J L hagi A K vastu kinnistusraamatu kande parandamise ja valduse vabastamise nõudes
Tsiviilasja hind
158 639 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J L (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine (Advokaadibüroo
WALLESS,
e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja: A K (isikukood: xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx; tel: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Dragan Perovic (Advokaadibüroo Legalia; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
19.05.2021 kohtuistung hageja lepinguliste esindajate vandeadvokaat Piret Kergandbergi ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine, kostja A K, kostja lepinguliste esindajate vandeadvokaadi abi Dragan Perovic ja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J L hagi A K vastu kinnistusraamatu kande parandamise ja valduse vabastamise nõudes.
2.Tühistada 24.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku J L kasuks kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
3.Jätta menetluskulud hageja J L kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
2-20-4501 Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.24. märtsi 2020 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ning kandis hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku eelmärke J L kasuks kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
2.Hagiavaldusest nähtub, et J L on A K tütar. J L ema on kostja endine abikaasa, O K. J L abikaasa on M L.
3.2012. aastal lahutasid A K ja O K abielu. Lahutuse käigus sõlmisid A K ja O K kokkuleppe, millega kohustus A K muu hulgas kinkima aadressil Y 6, Tallinnas asuva kinnisasja (hoonestusõiguse, edaspidi Y 6 kinnistu) hagejale. 2. juulil 2012 sõlmisidki hageja ja kostja kinkelepingu, millega kostja kinkis Y 6 kinnistu hagejale.
4.2019. aasta suvel veenis kostja hagejat kinkima Y 6 kinnistu tagasi kostjale. Kostja selgitas, et Y 6 kinnistu on kostja elukoht, mistõttu see peaks olema tema enda nimel. Kuivõrd perekondlikud suhted olid 2019. aasta suvel veel head ning hageja usaldas kostjat, siis nõustus hageja kinkima Y 6 kinnistu kostjale. Pooled arvestasid, et kaugemas tulevikus jääb Y 6 kinnistu nagunii hageja lastele (kostja lapselastele).
5.7. augustil 2019 sõlmisidki hageja ja kostja kinkelepingu, millega hageja kinkis Y 6 kinnistu kostjale.
6.Vahetult pärast Kinkelepingu sõlmimist hakkas kostja tegutsema viisil, mis kahjustas hagejat ja tema lähedasi. Esmalt hakkas kostja hageja abikaasat ja ema, aga ka hagejat ennast, Z G OÜ-st (edaspidi Z) välja tõrjuma. Z on pereettevõte, kus töötasid hageja, hageja abikaasa ja ema. Z on kaks osanikku – 80% osanik on kostja ettevõte Q G OÜ (registrikood xxx, edaspidi Q) ja 20% osanik on hageja ja tema abikaasa ühisomandis olev M I OÜ (registrikood xxx, edaspidi M). Ühtlasi on hageja M juhatuse liige. Tänaseks on Z üles öelnud töölepingud hageja abikaasa ja emaga ning takistanud juurdepääsu ettevõtte ruumidesse ka hagejal. Hageja abikaasat laimatakse, mis kahjustab tema mainet.
7.Teiseks on kostja Z juhatuse liikmena ja enamusosaniku esindajana asunud vähendama Z tulusid ja ettevõtte väärtust, et jätta M ilma võimalikust kasumiosast. Lisaks ei ole M makstud dividendi, vaid kogu väljamakstud kasum on teadaolevalt välja makstud Q-le. Kostja keeldub ka Me osa välja ostmast, soovides saada seda tasuta. Ometi on tänane Z äritegevus toimunud tänu hageja abikaasa panusele ning hagejal ja tema abikaasal on nii
2-20-4501 moraalne kui juriidiline õigus saada osaluse võõrandamise korral selle eest tasu. M kuuluva osaluse väärtuse vähendamine mõjutab selgelt hageja ja tema abikaasa majanduslikku seisundit ja sissetulekuid.
8.Kolmandaks, kostja on rikkunud hageja emaga O K sõlmitud kokkulepet, milles sätestati tingimused ühisvara jagamiseks 2012. aastal. O K loobus temale saadaolevast ühisvara osast hageja kasuks, arvestades, et kostja tagab hageja emale igakuise ülalpidamise töökoha kaudu Z. 2019 detsembris selgus, et Z/kostja hageja emale töötasu enam ei maksta (ilmselt tööleping lõpetati) ning teda peavad seetõttu ülal hageja ja tema abikaasa.
9.Seega on kostja pereettevõttest Z tõrjunud välja kõik pereliikmed ega ole pidanud kinni kokkulepetest hageja ja tema emaga. Kostja on asunud vähendama hagejale ja tema abikaasale kuuluva osaluse väärtust. Ühtlasi on Z esitanud alusetuid süüdistusi hageja abikaasa vastu, mis hageja abikaasa mainet kahjustavad. Käesolevaks ajaks on selge, et hageja ja tema ema soov ei täitu ning hageja lapsed ei saa tulevikus Y 6 kinnistut kasutada. Kui hageja oleks sellise olukorra kujunemist ette näinud, ei oleks ta Kinkelepingut sõlminud.
10.Kostja eelkirjeldatud tegevuse tõttu taganes hageja 23. märtsil 2020 Kinkelepingust võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel. Hageja nõudis kostjalt Kinkelepingu alusel üleantu tagastamist, millest kostja keeldus.
11.Kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja edastas kostjale Kinkelepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kostja on Kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, mida kinnitab tema vastus nõudekirjale.
12.Täidetud on ka kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hageja kinkis Y 6 kinnistu hoonestusõiguse kostjale teadmisega, et perekondlikud suhted on head, ta kingib kinnistu oma isale (kes on hageja laste vanaisa) ning kostjat võib igakülgselt usaldada. Hageja lootis, et perekondlik läbikäimine jätkub ning lastel on koht, kus vanaisaga aega veeta. 2012. aastal karistati kostjat kriminaalkorras suures ulatuses omastamise eest. A K sooritas äriühingu juhatuse liikmena varjatult tehingu, mille tõttu kandis äriühing kahju 225 106,13 eurot. M kaasamine osanike ringi oli 2013. aastal ääretult oluline eeldus, et luua pärast kostjale kriminaalkaristuse mõistmist kontakte tellijatega. Seega, lisaks sellele, et hageja abikaasa võimaldas Z kasutada edasi seadmeid ning Pideva tellimusi, töötajaid, vara ja lepinguid, aitas M jätkata Z äritegevust pärast kostja kriminaal korras karistamist. Vastusooritusena M L panuse eest lubas A K tasuta võõrandada 50% osaluse Z äriühingule M. Kostja poolt lubatud 50-protsendilise osa asemel võõrandas Z M aga 20% osaluse. Suuliselt on kostja siiski tunnistanud M osa suurust 50%. Käesoleva vaidluse kontekstis on aga olulisem, et kostja on asunud täielikult eitama hageja abikaasa panust Z tegevuses ja soovib saada Me osa kätte tasuta. 2019 suvel, enne Kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osaluse ostma turuhinnaga. Tahe osalus osta kadus pärast Kinkelepingu sõlmimist. Kostja süüdistas hageja abikaasat väljapressimises ning nõudis osaluse tasuta üleandmist põhjendusel, et 2013. aastal võõrandas ta 20% osaluse M tasuta. Kostja ei ole pidanud kinni kokkuleppest hageja emaga. Hageja ema nõustus ühisvara jagamisega nii, et Y 6 kinnistu jääb hagejale. Selle tingimuse täitmise tagamiseks nõustus hageja ema loobuma talle ühisvara jagamise korras ettenähtud osast Z. Seega oli hageja
2-20-4501 ema nõus loobuma oma osast Z vaid tingimusel, et Y 6 kinnistu jääb hagejale. Kinkelepingu sõlmimise tulemusena ei ole kostja täitnud ühisvara jagamise tingimusi. Lisaks leppisid kostja ja O K ühisvara jagamise tingimustes kokku, et kostja tasub O K igakuiselt 10 000 krooni ülalpidamist. Kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust hageja ema suhtes, mistõttu peavad hageja ema ülal hageja ja tema abikaasa, M L. Ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine näitab kostja jämedat tänamatust nii hageja, tema ema kui abikaasa vastu. Lubaduse rikkumine viitab kostja lugupidamatusele hageja ema suhtes. Ülalpidamiskohustuse jätmine suurendab hageja kulutusi ja halvendab suhteid, mis on käsitletav jämeda tänamatusena. Lisaks töösuhte lõpetamisele on kostja hakanud hageja abikaasat laimama, süüdistades teda konkurentsipiirangu rikkumises, omastamises, väljapressimises jne. 20. jaanuaril 2020 esitas Z hageja abikaasa vastu töövaidlusavalduse, milles ta oma süüdistusi esitab (lisad 5, 6). Kõik süüdistused on alusetud. On arusaadav, et töötamist jätkata võimalik pole ja hageja abikaasa tegi ettepaneku töövaidluse rahumeelseks lahendamiseks, millega kostja samuti nõustunud ei ole. Eelnevast tulenevalt on kostja näidanud üles jämedat tänamatust nii hageja, tema ema ja abikaasa vastu, tõrjudes pereliikmed Z, blokeerides ka M ligipääsu Z kontorile ja kahjustades alusetute süüdistustega hageja abikaasa mainet. Kostja on ilmselt hakanud ka Z tulusid ettevõttest välja viima, eesmärgiga vähendada M kuuluva osaluse väärtust. Pärast M L lahkumist Z novembris 2019 on Z käive oluliselt langenud. Hagejal on dokumendid, millest nähtub, et ka varem on ettevõttest teatud suuremaid summasid Q-le ja off-shore ettevõttesse D Ltd (lisa 10) välja makstud. Hageja abikaasa on 4. veebruaril 2020 edastanud nõude kontrollimiseks vajalike dokumentide saamiseks, kuid neid pole esitatud. Me osaluse väärtuse vähenemine mõjutab nii hageja kui ka tema abikaasa sissetulekut. Igal juhul kinnitab osa väärtuse vähendamine, Z vara väljaviimine ja osa väljaostust keeldumine kostja jämedat tänamatust hageja ja tema abikaasa vastu. Ühest küljest kahjustatakse sellega otseselt hageja ja tema abikaasa vara. Teisalt välistab selline petlik käitumine igasuguse usalduse kostja suhtes, mis perekondlikele suhetele on iseloomulik. Kui hageja oli Kinkelepingu sõlmimisel kostja suhtes vastutulelik ja usaldav, siis kostja on käitunud hageja ootusele vastupidiselt ja hakanud hageja ja tema abikaasa huve ja vara hoopis kahjustama. Kostja on esitanud hageja abikaasa kohta alusetuid süüdistusi. 2020 jaanuaris vaidlustas Z hageja abikaasa töölepingu ülesütlemise avalduse. Tegelikkuses on nõude esitamine põhjendamatu, sest isegi Z suhtes positiivne lahend ei muudaks enam faktilist olukorda. M L ja Z töösuhe on lõppenud ning kummalgi osapoolel ei ole huvi töösuhet jätkata. Z on alusetult asunud süüdistama M Lt Z vara omastamises ja konkurentsipiirangu rikkumises (vt lisa 6, p-d 5, 7 ja 19). Ilmselgelt ei ole M L rikkumisi toime pannud, mida kinnitab ka asjaolu, et Z ei ole rikkumiste suhtes ühtegi nõuet esitanud. Hageja abikaasa vastu alusetu süüdistuste esitamine pereettevõtte töösuhte raames on käsitletav jämeda tänamatusena nii hageja abikaasa kui ka hageja enda suhtes. Seejuures tuleb silmas pidada, et hageja abikaasa on isik, tänu kellele on kostja äritegevus läbinud väga keerulise perioodi.
13.Kostja käitumine on hukkamõistetav nii objektiivselt ühiskonna ühiselu reeglite kohaselt kui ka subjektiivselt. Hageja hinnangul on kostja teod käsitletavad moraalinormide rikkumisena. Kostja on käitunud vastupidiselt mistahes heas usus käituvale isikule. Sellise
2-20-4501 olukorra tekkimine ei olnud kindlasti hageja eesmärk Kinkelepingu sõlmimisel ning kui hageja oleks olukorra eskaleerumist niivõrd olulisel määral ette näha, ei oleks ta Kinkelepingut sõlminud.
14.Hageja nõuab omandiõiguse üleandmist juhindudes VÕS § 1028 lg-st 1 ja VÕS § 267 p-st
1.23. märtsil 2020 esitatud Kinkelepingust taganemise avalduses andis hageja kostjale tähtaja nõusoleku andmiseks hiljemalt 2. aprillil 2020. Kostja teatas 2. aprillil 2020, et ei anna oma nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul tuvastada kostja kohustuse anda nõusolek Y 6 kinnistu hoonestusõiguse omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega.
15.Hageja nõuab kostjalt valduse üleandmist. Käesoleval juhul on Y 6 kinnistu valdus kostjal ning hageja soovib oma valdust taastada. Hageja on Kinkelepingust taganenud. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu, kes valdab Y 6 kinnistut õigusliku aluseta ning kostja on kohustatud valduse hagejale üle andma. Eelnevast tuleneval palub hageja kohustada kostjat andma hagejale üle aadressil Y 6, Tallinnas asuva kinnistu/hoonestusõiguse valduse.
16.Hageja palub: tuvastada, et A K on kohustus anda nõusolek Tallinnas, Y 6 asuvale kinnistule (kinnistu registriosa nr xxx) seatud hoonestusõiguse (hoonestusõiguse registriosa nr xxx) omandiõiguse J Le nimele kandmiseks ning asendada A K tahteavaldus kohtuotsusega; kohustada A K andma Tallinnas, Y 6 asuva kinnisasja ja selle päraldiste valdus üle J L10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.
17.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ja kostja ei sõlminud 2012. a kinkelepingut põhjusel, et kostja vara oli arestitud. Kostja esitatud kohtumäärusest nähtuvalt arestis kohus kriminaalasjas nr 1-11-4839 kostja vara 29. oktoobril 2010 (kostja vastuse lisa 4). Kostja ja hageja ema lahutasid abielu kaheksa kuud enne vara arestimist,
1.märtsil 2010. Lihtkirjaliku kokkuleppe sõlmisid kostja ja hageja ema veel varem kui abielulahutus aset leidis. Lihtkirjalik kokkulepe on sõlmitud ajal, mil endised abikaasad veel koos elasid. Järelikult on lihtkirjalik kokkulepe sõlmitud vähemalt kaheksa kuud enne vara arestimist. Kostja kohustus kinkima Y 6 kinnistu hagejale vähemalt kaheksa kuud enne vara arestimist kriminaalasjas nr 1-11-4839. Seetõttu ei saa kostja põhjendada kinkelepingu sõlmimise ajendit sellega, et tema vara oli arestitud ning ta ei pidanud võimalikuks vormistada Y 6 kinnistut enda nimele. Seejuures on märkimisväärne, et pärast Y 6 kinnistu liisingumaksete lõppemist viivitas kostja Y 6 kinnistu kinkelepingu sõlmimise ehk omandi üleandmisega hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid kinkelepingu 12. juulil 2012. Hagejale teadaolevalt lõppesid liisingumaksed oluliselt enne viidatud kuupäeva ning kostja viivitas kinkelepingu sõlmimisega. Eelnevast tulenevalt ei saanud 2012. aastal kinkelepingu sõlmimise ajend olla kostja vara arestimine kriminaalasjas nr 111-4839, sest kostja võttis endale kinke kohustuse vähemalt kaheksa kuud enne vara arestimist.
18.Kostja on väitnud, et ta tasus hageja emale 1 000 000 krooni 2016. aastaks (kostja vastuse p 2.8). Hageja sellega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud 1 000 000 krooni tasumist hageja emale.
19.Kostja on asunud seisukohale, et Z ütles töölepingu hageja emaga üles, kuna O. K töökoha alleshoidmine muutus hageja abikaasa M. L tegevuse tulemusena saabunud ebasoodsas majanduslikus olukorras Z koormavaks. See on ebaloogiline, õiguslikult
2-20-4501 ebakorrektne ja vale arutluskäik. Esiteks, Z lõpetas O. K töötasu maksmise ja ilmselt ütles O. K töölepingu üles 2019 novembris. 2019. aasta III kvartalis oli Z käive 598 461,15 eurot ning 2019. aasta IV kvartali lõpuks kasvas Z käive 727 420,65 euroni. Järelikult Z käive mitte ei kahanenud, vaid kasvas 2019. aasta lõpuks. Ei ole teada, et kellegi teise Z töötaja tööleping oleks majandusraskuste tõttu lõpetatud. O. K töötasu oli arvestades Z teiste töötajate (metallitööstus) töötasusid väga väike. Järelikult ei olnud Z majandustulemused alus O. K töölepingu lõpetamisele. O. K töölepingu ülesütlemise põhjus ei saanud olla ka M. L tegevus. Ei ole mõeldav ega õiguslikult võimalik, et ühe töötaja tegevuse tõttu lõpetatakse tööleping teise töötajaga. Hageja ema tööleping lõpetati kostja poolt hageja ja tema perekonna kiusamiseks ning nendele kulutuste ja ebameeldivuste tekitamiseks.
20.Kostja esitas valeväiteid seoses Z osalusega. Enne kinkelepingu sõlmimist 7. augustil 2019 (hagi tagamise avalduse lisa 3) pidasid M. L ning A. K läbirääkimisi, mille raames avaldas A. K soovi osta välja M kuuluv 20% osa Z. Läbirääkimiste tulemusena lepiti tehingu tingimustes kokku ja kostja pidi osaluse omandama ca 800 000 euro eest. Vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist 7. augustil 2019 keeldus kostja M osa ostmisest, seejärel lõpetas hageja ema ja hageja abikaasa töölepingud Z, asus täiesti alusetult süüdistama hageja abikaasat varguses ja blokeeris M. L kui hageja sissepääsud Z. Kostja eksitab ka väitega, justkui oleks Z osalus antud hageja ja tema abikaasa ettevõttele M tasuta ning üksnes heade perekondlike suhete tõttu. M. L I Z raha ja pidi saama tagatiseks Z T AS-i aktsiad. 1. augustil 2013 sõlmisid Z ja M lepingu, millega Z andis M üle Z 20% osaluse (kostja vastuse lisa 6). Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi kostja andma M isegi 50% osaluse. Hageja nõustub, et sel ajal olid perekondlikud suhted head. See oligi põhjus, miks hageja abikaasa M. L kostjat aitas. Z osalus tuli kanda M. L ja hageja ühisomandis oleva M nimele ka seetõttu, et taastada võlausaldajatele Z usaldusväärsus, mis oli kadunud pärast kostja kriminaalkorras karistamist tema äripartneri petmise eest. Seega ei ole Z osa üleandmine kuidagi seotud kostja sooviga tütre perekonda toetada.
21.Kostja jämedalt tänamatut käitumist võib selgitada fakt, et kostja abiellus uuesti 14. juulil 2020. Hagejal ei ole loomulikult midagi selle vastu, kui kostja abiellub, kuid uue abielu sõlmimine selgitab, miks veenis kostja hagejat kinkima Y 6 kinnistu tagasi kostjale. Tõenäoliselt pidas kostja võimalikuks, et pärast abielu sõlmimist ei õnnestu tal enam hagejat veenda kinkelepingut sõlmima, väites, et kinnistu jääb nagunii lastelastele (nagu O. Ka soovis).
22.Kostja on väitnud, et hageja abikaasa rikkus konkurentsipiirangut. Väide konkurentsipiirangu rikkumise kohta on vale ja tõendamata. Hageja abikaasa töölepingu p-st 6.6 tulenevalt ei olnud hageja abikaasale keelatud muude äriühingute juhatusse kuulumine. Hageja abikaasa töölepingust tulenevalt kohustus hageja abikaasa järgima konkurentsikeeldu, mille kohaselt ei tohtinud ta töötada Z konkurentide juures. Hageja abikaasa asus S OÜ-sse (edaspidi S) tööle alles 6. jaanuaril 2020 ehk ajal, mil töösuhe Z oli juba lõppenud. Hageja abikaasa ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ning kostjal ei ole õigust vastavasisulisi süüdistusi esitada. Lisaks on kostja väitnud, et S võttis üle Z kliente ning võttis tööle Z võtmetöötajad (kostja vastuse p 2.12). Need väited on eksitavad. Z töötajad ning kliendid suundusid Sumarisse vabatahtlikult, sest Z ning kostja käitumine hageja abikaasa suhtes ei olnud nende jaoks aktsepteeritav.
2-20-4501 Kostja on süüdistanud M. L ka varguses, mis on täiesti absurdne ja meelevaldne. Seda iseloomustab asjaolu, et kostja isegi ei oska nimetada, mis esemeid M. L varastanud on.
23.Kostja otsustas põhjendamatult ja pahausklikult viia läbi osakapitali suurendamise, mille eesmärk oli vähendada M I osalust 20%-lt 0,4%-ni. Selle kohta on pooleli eraldi kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-20-13481). Eeltoodu annab aluse 7. augusti 2019 kinkelepingust iseseisvaks taganemiseks, millise avalduse hageja käesolevaga ka teeb. Hageja leiab, et kostja tehingud, mille tulemusena kostja vähendab hagejale kuuluva osaühingu M I OÜ osalust Z G OÜ-s 20 protsendilt 0,4 protsendini on objektiivselt hukkamõistetav ning subjektiivselt vastuvõetamatu. Osakapitali suurendamine oli vastuolus heade kommetega, pahausklik ja põhjendamatu. Sellega tekitati hagejale kahju vähemalt 685 669 eurot. See on hageja hinnangul samuti jäme tänamatus.
24.Kostja jämedalt tänamatu käitumisega seonduvate väidete ümberlükkamiseks esitas kostja 02.03.2021 väljavõtted kolmest pangaülekandest hagejale ning tema kahele pojale. Tõendid ei tõenda kostja väiteid. Pangaülekannetest ei nähtu, et kostja täitis oma lubadusi hageja ema ees ühisvara jagamisel, või et kostja ei tõrjunud hagejat, tema ema ning abikaasa pereettevõttest. Samuti ei tulene ülekannete väljavõtetest, et kostja tunnustaks hageja abikaasa panust Z G OÜ tegevusse. Küll aga tõendavad need tõendid hageja väiteid kostja jämedast tänamatusest, mis seisnes perekondlike suhete halvenemises pärast kinkelepingu sõlmimist. Väljavõtetest järeldub kostja külm suhtumine oma tütresse ja lapselastesse pärast 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimist. Pooltevaheline varasem perekondlik silmast-silma, vahetu ning soe suhtlus on asendati pangakontole tehtavate ülekannetega.
25.Hageja selgitab, et tal on neli last – kolm poega ja tütar. Poeg S E on 17-aastane, R on 12aastane, L 3-aastane ja tütar E 4-aastane. Nad on kostja lapselapsed, kellega kostja on varasemalt vanaisana tegelenud. Eriti vanemate poistega on kostja enne 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimist tihedalt suhelnud – helistanud ja uurinud, kuidas neil läheb, käinud külas ning sõidutanud vajadusel trenni. Enne kinkelepingu sõlmimist oli kostjal, nagu ilmselt enamikul vanaisadel, kombeks last ja lapselapsi sünnipäevade puhul külastada. Omavahelise suhtlemise käigus lepitigi kokku sobiv aeg ning kostja käis hageja perekonnal külas. Seejuures tegi kostja hagejale ja lastele emotsionaalselt tähenduslikke kingitusi, mitte pangaülekandeid. Selguse huvides märgib hageja, et kingituste tegemise fakt ei ole pere jaoks määrav, küll aga näitab sünnipäevade meelespidamise ja kingituste laadi muutumine kostja poolt suhete muutumist. Pärast kinkelepingu sõlmimist isiklik suhtlemine lõppes ja kostja tegi üksnes pangaülekandeid. Seejuures kostja poolt R suunatud ülekande tegi kostja hoopis S E kontole. Selle asemel, et R või mõnele muule hageja pereliikmele helistada ning küsida R arvelduskontonumbrit, kui tal seda polnud, „suhtles“ kostja oma lapselapsega ülekande vahendusel. Kui vanemate poiste sünnipäevi „peeti meeles“ ülekannetega S E pangakontole, siis suhtlus teiste hageja lastega – L ning E - on täiesti katkenud. Kuna hageja lapselapsed on eas, kus vanavanemate olemasolu on ääretult tähtis, siis on see olnud hageja perele emotsionaalselt väga raske. Emana on tal keeruline lastele selgitada, miks vanaisa nendega suhtlemise lõpetas. Kostja ei saa väita, et suhtumine hagejasse muutus seetõttu, et tekkis hageja abikaasaga äritüli, mille põhjustas hageja ja tema abikaasa poolt äriühingus S T OÜ osaluse omandamine alates 12.11.2019. Ebatraditsioonilise ülekande tegi kostja hagejale juba kuu aega varem ehk 15.10.2019. Seega ei ole need faktid seotud. Ülekanne hagejale kinnitab, et kostja pidas hagejat küll vajalikuks meeles pidada, kuid mitte temaga isiklikult ja
2-20-4501 perekondlikult lävida. See on perekondlikes suhetes inetu. Ülekannete tegemine näitab ka seda, et kostja kandis üle raha, teades, et kui ta üldse enam hageja peret meeles ei pea, siis võib hageja kinkelepingust taganeda. Seda kinnitab ülekannete tegemise ajavahemik, mis algas 15.10.2019 ehk pärast kinkelepingu sõlmimist ning lõppes 10.05.2020. E-toimiku andmetel toimetati hagi kostjale kätte 29.05.2020. Pärast hagi esitamist ei ole kostja teinud enam ühtegi ülekannet. Seega koheselt, kui kostjale sai teatavaks kinkelepingust taganemine, siis mõistis ta, et ülekanded ei taga enam hageja poolt kinkelepingu kehtimist. Järelikult viitavad nii ülekannete teostamise viis, aeg kui ka tavapäratus, et raha andmise näol ei ole tegemist kostja tänutunde või viisakusavaldusega, vaid nende kaudu püüdis kostja vältida hageja etteheiteid perekondlike suhete lõpetamise kohta.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
26.Kostja märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja märgib, et käesoleval juhul pole tõendatud kostja jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõistes, kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning kostja ei ole kohustatud andma hagis nõutud tahteavaldust.
27.Esiteks, kostja pole lahutuse käigus O K kohustunud kinkima Y 6 kinnistut hagejale ning andma O K eluaegset ülalpidamist. Kostja ja O K lahutasid abielu mitte aastal 2012, vaid 01.03.2010. Lahutuse käigus sõlmisid kostja ja O K 01.03.2010 ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu. Nimetatud lepingu p-i 2.2. kohaselt jäid muuhulgas kostja ainuomandisse õigused ja kohustused 30.08.2000 sõlmitud hoonestusõiguse lepingust, mille esemeks on hoonestusõiguse kinnistusregistri registriossa nr xxx hoonestusõigus asukohaga Y tn 6/1 ja Y tn 6/2. Y 6 kinnistu kinget hagejale antud leping ette ei näinud. Samuti jäi kostja ainuomandisse osa nimiväärtusega 40 000 krooni Q G OÜ-s, mis moodustas 100% nimetatud osaühingu osakapitalist. Ühisvara jagamise lepingust nähtuvalt oli abikaasade vastastikuste varaliste soorituste väärtus tasakaalus. Lepingu p
3.4.kohaselt kostja ja O K avaldasid, et jagamise tulemusena on nad on kätte saanud oma osa ühisvaraks olnud varast ja mingeid pretensioone teineteisele neil seoses sellega ei ole. Lepingu p–i 2.3.4. kohaselt jäi O K ainuomandisse raha summas 1 000 000 krooni, millise summa kohustus kostja tasuma igakuiste maksetena kuni võetud kohustuse täitmiseni summas 10 000 krooni kuus ja alates eurode kasutuselevõtust summas 700 eurot kuus. Nimetatud rahalise kohustuse O K ees täitis kostja juba 2016. aastaks. Kostja pole pärast seda teinud endisele abikaasale makseid ja O K pole pärast 2016 kordagi kostja poole raha saamiseks pöördunud. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi lisana 1 esitatud kostjale teadmata asjaoludel, ajal ja isiku poolt koostatud kiri jätta tähelepanuta asjakohatuse tõttu.
28.Kostja ehitas Y 6 kinnistule hoone, tasus liisinguandjale liisingueseme väljaostumakseid kuni aastani 2012 ning on püsivalt elanud kinnistul alates 2002 kuni tänase päevani. Kuna kostja kui lepingujärgse ostja vara oli AS-ga SEB Liising 30.08.2000 sõlmitud müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse täitmise ja temale omandi ülemineku lepingu sõlmimise ajahetkeks arestitud (vt lisa 4 – 20.11.2013 kohtumäärus), mistõttu kostja ei pidanud võimalikuks vormistada Y 6 kinnistut enda nimele, sõlmis ta 02.07.2012 kolmepoolse lepingu osana kinkelepingu hagejaga, leppides viimasega kokku, et hageja vormistab asjaolude muutumisel kinnistu kostja nõudmisel kostja nimele tagasi. Vastava omavahelise kokkuleppe täitmiseks sõlmisidki hageja ja kostja vaidlusaluse 07.08.2019 kinkelepingu Y 6 kinnisasja omandi ülekandmiseks kostjale, millega tütar täitis oma moraalse kohustuse isa ees.
2-20-4501
29.Hageja väitel kinkis ta Y 6 kinnistu kostjale heast tahtest arvestusega, et Y 6 kinnistu jääb kaugemas tulevikus hageja lastele. Kostja märgib, et tal on uus perekond ning alaealine laps, 29.11.2015 sündinud S A K, kes elab koos kostjaga Y 6 hoones alates oma sünnist, millest on teadlikud nii hageja, hageja abikaasa kui O K. Seega on eluliselt ebausutav hageja väide, et ta kinkis Y 6 kinnisasja isale arvestusega, et Y 6 kinnistu jääb hageja lastele. Lisaks pooled ei ole 07.08.2019 kinkelepingus ette näinud koormisi ja kohustusi kingisaajale, mida kostja oleks õigustamatult jätnud täitmata. Hageja pidi kinkelepingut sõlmides arvestama, et isiklike suhete halvenemise korral jääb Y 6 kinnistu kostjale ja kostja ei pea seda tagastama. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav leping, millega kinkija kohustub kingisaajat ilma vastutasuta rikastama. Kohtupraktikas on leitud, et kinkelepingu poolte suhted võivad tulevikus muutuda ja see ei anna alust kinkelepingust taganemiseks, selles ei avaldu jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses. Hageja on lisaks teadlik, et hagis nõutud kinnistu omandiõiguse ja valduse üleandmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, sest kostjal ei ole muud elukohta kui vaidlusalune kinnistu. Kostja on hageja suhtes üles näidanud käitumist ja suhtumist, mis on kooskõlas heade kommetega ja tavaliselt mõistlik, sealjuures pole kostja oma käitumisega kunagi andnud põhjust väiteks, et ta ei luba hageja lastel kinnistut kasutada.
30.Hageja abikaasa M L töötas alates 01.04.2013 kostjale Q G OÜ kaudu kuuluvas äriühingus Z G OU arendusjuhi ametikohal. Soovist toetada tütre perekonda, sõlmis kostja enda äriühingu Q G OÜ nimel 01.08.2013 M L äriühinguga M I OÜ-ga Z G OÜ osa jagamise ja osa tasuta loovutamise lepingu, millega Q G OÜ kinkis M I OÜ-le 20 % lise osaluse Z G OÜ-s. Novembris 2019 selgus, et M L juhib alates 12.11.2019 juhatuse liikmena Z G OÜ-ga samal tegevusalal tegutsevat äriühingut OÜ S T, rikkudes konkurentsipiirangut. Pärast äriregistris OÜ S T juhatuse liikme kande avaldamist M L ei varjanud enam konkurendi juures tegutsemist, Z G OÜ huvidega vastuolus olevaid isiklikke ärihuve ja Z G OÜ-s töösuhte lõpetamise kavatsust. Töötajapoolse rikkumise tõttu ütles Z G OÜ M L sõlmitud töölepingu TLS § 88 alusel üles 18.11.2019 ning lõpetas 28.11.2019 M L juurdepääsu tööruumidele, kuna M L jätkas endistest tööruumidest asjade äraviimist. Samuti selgus, et OÜ S T on üle võtnud Z G OÜ kliente ning võtnud OÜ-s S T tööle Z G OÜ võtmetöötajaid. Z G OÜ-st lahkusid OÜ-sse S T kostja pikaaegne asetäitja J. K ja kvaliteediosakonna juht J. O, kellele asendajaid pole leitud. Kõige eeltoodu tulemusena on Z G OÜ käive alates 2019 detsembrist oluliselt vähenenud. Kostjale täiesti alusetult heidetakse hagis ette, et kostja jäme tänamatus hageja vastu väljendub Z G OÜ majandusnäitajate halvenemises, kuigi see on objektiivselt M L tegevuse tagajärg Z G OÜ kahjustamisel.
31.Hageja sisustab kostja jämedat tänamatust sellega, et kostja pole soovinud osta hageja abikaasalt M I OÜ–le kuuluvat osa Z G OÜ-s. Antud asjaolu näol ei ole tegemist kostja jämeda tänamatuse väljendusega. Tähtsust ei oma, kas M I OÜ on õigustatud saama 01.08.2013 tasuta saadud osa võõrandamise korral tasu või mitte, kuna antud asjaolu ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostja ei soovi omandada M I OÜ osa. Hageja ei saa sundida kostjat kinkelepingu tõttu omandama ei tasu eest ega tasuta M I OÜ osa ning käsitleda kostja soovimatust M I OÜ osa ostmiseks, seda M I OÜ nõutud hinnaga ja tingimustel, kingisaaja jämeda tänamatusena hageja kui kinkija suhtes. Kuna hageja eesmärgiks kinkelepingu sõlmimisel ei olnud kostja kohustamine tulevikus M I OÜ osa ostmiseks, siis kostja käitumine ei saa olla objektiivselt hukkamõistetav ega hagejale
2-20-4501 subjektiivselt talumatu. Kostja selgitab, et pärast töösuhte lõppemist Z G OÜ-s on M L asunud survestama kostjat, et viimane ostaks M I OÜ-lt Z G OÜ osa tagasi, millest kostja on keeldunud. Kuna sellise nõude esitamiseks puudub M I OÜ-l igasugune õiguslik alus, asus M I OÜ M L isikus ähvardama kostjat, et keeldumise korral esitab kostja tütar kinkelepingu taganemisavalduse. Seetõttu on ilmne, et kinkelepingust taganemise ainus ja tegelik ajend on kostja keeldumine M I OÜ-lt osa välja ostmast.
32.Kostja, kellel oli tolleks hetkeks uus perekond ja ülalpeetav alaealine laps, vormistas abivalmidusest oma senise töö kaotanud endise abikaasa O K 2017 aastal tööle Z G OÜ-s, luues Z G OÜ-s nominaalse personalispetsialisti ametikoha, millega mingeid töökohustusi ei kaasnenud, seda vastu tulles O K vastavale palvele. Kostjal on seadusest tulenev juhatuse liikme kohustus järgida Z G OÜ huve ning ta vastutab nende kohustuste rikkumise eest. Kuna O K töökoha alleshoidmine muutus M L tegevuse tulemusena saabunud ebasoodsas majanduslikus olukorras Z G OÜ-le koormavaks, lõpetati poolte kokkuleppel tööleping O K. Kostjal ei olnud tulenevalt hagejaga sõlmitud kinkelepingust kohustust panustada endise abikaasa Z G OÜ-s töötamise võimaluse tagamisse. Hagejal ei saanud kinkelepingut sõlmides olla õigustatud ootust, et Z G OÜ-s on hageja emale ja abikaasale alatiseks tagatud töökoht või et Z G OÜ-l pole kinkelepingu sõlmimise tõttu õigust teostada tööandja seadusest tulenevaid õigusi ooma töötajate suhtes. Kui O K poleks võimeline end ise tänasel päeval ülal pidama, oleks ta õigustatud saama elatist hagejalt kui oma lapselt, mitte kostjalt.
33.Hageja töökoht on säilinud tänaseni ning kostja ei ole teinud mingeid takistusi hageja töötamiseks Z G OÜ-s. Kostja leiab, et endise abikaasa, tütre ja väimehe töölepingute alusel töölevormistamine Z G OÜ-s ei teinud Z G OÜ-st nende isikute „perefirmat“ ega saanud tekitada neile seadusest ja töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kõrval mingeid muid ootusi. Ühtlasi puudub hagejal alus eeldada, et hageja arusaama järgi „pereliikmeks“ olemine tekitab neile erilisi õigusi erikohtlemiseks töösuhetes võrreldes teiste töötajatega.
34.Hageja väited tulude varasemast väljaviimisest Z G OÜ-st on väärad, hagis viidatud tehingud Q G OÜ ja D Ltd-ga on seotud Z G OÜ igapäevase majandustegevusega ning toimunud enne kinkelepingu sõlmimist pikema ajavahemiku kestel. Kui hageja arvates on pärast kinkelepingu täitmist rikutud M I OÜ osanikuõigusi või eksisteerivad mistahes osanikevahelised erimeelsused Q G OÜ-ga või M I OÜ suhetes Z G OÜ-ga, siis tuleks M I OÜ-l toimida äriseadustikus sätestatud korras oma osanikuõiguste teostamisel ja kaitsel. M I OÜ ei ole isik, keda saaks käsitada kinkija lähedasena VÕS § 267 p 1 mõistes ning kelle suhtes saaks kostja üles näidata jämedat tänamatust.
35.Jämeda tänamatusena ei ole käsitletav ka asjaolu, et Z G OÜ esitas hageja abikaasa vastu avalduse töövaidluskomisjoni ning samuti töövaidluse menetlusdokumentides esitatud asjaolud ja väited. Z G OÜ-l on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, seda õigust ei piira kinkelepingu sõlmimine hagejaga.
36.Hageja väitel oli vaidlusaluse kinkelepingu eesmärgiks temapoolne „kostja veenmisele allumine“, seejuures puudus hagejal igasugune alus eeldada, et Y 6 kinnistu jääb naguinii tema lastele (hagejale oli teada, et kostjal oli aastast 2013 uus elukaaslane ja 2015 sündinud laps). Kostja hinnangul kinnitavad asjaolud veenvalt, et kinkelepingu ainus ja tegelik eesmärk oli Y 6 kinnistu tagastamine kostjale vastavalt varemsõlmitud kokkuleppele.
2-20-4501
Y 6 kinnistu kinkimise võlaõiguslik kohustustehing sisaldub Kinkelepingu I p-s 4 ja asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmiseks p-s 7. Hageja on esitanud võlaõigusliku kohustustehingu tähenduses kostjale teadmata asjaoludel koostatud ja arusaamatu sisuga O. Ka dateerimata kirja, mille näol ei ole tegemist ei ühisvara jagamise lepinguga ega vorminõuet mittejärgiva kohustustehinguga kostja ja hageja vahel Y 6 kinnistu kinkimiseks hagejale. Hageja lähtub ebaõigest eeldusest, justkui kostjal olnuks O. K sõlmitud ühisvara jagamise lepingust tulenevalt kohustus kinkida Y 6 kinnistu hagejale. Kostja ja hageja ema ühisvara jagamise tingimused sisalduvad 01.03.2010 ühisvara jagamise notariaalses lepingus. Tulenevalt VÕS § 259 lg 2 p-st 2 ei loeta kinkeks teise isiku kasuks õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud. Kostja omandas Y 6 kinnistu selle ostuhinna tasumisel, mitte ühisvara jagamisel. Hageja paljasõnaline väide, et Y 6 kinnistu kostjapoolne kinkimine hagejale oli ühisvara jagamise oluline tingimus, on väär ja vastuolus tõenditega. Kostjal ei lasunud tulenevalt 01.03.2010 ühisvara jagamise lepingust kohustust Y 6 kinnistu kinkimiseks hagejale. Kinkelepingu I sõlmimise ajal oli kostja ja hageja ema ühisvara jagatud ja kostja kinkis hagejale Kinkelepinguga I enda lahusvara, mitte hageja ema ei kinkinud oma osa ühisvaras hagejale, nagu väidab hageja. Samuti märgib kostja, et käesoleva vaidluse esemeks ei ole kostja ja O. K vaheline 01.03.2010 notariaalne ühisvara jagamise leping ning hageja ei saa sekkuda abikaasade varaliste suhete korraldamisse ja vaidlustada ühisvara jagamise lepingu tingimusi. Hageja ei ole abikaasade ühisvara jagamise võlasuhte osaline, ühisvara jagamine on vara omanike vaheline tehing, millesse kolmandad isikud, sh täiskasvanud lapsed ei saa sekkuda ega endale midagi nõuda. Asjaolu, miks O. K ühisvara ja kostja jagasid vara 01.03.2010 lepingus toodud viisil ja tingimustel ning millest nad juhindusid, ei puudutanud hagejat ega oma asjas tähtsust. Hageja ei saa hinnata ühisvara jagamise tingimusi oma suvast ja huvidest lähtuvalt teisiti, kui seda tegid ühisvara jagamisel notariaalses lepingus selle lepingu pooled. Oluline on, et hageja ei omandanud ühisvara jagamise 01.03.2010 lepingust mingeid nõudeid Y 6 kinnistu tema omandisse üleandmiseks ning vastavad hageja väited (hageja 10.08.2020 seisukoha p-d 2.3.1 kuni 2.3.5) tuleb asjakohatuse tõttu jätta tähelepanuta. Täiendavalt märgitagu, et kostja ei saanud kuidagi viivitada Y 6 kinnistu kinkimisega hagejale, sest tal ei lasunud enne Kinkelepingu I sõlmimist sellist kohustust.
37.Küsimus, kas 01.03.2010 ühisvara jagamise lepingust tulenevalt oli kostja aastaks 2016 tasunud 1 000 000 krooni O. K, ei ole seotud käesoleva tsiviilvaidluse tõendamisesemega. Hageja esialgsel väitel (hagi p 3.3.5) rikub kostja käesoleval ajal O. K ülalpidamiskohustust, kuivõrd kostja olevat kohustunud O. K ühisvara jagamisel andma O. K tähtajatult ülalpidamist igakuiselt 10 000 krooni. Arvestades antud väite ebaõigsust ning tegelikku 10.03.2010 ühisvara jagamise lepingu tingimust (lepingu p 2.3.4), ei pea kostja hakkama käesoleval hetkel tõendama hagejale asjaolu, et ta on oma vastava kohustuse O. K täitnud 2016 aastaks. Kuna ühisvara jagamisest tulenevad kohustused 1 000 000 krooni tasumise osas O. K täitis kostja ajavahemikus 2010 - 2016, samas kui kostja jämeda tänamatuse tähenduses kostjale etteheidetav käitumine saab aset leida üksnes pärast Kinkelepingu II sõlmimist ehk pärast 2019 augustikuud, pole võimalik väita, et O. Ka sai pärast Kinkelepingu II sõlmimist teada, et kostja ei täida 01.03.2010 ühisvara jagamise lepingut. Märgitagu, et O. Ka pole kostja kohustuse täitmist ja 1 000 000 krooni saamist kunagi vaidlustanud ega esitanud ühisvara jagamise lepingu pinnalt
2-20-4501 kostjale viimase kümne aasta jooksul mingeid nõudeid. Kostja on vajadusel valmis esitama tõendid kinnitamaks raha tasumist O. K ühisvara jagamise lepingus määratud summas.
38.Hageja väited M I OÜ osa väljaostmise kokkuleppele jõudmisest ja seejärel „vormistamisest“ keeldumisest on hageja väljamõeldis ega vasta tõele. Neil väidetel puudub seos vaidluse tõendusesemega. Kuna vaidlusaluse Kinkelepinguga II ei saanud olla tagatud ega kinke eesmärgiks ei saanud olla kingisaajast kostja või temale kuuluva äriühingu Q G OÜ kohustus osta M I OÜ-lt Z G OÜ osa, siis jääb selgusetuks, milline õiguslik tähendus on hageja vastaval väitel. Kostja juhib tähelepanu, et hageja varasemate väidete ja esitatud tõendite kohaselt tegi M I OÜ pakkumise tema osaluse väljaostuks 04.02.2020 ja 27.02.2020 (vt hagi tagamise avalduse lisad 6 ja 7). Lisaks ilmsele ebaõigsusele kinnitavad vastavasisulised hageja väited M I OÜ 04.02.2020 ja 27.02.2020 kirjade valguses veelkordselt vaid hageja abikaasa pahausksust ja tema soovi kasutada Kinkelepingust II taganemist vahendina oma põhjendamatute nõudmiste rahuldamiseks.
39.Kuna kinkelepingu sõlmimise tegelikud põhjused olid muud, mida on kostja varasemalt ka selgitanud, loob hageja 13.11.2020 menetlusdokumendis loogiliselt arusaamatu, ebausutava ja tegelikkusele mittevastava narratiivi. Selle narratiivi kohaselt (a) hageja kinkis oma isale kinnistu, millel viimane elab koos oma perekonnaga, eesmärgiga, et hageja või tema pereliikmed saaks seal tulevikus elada; (b) hageja kinkis oma isale kinnistu omavaheliste suhete parandamiseks olukorras, kus need suhted on enne kinkelepingu sõlmimist väga head ja lähedased; (c) hageja kinkis oma isale kinnistu puhtast vastutulelikkusest isa sellekohastele palvetele, tõstmaks isa enesehinnangut. Eeltoodud väited lisaks asjakohatusele ei luba kokkuvõttes mõistlikult aru saada, miks oleks hageja pidanud üldse sõlmima 07.08.2019 kinkelepingu. Hagejal oleks olnud võimalik jätta kinkeleping sõlmimata, kui ta soovinuks selle jätmist enda perekonnale tulevikus ning isaga seniste heade suhete jätkumist. Hageja väidetest tuleneb seegi, et hageja kui kostja täisealine tütar, kes olevat kinkelepingu sõlmimisel oma isaga väga lähedastes suhetes ning käsitab kingisaajast isa oma pereliikmena, ei tea, et ta polegi oma isa ainuke tütar ning seda olukorras, kui temale kuuluvas ja kostjale kingitaval kinnistul elab oma sünnist saati lisaks kostja uuele abikaasale ka kostja nelja-aastane laps. Kostja on varasemalt 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimise põhjuste osas esile toonud, et tal oli vara arestimise tõttu, mis toimus 29.10.2010, AS-lt SEB Liising omandi ülemineku ajahetkel 12.07.2012 oma tütrega kinkelepingut sõlmides kokkulepe, et hageja kingib kinnistu kostjale tagasi – ehk toimub kostja suunal tagasitäitmine. Kuni 12.07.2012 kinkelepingu sõlmimiseni oli kinnistu AS-i SEB Liising, mitte kostja omandis. Kinnistu omand ei läinud üle liisinguandjalt kostjale 29.08.2010, nagu ekslikult väidab hageja (vt hageja 13.11.2020 menetlusdokumendi p 2.3.5 ja 2.3.6) ning kohus ei arestinud kinnistut, kuna 29.10.2010 kinnistu ei kuulunud kostjale. Kostja hinnangul kõik tsiviilasjas esitatud asjaolud ja tõendid kogumis viitavad veenvalt sellele, et 07.08.2019 kinkelepingu põhjuseks oli ajutiselt hageja omandis olnud kinnistu vormistamine kostja nimele 12.07.2012 kinkelepingu tagasitäitmiseks. Seda kõike kinnitavad kinnistu korduva käsutamisega seotud tehiolud, mis muudavad kostja väited poolte tegeliku tahte osas eluliselt usutavaks. Vaidlus puudub, et kinnistu kinkimine oli hageja tegelikuks sooviks ning hageja pole välja toonud, et kinkelepingu sõlmimisel tal kostja rikastamise tahe puudus. Kuna hageja ei ole seadnud kahtluse alla, et ta soovis kinkida kinnistu oma isale, siis käesoleval juhul ei oma
2-20-4501 tähtsust ning on asjassepuutumatu see, millistest subjektiivsetest ootustest hageja tegelikult juhindus kinnistut kostjale kinkides. Kostjale on teadmata, mida hageja kinkelepingust sõlmides ootas või lootis. Kinkija kinkega seotud subjektiivsete ootuste mittetäitumine ei ole kinkelepingust taganemise aluseks ning kinkija ootustele mittevastav kingisaaja käitumine ei tähenda, et sellega kingisaaja oleks üles näidanud jämedat tänamatust kinkija või tema lähedase vastu VÕS § 267 p 1 ja VÕS § 268 lg 1 mõistes. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamisesemeks hageja ootused või lootused seoses kinkelepinguga ega põhjused, kas ja miks need luhtusid.
40.Jämeda tänamatusena kvalifitseeritavaks kostja käitumiseks ei saa lugeda hageja väiteid „kostja igasuguse huvi kaotusest hageja ja lastelaste suhtes“, „hageja väljatõrjumisest kostja elust“, „kostja suhete halvenemisest hageja perekonnaga“, „kostja käitumise muutumisest“ ega muid ebamääraseid ja sisuta hageja etteheited, mida hageja käsitab kostja jämeda tänamatuse avaldustena ning mille asjakohaseid ilminguid konkreetsete asjaolude näol hageja senistes menetlusdokumentides esile toonud ei ole.
41.Pärast vaidlusaluse 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimist, aga enne 13.05.2020 tema vastu hagi esitamist, on kostja suhtumine oma tütrest hagejasse, sh tema lastesse, olnud igati sõbralik ja mõistlik. Juhul kui kostja käitumises oleks ilmnenud taunitavaid tunnuseid või tema suhtumine oleks vastanud hagis kirjeldatule, siis ei oleks kostja oma last ja lapselapsi rahaliselt toetanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
43.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: • 02.07.2012 sõlmisid AS SEB Liising, hageja ja kostja kinkelepingu, millega kostja kinkis Y 6 kinnistu hagejale (I kd, tlk 5-9); • 07.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja kinkelepingu, millega hageja kinkis Y 6 kinnistu kostjale (I kd, tlk 16-18); • kostja on 14.08.2019 kantud Y 6 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse (I kd, tlk 34, kinnistusraamatu väljavõte); • 23.03.2020 taganes hageja kinkelepingust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel (I kd, tlk 22-24); • kostja on taganemisavalduse kätte saanud; • hageja nõudis kostjalt kinkelepingu alusel üleantu tagastamist, millest kostja keeldus.
44.Hageja palub: tuvastada, et A K on kohustus anda nõusolek Tallinnas, Y 6 asuvale
2-20-4501 kinnistule (kinnistu registriosa nr xxx) seatud hoonestusõiguse (hoonestusõiguse registriosa nr xxx) omandiõiguse J L nimele kandmiseks ning asendada A K tahteavaldus kohtuotsusega; kohustada A K andma Tallinnas, Y 6 asuva kinnisasja ja selle päraldiste valdus üle J L 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest.
45.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et täitmata on kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused (puudub jäme tänamatus kinkija suunal).
46.Esmalt analüüsib kohus kinkelepinguist taganemise kehtivust ning seejärel valduse vabastamise nõuet.
47.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 259 lg 1 kohaselt kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. VÕS § 268 lg 1 alusel kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõude VÕS § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, p 1 järgi kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; p 2 järgi kui kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; p 3 järgi kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 188 lg 1 alusel lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
48.Vaidlust ei ole, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mi ta on teada saanud oma taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud. Pooled vaidlevad, kas kinkelepingust taganemine on lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja ja tema lähedaste suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks.
49.Hageja on taganemise alusena loetlenud järgmised jämeda tänamatuse ilmingud: a. kostja hakkas hagejat, tema abikaasat ja hageja ema Z G OÜ-st välja tõrjuma, kusjuures tänaseks on Z üles öelnud töölepingud hageja abikaasa ja emaga ning takistanud juurdepääsu ettevõtte ruumidesse ka hagejal;
2-20-4501 b. kostja Z juhatuse liikmena ja enamusosaniku esindajana on asunud vähendama Z tulusid ja ettevõtte väärtust, mis mõjutab hageja ja tema abikaasa majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Pärast M L lahkumist Z novembris 2019 on Z käive oluliselt langenud. Ka varem on ettevõttest teatud suuremaid summasid Q-le ja offshore ettevõttesse D Ltd välja makstud. Hageja abikaasa on 4. veebruaril 2020 edastanud nõude kontrollimiseks vajalike dokumentide saamiseks, kuid neid pole esitatud; c. M ei ole makstud dividendi, vaid kogu väljamakstud kasum on teadaolevalt välja makstud Q-le; d. kostja on asunud eitama hageja abikaasa panust Z tegevuses ning kostja keeldub M osa välja ostmast, soovides saada seda tasuta, kuigi 2019 suvel, enne Kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osaluse ostma turuhinnaga; e. kostja on rikkunud hageja emaga O K sõlmitud kokkulepet: i. milles sätestati tingimused ühisvara jagamiseks 2012. aastal. O K loobus temale saadaolevast ühisvara osast hageja kasuks, st hageja ema nõustus ühisvara jagamisega nii, et Y 6 kinnistu jääb hagejale. Selle tingimuse täitmise tagamiseks nõustus hageja ema loobuma talle ühisvara jagamise korras ettenähtud osast Z; ii. et kostja tagab hageja emale igakuise ülalpidamise töökoha kaudu Z. 2019 detsembris selgus, et Z/kostja hageja emale töötasu enam ei maksta (ilmselt tööleping lõpetati) ning teda peavad seetõttu ülal hageja ja tema abikaasa; iii. et kostja tasub O K igakuiselt 10 000 krooni ülalpidamist. Kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust hageja ema suhtes, mistõttu peavad hageja ema ülal hageja ja tema abikaasa; f. Z on esitanud alusetuid süüdistusi hageja abikaasa vastu, mis hageja abikaasa mainet kahjustavad. Lisaks töösuhte lõpetamisele on kostja hakanud hageja abikaasat laimama, süüdistades teda konkurentsipiirangu rikkumises, omastamises, väljapressimises jne. Hageja abikaasa tegi ettepaneku töövaidluse rahumeelseks lahendamiseks, millega kostja samuti nõustunud ei ole. g. kostja otsustas põhjendamatult ja pahausklikult viia läbi osakapitali suurendamise, mille eesmärk oli vähendada M I osalust 20%-lt 0,4%-ni. Selle kohta on pooleli eraldi kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-20-13481). Sellega tekitati hagejale kahju vähemalt 685 669 eurot; h. kostja külm suhtumine oma tütresse ja lapselastesse pärast 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimist. Pooltevaheline varasem perekondlik silmast-silma, vahetu ning soe suhtlus on asendati pangakontole tehtavate ülekannetega. See on perekondlikes suhetes inetu.
50.Kohtupraktikast tuleneb, et "jäme tänamatus" on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo nr 3-2-1-153-06). "Jäme tänamatus" saab avalduda üldjuhul kingisaaja (mitte tema lähedase) käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Vastupidine seisukoht tähendaks kõnealuse sätte põhjendamatult avarat tõlgendamist (vt VÕS § 267 p 1 kohaldamise kohta ka RKTKo nr 3-2-1-153-06, p 12 ja 16). VÕS § 268 lg 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija. Kingisaaja saab esitada vastuväited ja neid tõendada (RKTKo nr 2-17-5184/25, p 13).
2-20-4501
51.Esmalt märgib kohus etteruttavalt, et hageja on nõuet põhjendades suurt rõhku pannud Z G OÜ majandustegevusega seonduvale. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt omavad vaidluses tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja poolt tehtud toiminguid. Seega jätab kohus tähelepanuta mistahes kolmandaid isikuid puudutavad etteheited ning keskendub üksnes kostjaga seotud väidetavatele jämeda tänamatuse ilmingutele.
52.Hageja märgib, et kostja hakkas hagejat, tema abikaasat ja hageja ema Z G OÜ-st välja tõrjuma, kusjuures tänaseks on Z üles öelnud töölepingud hageja abikaasa ja emaga ning takistanud juurdepääsu ettevõtte ruumidesse ka hagejal. Nagu kohus ülal juba märkis, ei oma kinkelepingust taganemise kontekstis tähtsust Z G OÜ suhted oma töötajatega. Kostja on õigesti märkinud, et Z G OÜ on iseseisev õigussubjekt ning vaidlevate poolte vahelised kinkelepinguga seotud õigussuhted ei saa eelnimetatud juriidilise isiku toimimist mõjutada. Seega jätab kohus vastavad hageja väited tähelepanuta ning leiab, et neid ei saa käsitada jämeda tänamatuse ilmingutena.
53.Hageja märgib, et kostja Z juhatuse liikmena ja enamusosaniku esindajana on asunud vähendama Zi tulusid ja ettevõtte väärtust, mis mõjutab hageja ja tema abikaasa majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Pärast M L lahkumist Z novembris 2019 on Z käive oluliselt langenud. Ka varem on ettevõttest teatud suuremaid summasid Q-le ja offshore ettevõttesse D Ltd välja makstud. Hageja abikaasa on 4. veebruaril 2020 edastanud nõude kontrollimiseks vajalike dokumentide saamiseks, kuid neid pole esitatud. Kohtu hinnangul on ka nimetatud etteheited seotud juriidiliste isikute vahelise majandustegevusega, mis aga ei oma tähtsust kinkelepingust taganemise kontekstis. Seega jätab kohus vastavad hageja väited tähelepanuta ning leiab, et neid ei saa käsitada jämeda tänamatuse ilmingutena.
54.Hageja märgib, et M ei ole makstud dividendi, vaid kogu väljamakstud kasum on teadaolevalt välja makstud Q-le. Kohtu hinnangul on ka nimetatud etteheited seotud juriidiliste isikute vahelise majandustegevusega, mis aga ei oma tähtsust kinkelepingust taganemise kontekstis. Seega jätab kohus vastavad hageja väited tähelepanuta ning leiab, et neid ei saa käsitada jämeda tänamatuse ilmingutena.
55.Hageja märgib, et kostja on asunud eitama hageja abikaasa panust Z tegevuses ning kostja keeldub Me osa välja ostmast, soovides saada seda tasuta, kuigi 2019 suvel, enne kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osaluse ostma turuhinnaga. Kohtu hinnangul on ka nimetatud etteheited seotud juriidiliste isikute vahelise majandustegevusega, mis aga ei oma tähtsust kinkelepingust taganemise kontekstis. Seega jätab kohus vastavad hageja väited tähelepanuta ning leiab, et neid ei saa käsitada jämeda tänamatuse ilmingutena.
56.Hageja märgib, et kostja on rikkunud hageja emaga O K sõlmitud kokkulepet milles sätestati tingimused ühisvara jagamiseks 2012. aastal. O Ka loobus temale saadaolevast ühisvara osast hageja kasuks, st hageja ema nõustus ühisvara jagamisega nii, et Y 6 kinnistu jääb hagejale. Selle tingimuse täitmise tagamiseks nõustus hageja ema loobuma talle ühisvara jagamise korras ettenähtud osast Z. Kohus märgib, et kõnealuse kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Lihtkirjalik dokument (I kd, tlk 58-59) on pigem kvalifitseeritav hageja ema poolse nõudekirjana, mis on suunatud kostjale. Dokumendilt ei nähtu allkirjasid ning sellel puudub dateering. Seega ei saa väida, et kostja oleks mingisugust kokkulepet rikkunud. Isegi, kui vastav dokument
2-20-4501 oleks käsitatav 2012. a sõlmitud lepinguna, on kostja vastava kohustuse täitnud 02.07.2012 sõlmisid AS SEB Liising, hageja ja kostja kinkelepingu, millega kostja kinkis Y 6 kinnistu hagejale. See, et hageja on hiljem otsustanud kinnistu kostjale tagasi kinkida, ei tähenda, et kostja oleks viidatud lihtkirjaliku lepingu osas rikkumises. Seega leiab kohus, et neid etteheiteid ei saa käsitada kostjapoolse jämeda tänamatuse ilmingutena. Kostja on õigesti märkinud, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, millistel tingimustel kostja ja O Ka oma vara jagasid, sh milline oli vara jagamise lepingus määratletud vara väärtus, kas vara jagati võrdsetel alustel, millised olid endiste abikaasade lepinguvälised ootused, lootused ja tahted. Nimetatud isikud on oma vara jaganud 01.03.2010 ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepinguga (I kd, tlk 69-71), kus on mh kinnitanud, et vara on jagatud ning neil puuduvad teineteise suhtes sellega seonduvad pretensioonid (vt lepingu p 3.4).
57.Hageja märgib, et kostja on rikkunud hageja emaga O K sõlmitud kokkulepet et kostja tagab hageja emale igakuise ülalpidamise töökoha kaudu Z. 2019 detsembris selgus, et Z/kostja hageja emale töötasu enam ei maksta (ilmselt tööleping lõpetati) ning teda peavad seetõttu ülal hageja ja tema abikaasa. Kohus märgib, et vastavasisulise kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kust nähtuks kostja ja hageja ema O K vahel sõlmitud tööleping, mis kohustuks kostjat temale töötasu maksma. Kuivõrd Z on iseseisev õigussubjekt, siis kostja ja tema endise abikaasa vahelised väidetavad lepingud ei saa dikteerida Z ja selle töötajate vahelisi õigussuhteid. Isegi, kui väidetav leping eksisteeriski, siis ei ole võimalik väita, et kostja on seda lepingut rikkunud – poolte vahel ju ei ole vaidlust, et hageja ema on Z pikema aja vältel töökohta omanud (vt I kd, tlk 83-84, tööleping). Seega leiab kohus, et neid etteheiteid ei saa käsitada kostjapoolse jämeda tänamatuse ilmingutena.
58.Hageja märgib, et kostja on rikkunud hageja emaga O K sõlmitud kokkulepet et kostja tasub O K igakuiselt 10 000 krooni ülalpidamist. Kostja ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust hageja ema suhtes, mistõttu peavad hageja ema ülal hageja ja tema abikaasa. Kostjale tulenes hageja emale raha maksmise kohustus 01.03.2010 ühisomanduses oleva vara jagamise lepingust ja asjaõiguslepingust (I kd, tlk 69-71), mille p 2.3.4 sätestab, et kostja kohustub O K tasuma 1 000 000 krooni igakuiste maksetena järgnevalt: 1) 10 000 krooni iga kuu 10. kuupäevaks; 2) kui võetakse kasutusele eurod, siis tuleb tasuda 700 eurot iga kuu 10. kuupäevaks. Arvestuslikult pidanuks pidamiskohustus olema lõppenud 2016. a sügisel. Hageja ei ole tõendanud, et O K oleks kostja suhtes seoses nimetatud maksetega mingeid pretensioone. Isegi, kui kostjal oleks O K ees võlgnevus, ei saaks selle olemasolu iseenesest käsitada jämeda tänamatuse ilminguna. Lisaks ei ole kohtu hinnangul võimalik nimetatud makseid käsitada ülalpidamise andmisena – pigem on tegemist enamsaadud ühisvara eest teisele abikaasale makstava hüvitise ajatamisega. Hageja ei ole esile toonud ega põhjendanud, et O K oleks seadusest tulenev õigus kostjalt ülalpidamist saada. Seega leiab kohus, et neid etteheiteid ei saa käsitada kostjapoolse jämeda tänamatuse ilmingutena.
59.Hageja märgib, et Z on esitanud alusetuid süüdistusi hageja abikaasa vastu, mis hageja abikaasa mainet kahjustavad. Hageja abikaasa tegi ettepaneku töövaidluse rahumeelseks lahendamiseks, millega kostja samuti nõustunud ei ole. Lisaks on kostja hakanud hageja
2-20-4501 abikaasat laimama, süüdistades teda konkurentsipiirangu rikkumises, omastamises, väljapressimises jne. Esmalt märgib kohus, et Z ja hageja abikaasa vahelise töösuhtega seonduv ei ole vaidluse lahendamisel asjakohane. Z suhted oma töötajatega ei mõjuta poolte vahel sõlmitud kinkelepingu kehtivust. Seega leiab kohus, et neid etteheiteid ei saa käsitada kostjapoolse jämeda tänamatuse ilmingutena. Hageja väited, mis puudutavad hageja abikaasa laimamist, on tõendamata. Tunnistaja B ütlustest (III kd, tlk 73-74) nähtub, et vahemikus 29.01 - 31.01.2020 sai hageja abikaasa tekstisõnumi isikult nimega A U (kostja ja hageja abikaasa äripartner), kust nähtus, et hageja abikaasa M L olevat varas ja varastanud 1 000 000 eurot. A U olevat vastava info saanud kostjalt, mida mh kinnitas U poolt saadetud foto kostja visiitkaardist. Paar kuud hiljem jõudis tunnistajani sarnase sisuga teave isikult nimega K, kes on pärit Peterburist. Ka K olevat teabe saanud kostjalt. Samas kinnitas tunnistaja, et ta ei ole isiklikult kuulnud, et A K oleks M L vargaks nimetanud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja oleks hageja abikaasat laimanud. Tunnistaja ütlused põhinevad suuresti hageja abikaasa ja kolmanda isiku vahelisel telefonivestlusel ja kolmandatelt isikutelt saadud infol. Tunnistaja ei ole ise vahetult kogenud elusündmust, kus kostja hageja abikaasat laimab. Seega ei ole kohtul tekkinud veendumust võimalik tõsikindlalt väita, et kostja on hageja abikaasat laimanud. Seega leiab kohus, et neid etteheiteid ei saa käsitada kostjapoolse jämeda tänamatuse ilmingutena.
60.Hageja märgib, et kostja otsustas põhjendamatult ja pahausklikult viia läbi osakapitali suurendamise, mille eesmärk oli vähendada M I osalust 20%-lt 0,4%-ni. Selle kohta on pooleli eraldi kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-20-13481). Sellega tekitati hagejale kahju vähemalt 685 669 eurot. Kohtu hinnangul on ka nimetatud etteheited seotud juriidiliste isikute vahelise majandustegevusega, mis aga ei oma tähtsust kinkelepingust taganemise kontekstis. Seega jätab kohus vastavad hageja väited tähelepanuta ning leiab, et neid ei saa käsitada jämeda tänamatuse ilmingutena.
61.Hageja märgib, et kostja suhtumine oma tütresse ja lapselastesse pärast 07.08.2019 kinkelepingu sõlmimist on olnud külm ja inetu. Pooltevaheline varasem perekondlik silmast-silma, vahetu ning soe suhtlus on asendati pangakontole tehtavate ülekannetega. Hageja abikaasa on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et enne 2019. a sügist oli poolte (sh kostja suhtlus hageja perega) suhtlus tihe, vahetu ning armastav. Alates 2019.a sügisest suhted jahenesid – kostja muutus suhtluses hageja ja tema perega passiivseks. Kostja ei tulnud 15.10.2019 hageja sünnipäevale ning sama aasta oktoobrikuu lõpus hoidus hageja lastega suhtlemast (sh ei kutsunud neid paadiga sõitma), ei suhelnud hagejaga (isegi ei teretanud). Edaspidiselt ei ole kostja enam hagejat ning lapselapsi külastanud, on üksnes teinud rahalisi kingitusi. Tunnistaja märkis, et kostja hakkas hagejale öösiti saatma ja kirjutama ebameeldivaid asju, nt saatis öösel pildid uuest naisest ja 2 tütrest ja kirjutas, et need tema kõige kallimad tüdrukud maailmas. Hageja elab seda üle väga raskelt. Kohus märgib, et eluliselt on mõistetav, et isa-tütre vaheliste varasemate soojade suhete jahenemine mõjub hagejale rusuvalt. Samamoodi võib mõjuda lapselaste ja vanaisa vaheliste suhete jahenemine. Ilmselt on suhete jahenemise põhjuseks kostja ja hageja abikaasa vaheline äritüli. Nagu kohus ülal märkis, siis „jäme tänamatus“ on eetiline
2-20-4501 hinnang. Vaatamata sellele, et hageja kui kinkija võib kostja passiivsuselt subjektiivsel hinnata jämeda tänamatusena, ei saa kohtu hinnangul sellist passiivsust (või siis ka uuest perekonnast fotode saatmist) pidada objektiivselt hukkamõistetavaks teoks. Seega ei saa tunnistajate ütlustest nähtuvat kostja käitumist pidada jämedalt tänamatuks.
62.Lähtudes eeltoodust ei ole hageja ei tõendanud, et kostja oleks hageja ja tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust ja hagejal ei ole õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale kinkelepingu eset tagastada.
63.Kõigele eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et hagejal puudus materiaalne alus vaidlusalusest kinkelepingust taganeda.
64.Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt KRS § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnisturaamatu kande muutmiseks. Samuti, kuivõrd hageja ei saa kinnistu omanikuks, puudub tal õigus nõuda kinnistu valduse üleandmist.
65.Seega eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.
66.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tühistada 24.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kinnistusraamatu registriosa nr xxx kolmandasse jakku J Le kasuks kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge.
67.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
68.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
69.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus
2-20-4501 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
70.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.