Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik Y.A (ik XXX; elukoht xxxxxxxxxx–x, XXX-i, esindajad xxxx XXX; telefon XXX ; e-post XXX) lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ; e-post XXX) usaldusisik U.F (ik XXX; Prolex OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Y.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx–x, XXX-i, xxxx XXX) pankrot kell 20.00 ja algatada Y.A kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku U.F-i töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397, Swedbank AS arvelduskonto nr EE672xxx) Y.A pankrotivarast.
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril xxx kell 11.15 J. Liivi 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 104.
6.Kohustada Y.A osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku varaja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. septembril xxx.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud Y.A kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule, tema lepingulisele esindajale ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Y.A (avaldaja/võlgnik) esitas oma lepingulise esindaja kaudu 1. juulil xxx Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-10426). Avalduse kohaselt on avaldajal võlgu rohkem kui vara. Avaldaja on lahutatud, kuid tal on kolm ülalpeetavat, mistõttu ta pidi võtma suurema üüripinna ning seetõttu tekkisid makseraskused. Võlgnik on lahutatud, tal on kolm alaealist last: (R. P. (sünd xxxx), T. Y.A (sünd xxx) ja M. K. (sünd xxx)), kes elavad koos avaldajaga. M. K. ema ja isa on elukaaslased ning elavad koos. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s lapsehoidjana ning tema netotöötasu kuus on 1079 eurot. Kinnisvara avaldajal puudub. Avaldaja omab sõidukit Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxxxxx (esmane registreerimine 2
29.04.xxx), mille hinnanguline väärtus on xxx eurot. Sõiduki kasutajaks on A. K. (ik xxxxxxxxxx) ning sõidukile on kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud 25. juunil xxx keelumärke. Avaldaja pensionifondi hinnanguline väärtus on 7968,83 eurot. Võlgniku Revolut kontol on 3,99 eurot ning Swedbanki kontol 0,26 eurot. Sissetulekud kokku on 2189 eurot (töötasu 1079 eurot, lasterikka pere toetus 710 eurot ja kahe lapse elatisabi 400 eurot). Väljaminekud kuus on 1705 eurot: eluasemekulud 670 eurot, toit 350 eurot, riided ja jalanõud 75 eurot, transport 400 eurot, sidekulud 45 eurot, kulutused laste haridusele 120 eurot, tervishoid ja hügieenitarbed 45 eurot. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 14 918,51 eurot. Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
2.Kohus võttis 4. juuli xxx määrusega Y.A maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks U.F-i, keda kohustas hiljemalt 8. augustiks xxx kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, sh Y.A vara suhtes läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 084/xxx/3041. Samuti peatati kohtumenetlus tsiviilasjas 2-257562, milles on Y.A vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
3.Usaldusisik esitas 8. augustil xxx kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik elab koos kolme alaealise lapsega: (R. P. (ik xxxxxxxxxx), T. Y.A (ik xxxxx), M. K. (ik xxxxxxxxxx)) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx–x asuvas neljatoalises üürikorteris. Kuu üür on 450 eurot, lisanduvad maksed ühistule ca 210 eurot kuus, lisaks elekter 80 eurot ja sidevahendid 100 eurot. Kaks last käivad nädalas viis korda Tartu linna trenni, mistõttu on transpordikulu suur. Võlgnik töötab lapsehoidjana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s kuutöötasuga 1059 eurot. Vara Võlgnik kinnisvara ei oma. Ta on sõiduki Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxxxxx (esmane registreerimine 29.04.xxx) omanik, mille eeldatav väärtus on 1500 eurot (enam kui 15 aastat vana ja puudustega). Sõiduki kasutajaks on A. K. (ik xxxxxxxxxx) ning sõidukile on kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud 25. juunil xxx täitemenetluses 084/xxx/3041 keelumärke. Võlgnikule on laste tõttu auto vajalik ning ta on valmis auto eest hüvitama 1xxx eurot igakuiste maksetena (100 eurot kuus). Võlgnik ettevõtlusega ei tegele. Tal on teises pensionisambas osakud (Swedbank pensionifondi osakuid 5054,72) kokku lõppsaldoga 8259,95 eurot.
3
Lisaks igakuisele töötasule saab võlgnik laste- ja peretoetusi ning elatisabi kokku 1100 eurot kuus. Kokku on tema sissetulekud 2159 eurot. Kohustused Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul on võlausaldajate ees kohustusi kokku 36 354,89 eurot. Võlgnik kõrvalnõudeid ei tunnista. Võlgniku jooksvad kulud kuus on 2145 eurot (eluasemekulud 670 eurot, toit 350 eurot, riided ja jalanõud 300 eurot (enamus seotud laste jalgpallivarustusega), transport 400 eurot (seotud laste treeningutele viimisega), sidekulud 100 eurot, kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 45 eurot, lasteaiatasud 120 eurot, kahe lapse treeningukuutasu kokku 160 eurot). Maksejõuetus Usaldusisiku hinnangul võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnikul ei ole täiendavat, arestivaba sissetulekut ületavat osa kasutada. Võlgnik on pankrotimenetluses valmis panustama teatud rahasummaga pärast auto hüvitise makset. Sõiduk on võlgnikule vajalik. Võlgniku sissetulekust kinnipeetav osa puudub – võlgnik hüvitab mittearestitavalt osalt auto maksumust. Võlgnik selgitas, et suurema üürikorteri võtmisel oli vaja tasuda ettemaks ja maakleritasu, samas ei hoomanud võlgnik, et laenud sisaldavad nii palju kõrvalnõudeid, sest ta maksis ja maksis, aga nõuded aina kasvasid ajas. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Seda soovib ka võlgnik.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsateks varalisteks õigusteks tema teenitav töötasu (netotasu 1059 eurot kuus) ning laste- ja peretoetused (1100 eurot kuus). Muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku kasutuses olev sõiduk väärtusega 1500 eurot on võlgnikule pere teenindamiseks igapäevaselt vajalik. Kogumispensioniga seonduvaid vahendeid aga võlgnik ei ole kohustatud kasutama oma võlgade hüvitamiseks (eeldusel, et kogumispensioni leping kehtib ning pensioni kogutakse edasi). Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 36 354,89 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu ja toetuste, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.
6.Kohus, vaadanud Y.A maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas 2-25-7562 on menetlus peatatud kuni kostja pankroti väljakuulutamiseni või maksejõuetusasjas menetluse lõppemiseni. Täitemenetluse registri kohaselt on menetlus täiteasjas 084/xxx/3041 (kohtutäitur Oksana Kutšmei, Bigbank AS nõue 9297,73 eurot) samuti peatatud.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks U.F-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab Y.A osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
8.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, 4
algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FIMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et U.F on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. septembriks xxx. Usaldusisiku tasu
10.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). 5
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul U.F-ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.