Tagaseljaotsus (osaline lõpplahend) Tsiviilasja number
2-18-8389
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
26. august 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
Axis Inkasso OÜ hagi XX ja YY vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara jagamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks YYi vastu esitatud nõude hind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Axis Inkasso OÜ (registrikood 14018392, asukoht Lille 4, Pärnu), esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu (epost [email protected]) Kostjad:
Kohus tuvastas, et YY (endise nimega YY, isikukood xxxxxxxxxxx) on kohustatud andma järgmised nõusolekud: - asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnisasja, asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxx) ühisomandist YYile kuulunud 1⁄4 mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks AXIS INKASSO OÜ-le, - kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx II jaos YY omandiõiguse kohta ebaõige kande kustutamiseks ja - AXIS INKASSO OÜ kandmiseks ühisomanikuna kinnistusraamatusse registriosa nr xxxxxxx II jakku. Kohtuotsus asendab YYi nõusolekud.
4.Jätta AXIS INKASSO OÜ hagi YYi vastu rahuldamata osas, milles hageja taotles YYi kohustamist anda tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnisasja, asukohaga xxx, (registriosa nr xxxxxxx) ühisomandi lõpetamiseks ja AXIS INKASSO OÜ ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
2-18-8389
5.Menetluskuludest jätta hagi esitamisel nõutav, kuid hageja poolt tasumata riigilõiv YYi kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Mõista YYilt riigituludesse välja hagi esitamisel hageja poolt tasumata riigilõiv 450 eurot.
7.Riigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb YYil tasuda riigituludesse kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Maksmisel kasutada kohtuotsuse lisaks oleval makseinfolehel näidatud rekvisiite (sh kohustuslik viitenumber).
8.Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamise korral on YY kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, v.a riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumise osas (TsMS § 468 lg 1 p 2, TsMS § 179 lg 5 viimane alternatiiv).
10.Toimetada tagaseljaotsus YYile kätte avalikult, tagaseljaotsuse väljavõtte (resolutsiooni punktid 1 – 9) avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASis, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Axis Inkasso OÜ hagi XX ja YYi (endise nimega YY) vastu CC pärandvara ühisuse lõpetamiseks, pärandvara (sh korteriomand xxx) jagamiseks ja kostjate kohustamiseks anda kinnistusraamatus kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused.
2.Algselt esitatud hagis olid kostjateks CC pärijad A.B., J.B., Menetluse ajal M.F. ja A L. J. B., M. F. ja A. L. võõrandasid oma omandiosad CC pärandvara ühisusest kaaspärijale A. P.-le, kes omakorda võõrandas kogu talle selleks ajaks kuuluva osa pärandvara ühisusest XXle.
3.Hageja taotlusel kohus 18.09.2019 määrusega kaasas kostjana menetlusse kinnistusraamatusse ühisomanikuna kantud YYi (Y, endise nimega YY). 30.09.2019 hageja esitas täpsustatud
2-18-8389 hagiavalduse tervikteksti, milles esitas pärandvara ühisuse jagamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuded XX ja YYi vastu.
4.Axis Inkasso OÜ ja XX esitasid kohtule kinnitamiseks 26.08.2021 sõlmitud kompromissi, milles leppisid kokku CC pärandvara ühisuse lõpetamises hagis taotletust erinevalt viisil - selliselt, et korteriomand, asukohaga xxx, registriosa nrxxxxxxx, antakse XX ainuomandisse ja XX maksab Axis Inkasso OÜ-le kuuluva omandiosa eest hüvitist, kokkulepe sisaldab Axis Inkasso OÜ ja XX võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke kokkuleppeid pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvarasse kuuluva korteriomandi jagamiseks, samuti omandiõiguse osas õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikke tahteavaldusi. See ei mõjuta ega takista kostja II suhtes tagaseljaotsuse tegemist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Täpsustatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt xx xx xxxx surnud CC vara kaaspärijateks seaduse järgi olid mõttelistes osades: 1/6 J. B., 1/6 A. P., 1/6 M. F., 1⁄4 YY ja 1⁄4 A. L. (Pärnu Notar K.K. 09.08.2017 tõestatud pärimistunnistus, notari ametitoimingute raamatu registri nr 1507) (toimikus I kd, lk 7 -8). Pärandaja surma ajal kehtinud ja siiani kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt kuulub pärandvara pärijatele ühiselt (pärandvara ühisus).
6.Hageja omandas kohtutäitur K.P.’i poolt 27.02.2018 läbiviidud enampakkumisel YYle kuulunud 1⁄4 suuruse mõttelise osa CC pärandvara ühisusest. Seega on pärandvara ühisusest YYle kuulunud 1⁄4 mõttelise osa omanikuks hageja.
7.Hageja on omandanud kaaspärija 1⁄4 suuruse osa CC pärandvarast. Pärandvara hulka kuulub kinnisasi aadressil xxx. PärS § 148 lg 2 alusel on hagejal kõik kaaspärija õigused, seega ka õigus nõuda pärandvara jagamist vastavalt PärS § 152 lg-le 1 ja PärS § 159 lg -le 2 ja hagis soovitud alternatiivsetel viisidel.
8.Kostja II, YYi, osas on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust varalise õiguse omandamisel enampakkumise teel enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Kuivõrd antud juhul ei võõrandatud enampakkumisel kinnisasja, vaid varalist õigust, ei saa kinnistusraamatu kannet muuta üksnes enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Taotletava eesmärgi saavutamiseks, s.o kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kande tegemiseks on pärandvara ühisuse osa omandaja õigustatud eelkõige nõudma varaühisuse lõpetamist. Eraldi kinnistusraamatu kande parandamiseks ei ole ei ole otstarbekas nõuet esitada, kuna hageja nõude puhul tuleb kinnistusraamatu omanikukanne muuta nii või naa mõlema kostja osas.
9.Viidates Riigikohtu asjakohaselt praktikale, hageja märgib, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.Käesoleval juhul tahteavaldusteks, mille kostjad peavad andma selleks, et hageja saaks korteriomandi omanikuks pärandvara ühisomanikuks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnisasja üleminekus hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistu on ühisomandis, kustutatakse ja tehakse uus kanne hageja omandiõiguse kohta. Hageja kohustub tasuma kostjale I tema ühisomandiosa kaotuse eest hüvitise. Kostjale II hageja hüvitist ei tasu, kostja II on kohustatud tahteavalduse andma, kuna tema õigus osale pärandvarast on kohtutäituri poolt võõrandatud ja selle õiguse omanikuks on hageja.
11.Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja tuvastada YYi kohustus anda nõusolek kinnistu,
2-18-8389 asukohaga xxx (registriosa nr xxxxxxx) kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kannete tegemiseks selliselt, et kinnisasi asukohaga xxx (registriosa xxxxxxx) omand jääb hageja ainuomandisse ja YY annab nõusoleku enda omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatust ja hageja sissekandmiseks kinnisasja omanikuna. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
12.07.02.2020 kohtumääruse alusel toimetati YYile hagiavaldus, kostja kaasamise määrus ning hagile vastamise kohustust ja tähtaega sisaldav menetlusse võtmise määrus kätte avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Teade avaldati 07.02.2020, dokumendid loetakse kostjale YYile kätte toimetatuks 23.02.2020. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 09.03.2020 kell 24.00.
13.YY ei ole Axis Inkasso OÜ hagile siiani vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel kohus rahuldab YYi vastu esitatud nõude tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 450 lg 1 kohaselt on tagaseljaotsus selles tsiviilasjas osaotsuseks. Kostja XX vastu esitatud nõuete osas kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse hageja ja XX kokkuleppe kinnitamisega. See ei välista Axis Inkasso OÜ poolt YY vastu esitatud hagi rahuldamist.
15.YY ei ole hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud. TsMS § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, seega TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse. Kohtu hinnangul asjas tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.
16.Hageja taotleb kohustada YYi andma kinnisasja omandi hagejale üleandmiseks ja omandiõiguse muudatuste tegemiseks kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt kuulub vaidlusalune korteriomand, asukohaga xxx , xx xx xxxx surnud CC pärandvara hulka. Kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx II jakku oma ühisomanikena sisse kantud XX ja YY (praeguse nimega YY). XX omandas korteriomandi ühisomandiõiguse pärast hagi esitamist CC pärijatelt.
17.YYile kuulunud 1⁄4 mõttelist osa CC pärandvara ühisusest, sh xxx korteriomand, võõrandati YYi kohustuste katteks algatatud täitemenetluse raames toimunud enampakkumisel. Kohtutäitur K.P.i menetluses olnud täiteasjas nr 025/2016/3369 koostatud enampakkumise aktist ( I kd, lk 10 – 14) nähtub, et võlgnik YY suhtes on algatatud täitemenetlus Harju Maakohtu 21.10.2016 otsuse nr 2-16-111955 ja sissenõudja PPC Delta OÜ avalduse alusel. Enampakkumise akti kohaselt müüdi 27.02.2018 toimunud enampakkumisel vallasvarana 1⁄4 mõttelist osa xx xx xxxx surnud CC (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara ühisusest Axis Inkasso OÜ-le hinnaga 2250 eurot. Pärandvarasse kuulus ka vaidlusalune xxx asuv korteriomand.
18.Pärimisseaduse (PärS) § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. PärS § 148 lg-st 2 tulenevalt lähevad pärandvara osa omandajale üle üksnes kaaspärija varalised õigused ja kohustused, eelkõige õigus nõuda seda osa pärandvarast, mille pärandvara jagamisel oleks saanud kaaspärija. AXIS INKASSO OÜ omandas pärandvara osa omandamisel kaaspärija YYi õigused, seega ka pärandvarasse kuuluva korteriomandi ühisomandiõiguse.
2-18-8389 Kuna kohtutäitur müüs enampakkumisel mõttelist osa pärandvara ühisusest (ehk vara kogumist) vallasasjana, mitte mõttelist osa korteriomandist kui kinnisasjast, ei olnud võimalik korteriomandi osas omanikukannet kinnistusraamatus muuta kohtutäituri enampakkumise akti alusel, erinevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 160 kinnisasja täitemenetluses võõrandamise tagajärjena sätestatust. See ei tähenda aga, et AXIS INKASSO OÜ-l ei tekkinud omandiõigust täitemenetluses omandatud osale pärandvara ühisusest, sh korteriomandist.
19.TMS § 98 lg-st 1 tulenevalt vallasasjana müüdud pärandvara ühisuse osa omand tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.
20.Täitemenetluses enampakkumisel YY kaotas oma omandiõiguse ning kinnistusraamatus kanne tema omandiõiguse kohta on sellega muutunud valeks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-128-03 tehtud otsuses asunud seisukohale, et ehkki asjaõigusseadus ei sätesta 1. juulist 2003 enam nii selgelt kui enne 1. juulit 2003 kehtinud AÕS § 57 lg 1 kinnistusraamatu ebaõige kande mõistet, võib AÕS § 65 lg-st 1 järeldada, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
21.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kinnistusraamatus kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
22.Seega on hageja õigustatud YY-lt nõudma tahteavaldusi asjaõiguslepingu sõlmimiseks ühisomandis oleva korteriomandi mõttelise osa omandiõiguse üleandmiseks, YY omandiõiguse kohta tehtud kande kinnistusraamatust kustutamiseks ja hageja ühisomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatu tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
24.Kohus leiab, et hagejal ei saa olla YYi vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks vajalike asjaõiguskokkulepete sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmise nõuet. YYi omandiõigus CC pärandvara ühisuse osale on täitemenetluses võõrandatud hagejale ning YY ei olnud hagi esitamise ajal enam ühisomanik. AÕS §-des 70, 76 ja 77 sätestatust tulenevalt saab ühisomandi lõpetamist (ja selleks vajalike tahteavaldusi) nõuda üksnes ühisomanikult. Seega kohus jätab TsMS § 407 lg 6 alusel hagi rahuldamata osas, milles hageja taotles kostjate (sh YYi) kohustada andma nõusolek kinnistu xxx kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ja avalduse esitamiseks kinnistusraamatusse kannete tegemiseks osas, mis puudutab kinnisasja hageja ainuomandisse andmist ja hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Sellest tulenevalt kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Tsiviilasja hinna määramine
25.TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.
26.Kohus on selles asjas jätnud tähelepanuta, et kostja YYi menetlusse kaasamise järel ei ole hageja täpsustatud hagiavalduse esitamisel avalduses näidanud YYi vastu esitatud nõuete hinda ega tasunud ka täiendavalt riigilõivu. YYi ja XX vastu esitatud nõuded on aga käsitatavad
2-18-8389 eraldiseisvate hagidena, millele mõlemale tuleb määrata oma hind. Kahe kostja vastu esitatavate nõuete puhul ei ole tegemist nõuetega, mille täitmist hageja saaks nõuda kostjatelt ühiselt, ega nõuetega, mida TsMS § 134 lg 1 alusel saaks hagihinna määramisel liita.
27.Tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue on oma olemuselt tuvastusnõue – hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et kostja on kohustatud nõutavad tahteavaldused tegema. TsMS §-st 125 sätestatakse, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus leiab, et selles asjas tuleb haginõue lugeda mittevaraliseks. Hagi rahuldamise tulemuseks on hagejal juba olemas oleva omandiõiguse vormistamine seaduses ettenähtud vormis, seega hageja ei saa mingit täiendavat hüve. Hageja vajab hagi esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamiseks YYilt kahte tahteavaldust: omandiõiguse üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise tahteavaldust ning kinnistusraamatus kannete muutmise tahteavaldust. Kummagi nõude hind on 3500 eurot, need nõuded on käsitatavad TsMS § 134 lg 1 kohaselt ühes hagis sisalduvate nõuetena ning need tuleb hagihinna määramiseks liita. Eeltoodu alusel kohus määrab YYi vastu esitatud hagi hinnaks 7000 eurot. Sellise hinnaga hagi esitamisel tuleb TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot.
28.TsMS § 179 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30.Kostja YYi vastu esitatud tahteavalduste andmiseks kohustamise asjas kohus rahuldas hagi osaliselt – sisuliselt kohus tuvastas, et kostjal on kohustus anda tahteavaldused omandiõiguse üleandmiseks hageja taotletust väiksemas ulatuses. Hagiavalduse esitamisel rahuldatud nõuete ulatuses oleks tsiviilasja hind olnud samuti 7000 eurot ning hagejal tulnuks igal juhul tasuda riigilõivu 450 eurot. Kohus leiab, et hagi osalist rahuldamist arvestades, on põhjendatud jätta riigilõiv kostja kanda ja muud menetluskulud poolte endi kanda.
31.Kuna YYi vastu esitatud nõuetelt on riigilõiv tasumata ning kohus jättis selle kohustuse kostjale, tuleb TsMS § 179 kg 1 alusel kostjalt välja mõista 450 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 alusel kohus määrab, et YY peab riigilõivu riigituludesse tasuma 15 päev jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
32.TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohus märgib otsuses, et YYil tuleb menetluskulude riigile maksmisega viivitamise korral tasuda riigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
33.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Varasemas menetluses kohus on üritanud kostjale YYile menetlusdokumente kätte toimetada hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistris YYi elukohana registreeritud aadressil xxx, ja YY muu kontaktina rahvastikuregistrisse kantud aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati kohtule märkusega, et saaja ei viibinud kohal. E-postiaadressile xxx saadetud dokumentide kättesaamist YY ei ole kinnitanud. Kohtute infosüsteemis ega rahvastikuregistri ei ole YYi viibimiskoha kohta uuemaid andmeid. Seetõttu kohus toimetab ka tagaseljaotsuse YY -le kätte avalikult, väljavõtte
2-18-8389 avaldamisega „Ametlikes teadaannetes“. Kohus saadab YY-le info tagaseljaotsuse ja selle avalikult kättetoimetamise kohta ka ülalmärgitud e-posti aadressile. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.