Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-25-10472
Tsiviilasi
Y.M-i hagi H.M vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja riigilõivu osaline tagastamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Y.M; isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom Kostja: H.M ; isikukood XXX Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.
TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus andis 22.09.2025 kohtunõudega kostjale tähtaja 26.09.2025 esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise suhtes, sh märkimiseks, kas kostjal on tekkinud menetluskulusid ning kas ta soovib nende väljamõistmist hagejalt. Kostja avaldas 22.09.2025, et nõustub menetluse lõpetamisega TsMS § 429 lg 1 alusel ja tal ei ole menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda.
Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja nr 2-25-10472 menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja avaldusest nähtub, et hageja ja kostja on kohtuväliselt saavutanud kokkuleppe kaasomandi lõpetamise küsimuses. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg 3 kohaldub üksnes olukorras, kui asja menetlus lõpetatakse kompromissi sõlmimisega, seega see säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist TsMS § 168 lg 4 kirjeldatud olukorraga, s.o hageja loobub hagist seetõttu, et ta on saavutanud oma eesmärgi hagi esitamisel (kaasomandi jagamise), mis viidatud sätte mõttes tähendab ka, et kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Selliselt peaksid menetluskulud jääma kostja kanda. Samas leiab kohus, et asjas on õigustatud kohaldada TsMS § 162 lg 4 ning arvestada kaasomandi jagamisel väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on kaasomandi lõpetamine eelduslikult mõlema poole huvides ning põhjendatud ja õiglane oleks sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt nt 3-2-1-70-10, p 14; 2-222
2159, 25). Kohtu hinnangul oleks käesolevas asjas ebamõistlik ning kostja suhtes ebaõiglane jätta poolte menetluskulud kostja kanda olukorras, kus pooled on jõudnud kaasomandi jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, s.o saavutanud mõlema poole huvides oleva tulemuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.