Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-7562
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
19.09.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-7562
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi O.F-i vastu krediidilepingust tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: O.F (isikukood XXX) lepinguline esindaja: Kaupo Süvaoja Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
alates 17.05.2025. a viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni.
Kohus leiab, et B2 Impact OÜ hagi O.F-i vastu krediidilepingust tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 18.09.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-10426 kuulutati välja kostja pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 43 lg 2 näeb ette, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude läbi vaatamata. Käesolevas tsiviilasjas on alustatud kohtumenetlust varalise nõudega hagis kostja vastu enne kostja pankroti väljakuulutamist. Seega jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt taastab kohus hageja avalduse alusel menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankroti- või maksejõuetusavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. Vastavalt TsMS §-ile 427 võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal ei ole hagile vastanud ega sisuliselt menetluses osalenud ning seetõttu ei saa olla kostjal tekkinud ka hüvitatavaid menetluskulusid. Seega hageja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi
tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et kuulutati välja kostja pankrot ja seega TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus tagasi saada menetluses tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse aluse. Seega riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.