu hulgas eksperdikulud. Hageja on kohtu nõudmisel tasunud asjas ette 300 eurot ekspertiisi läbiviimiseks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus asub seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud ajamahus olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustu hageja toimingu - kohtupraktika analüüs ja teeside koostamine ajakulu 4 tunniga. Kohtu hinnangul pidi hageja esindaja kavandatava hagi kohtupraktikaga tutvunud olema hagejaga konsulteerimisel. Kohus loeb põhjendatuks sellekohaseks kulud ühe tunni ulatuses teeside koostamise ajakuluna. Lisaks ei nõustu kohus hageja toimingu – 29.01.2019.a taotlusele kulunud kahe tunniga. Võttes arvesse kõnesoleva taotluse mahtu ja selle sisu keerukust, siis tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda üks tund. Veel ei nõustu kohus hageja 04.11.2020.a menetlusdokumendi koostamisele kulunud ajakuluga, milleks on taotluse kohaselt kolm ja pool tundi. Võttes arvesse, et selleks menetlusstaadiumiks oli hageja esindajale tsiviilasja vaidluse asjaolud suuresti teada, tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda kaks tundi (võttes arvesse menetlusdokumendi sisulise osa mahtu). Kokku tuleb põhjendatud esindajakuluks lugeda 2700 eurot.
2-18-3545 Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3300 eurot (s.o 300+300+2700). Kohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
22.Kohus jätab kostja A. S.i vastuhagiga seonduvad menetluskulud kostja enda kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Kostja on 26.09.2018.a võtnud tagasi enda poolt 23.08.2018.a esitatud vastuhagi. Kuna kohus ei ole vastuhagi menetlusse võtnud, siis kuulub vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 ning § 4 koosmõju alusel. Vastavalt kostja taotlusele tagastab kohus riigilõivu J. Z.i arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 31.08.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.