X hagi Y vastu kinnistusraamatu kande parandamise ja valduse vabastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.08.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
158 639 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Dragan Perovic ja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 19.04.2022 peetud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.08.2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-4501 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.05.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal on kohustus anda nõusolek Tallinnas, XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXXXXX) seatud hoonestusõiguse (registriosa nr YYYYYY) (edaspidi XXX kinnistu) omandiõiguse hageja nimele kandmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Ühtlasi palus hageja kohustada kostjat andma XXX kinnistu ja selle päraldiste valdus üle hagejale 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja ema on kostja endine abikaasa, Q. Hageja abikaasa on Z.
1.2.Kostja ja Q lahutasid abielu. Lahutuse käigus sõlmisid kostja ja Q kokkuleppe, millega kostja kohustus muu hulgas kinkima XXX kinnistu hagejale. Hageja ja kostja sõlmisid 2.07.2012 kinkelepingu, millega kostja kinkis XXX kinnistu hagejale. 2019. a suvel veenis kostja hagejat kinkima XXX kinnistu tagasi kostjale. Kostja selgitas, et XXX kinnistu on kostja elukoht, mistõttu see peaks olema tema enda nimel. Kuivõrd perekondlikud suhted olid 2019. a suvel veel head ning hageja usaldas kostjat, siis nõustus hageja kinkima XXX kinnistu kostjale. Pooled arvestasid, et kaugemas tulevikus jääb XXX kinnistu hageja lastele (kostja lapselastele).
1.3.7.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja kinkelepingu (edaspidi kinkeleping), millega hageja kinkis XXX kinnistu kostjale tagasi. Vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist hakkas kostja tegutsema viisil, mis kahjustas hagejat ja tema lähedasi. Kostja on pereettevõttest X OÜ tõrjunud välja kõik pereliikmed ja ei ole kinni pidanud kokkulepetest hageja ja Q-ga. Kostja otsused X OÜ juhtimisel mõjutavad hageja ja Z majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Samuti on X OÜ esitanud alusetuid süüdistusi Z vastu, mis tema mainet kahjustavad. Praeguseks on selge, et hageja ja Q soov ei täitu ning hageja lapsed ei saa tulevikus XXX kinnistut kasutada. Kostja külm suhtumine hagejasse ja tema lastesse algas pärast kinkelepingu sõlmimist. Pooltevaheline varasem perekondlik silmast-silma, vahetu ning soe suhtlus asendus pangakontole tehtavate ülekannetega, mida kostja tegi hageja hinnangul vaid selleks, et hageja kinkelepingust ei taganeks. Kuna hageja lapselapsed on eas, kus vanavanemate olemasolu on ääretult tähtis, siis on kostjaga vahetu suhtlemise lõppemine olnud hageja perele emotsionaalselt väga raske.
1.4.Hageja taganes 23.03.2020 kinkelepingust VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel. Hageja nõudis kostjalt kinkelepingu alusel üleantu tagastamist, millest kostja keeldus. Kinkelepingust
2-20-4501 taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja edastas kostjale kinkelepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kostja on kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, mida kinnitab tema vastus nõudekirjale. Samuti on täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused, kuna kostja on näidanud üles jämedat tänamatust nii hageja kui ka tema lähedaste vastu. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt pole tõendatud kostja jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõistes, kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on täitmata ning kostja ei ole kohustatud andma hagis nõutud tahteavaldust.
2.2.Kostja ei ole võtnud lahutuse käigus Q ees kohustust kinkida XXX kinnistu hagejale ning andma Q-le eluaegset ülalpidamist. Kostja ja Q sõlmisid 1.03.2010 ühisomanduses oleva vara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi 1.03.2010 ühisvara jagamise leping). Osundatud lepingu kohaselt jäid muu hulgas kostja ainuomandisse õigused ja kohustused 30.08.2000 sõlmitud hoonestusõiguse lepingust, mille esemeks oli XXX kinnistu. XXX kinnistu kinkimist hagejale 1.03.2010 ühisvara jagamise leping ette ei näinud. 1.03.2010 ühisvara jagamise lepingus avaldasid kostja ja Q, et jagamise tulemusena on nad on kätte saanud oma osa ühisvaraks olnud varast ja seoses sellega ei ole neil üksteisele mingeid pretensioone. 1.03.2010 ühisvara jagamise lepinguga võetud rahalised kohustused Q ees täitis kostja juba 2016. aastaks.
2.3.Kostja ehitas XXX kinnistule hoone, tasus sellega seotud väljaostumakseid liisinguandjale kuni aastani 2012 ning on XXX kinnistul elanud alates 2002. aastast. Kuna kostja vara oli ASiga SEB Liising 30.08.2000 sõlmitud müügilepingu järgse ostuhinna tasumise kohustuse täitmise ja omandi ülemineku ajal arestitud, siis ei pidanud kostja võimalikuks vormistada XXX kinnistut enda nimele. Kostja sõlmis 2.07.2012 kolmepoolse lepingu osana kinkelepingu hagejaga, leppides viimasega kokku, et hageja vormistab asjaolude muutumisel XXX kinnistu kostja nõudmisel kostja nimele tagasi. Selle kokkuleppe täitmiseks sõlmisidki hageja ja kostja 7.08.2019 kinkelepingu XXX kinnistu omandi ülekandmiseks kostjale, millega tütar (hageja) täitis oma moraalse kohustuse isa (kostja) ees. Kinkelepingu ainus ja tegelik eesmärk oli XXX kinnistu tagastamine kostjale vastavalt varem sõlmitud kokkuleppele.
2.4.Eluliselt on ebausutav hageja väide, et hageja kinkis XXX kinnistu kostjale arvestusega, et XXX kinnistu jääb hageja lastele. Kostjal on uus perekond ja alaealine laps (XX.XX.XXXX sündinud F), kes elab koos kostjaga.
2.5.Pärast kinkelepingu sõlmimist, aga enne 13.05.2020 kui hageja esitas tema vastu hagi, oli kostja suhtumine hagejasse, sh tema lastesse, sõbralik ja mõistlik, sealjuures pole kostja oma käitumisega kunagi andnud põhjust väiteks, et ta ei luba hageja lastel XXX kinnistut kasutada. Kui kostja käitumine oleks taunitav või tema suhtumine oleks vastanud hagis kirjeldatule, siis ei oleks kostja hagejat ja lapselapsi rahaliselt toetanud.
2.6.Q ja Z äri- ja töösuhted kostja ja erinevate juriidiliste isikutega ei puutu siinsesse vaidlusesse. Neid suhteid puudutavad asjaolud ei ole käsitatavad kostja jämeda tänamatuse väljendusena hageja suhtes.
2-20-4501 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas 24.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati eelmärge kinnistusraamatu registriosa nr YYYYYY kolmandasse jakku hageja kasuks kinnisasja omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Menetluskulud jäid hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: -
2.07.2012 sõlmisid AS SEB Liising, hageja ja kostja kinkelepingu, millega kostja kinkis XXX kinnistu hagejale; 7.08.2019. a sõlmisid hageja ja kostja kinkelepingu, millega hageja kinkis XXX kinnistu kostjale tagasi; kostja on 14.08.2019 kantud XXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse; 23.03.2020 esitas hageja avalduse kinkelepingust taganemiseks VÕS § 267 p 1 ja § 268 lg 1 alusel; kostja on taganemisavalduse kätte saanud; hageja nõudis kostjalt kinkelepingu alusel üleantu tagastamist, millest kostja keeldus.
3.2.Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et kostja oleks hageja ja tema lähedaste suhtes oma käitumisega üles näidanud jämedat tänamatust. Seetõttu ei olnud hagejal õigust kinkelepingust taganeda ning kostjal ei ole kohustust hagejale XXX kinnistut tagastada.
3.3.Vaidluses omavad tähtsust üksnes kingisaaja tehtud toiminguid. Seega jättis maakohus tähelepanuta kolmandaid isikuid puudutavad etteheited ning keskendus üksnes kostjaga seotud väidetavatele jämeda tänamatuse ilmingutele. Maakohus ei pidanud vajalikuks käsitleda äriühingute majandustegevusega seonduvat.
3.4.Tähtust ei oma, millistel tingimustel kostja ja Q oma vara jagasid, sh milline oli vara jagamise lepingus määratletud vara väärtus, kas vara jagati võrdsetel alustel, millised olid endiste abikaasade lepinguvälised ootused, lootused ja tahe. Kostja ja Q jagasid oma vara 1.03.2010 ühisvara jagamise lepinguga, milles on mh kinnitanud, et vara on jagatud ning neil puuduvad teineteise suhtes sellega seonduvad pretensioonid.
3.5.Hageja ei ole esile toonud ega põhjendanud, et Q-l oleks seadusest tulenev õigus kostjalt ülalpidamist saada. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on rikkunud Q-ga sõlmitud kokkuleppeid.
3.6.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks Z laimanud.
3.7.Jäme tänamatus on eetiline hinnang. Vaatamata sellele, et hageja kui kinkija võib kostja passiivsusest hageja ja tema lähedaste suhtes subjektiivselt hinnata jämeda tänamatusena, ei ole praegusel juhul alust pidada seda objektiivselt hukkamõistetavaks teoks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-20-4501
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus VÕS § 267 p-i 1 ja § 268 lg-t 1 põhjendamatult kitsalt tõlgendanud. Samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja rikkunud põhjendamiskohustust, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.
4.2.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et äriühingute majandustegevusega seotud väited ei oma kostja jämedalt tänamatu käitumise hindamisel tähtsust. Ebaeetiline käitumine pereettevõtte sisestes suhetes saab samuti moodustada jämeda tänamatuse koosseisu VÕS § 267 p 1 järgi. Hageja hinnangul realiseeris kostja hagi aluseks olevate tegude toimepanemisel enda isiklikku, mitte X OÜ majandustegevuse huvidest lähtuvat tahet. Seetõttu oleks maakohus pidanud hindama ka neid väiteid ja tõendeid, mis seonduvad pereettevõtte X OÜ ja selle osanike vaheliste suhetega.
4.3.Kostja käitumist hageja ja tema lähedaste vastu tuleb käsitleda psüühilise vägivallana, mida ei saa füüsilisest vägivallast kuidagi vähemtaunitavaks pidada. Kostja teod on halvasti mõjunud hageja vaimsele tervisele.
4.4.Kostja ei ole kinkelepingu sõlmimise järgselt käitunud kinke väärilisena ja see peaks olema kinkelepingust taganemise alus. Praeguses asjas ei ole esitatud ühtki väidet ega tõendit hageja etteheidetava käitumise kohta kostja suhtes.
4.5.Kostja kinkis XXX kinnistu hagejale vastavalt kostja ja Q-ga vahelisele kokkuleppele, mille kohaselt XXX kinnistu pidi jääma pärast kostja ja Q ühisvara jagamist hagejale.
4.6.Kohus on ebaõigesti jätnud tuvastamata selle, et kostja on Z laimanud. Vahetult enne 19.05.2021 toimunud kohtuistungit sai hageja teada, et kostja süüdistas Z ka X OÜ-le kuuluva tasalihvpingi omastamises. Hageja palub väidet, et kostja ähvardas hageja abikaasa (Z) suhtes esitada kuriteokaebuse, arvestada kostja tegevuse hindamisel. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas esines alus kinkelepingust VÕS § 267 p-i 1 ja § 268 lg 1 alusel taganemiseks – s.t kas kostja on käitunud hageja ja tema lähedaste suhtes viisil, mida saab pidada jämedaks tänamatuseks.
8.Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
2-20-4501
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 267 p-i 1, nagu omaksid tähtsust üksnes ja konkreetselt kingisaaja poolt tehtud toimingud (III kd tl 86, p 51). Ringkonnakohtu hinnangul saab kinkelepingust taganemise tingida ka käitumine, mille kingisaaja on toime pannud teise isiku kaudu või teist isikut ära kasutades (nt kingisaaja kontrolli all oleva äriühingu kaudu). Vastasel korral oleks kingisaajal võimalik oma käitumist teise isiku kaudu varjata ja selliselt kinkelepingust taganemine välistada. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Jämeda tänamatusena hinnatav käitumine peab olema suunatud kinkija või tema lähedase inimese vastu.
10.Maakohus järeldas iseenesest õigesti, et X OÜ-ga seostatud hageja etteheiteid kostjale ei saa praegusel juhul pidada kostja jämedaks tänamatuseks hageja ja/või tema lähedaste inimeste suhtes. Hageja X OÜ-d puudutavaid väiteid ei saa aga jätta tähelepanuta (vt otsuse eelnev punkt ja TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi.
10.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et poolte esiletoodud asjaoludest kogumis nähtub, et kostjal ja hageja abikaasal Z-l on erimeelsused, mille peamine kese on X OÜ. Nii kostjal kui ka Z-l on poolte seisukohtade järgi erinev arusaam sellest, mis on kostja ja Z erimeelsused põhjustanud ning kuidas ja millistel tingimustel neid tuleks lahendada. Osapoolte vahel on konkreetsemates küsimustes ka kohtuvaidlused. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostjalt oodata, et kostja ja/või X OÜ ei või suhetes Z ja/või N OÜ-ga oma seisukohti esitada ja neid kaitsta ilma, et see tooks kaasa hageja õiguse kostjaga sõlmitud kinkelepingust taganeda. Arvestades poolte siinses menetluses esitatut on nii Z ja/või N OÜ seisukohad, aga ka kostja seisukohad nendevahelistes vaidlustes olnud sisulised, mistõttu ei saa kostja ja Z erimeelsusi ette heita üksnes ühele neist. Kinkelepingust taganemisele hinnangut andes ei saa ringkonnakohus anda sisulisi hinnanguid muudele kostja ja/või X OÜ ning Z ja/või N OÜ vahelistele vaidlustele, mida menetletakse teistes kohtuasjades ning nende vaidluste tulemuste pinnalt järeldada, kas hagejal esines alus kinkelepingust taganemiseks või mitte. Jäme tänamatus on eetiline kategooria. Hageja, Z ja/või N OÜ saavad oma õigusi kaitsta konkreetsetes kohtuasjades. Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja etteheiteid ükshaaval.
10.2.Hageja on heitnud kostjale ette seda, et kostja tõrjus X OÜ-st välja hageja abikaasa Z, hageja ema Q ja ka hageja enda. Väljatõrjumine seisnes selles, et X OÜ ütles üles töölepingud Z ja Q-ga ning hagejal takistati juurdepääs X OÜ ruumidesse. Pooled ei vaidle, et kostja on X OÜ juhataja, samuti et X OÜ-l on kaks osanikku – kostjale kuuluv G OÜ, kellele kuulub 80% X OÜ osakapitalist ning hageja ja Z ühisomandis olev N OÜ, kellele kuulub 20% X OÜ osakapitalist.
10.2.1.Z ja X OÜ vahelise töösuhtega seoses on hageja toonud esile, et töösuhe on lõppenud ja kummalgi osapoolel ei ole huvi töösuhet jätkata, kuigi osapooltel oli vaidlus töösuhte ülesütlemise õiguspärasuse üle (I kd tl 34p, p 3.6.1. ja 3.6.2.). Kuna ka Z-l endal ei olnud huvi töösuhet X OÜ-ga jätkata, ei saa ringkonnakohtu hinnangul Z ja X OÜ töösuhte lõppemine olla käsitatav kostja tänamatu käitumisena. See, kas X OÜ oli valmis töövaidluse kompromissiga lõpetama või mitte, ei oma tähtsust. Hageja tõendid Z ja X OÜ töövaidluse kohta on eelnevast tulenevalt asjassepuutumatud.
10.2.2.Pooled ei vaidle selle üle, et Q ja X OÜ vaheline tööleping on lõpetatud ning et Q ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. See väljendab, et Q-l ei ole X OÜ-le sellega seonduvaid etteheiteid. Seetõttu ei saa ka kostjale töölepingu lõpetamisega seonduvat ette heita. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene kostjale kohustust tagada Q-le töökoht X OÜ-s.
2-20-4501
10.2.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ poolt tema kasutuses oleva hoone ukseluku vahetamist käsitada hageja juurdepääsu takistamisena X OÜ ruumidesse (I kd tl 57). Kui töösuhe on peatunud (pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli rasedus- ja sünnituspuhkusel ning sellele järgneval lapsehoolduspuhkusel ja ei ole tööle naasnud), ei ole töötajal õigust juurdepääsuks tööandja ruumidesse. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja X OÜ vaheline tööleping kehtib. Järelikult on hagejal võimalik tööle naasta ja siis ka tööruumidesse pääseda.
10.3.Hageja heidab kostjale ette ka X OÜ tulude ja ettevõtte väärtuse vähendamist – see mõjutab hageja ja tema abikaasa Z majanduslikku seisundit ja sissetulekuid. Samuti on hageja toonud esile, et X OÜ-st on varem välja makstud suuremaid summasid G OÜ-le ja Q Ltd-le.
10.3.1.Hageja esitatud ülevaatest ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, miks X OÜ on teinud aastatel 2012–2017 G OÜ-le ja Q Ltd-le makseid (I kd tl 40–40p). Ülevaade kinnitab üksnes maksete tegemise fakti. Hageja väide, et maksed on tehtud alusetult, on tõendamata. Seejuures on hageja ise esile toonud, et N OÜ on esitanud X OÜ-le nõude dokumentide saamiseks (vt ka I kd tl 38–39) ning viitab, et ilmselt on kostja hakanud X OÜ tulusid ettevõttest välja viima (I kd tl 34, p 3.5.1.). Kui N OÜ on alles nõudnud X OÜ-lt dokumentide esitamist, ei saa sellest veel järeldada, et X OÜ-st on tulusid välja viidud, eesmärgiga vähendada N OÜ osaluse väärtust. Ka väidet, et X OÜ käive on pärast 2019. aastat oluliselt langenud, ei ole hageja eelnevaga seostanud.
10.4.Hageja väitel on alust arvata, et kostja on 2017. a ja/või 2018. a eest maksnud dividendi G OÜ-le, kuid N OÜ-le ei ole dividendi makstud. Selles osas on hageja toonud samuti esile, et on esitanud päringu, kuid sellele ei ole vastatud. Hageja väide on ebamäärane ja tõendamata ning seetõttu ei ole seda võimalik seostada kostja käitumisega.
10.5.Hageja väitel eitab kostja Z panust X OÜ tegevuses ning keeldub N OÜ osa välja ostmast, soovides osa saada tasuta, kuigi 2019. a suvel, enne kinkelepingu sõlmimist, oli kostja valmis osa ostma turuhinnaga.
10.5.1.Hageja üldisest väitest, et kostja eitab Z panust X OÜ tegevuses, ei ole võimalik järeldada kostja jämedat tänamatust. Kostja on menetluses toonud esile, millised etteheited tal on Z-le seoses X OÜ-ga (vt I kd tl 65, p-d 2.11. ja 2.12. ja II kd tl 119, p 2.15.). Juba seetõttu ei saa järeldada, et kostja käitumine oleks objektiivselt taunitav. Asjassepuutuv ei ole see, kas kostja on varasemalt kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud ja selle kohta esitatud tõend (I kd tl 3.2., p 3.2.2 ja hageja 23.03.2020 menetlusdokumendi lisa 10).
10.5.2.Hagiavalduse p-des 3.2.3. ja 3.2.4. toodud kokkuleppeid ei ole hageja tõendanud (I kd tl 33). Sealhulgas ei kinnita neid tunnistaja Z ütlused. Z selgitas üldiselt, kuidas ta sai X OÜ osanikuks (III kd tl 75p, ajamärk 01:06:28), kuid hilisemaid kokkuleppeid kostjaga need ei kinnita. Kostja ja G OÜ ning Z ja N OÜ vaheline kirjavahetus X OÜ osaluse võõrandamise kohta ei tõenda samuti hageja väiteid (I kd tl 19–21p). Kumbki pool on viidatud kirjavahetuses esitanud üksnes oma seisukohad.
10.5.3.Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ning Z ja N OÜ saavutasid kokkuleppe, et kostja ostab N OÜ-le kuuluva X OÜ osa hinnaga ca 800 000 eurot, kuid vahetult pärast kinkelepingu sõlmimist kostja loobus L OÜ osa ostmisest (I kd tl 97, p 2.6.2.). Z töövaidluses esitatud vastus hageja väiteid ei kinnita (II kd tl 77–86). Kuigi maakohtu menetluses soovis hageja nimetatud väidet tõendada tunnistaja V ütlustega, millise taotluse jättis maakohus selle väite osas rahuldamata (vt II kd tl 112–115 ja III kd tl 6–9), ei taotlenud hageja apellatsioonimenetluses V täiendavat ülekuulamist tunnistajana. Sellegi poolest nähtub V
2-20-4501 ütlustest, et 2019. a suvel, sügisel oli kostjal soov võõrandada hoopis enda osalus X OÜ-s ning kuigi tehingut ei toimunud, oli olemas 2–3 potentsiaalset ostjat (vt III kd tl 73, ajamärk 00:12:44, aga ka 00:26:46 ja 00:34:40).
10.6.Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsusega selle põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6), leiab samuti, et hageja väited Z laimamise kohta on tõendamata.
10.7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ei ole tõendanud kostja ja Q vahel lihtkirjaliku kokkuleppe olemasolu, milles hageja väitel sätestati kostja ja Q ühisvara jagamise tingimused (I kd tl 58 ja tõlge tl 59). Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud Q-ga sõlmitud kokkuleppeid. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on küll ekslikult leidnud, et hageja esitatud väidetav lihtkirjalik kokkulepe on allkirjastamata, kuid see ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Dokumendil on küll ühe isiku allkiri, kuid dokumendist ei nähtu, kelle allkirjaga on tegemist. Muid tõendeid selle kohta, kelle allkiri on dokumendil, ei ole pooled menetluses esitanud. Kostja ei ole omaks võtnud, et tegemist oli tema allkirjaga (vt ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:25:01).
11.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, mis puudutas kostja suhtumist hagejasse ja tema lastesse, maakohtu otsuse põhjendusi kordamata (TsMS § 654 lg 6). Väidet, et kostja on hageja suhtes olnud psüühiliselt vägivaldne, ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.
12.Samuti ei ole hageja maakohtu menetluses esitanud apellatsioonkaebuse p-s 2.2.15 toodud asjaolusid (kostja süüdistas S X OÜ-le kuuluva tasalihvpingi omastamises ja teatas kavatsusest esitada tema vastu kuriteokaebus). Ka need asjaolud jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta, sest hageja ei ole neid maakohtu menetluses esitanud ega uue asjaolu lubatavust põhjendanud.
13.Hageja esitas maakohtu menetluses 13.11.2020 täiendava avalduse kinkelepingust taganemiseks (II kd tl 124, p 2.3.12 ja ringkonnakohtu istungi protokoll, ajamärk 00:40:19 ja 00:40:54), mille maakohus on jätnud hindamata (TsMS § 442 lg 8 rikkumine). Täiendavas taganemisavalduses tugines hageja sellele, et kostja suurendas X OÜ osakapitali, mille tulemusena vähenes N OÜ osalus X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. 23.03.2020 taganemisavalduses hageja X OÜ osakapitali suurendamisele ei tuginenud (I kd tl 23–23p) – otsus osakapitali suurendamiseks võeti vastu hiljem, s.o 14.09.2020 (II kd tl 167–167p, p 2). Ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi selles osas järgmiselt.
13.1.Vastavalt VÕS § 270 lg-le 1 võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Pooled ei vaidle, et hageja on esitanud täiendava taganemisavalduse VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtajal.
13.2.Hageja väitel oli X OÜ osakapitali suurendamine põhjendamatu ja kostja poolt pahatahtlik, kuna selle eesmärgiks oli vähendada N OÜ osalust X OÜ-s 20%-lt 0,4%-ni. Hageja väitel tekitati talle sellega kahju vähemalt 685 669 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa X OÜ osakapitali suurendamisest (sõltumata sellest, kas osakapitali suurendamiseks esines vajadus või mitte) järeldada kostja jämedat tänamatust. X OÜ osakapitali suurendamise üle vaidlesid osapooled tsiviilasjas nr 2-20-13481 ning N OÜ sai oma õigusi kaitsta selles menetluses. Kostjale ei saa omistada ja käsitada tema jämeda tänamatusena iga või mistahes
2-20-4501 tema äriühingu toimingut. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane hageja väide talle kahju tekkimisest ja selle kinnitamiseks esitatud tõend (III kd tl 3–5).
14.Kokkuvõtvalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
16.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.