T.S.i hagi K.R. vastu sundosa õiguse ja omandiõiguse puudumise ning omandiõiguse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot + 3500 eurot + 7000 eurot.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress: Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Varul
menetluse
lõpetamine,
Kostja: K.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Alar Salu
RESOLUTSIOON
Kinnitada T.S.i ja K.R. lepinguliste esindajate poolt 11.08.2021 allkirjastatud ja kohtule esitatud järgmise sisuga kompromiss:
1.1.Pooled on kokku leppinud lõpetada T.S.i (S., isikukood xxxxxxxxxxx, L.L.u pärija) ja K.R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) vahel kaasomand kinnistule aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).
1.2.K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab üle ja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab vastu 1/3 kinnistu kaasomandist, aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).
K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja T.S. soovib, et kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx teises jaos K.R. kohta tehtud omanikukanne kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisturaamatusse kinnistu ainuomanikuna T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx). Jõustunud kohtumäärus asendab K.R. nõusolekut (TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).
1.4.T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku ja K.R. soovib, et kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxx neljandas jaos seatakse kinnistule, aadressiga Xxxxxxxxxxx, esimesele vabale järjekohale hüpoteek K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 8500 eurot. Jõustunud kohtumäärus asendab T.S.i nõusolekut (TSÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).
1.5.Pooled on kokku leppinud, et kompromissi punktis 1.3. kokkulepitud omaniku muutmise kanne tehakse tingimusel, et kompromissi punktis 1.4. kokkulepitud
Tsiviilasi nr 2-19-15978 hüpoteegi seadmise kande tegemiseks puuduvad mistahes takistused. Selleks kohustub T.S. 10 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest esitama haldusasjas nr 3-19-763 hagi tagamise tühistamise taotluse.
1.6.T.S. kohustub tasuma K.R.le hüvitist kaasomandi osa eest 7500 (seitse tuhat viissada) eurot, mis kuulub väljamaksmisele järgmistel tingimustel:
1.6.1.T.S. tasub 7500 eurot igakuiste maksetena summa 210 eurot iga kuu 15. kuupäevaks K.R. arveldusarvele EE771010010595213010 kuni kogu summa on tasutud;
1.6.2.maksete tegemise alguseks on järgmise kuu 15. kuupäev, pärast käesoleva kompromissi kinnitamise kohtumääruse jõustumist;
1.6.3.maksega viivitamisel kohaldub viivitusintress 0,05% päevas viivitatud summalt;
1.6.4.kui T.S. ei ole tasunud kuumakseid täies ulatuses kolm kuud järjest, muutub kogu hüvitis tasumata ulatuses sissenõutavaks;
1.6.5.K.R. kasuks kinnistule Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) seatud hüpoteegiga summas 8500 (kaheksa tuhat viissada) eurot on tagatud kõik kostja rahalised nõuded, mis tulenevad käesolevast kompromissist. Hüpoteek kuulub kustutamisele, kui hageja on käesolevast kompromissist tulenevad kohustused täitnud. Kostja kohustub hageja rahaliste kohustuste täitmisel andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Hüpoteegi kustutamisega seotud kulud kohustub kandma T.S..
1.7.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad seoses kaasomandi lõpetamisega kinnistule aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) üksteise vastu mistahes muud varalised või mittevaralised nõuded.
1.8.Pooled on kokku leppinud, et kostja ei esita mingeid kulude hüvitamise nõudeid seoses kinnistu aadressiga Xxxxxxxxxxx, erastamisega ning hageja ei esita mingeid kulude hüvitamise nõudeid seoses haldusasjas nr 3-19-763 tehtud kulutustega.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-15978.
3.Tühistada 16.08.2021 algusega kell 13.00 määratud istungiaeg.
4.Menetluskulud jätta poolte kokkuleppel nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei mõista.
5.Rahuldada hageja taotlus ja määruse jõustumise järel tagastada hagilt tasutud riigilõivust (so 1300 eurot) pool, so 650 eurot, mis kanda Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530 (Swedbank AS).
6.Jõustunud kohtumäärus saata Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale omanikukannete muudatuste ja hüpoteegi seadmise kande tegemiseks. Tartu Maakohtu kinnistusosakond võib jätta omaniku kohta kande tegemata, kui T.S. ei tasu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poolt määratud riigilõivu selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel on kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva määruse pooltele kättetoimetamisest arvates (TsMS § 661 lg 4). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
Tsiviilasi nr 2-19-15978 nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on T.S.i (hageja) hagi K.R. (kostja) vastu sundosa õiguse ja omandiõiguse puudumise ning omandiõiguse tuvastamiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt J.L. suri 11.04.1995. J.L. päR.as 19.10.1978 testamendiga kogu oma vara pojale L.L.ule. J.L.u tütar M.R. esitas 26.09.1995 notarile avalduse pärandvarast sundosa vastuvõtmiseks. Pärimistunnistuste kohaselt päris L.L. 2/3 ja M. R. 1/3 pärandvarast, sh vastavalt ka 2/3 ja 1/3 Xxxxxxxxxxx (nüüd Xxxxxxxxxxx) Xxxxxxxxxxx alevikus asuvatest ehitistest, mis asuvad endise Xxxxxxxxxxx talu maal. L.L. suri xxxxxxxxxxx. L.L. pärandas testamendiga kogu oma vara pojale T.S.ile. M. R. suri xxxxxxxxxxx. M. R. pärandas kogu oma vara testamendiga K.R.le. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjoni otsusega nr 42, xxxxxxxxxxx on Xxxxxxxxxxx talu maa, sh Xxxxxxxxxxx krundi suhtes tunnistatud õigustatud subjektiks L.L.. J.L. oli loovutanud enda maa tagastamise õiguse oma pojale L.L.ule (see õigus ei olnud seega pärandvara), tagastataval maal asusid ka J.L.ule kuuluvad hooned, mille ta oli testamendiga pärandanud L.L.ule ning millede suhtes andis notar välja 1/3 osas pärimistunnistuse ka M.R.le. Seega oli tekkinud olukord, kus L.L.ul oli õigus saada Xxxxxxxxxxx talu sundvõõrandatud maa tagasi, M.R.l oli aga tekkinud õigus maa erastamiseks vastavalt oma osale hoonetes. Pärnu maavanema 15.11.2006 korraldusega nr 745 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati alustada M.R.le 8656 m2 suurusest L. Xxxxxxxxxxx katastriüksusest 1/3 mõttelise osa erastamisega ja määrati M.R.le 3-kuuline tähtaeg maa ostu-müügi lepingu sõlmimiseks. M R. maa erastamise ostu-müügilepingut ei sõlminud ja makseid ei tasunud. K. R. esitas 10.08.2018 Maa-ametil avalduse, millega taotles uut tähtaega maa ostumüügilepingu sõlmimiseks. Maa-ameti ja K.R. vahel sõlmiti Xxxxxxxxxxx müügi- ja asjaõigusleping 16.04.2019 ning Maa-amet esitas kinnistamisavalduse 18.04.2019 ning mille alusel on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx, kus on 1/3 osa kaasomanikuna sisse kantud K R.. Hageja on seisukohal, et kuigi notar järgis 1995. aastal sundosa kohta M.R.le pärimistunnistust välja andes ning tema omandiõigust tunnustades selleaegsest praktikast, on selline TsK § 540 tõlgendus väär ning ühtlasi vastuolus põhiseaduse §-ga 32 lg 4. Notar lähtus vaid sellest, et M.R. oli pärandi avanemise ajal pensioniealine ning tunnistas ta automaatselt töövõimetuks isikuks, kellel on õigus saada sundosa. Riigikohtu üldkogu oma 22.02.2005 lahendis nr 3-2-1-73-04 on leidnud, et PärS § 104 sätestatud töövõimetuse kindlakstegemisel tuleb selgitada, kas isik on ka tegelikult abivajaja, st et sundosa saajateks on üksnes need isikud, kelle võimalused oma töövõimetuse tõttu ise ennast elatada on piiratud ning nad vajavad erilist abi ning neil puuduvad piisavad vahendid enda abistamiseks muul viisil. Hageja hinnangul M. R. nende isikutel alla ei kvalifitseerunud.
2.Kostja hagi õigeks ei võta ja nõudeid ei tunnista täies ulatuses.
3.Asjas toimus 23.04.2021 eelistung ja uus eelistungi toimumise aeg on määratud 16.08.2021 algusega kell 13.00.
Tsiviilasi nr 2-19-15978
4.Pooled esitasid 09.08.2021 kohtule samal kuupäeval poolte lepinguliste esindajate poolt allkirjastatud kompromissi. Pooled taotlevad, et Pärnu Maakohus kinnitaks kompromissikokkuleppe kohtumäärusega istungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt käesoleva menetlusega seoses kantud õigusabikulud jäävad kompromissilepingu kinnitamisel poolte endi kanda ja pooled ei esita teineteise vastu mistahes nõudeid käesolevas tsiviilasjas tekkinud ja kantud õigusabikulude hüvitamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel paluvad pooled tagastada hagilt tasutud pool (1/2) riigilõivu summast 1300 eurot, s.o 650 eurot, kandes selle Advokaadibüroo TGS Baltic AS arveldusarvele nr EE152200221025347530. Pooled on lähtudes TsMS § 64 lg-st 2 ja § 661 lg-st 4 kokku leppinud, et vähendavad edasikaebamise tähtaega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale 10 (kümme) päevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissilepingu sõlmimise õiguslikust tähendusest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad TsMS § 387 lg 2 teise lause alusel saata kompromissi kinnitav kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale kinnistusraamatusse kannete (omanikukanne ja kohtuliku hüpoteegi kanne) tegemiseks.
5.Kohus tegi pooltele ettepaneku kompromissi täidetavuse huvides allkirjastada kohtu poolt kohandatud ja täpsustatud kompromissi tingimused. Pooled esitasid täpsustatud tekstiga kompromissitingimused 11.08.2021, millisega pooled leppisid kokku lõpetada T.S.i ja K.R. vahel kaasomand kinnistule aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx), sõlmisid asjaõiguslepingu, seadsid kinnistule hüpoteegi, andsid kinnistamiskannete aluseks vajalikud nõusolekud ja avaldused, leppisid kokku üle antava kaasomandi osa hüvitise suuruse ja tasumise korra ning leppisid kokku, et pooltel puuduvad vastastikku mistahes nõuded seonduvalt kinnistuga aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx) ja hageja ei esita mingeid kulude hüvitamise nõudeid seoses haldusasjas nr 3-19-763 tehtud kulutustega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Pooled on punktis 1.2. kokku leppinud, et K.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) annab üle ja T.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) võtab vastu 1/3 kinnistu kaasomandist, aadressiga Xxxxxxxxxxx (registriosa xxxxxxxxxxx).
8.Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8. lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Pooled on kinnitatavas kompromissis avaldanud soovi ja andnud nõusolekud nii omanikukannete muutmiseks, kui ka hüpoteegi seadmiseks. Kompromissiosalised taotlevad vastavate kannete tegemist kinnistusraamatusse ning paluvad kohtul esitada määrus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks.
Tsiviilasi nr 2-19-15978 Kohus selgitab, et kinnistusraamatus omaniku kande tegemisel tuleb RLS § 25 lg 1 p 2 kohaselt tasuda riigilõiv. Määruse riigilõivu tasumiseks teeb Tartu Maakohtu kinnistusosakond.
9.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on nendest tagajärgedest teadlikud.
10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende eneste kanda ja neid ei jaotata. Seetõttu kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks hüvitatavate kulude suurust.
11.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 650 euro tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 1300 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on 650 eurot ja kanda hageja poolt näidatud pangakontole.
12.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.