Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-2120
Tsiviilasi
Vitaly Kirtyanovi hagi AS Norwes Metall vastu saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1935,35 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Norwes Metall apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. mai 2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): AS Norwes Metall (rk: 10402337), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Vitaly Kirtyanov (ik: XXXXXXXXXX)
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
maksmise kohustust tööandjal ei olnud. Kuna töötaja rikkus 2020. aastal korduvalt tööde teostamise tähtaegu ja tööde teostamisel oli tehtud projekteerimisvigu, oli tegemist mitterahuldavate töötulemustega, millest töötajat ka kirjalikult ja suuliselt teavitati. Tööandja maksis töötajale jaanuaris 2019 palka 971,59 eurot, 2019 aprillis 800+100 eurot, 2019 novembris 800+200 eurot, 2020 veebruaris 800+200 eurot, 2020 mais 800 eurot. Alates jaanuarist 2019 ei ole töötaja väidetavalt maksmata jäänud töötasu osas nõudmisi esitanud. Seega nõustusid pooled töölepingus sätestatuga. Asjaolu, et töötaja nõuab viivist enam kui neli kuud pärast väidetava nõudeõiguse tekkimist, on hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti on hea usu põhimõttega vastuolus hüvitise nõue.
võimalik mõju töötasule. Seega ei ole nimetatud asjaolud asja lahendamise seisukohalt määravad. Tööandja väide, et töötaja ei ole varem pretensioone esitanud, ei oma tähtsust. Töötasu maksmine on tööandja kohustus ning töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9). Kuivõrd tööandja omapoolset töötasu arvestust ei esitanud, lähtus maakohus töötaja arvestusest ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja perioodi 25.10.2018 – 03.07.2020 eest saamata jäänud töötasu 1571,32 eurot (bruto). Arvestades, et tööleping öeldi üles 03.08.2020, kuulub viivis väljamõistmisele alates 04.08.2020. Tööandja ei ole töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet esitanud, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 1 lg 2 p 2 alusel alates 03.08.2020 kehtiv ning TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise tingimused täidetud. Töötaja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet ning põhjendatud on mõista välja töötaja nõutud 214,28 eurot, mis on oluliselt vähem, kui seadusega ettenähtud kolme kuu hüvitis. Nimetatud summa arvestab ka töötaja käitumist lepingu ülesütlemise protsessis ning asjaolu, et töötaja ei esitanud tööandjale hoiatust ega pretensioone. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, ent kuivõrd hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja ning ei nähtu, et hageja oleks menetluskulusid kandnud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.