Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBAMISE KORD

1/7

2-21-2120 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Varasem menetlus

Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu alates 25.10.2018 kuni 03.08.2020 summas 1571,32 eurot, saamata jäänud töötasu töötamise eest ajavahemikus alates 22.12.2019 kuni 29.12.2019 ettevõtte kollektiivpuhkuse ajal summas kokku 262,56 eurot, viivis töötasu maksmisega viivituse eest, vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 avalduse esitamise päeva seisuga (11.10.2020) on viivise summa 111 eurot (8,17+102,83), viivis kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, arvestades 0,022% päevas saamata jäänud töötasu summast (1571,32 eurot) alates 12.10.2020, hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3375 (3 x 1125) eurot töölepingu seaduse (TLS) § 100 lõike 4 alusel. TVK rahuldas oma 12.01.2021.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2674/20 hageja avalduse osaliselt.

Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni 12.01.2021 otsusega töövaidlusasjas 4-1/2674/20 osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus töövaidluskomisjonis rahuldatud osas läbi hagimenetluse korras.

Hagiavaldus

Hageja leiab, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei saa läbi vaadata osaliselt, see tuleb vaadata läbi ulatuses, mis see esitati. Avaldaja tõlgendab TvLS § 58 lg 3 ning on seisukohal, et ainult siis kui töövaidluskomisjoni otsusega ei ole rahul avaldaja, siis on võimalik esitada hagi lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja on arvamusel, et töövaidlusasi peab olema läbi vaadatud täies ulatuses töövaidluskomisjonile esitatud avalduse alusel.

Samas on hageja esitanud ka hagiavalduse. 25.10.2018 on V K ja Norwes Metall AS sõlminud töölepingu. Töölepingu punkti 4 kohaselt maksab kostja hagejale põhipalka 800 eurot kuus. Sõltuvalt töötulemustest maksab tööandja töötajale lisatasu 325 eurot kuus. Alates 07.01.2019 kuni töölepingu ülesütlemiseni on tööandja nimetatud kohustus mitmel 2/7

2-21-2120 korral rikkunud ja maksnud töötasu väiksemas ulatuses. Töölepingu seadus sätestab kindla korra töötasu alandamise osas ja töötaja ei ole rikkunud tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuste kohta. Tööandja on alati võtnud vastu töötaja töötulemuse ja töölepingu kehtivuse ajal ei ole teinud töötajale märkusi tema töö suhtes. Juhul, kui kostjal oleks märkusi töötaja töötulemuste osas, siis oleks kostja seda ka hagejale pidanud avaldama, vastasel juhul ei saa töötasu alandada. Hageja on seisukohal, et kostja on talle jätnud välja maksmata töötasu summas 1571,32 eurot (bruto).

02.08.2020 esitas hageja töölepingu ülesütlemise avalduse, millega hageja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles alates 03.08.2020. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli tööandja kohustuste oluline rikkumine, kuna tööandja ei maksnud kokkulepitud töötasu mitmel korral ja tööandja on ka töötasu maksmisega viivitanud. Tööandja ei vaielnud töölepingu ülesütlemisele vastu ja tegi kande töötamise registris.

Kuna töötaja on töötasu maksmisega viivitanud, siis on hagejal õigus saada ka viivist. Tööleping oli üles öeldud 03.08.2020, seega moodustab viivis (võlasummalt 1571,32 eurot alates 03.08.2020 kuni 11.10.2020 VÕS § 113 lg 1 alusel) kindla summana 24.04 eurot. Lisaks soovib hageja jooksvat viivist.

Hageja nõuded: välja mõista hageja kasuks kostjalt saamata jäänud töötasu (TLS § 28 lg 2 p 2) perioodil alates töölepingu sõlmimisest - 25.10.2018 kuni töölepingu lõpetamiseni 03.08.2020 summas kokku 1571,32 eurot (arvestus TVK avalduse lisa 4). Välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivis hagejale töötasu maksmisega viivituse eest ajavahemikus alates 03.08.2020 kuni 11.10.2020 vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 kindla summana suuruses 24,04 eurot. Välja mõista kostjalt jooksev viivis kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lõikele 1, sätestatud määras 8 % aastas saamata jäänud töötasu summalt 1571,32 eurot alates 12.10.2020. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 214,28 eurot (bruto).

Kostja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et puuduvad alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hageja poolt. Kostja jättis hageja ülesütlemise avalduse vaidlustamata, kuna tal puudusid vastavad õigusteadmised. Samas kostjal puudusid hageja ees võlgnevused ning 2 – 3 päeva viivitust ei saa pidada töölepingu oluliseks rikkumiseks. Hageja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud ja toonud esile tõendeid, mis annaks alust töölepingu lõpetamiseks. Hageja ei ole kunagi kostjat teavitanud töökohal olevatest probleemidest ja ka tasumata töötasust. Töölepingu kehtivuse ajal ei töötaja tööandkale esitanud pretensioone ja hoiatusi seoses kohustuste rikkumisega. Kostjale on samas esitatud seletuskirjad hagejapoolsete kohustuste rikkumisega, mis tingis lisatasu mittemaksmise. Poolte vahel sõlmitud töölepinguga oli kokku lepitud põhitasu ja lisatasu. Lisatasu maksmise kohustust kostjal ei olnud. Kuna hageja rikkus 2020. aastal korduvalt tööde teostamise tähtaegu ja tööde teostamisel oli tehtud projekteerimisvigu, tegemist on mitterahuldavate töötulemustega, millest töötajat teavitati kirjalikult ja suuliselt, siis jäeti lisatasu hagejale maksmata.

Kostja tasus töötajale jaanuaris palka 971,59 eurot, 2019 aprillis 800+100 eurot, 2019 novembris 800+200 eurot, 2020 veebruaris 800+200 eurot, 2020 mais 800 eurot. Alates 2019 jaanuarist ei ole hageja esitanud kostjale nõudmisi väidetavalt maksmata jäänud 3/7

2-21-2120 palga osas. Seega nõustusid pooled töölepingus sätestatuga. 27.06.2019 võttis hageja palgata puhkust ja talle maksti 1082,89 eurot (bruto). Kostjal ei olnud ajavahemikul 22.1229.12.2019 kollektiivpuhkust ning nimetatud kuupäevadel tootmine lükati tööpäevadelt edasi laupäevadele. Kuna hageja töötas ajavahemikul 24.12-26.12.2019, siis anti talle vastavalt töötaja avaldustele puhkepäevad 14.02.2020, 17.02.2020 ja 03.05.2020. 2019. aasta detsembri eest sai hageja 1125,00 eurot (bruto). Lisaks võttis hageja oma arvel puhkuse päeva ka 22.06.2020. Seega puudub alus lisatasu tasumiseks ja kostja on hagejale tasunud kõik tasud kooskõlas poolte lepinguga. Hageja esitatud tööaja arvestust ei saa pidada tõendiks, kuna seaduse kohaselt on töötasu arvestamise kohustus kostjal. Seal puuduvad ka kostja allkirjad, seega ei saa see arvestus olla usaldusväärne. Hageja on eksinud ka oma põhitasu suuruse osas eksinud, see on 800 eurot (bruto), mitte 1250 eurot (bruto).

25.05.2021 kohtuistung

KOHTU PÕHJENDUSED

2-21-2120 otsusega ei olnud rahul kostja, mille tõttu pidi hageja esitama vastavalt TvLS 5 hagiavalduse, mille hageja ka esitas.

25.10.2018 on hageja ja kostja sõlminud töölepingu ja hageja on asunud konstruktor – tehnoloogi ametikohale. Töölepingu punkti 4 kohaselt maksab kostja hagejale põhipalka 800 eurot kuus. Sõltuvalt töötulemustest maksab tööandja töötajale lisatasu 325 eurot kuus;

b.

Hageja esitas avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel 02.08.2020 kell 22.12, tööandja on teinud töötamise registris töölepingu lõpetamise kande 03.08.2020.

c.

Kostja ei ole palunud tuvastada hageja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisust.

2-21-2120 maksmiseks moodustas koos põhitasu kokkuleppega töötasu kokkuleppe, siis oleks tööandjal olnud õigus vähem töötasu maksta ainult seaduses sätestatud juhtudel (nt TLS § 37, VÕS § 112), kuid nimetatud eeldusi ei ole pooled välja toonud. Toimikus on dokumendid selle kohta, et tööandja on väidetavalt teavitanud töötajat töötulemiste mittevastavusest (dtl 60 jj ja tõlked dtl 217 jj), kuid puuduvad tõendid, et nimetatud asjaolusid ka hagejale tutvustati. Samuti ei ole pooled kuskil oma kokkulepetes sisustanud seda, mida töö kvaliteedi mitte täitmine kaasa toob, milline on selle võimalik mõju töötasule. Seega leiab kohus, et nimetatud asjaolud ei ole asja lahendamise seisukohalt määravad.

Viivis

6/7

2-21-2120 Hüvitise nõue

Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

7/7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.