XX hagi CC, YY ja DD vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes CC, YY ja DD hagi XX vastu pärandvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks
1.2.Lõpetada CC'a, YY'a, DD'a ja XX'a ühisomand kinnistule registriosanumbriga xxxxxx ja asukohaga xxx; sõiduautole Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxxx ja VINkoodiga xxx; EE (isikukood: xxxxxxxxxxx) pensioniosakutele LHV pangas väärtuses 10 043,63 eurot1; kohustustele Xxxxxxxxx OÜ (registrikood: xxxxxxxx) ees summas 1 000 eurot2, mis tuleneb 11.04.2019 sõlmitud laenulepingust; ERGO Insurance SE (registrikood: 10017013) ees summas 783,46 eurot3, mis tuleneb 09.05.2019 tagasinõudest; SEB Pank AS (registrikood: 10004252) ees summas 7 232,52 eurot4, mis tuleneb 1/2 laenulepingust nr 2010037195 tulenevast nõudest summas 242,49 eurot, püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A060038508 summas 1 554,93 eurot,
Seisuga 09.06.2020 Seisuga 11.06.2019
Seisuga 09.05.2019
Seisuga 10.06.2020
Tsiviilasi nr 2-20-9938
laenulepingust nr 2017017781 summas 4 114,71 eurot, laenulepingust nr 2017027122 summas 1 320,39 eurot; Bigbank AS (registrikood: 10183757) ees summas 1 525,61 eurot5, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust nr SLC15-01-1378615 ja KronHaus OÜ (registrikood: 11286726) ees summas 680 eurot6, mis tuleneb elamu rekonstrueerimise projekti eskiisi koostamise eest esitatud arvest nr 2020-10. Jätta kinnistu registriosanumbriga xxxxxx ja asukohaga xx, (edaspidi „Kinnisasi“) CC'a, YY'a ja DD'a kaasomandisse igaühele 1/3 kaasomandiosa.
1.3.1.Pooled on hagejale kuuluva Kinnisasja omandi osa hagejalt kostjatele üleandmises kokku leppinud. Hageja annab kostjatele üle ja kostjad võtavad vastu hagejale kuuluva Kinnisasja omandi osa, iga kostja 1/3 suuruses osas. Pooled annavad käesolevaga nõusolekud Kinnisasja osa omandi üleminekuks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5) ja notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6).
1.3.2.Kostjad on ühisomandi jagamises kokku leppinud nii, et igale kostjale hakkab pärast jagamist kuuluma 1/3 Kinnisasja kaasomandiosa. Pooled annavad käesolevaga nõusolekud Kinnisasja jagamiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5) ja notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6).
1.3.3.Pooled soovivad kompromissi kinnitava kohtulahendi alusel muuta Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa number xxxxxx teise jaos senist omanikukannet, kustutada senine omanikukanne „Ühisomanikud CC (isikukood xxxxxxxxxxx), XX (isikukood xxxxxxxxxxx), YY (isikukood xxxxxxxxxxx), DD (isikukood xxxxxxxxxxx)“ ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse CC, YY ja DD igaüks 1/3 kaasomandiosas. Pooled annavad kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatusse omanikukande muudatuse tegemiseks. Jõustunud kohtulahend asendab poolte nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).
1.3.4.Pooled paluvad kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu nr xxxxxx teisest jaost senine kanne ühisomanike kohta ning uue omanikuna sisse kanda CC (isikukood: xxxxxxxxxxx), YY (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja DD (isikukood: xxxxxxxxxxx) igaüks 1/3 kaasomandiosas.
1.3.5.Kui kinnistusraamatu kannete tegemisega kaasnevad kulud, kannavad need pooled võrdsetes osades.
1.3.6.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingus sätestatud kannete kinnistusraamatusse tegemisest, siis kohustuvad pooled viivitusteta sõlmima kompromissilepingus toodud tingimustel lepingud notariaalselt tõestatud vormis ning tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete kinnistusraamatusse kandmise esimesel võimalusel. Notariaalsete tehingutega seotud võimalikud täiendavad kulud kannavad pooled võrdsetes osades. Võttes arvesse, et pooled on ühiselt võõrandanud sõiduauto Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxxx ja VIN-koodiga xx ning saadud raha jaganud, loevad pooled sõiduauto jagatuks ning puuduvad pooltel teineteise vastu seonduvalt sõiduautoga nõuded. Jätta EE'a (isikukood: xxxxxxxxxxx) pensioniosakud summas 8 380 eurot XX'ale ning ülejäänud pensioniosakud võrdsetes osades YY'ale, DD'ale ning CC'ale. Jätta punktis 1.2 nimetatud kohustused CC'a kanda.
2.Rahuldada CC taotlus.
Seisuga 25.06.2020 Seisuga 20.07.2020
Tsiviilasi nr 2-20-9938
3.Anda CCle nõusolek YY ja DD nimel pärandvara jagamiseks ja käesoleva määruse pdes 1.1 – 1.6 tingimustel kompromissi sõlmimiseks tingimusel, et CC tasub kõik YY ja DD kinnisasja kaasomandi osaga seonduvad maksud ja maksed ning tagab YY ja DD kaasomandi osa säilimise.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-9938.
5.Tühistada 18.08.2021 algusega kell 15.00 määratud istungiaeg.
6.Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
7.Rahuldada XX taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagilt tasutud riigilõivust (so 450 eurot) pool, so 225 eurot, mis kanda XX arvelduskontole nr EExxx (Swedbank AS).
8.Rahuldada CC taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagilt tasutud riigilõivust (so 450 eurot) pool, so 225 eurot, mis kanda CC arvelduskontole nr EExxx (Swedbank AS).
9.Kohtumäärus toimetada kätte Pärnu linnale (linnavalitsuse kaudu).
10.Jõustunud kohtumäärus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukannete muudatuste tegemiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond võib jätta omanike kohta kande tegemata, kui ei tasuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel on kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 1 päev määruse pooltele kättetoimetamisest arvates (TsMS § 661 lg 4). Nõusoleku andmise määruse peale võib Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 kolmas lause). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on XX (hageja) hagi CC (kostja I), YY (kostja II) ja DD (kostja III) vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes ning CC (kostja I), YY (kostja II) ja DD (kostja III) hagi XX (hageja) vastu pärandvara jagamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusoleku andmisele kohustamiseks.
2.Hageja hagis esitatud asjaolude kohaselt on hageja ja kostjad xx xx xxxx surnud EE (isikukood xxxxxxxxxxx, pärandaja) vara kaaspärijad igaüks 1⁄4 suuruses mõttelises osas. Pärandajale kuulub enne abielu omandatud kinnistu asukohaga xxx (reg. osa nr xxxxxx) väärtusega 48 000 eurot; enne abielu, s.o kuni 14.07.2012 omandatud pensioniosakud summas 2 262,19 eurot; abielu kestel, s.o alates 14.07.2012 kuni surmani omandatud pensioniosakud summas 7 400,09 eurot; sõiduk Toyota Avensis (reg nr xxxxx) väärtusega 2200 eurot. Väärtuse nimetamisel on hageja lähtunud nii poolte vahel kohtueelsetes läbirääkimistes avaldatud hinnangutel kui ka hiljem selgunud asjaoludest. Pärandvara kuulus pärandaja ainuomandisse, v.a pere huvides võetud laenud, mille aluseks on
Tsiviilasi nr 2-20-9938 SEB laenuleping nr 2017017781 (jääk 2021,98 eurot), SEB laenuleping nr 2017027122 (jääk 649,65 eurot), SEB laenuleping nr 2100037195 (jääk 363,04 eurot), SEB püsimaksega krediitkaardileping nr A060038508 (jääk 777,47 eurot) ja Bigbank laenuleping nr SLC15-011378615 (jääk 957,83 eurot) ning võlgnevus Xxxxxxxxx OÜ-le summas 127,57 eurot. Hageja hinnangul on pärandvara koguväärtus 54 973,74 eurot (59 862,28-4888,54) ning arvestades pärandiosa võrdseid suuruseid, moodustab hageja ja kostjate osa igaühel 13 743,44 eurot (54 973,74/4). Pärijad on püüdnud pärandvara jagada kokkuleppel, kuid see ei ole õnnestunud, eelkõige tulenevalt kostja I põhjendamatutest seisukohtadest.
3.Kostjate hagis esitatud asjaolude kohaselt on xx xx xxxx surnud EE (isikukood xxxxxxxxxxx) pärijad hageja ja kostjad igaüks 1⁄4 mõttelises osas. Pärandaja oli surma hetkel abielus kostjaga I ning nende vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Pärandvara hulka kuuluvad kinnistu registriosanumbriga xxxxxx ja asukohaga xxx; osaliselt auto Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxxx; osaliselt pensioniosakud LHV pangas seisuga 09.06.2020 väärtuses 10 043,63 eurot. Kinnistul puuduvad nii ehitus- kui ka kasutusluba ning kinnistul tuleb teha hulgaliselt ehitus- ja ümberehitustöid. Eeltoodust tulenevalt hindavad kostjad kinnistu väärtuseks 30 000 eurot. Sõiduauto väärtuseks hindavad kostjad 1 000 eurot. Lisaks kuuluvad pärandvara hulka kohustused erinevate võlausaldajate ees kogusummas suurusjärgus 11 221,59 eurot, sh Xxxxxxxxx OÜ ees 1000 eurot, ERGO Insurance SE ees 783,46 eurot, SEB Pank AS ees 7232,52 eurot, Bigbank AS ees 1525,61 eurot, KronHaus OÜ ees 680 eurot. SEB Pank AS laenulepingu nr 2010037195 jäägist arvestavad kostjad pärandavara hulka 1/2 kohustuste jäägist. Kostja 1 on teinud pärandvarale kulutusi summas 1 458,25 eurot, sh tasunud Bigbank AS-le 750 eurot, Eesti Keskkonnateenused AS-le 9,29 eurot, Eesti Energia AS-le 78,67 eurot, Ergo Insurance SE-le 144,48 eurot, pärimismenetluse algatamise tasu 77,36 eurot, pärimistunnistuse väljastamise tasu summas 123,16 eurot, SEB Pank AS-le summas 275,29 eurot. Võttes arvesse, et SEB Pank AS laenulepingus nr 2010037195 on kostja 1 ja pärandaja kaaslaenusaajad, arvestavad kostjad pärandvarale tehtud kulutusteks 1/2 tasumistest. Kuna sõiduautost 1/2 kuulub eelduslikult kostja I, arvestavad kostjad liikluskindlustusega seotud kulusid 50%, ehk siis summas 7,16 eurot. Hageja on kostjatele teadaolevalt teinud pärandvarale kulutusi summas 90 eurot. Pooled on pidanud läbirääkimisi vara jagamise osas, kuid ei ole kokkuleppele saanud.
4.Asjas toimus 31.05.2021 eelistung ja uus eelistungi toimumise aeg on määratud 18.08.2021 algusega kell 15.00.
5.Pooled esitasid 17.08.2021 kohtule kostja I, kes on ka kostjate II ja III seaduslik esindaja, poolt 16.08.2021 ja hageja poolt 17.08.2021 allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled saavutanud kokkuleppe lõpetada pärandvara ühisus ja jagada EE'a (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara. Lõpetada hageja ja kostjate ühisomand kinnistule registriosanumbriga xxxxxx, sõiduautole Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxxxx, pärandaja pensioniosakutele LHV pangas väärtuses 10 043,63 eurot (seisuga 09.06.2020); kohustustele Xxxxxxxxx OÜ (rgkood xxxxxxxx) ees 1000 eurot (seisuga 11.06.2019), mis tuleneb 11.04.2019 sõlmitud laenulepingust; ERGO Insurance SE (rg-kood 10017013) ees 783,46 eurot (seisuga 09.05.2019), mis tuleneb 09.05.2019 tagasinõudest; SEB Pank AS (rg-kood 10004252) ees 7 232,52 eurot (seisuga 10.06.2020), mis tuleneb 1/2 laenulepingust nr 2010037195 tulenevast nõudest 242,49 eurot, püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A060038508 summas 1 554,93 eurot, laenulepingust nr 2017017781 summas 4 114,71 eurot, laenulepingust nr 2017027122 summas 1 320,39 eurot; Bigbank AS (rg-kood 10183757) ees 1 525,61 eurot (seisuga 25.06.2020), mis tuleneb tarbijakrediidilepingust nr SLC15-01-1378615 ja KronHaus OÜ (rg-kood 11286726) ees summas 680 eurot (seisuga 20.07.2020), mis tuleneb elamu rekonstrueerimise projekti eskiisi koostamise eest esitatud arvest nr 2020-10. Jätta kinnistu, kostjate kaasomandisse igaühele 1/3 kaasomandiosa. Pooled leppisid kokku kinnistu kaasomandi mõttelise osa üleandmises-vastuvõtmises, kostjad ühisomandi jagamises, kinnistusraamatus omaniku kannete muutmises, kannete tegemisega kaasnevate kulude kandmises ja reguleerisid olukorda, kui kinnistusosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissilepingus sätestatud kannete kinnistusraamatusse tegemisest.
Tsiviilasi nr 2-20-9938 Seoses sõiduauto ühise müügiga leppisid pooled kokku, et neil ei ole teineteise vastu nõudeid sõiduautoga seonduvalt. Pensioniosakutest jäi 8380 eurot hagejale ja ülejäänud pensioniosakud võrdsetes osades kostjatele. Kompromissi punktis 2 imetatud kohustused jäid kostja I kanda. Pooled paluvad saata määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. CC taotleb kohtult anda nõusolek YY'a ja DD'a nimel pärandvara jagamiseks kompromissis toodud viisil. XX ja CC paluvad tagastada endale pool tasutud riigilõivudest samadele arvelduskontodele, millelt need tasuti. Ülejäänud menetluskulud jätsid pooled endi kanda. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-9938 menetlus. Pooled avaldavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale kaebuse esitamise tähtaega 1 kalendripäevani.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Kohus selgitab, et kohus kinnitab ainult kompromissi tingimused. Kompromissis sisalduvad menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu kompromissi punkte 7-15 kohus resolutsiooniga ei kinnita. Kompromissi kinnitav määrus järgib kompromissi numeratsiooni selle erisusega, et tulenevalt resolutsiooni enda nummerdusest on kompromissi numeratsioonile 1, 2, 3, 3.1, 3.2, jne kuni 6 lisandunud resolutsiooni number 1 (1.1., 1.2., 1.3., 1.3.1., 1.3.2., jne kuni 1.6).
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Pooled on punktis 1.3.1. kinnisomandi üleandmises kokku leppinud.
9.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Pooled on kinnitatavas kompromissis avaldanud soovi ja andnud nõusolekud nii omanikukannete muutmiseks, kui ka hüpoteegi seadmiseks.
10.PKS § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg 4 kohaselt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 188 lg 1 p 1, 2 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega omandada ja võõrandada väärtpabereid. CC on taotluse alaealiste nimel pärandvara jagamiseks kohtu nõusoleku saamiseks esitanud kompromissis.
Tsiviilasi nr 2-20-9938
11.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Sama seaduse sama paragrahvi lõike 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning lõike 4 esimeses lauses sätestatud põhimõtte kohaselt kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel.
12.Pärimistunnistuse (tõestatud 01.08.2019 Pärnu notari Kaia Krügeri büroos, registreeritud nr 1798, I kd tl 9-10) andmetel on xx xx xxxx surnud EE pärandvara üle läinud YYle 1/4 suuruses mõttelises osas ja DDle 1/4 suuruses mõttelises osas. Kohtu hinnangul sõlmitud kompromissis järgitakse YY ja DD huve ning pärandvara jagamisega alaealiste huve ei kahjustata. Kostja I kui laste seadusliku esindaja huvide vastuolu laste huvidega toimiku dokumentidest ja kompromissist ei järeldu. Kohus peab menetlusökonoomiast tulenevalt võimalikuks taotluse rahuldamist ilma alaealiste laste elukohajärgse eestkosteasutuse seisukohata. Samas, tagamaks laste igakülgse huvide järgimist, tuleb kompromissi kinnitav määrus toimetada kätte ka Pärnu linnale, kellel on õigus asjaolude esinemise korral esitada nõusoleku andmise määrusele määruskaebus.
13.Kompromissiosalised taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning paluvad kohtul esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.
14.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
15.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende eneste kanda ja neid ei jaotata. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.
16.XX ja CC taotlevad poole tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega samadele arvelduskontodele, millelt need tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel XX tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot (08.07.2020 summas 300 eurot [I kd tl 75] ja 30.09.2020 summas 150 eurot [I kd tl 81]) ning CC tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot (27.07.2020 summas 150 eurot [I kd tl 130] ja 07.10.2020 summas 150 eurot [I kd tl 75]). Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb Mariis Kurvitsale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 225 eurot ja CCle tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 225 eurot.
17.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.